Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded — RTL, 49, 851

Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) § 7 lõike 3 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrus sätestab nende mõõtevahendite nimistu, mis kuuluvad «Mõõteseaduse» § 7 lõike 1 alusel kohustuslikule metroloogilisele kontrollile ning kehtestab nende mõõtevahendite taatluskehtivusajad, täpsus- ja üldnõuded. (2) Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid on tüübikinnitus, legaalmetroloogiline ekspertiis ja taatlemine. (3) Mõõtevahendite tüübikinnitus või legaalmetroloogiline ekspertiis, arvestades «Mõõteseaduse» § 7 lõikes 2, §-des 8, 9 ja 49 sätestatut, on kohustuslikuks eelduseks mõõtevahendi taatlemisele võtmiseks. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse metroloogiaalaseid mõisteid «Mõõteseaduse» tähenduses. (2) Kaubandustegevuse mõistet kasutatakse määruses «Kaubandustegevuse seaduse» (RT I 2004, 12, 78) tähenduses. § 3. Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvad mõõtevahendid Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu ja täpsusnõuded sõltuvalt nende kasutusalast on esitatud lisas toodud tabeli teises veerus. § 4. Nõuded mõõtevahenditele (1) Mõõtevahendi metroloogilisel kontrollil tuleb lähtuda üldnõuetest ja kriteeriumitest, mis on kehtestatud seda liiki mõõtevahendile Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis (EÜ üksikdirektiiv), EÜ mitteautomaatkaalude direktiivis, Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendis, rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsioonide standardis. (2) Eri liiki mõõtevahenditele üldnõudeid kehtestavad dokumendid on esitatud lisas toodud tabeli neljandas veerus. (3) Mõõtevahendi esma- ja kordustaatlusel tuleb lähtuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentides esitatud täpsusnõuetest ja katsetuste mahust. Kui nimetatud dokumendid ei esita kordustaatlusele eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse nõuetest. § 5. Taatluskehtivusaeg Eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisas toodud tabeli kolmandas veerus. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2004. aasta 1. mail. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE 1 71/317/EMÜ (EÜT L 202, 06.09.1971, lk 14), muudetud 74/148/EMÜ (EÜT L 84, 28.03.1974, lk 3); 90/384/EMÜ (EÜT L 189, 20.07.1990, lk 1), muudetud 93/68/EMÜ (EÜT L 22, 30.08.1993, lk 1) ja parandatud (EÜT L 258, 22.09.1990, lk 35; EÜT L 216, 08.08.1997, lk 99); 71/349/EMÜ (EÜT L 239, 25.10.71, lk 15); 71/318/EMÜ (EÜT L 202, 06.09.1971, lk 21), muudetud direktiividega 74/331/EMÜ (EÜT L 189, 12.07.1974, lk 9), 78/365/EMÜ (EÜT L 104, 18.04.1978, lk 26), 82/623/EMÜ (EÜT L 252, 27.08.1982, lk 5); 75/33/EMÜ (EÜT L 14, 20.01.1975, lk 1), parandatud EÜT L 73, 21.03.1975, lk 81; 79/830/EMÜ (EÜT L 259, 15.10.1979, lk 1); 73/362/EMÜ (EÜT L 335, 05.12.1973, lk 56), muudetud direktiividega 78/629/EMÜ (EÜT L 206, 29.07.1978, lk 8) ja 85/146/EMÜ (EÜT L 054, 23.02.1985, lk 29); 86/217/EMÜ (EÜT L 152, 06.06.1986, lk 48); 71/347/EMÜ (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 1); 76/765/EMÜ (EÜT L 262, 27.09.76, lk 143), muudetud direktiiviga 82/624/EMÜ (EÜT L 252, 27.08.82, lk 8) ja parandusega EÜT L 060, 05.03.1977). