Põllumajandusminister — Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord 2004. aastal — RTL, 48, 832

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» (RT I 2004, 24, 163) § 12 lõike 5, § 13 lõike 2, § 15 lõike 3, § 16 lõike 2; Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid 2019/93/EMÜ, 1452/2001/EÜ, 1453/2001/EÜ, 1454/2001/EÜ, 1868/94/EÜ, 1251/1999/EÜ, 1254/1999/EÜ, 1673/2000/EÜ, 2358/1971/EMÜ ja 2529/2001/EÜ (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artikli 143b; Euroopa Komisjoni määruse 2199/2003/EÜ, milles sätestatakse üleminekumeetmed nõukogu määruse 1259/1999/EÜ kohaldamiseks 2004. aastal seoses ühtse pindalatoetuse kavaga Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias (ELT L 328, 17.12.2003, lk 21–24), artikli 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ühtse pindalatoetuse saamise nõuded põllumajandusmaa kohta, täiendava otsetoetuse ühikumäär, täiendava otsetoetuse saamise nõuded põllumajanduskultuuride ja loomade kohta ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. § 2. Nõuded põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta (1) Ühtset pindalatoetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. (2) Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. (3) Kui toetuse taotleja kasvatab kanepit, peab tal olema Vabariigi Valitsuse 28. novembri 1997. a määruse nr 230 «Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise korra kinnitamine» (RT I 1997, 84, 1428) punktis 2 nimetatud käitlemisluba. (4) Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. (5) Heinaseemne kasvatamiseks kasutatava rohumaa suhtes ei kehti lõikes 4 sätestatud nõuded. (6) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. § 3. Nõuded põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse kohta (1) Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda Euroopa Liidu Nõukogu määrustes 1251/1999/EÜ, millega kehtestatakse põllukultuuride tootjate toetusskeem (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 1–4), lisas 1 toodud loetelus ja 1577/1996/EÜ, millega kehtestatakse erimeede teatavate kaunviljade suhtes (EÜT L 206, 16.06.1996, lk 4–6), artiklis 1 nimetatud põllukultuuri või Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2358/1971/EMÜ, seemneturu ühise korraldamise kohta (EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1–5) lisa punktides 3 ja 4 nimetatud põllumajanduskultuuri, v.a hariliku herne (Pisum sativum L. (patrim)) ja põldoa (Vicia faba L. (patrim)), sertifitseeritud seemne kasvatamise eest. (2) Sertifitseeritud seemne kasvatamiseks kasutatav põld tuleb põldtunnustada 20. septembriks «Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses» (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387, 2003, 88, 591) sätestatud alusel ja korras. (3) Põllumajanduskultuuri kasvatamise eest täiendava otsetoetuse taotleja peab «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352, 2004, 28, 190) § 261 lõike 7 kohaselt põlluraamatut. (4) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta. (5) Taotleja teavitab PRIA-t kirjalikult taotluses esitatud põllumajanduskultuuri asendamisest 10 tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui kohapealsest kontrollist teadasaamiseni. § 4. Nõuded põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse kohta (1) Isik võib põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust taotleda tema 17. mai seisuga põllumajandusloomade registris oleva nõuetekohaselt märgistatud veise või ute kohta, kes vastab lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. (2) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe kuu vanuse veise kohta, kelle suhtes on täidetud kõik veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1760/2000/EÜ veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning Euroopa Liidu Nõukogu määruse 820/1997/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) ning Euroopa Komisjoni määruse 2629/1997/EÜ veiste identifitseerimise ja registreerimise raames kasutatavaid kõrvamärke, põllumajandusettevõtete registreid ja loomapasse käsitleva nõukogu määruse 820/97/EMÜ kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 354, 30.12.1997, lk 19–22) kohaselt. Toetuse saamise nõuetele ei vasta veis, kellel puuduvad kõrvamärgid või kelle kohta puudub taotlejal veisepass. (3) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust ei saa taotleda veise