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 112 «Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded» lisa METROLOOGILISELE KONTROLLILE KUULUVAD MÕÕTEVAHENDID Jrk nr Mõõtevahendi liik, lubatud veapiirid või täpsusklass Taatluskehtivusaeg aastates Üldnõudeid esitav dokument 1 2 3 4 1 MASSIMÕÕTEVAHENDID 1.1 Kaaluvihid – klass M1, M2 ja M3 2 OIML R 111 (1994); direktiivid 71/317/EMÜ; 74/148/EMÜ 1.2 Kaubandustegevuses kasutatavad (v.a punktis 1.3 nimetatud) hinnanäidikuga või hinnanäidikuta, trükiseadmega või trükiseadmeta elektroonsed, elektromehaanilised või mehaanilised mitteautomaatkaalud (edaspidi mitteautomaatkaalud) – klass III 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.3 Mitteautomaatkaalud, mida kasutatakse kaubandustegevuses väärismetallide, väärismetallitoodete, vääris- või poolvääriskivide, tee ja maitseainete kaalumiseks – klass II 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.4 Postiteenuse osutamisel kasutatavad mitteautomaatkaalud – klass III 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.5 Tollitavate ja aktsiisikaupade koguste mõõtmisel ja punktides 1.2 kuni 1.4 nimetamata tehingutes (k.a vedelgaasiballoonide müügil) kasutatavad mitteautomaatkaalud – klass III 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.6 Mitteautomaatkaalud aktsiisikauba etanoolisisalduse määramiseks ning teravilja ja puidu niiskusesisalduse mõõtmiseks – klass II 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.7 Tollitavate ja aktsiisikaupade koguste mõõtmisel ja tehingutes kasutatavad automaatkaalud liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks – klass 0,5 2 OIML R 106 (1997) 1.8 Tollitavate ja aktsiisikaupade koguste mõõtmisel ja tehingutes kasutatavad automaatkaalud liikuvate autode kaalumiseks – klass 0,5 1 OIML R 134 (2003) 1.9 Ravimite kontrollimisel ja apteekides ravimite valmistamisel kasutatavad mitteautomaatkaalud – klass II 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 1.10 Tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad mitteautomaatkaalud (sh imikute kaalumiseks kasutatavad kaalud), kui need on olulised diagnoosimisel ja haiguse kulu jälgimisel või nende abil jälgitakse lapse arengut – klass III 5 direktiiv 90/384/EMÜ 1.11 Kinnispakkide täitekoguste ning mõõtemahutina kasutatavate pakendite mahu kontrollimisel kasutatavad mitteautomaatkaalud – klass II või III 1 direktiiv 90/384/EMÜ 1.12 Kinnispakkide valmistamisel ja tehingutes kasutatavad automaatsed kontroll-, sorteerimis-, konveier- või dosaatorkaalud – täpsusklassid vastavast OIML dokumendist kooskõlas õigusaktides kehtestatud nõuetega mõõtetulemusele 1 OIML R 50 (1997), OIML R 51 (1996), OIML R 61 (1996), OIML R 107 (1997) 1.13 Etiketitrükkimisseadmetega varustatud automaat- või mitteautomaatkaalud, mida kasutatakse ebavõrdse täitumusega kinnispakkide valmistamisel või kaupade eelpakendamisel – automaatkaalude täpsusklass vastavalt OIML dokumendile, mitteautomaatkaaludel klass II või III 1 direktiiv 90/384/EMÜ; OIML R 50 (1997), OIML R 51 (1996), OIML R 61 (1996), OIML R 107 (1997); standard EN 45501 1.14 Kaalud, mida kasutatakse õigusakti täitmise järelevalvel otseselt kontrollmõõtevahendina, sh – väärismetalliseadusest tuleneval järelevalvel – klass II; – mitteautomaatkaalud ekspertiisi teostamisel kohtumenetluses või väärtegude kohtuvälises menetluses – klass II või III; – kontrollostude massi määramisel tulenevalt tarbijakaitseseadusest – klass II või III; – mitteautomaatkaalud sõidukite kogumassi määramiseks – klass III; – mitteautomaatkaalud sõidukite ratta- ja teljekoormuse määramiseks – klass III või IIII; 1 direktiiv 90/384/EMÜ; standard EN 45501 2 VEDELIKE KOGUSTE (MAHU) MÕÕTEVAHENDID 2.1 Vedelike elektroonsed ja elektromehaanilised mõõtesüsteemid, sh kütusetankurid – klass 0,5 1 OIML R 117 (1996) 2.2 Vedelike elektroonsed ja elektromehaanilised mõõtesüsteemid, mis on paigaldatud püsitorustikele – klass 0,3 1 OIML R 117 (1996) 2.3 Vedeldatud gaasi (LPG) mõõtesüsteemid – klass 1,0 1 OIML R 117 (1996) 2.4 Voolavate vedelike elektroonsed massimõõtesüsteemid – klass 0,5 Märkus: nende mõõturite tiheduse- ja mahulugemid ei ole taadeldavad ega seega ametlikud. 1 OIML R 105 (1993/95) 2.5 Püsivalt üksikute korterite või elamute varustamiseks paigaldatud kütteõliarvestid – klass 0,5 4 OIML R 117 (1996) 2.6 Trummel-alkoholimõõturid – ±0,5% mõõdetud kogusest 1 OIML R 86 (1989) 2.7 Klaas-mõõdunõud – klass A või ±0,2% mõõdetud mahust piiramatu OIML R 4 (1972), OIML R 43 (1981), OIML R 45 (1980) 2.8 Metallist mahumõõdud (mõõdunõud) 5 ml – 200 l – ±0,2% mõõdetud mahust (taatlemisel massimeetodil) või ±0,3% mõõdetud mahust (taatlemisel mahumeetodil) 10 (kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat) OIML R 120 (1996) 2.9 Statsionaarsed vertikaalsed või horisontaalsed vaateklaasiga või vaateklaasita mõõtemahutid: – 200 l kuni 100 m 3 (taatlemine mahumeetodil) – ±0,3%; – alates 2 m 3 (taatlemine geomeetrilisel meetodil) – ±0,3%; – alates 5 m3 (taatlemine optilise triangulatsiooni või optilise baasjoone meetodil) – ±0,3% 10 (kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat) OIML R 71 (1985), standardid ISO 7505; API 2550; API 2551; API 2555 2.10 Mõõtemahutite juurde kuuluvad püsitorustikud (taatlemine geomeetrilisel meetodil) – ±0,5% 10 (kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat) standardid API 2550; API 2551 2.11 Laeva-mõõtemahutid – ±0,3% 10 (kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat) direktiiv 71/349/EMÜ, OIML R 95 (1990) 2.12 Liikuvad mõõtemahutid – ±0,2%, mis on püsivalt paigaldatud – autodele; – raudteeveeremile 4 8 OIML R 80 (1989) 2.13 Jookide müügil kasutatavad mõõdunõud (nn «baari-mõõdunõud») ja dosaatorid – ±3%, kui need on valmistatud: – klaasist või jäigast plastist; – metallist Piiramatu 10 (kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat) OIML R 29 (1979) 3 GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID 3.1 Membraan-gaasiarvestid kuni G 25 – ±3%/±2% 12 direktiiv 71/318/EMÜ standardid EN 1359, EN 12261, EN 12480 OIML R 6 (1989), OIML R 31 (1995), OIML R 32 (1989) 3.2 Membraan-gaasiarvestid G 25 ja suuremad – ±3%/±2% 16 direktiivid 74/331/EMÜ 78/365/EMÜ 82/623/EMÜ standardid EN 1359, EN 12261, EN 12480 OIML R 6 (1989), OIML R 31 (1995), OIML R 32 (1989) 3.3 Rootor- ja turbiingaasiarvestid kuni G 1600 – ±2/±1% 12 direktiivid 74/331/EMÜ 78/365/EMÜ 82/623/EMÜ standardid EN 1359, EN 12261, EN 12480 OIML R 6 (1989), OIML R 31 (1995), OIML R 32 (1989) 3.4 Rootor- ja turbiingaasiarvestid G 1600 ja suuremad – ±2/±1% 16 direktiivid 74/331/EMÜ 78/365/EMÜ 82/623/EMÜ standardid EN 1359, EN 12261, EN 12480 OIML R 6 (1989), OIML R 31 (1995), OIML R 32 (1989) 3.5 Muul tööpõhimõttel kui punktides 3.1 kuni 3.4 nimetatud gaasiarvestid või gaasimõõtesüsteemid koos nendesse kuuluvate mõõtemuundurite ja anduritega 4 standard EN 14236; OIML D 25 (1996) 3.6 Gaasi leppekoguse mõõturid – üleminekuteguri suhtvea väärtus ±1% 4 standard EN 12405 4 VEE- JA SOOJUSARVESTID 4.1 Mehaanilised külmaveearvestid (v.a punktis 4.2 nimetatud) – ±5%/±2%, klass A, B või C 5 direktiiv 75/33/EMÜ 4.2 Ühisveevärgi liitumispunktidesse paigaldatud mehaanilised külmaveearvestid – ±5%/±2%, klass B või C 2 direktiiv 75/33/EMÜ 4.3 Sooja (kuni +90 °C) ja kuuma (kuni +130 °C) vee mehaanilised arvestid – ±5%/±3%, klass A, B või C 5 direktiiv 79/830/EMÜ 4.4 Mis tahes muul (kui p.p 4.1 kuni 4.3) tööpõhimõttel töötavad külma- ja kuumaveearvestid – klass 1, 2 või ±5%/±2% või ±5%/±3% 2 OIML R 49 (2003) või OIML R 72 (1985) või OIML R 49 (1976) sõltuvalt kasutusel olevate mõõtevahendite tüübikinnitusest 4.5 Mis tahes tööpõhimõttega heitveearvestid – klass 1 või 2 piiramatu OIML R 49 (2003) 4.6 Soojusarvesti komplekti kuuluvad kuuma vee mahumõõtemuundurid – klass 2 või 3 (EN) ja ±3% (OIML) 2 Standard EN 1434 OIML R 72 (1985), OIML R 75 (2002) või OIML R 75 (1988) sõltuvalt kasutusel olevate mõõtevahendite tüübikinnitusest 4.7 Komplektsed soojusarvestid või nende koostisosad (arvutusblokk, mahumõõtemuundur, temperatuuriandurite Pt valitud paar) – klass 2 või 3 (EN) või klass 4 või 5 (OIML) 2 Standardid EN 1434, EN IEC 60751; OIML R 72 (1985), OIML R 75 (2002) või OIML R 75 (1988) sõltuvalt kasutusel olevate mõõtevahendite tüübikinnitusest 5 ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID 5.1 Induktsioonmõõtesüsteemiga ühe- ja kolmefaasilised 1- ja 2-tariifsed vahelduvvoolu aktiivelektrienergia arvestid – klass 1 või 2 ja reaktiivelektrienergia arvestid – klass 3 16 standardid IEC 521; IEC 145 5.2 Induktsioonmõõtesüsteemiga kolmefaasilised trafoühenduse mitmetariifsena kasutatavad vahelduvvoolu aktiivelektrienergia arvestid – klass 1 või 2 ja reaktiivelektrienergia arvestid – klass 3 12 Standardid IEC 521; IEC 145 5.3 Elektroonse mõõtesüsteemiga ühe- ja kolmefaasilised otse- või trafoühenduse ühe- või mitmetariifsed vahelduvvoolu aktiivelektrienergia arvestid – klass 1 või 2 ja reaktiivelektrienergia arvestid – klass 2 või 3 12 Standardid EN IEC 61036, EN IEC 62052-11, EN IEC 62053-21, EN IEC 61268 5.4 Elektroonse mõõtesüsteemiga ühe- ja kolmefaasilised otse- või trafoühenduse vahelduvvoolu aktiivelektrienergia või aktiiv- ja reaktiivelektrienergia arvestid – klass 0,2S, 0,5S, aktiivelektrienergiale, klass 2 või 3 reaktiivelektrienergiale; aktiiv- ja reaktiivelektrienergia tarbimise import-eksportsuuna arvestid sõltumata täpsusklassist 8 Standardid IEC 687, EN IEC 62052-11, EN IEC 62053-21, EN IEC 61268 5.5 Madalpinge-mõõtepunktides koos arvestiga töötavad mõõte-voolutrafod – klass 0,2, 0,2S, 0,5 või 0,5S vastavalt arvesti taatluskehtivusajale standard EN IEC 60044-1 5.6 Mõõtetrafod (v.a punktis 5.5 nimetatud) – klass 0,2, 0,2S, 0,5 või 0,5S voolutrafodel, klass 0,2 või 0,5 pingetrafodel piiramatu standard EN IEC 60044 5.7 Arvesti juurde kuuluvad välised tariifijuhtimiskellad –0,5 s/ööp vastavalt arvesti taatluskehtivusajale standard EN IEC 61038 6 PIKKUSMÕÕTEVAHENDID 6.1 Mõõdulindid, mõõtelatid ja teleskoop-mõõtelatid – klass II või III 5 direktiiv 73/362/EMÜ 6.2 Lood-mõõdulindid vedelike koguste määramiseks mõõtemahutites – klass I või II 2 direktiiv 73/362/EMÜ 6.3 Mahutite nivoomõõturid – klass 2 2 OIML R 85 (1998) standard ISO 4266 6.4 Kaubandustegevuses ja kaupade eelpakendamisel kasutatavad pikkuse mõõtemasinad (kaabli, traadi, nööri jmt mõõtmiseks) – klass I, II või III 3 OIML R 66 (1985) 6.5 Mõõterattad – klass I, II või III 2 OIML R 66 (1985) 6.6 Pakkide mõõtemasinad posti- ja hoiuteenuste osutamisel – vea piirväärtus ±1d, kus d on skaalajaotise väärtus 10 OIML R 129 (2000) 7 LIIKLUSTEENUSE OSUTAMISEL JA LIIKLUSJÄRELEVALVES KASUTATAVAD MÕÕTEVAHENDID 7.1 Taksomeetrid (eeldusel, et pidevalt täidetakse taksomeetrite autole kohandamise nõuet) – ±0,1% aega ja/või vahemaad väljendavate impulsside arvust ja ±0,1% baasajast 2 standard EN 50148 7.2 Manomeetrid, mida kasutatakse rõhu mõõtmiseks rehvides liiklusjärelevalves või taksomeetrite ja sõidumeerikute sõidukiga kohandamise (adapteerimise) kontrolliks – olenevalt mõõtepiirkonnast ±0,08 bar, ±0,16 bar või ±0,25 bar 1 direktiiv 86/217/EMÜ 7.3 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalveks – +3 km/h kiirustel kuni 100 km/h kaasa arvatud, +3% mõõdetud kiirusest kiirustel üle 100 km/h (taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h) 1 OIML R 91 (1990) 7.4 Autode heitgaaside analüsaatorid ja suitsususe mõõturid – klass 0 või I 1 OIML R 99 (2000) standard ISO 3930 7.5 Tõenduslikud alkomeetrid – olenevalt mõõtepiirkonnast ±0,020 mg/l, ±5% või ±20% tüübikatsetel ja esmataatlusel; ±0,032 mg/l, ±8% ja ±30% kordustaatlusel 0,5 OIML R 126 (1998) 7.6 Ratta- ja teljekoormuskaalud (vt p 1.14) 8 AINETESISALDUSE MÕÕTURID 8.1 Teraviljaproovikud (teravilja loomukaalud) – ±10 g 4 direktiiv 71/347/EMÜ OIML R 15 (1974) 8.2 Teravilja ja puidu niiskussisalduse mõõturid, v.a mõõtevahendid, mille puhul jahvatatud aine niiskussisaldus määratakse kuivatamise ja kaalumise teel – klass I või II 1 OIML R 59 (1984) OIML R 92 (1989) 8.3 Tihedusmõõturid kütuse ja alkoholi koguste mõõtmisel – ±0,5 mg/cm 3 (kütuse mõõtmisel) ja ±0,2 mg/cm3 (etanooli vesilahuse mõõtmisel) 1 PTB-A 13.6 8.4 Alkoholi areomeetrid ja alkoholomeetrid, püknomeetrid – klass I, II või III 5 direktiiv 76/756/EMÜ OIML R 44 (1985) 8.5 Areomeetrid kütusekoguste määramisel – ±0,5 mg/cm 3 5 standard ASTM D 1298-80 9 TEMPERATUURI MÕÕTEVAHENDID 9.1 Klaasist vedeliktermomeetrid, v.a termomeetrid punkti 9.2 järgi – klass A, B või C 10 OIML R 133 (2002) 9.2 Niiskussisalduse mõõturite termomeetrid ning areomeetritesse või püknomeetritesse sisseehitatud termomeetrid – ±0,10 °C või ±0,20 °C 5 OIML R 44 (1985) 9.3 Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga – ±0,5 °C 1 Saksamaa taatluskord Eichordnung osa EO 14-4 9.4 Püsipaigaldatud plaatina-temperatuuriandurid või temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri määramiseks mõõtemahutites või torujuhtmetes, eeldusel et akrediteeritud sõltumatu mõõtja kontrollib isolatsioonitakistust ja temperatuurinäidu õigsust iga kahe aasta tagant ilma temperatuuriandurit maha võtmata – klass A või B andurid, ± 0,5 °C süsteem 6 Standard EN IEC 60751 9.5 Soojusarvesti temperatuuriandurite paar (vt p 4.7) 10 TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISEL KASUTATAVAD MÕÕTEVAHENDID 10.1 Vererõhumõõturid – ±0,4 kPa (±3 mm Hg) 2 Standard EN 1060 10.2 Kaalud (vt p 1.9) Märkused: 1) Tabeli neljandas veerus toodud direktiive tuleb järgida ühes hilisemate muudatuste ja parandustega; 2) Punktis 1.12 viidatud automaatkaalusid kinnispakkide valmistamiseks ei pea taatlema juhul, kui kinnispakkide käitleja kvaliteedisüsteem näeb pärast kinnispakkide valmistamist ette nende täiendava täitekoguste kontrolli; 3) Kui punktides 4.1 kuni 4.4, 4.6 ja 4.7 loetletud veearvestite ja vee mahumõõtemuundurite tingläbimõõt (DN) on suurem kui 300 mm, on nende taatluskehtivusaeg 10 aastat; 4) Tekstis viidatud OIML dokumendid, Saksamaa taatluskorra lisad PTB-A 13.6 ja EO 14-4 asuvad Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni legaalmetroloogia osakonnas ja on tasuta tutvumiseks kõigile soovijatele.