kohta, kelle suhtes on 2004. aastal esitatud piimalehma kasvatamise toetuse taotlus. Piimalehma kasvatamise toetuse taotlus loetakse esitatuks veise kohta: 1) kes on märgitud taotlusel ja keda ei ole asendatud; 2) kelle andmed ei olnud taotlusel märgitud, kuid kellega asendati taotlusel märgitud veis. (4) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda alates kümne vähemalt ühe aasta vanuse ute kohta, kelle suhtes on täidetud kõik identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korras. Toetuse saamise nõuetele ei vasta utt, kellel puudub kõrvamärk. § 5. Karja suuruse säilitamine (1) Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotlemise päevast kuni 1. septembrini. (2) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 4 lõikes 4 sätestatud nõuete kohaseid uttesid täiendava otsetoetuse taotlemise päevast kuni 1. septembrini. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõude rikkumiseks ei loeta seda, kui loomade arv selle perioodi jooksul on vähenenud taotleja surma tõttu või tema pikaajalise töövõimetuse tõttu, loodusõnnetuse, loomataudi puhkemise või taotleja tahtest sõltumatult looma karjast väljaviimise tõttu ning kui loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud PRIA-le. (4) Looma karjast väljaviimist loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui: 1) loomal on diagnoositud haigus või trauma või loom on hukkunud ja taotleja on PRIA-le viivitamata saatnud sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus või veterinaartõendi koopia; 2) loom on läinud kaduma ja taotleja on viivitamata saatnud PRIA-le sellekohase taotluse registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse koopia, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab. § 6. Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse taotlemine (1) Ühtse pindalatoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 17. mail. Taotleja esitab koos lisas 1 toodud taotlusega PRIA-le põllumassiivi kaardi, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid, ning lisas 2 toodud põldude loetelu. (2) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust taotledes teeb taotleja lõikes 1 nimetatud taotlusel asjakohase märke ning täidab lisas 3 toodud vormi kohase veiste loendi, kuhu märgib, millise registrinumbriga veise kohta ta toetust taotleb. Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust taotledes teeb taotleja lõikes 1 nimetatud taotlusel asjakohase märke ning märgib nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb. (3) Kanepi kasvataja lisab taotlusele § 2 lõikes 3 nimetatud käitlemisloa. (4) Kui taotleja andmeid ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide toetuste registrisse, esitab taotleja koos taotlusega avalduse PRIA-le taotleja andmete kandmiseks registrisse. § 7. Taotluste kontrollimine (1) PRIA vaatab taotluse läbi ning kontrollib selles esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele, sealhulgas teostab ühtse pindalatoetuse osas kohapealset kontrolli Euroopa Komisjoni määruse 2199/2003/EÜ artiklite 3, 5 ja 6 kohaselt. PRIA kontrollib kohapeal Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ, millega sätestatakse nõukogu määrusega 3508/92/EMÜ kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 11–32), artikli 19 alusel vähemalt 5% ühtse pindalatoetuse taotlejatest. (2) PRIA kontrollib vähemalt 5% põllukultuuri, sertifitseeritud seemne, veise, ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejaid Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001 artikli 19 kohaselt kohapeal. (3) PRIA kontrollib põlluraamatu pidamist kohapeal. (4) PRIA kontrollib põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel esitatud loomade vastavust põllumajandusloomade registrile 17. mai ja 1. septembri seisuga ning vastavalt lõikele 2 kohapeal. (5) Kui taotlejale on Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 17 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb ta kontrolli toimumise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud: 1) ajab veised kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit; 2) ajab uted kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida uttede kõrvamärkide olemasolu ja uttede registrinumbrit. (6) PRIA esitab sertifitseeritud seemne kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlustel esitatud andmed Taimetoodangu Inspektsioonile 20. septembriks. Taimetoodangu Inspektsioon kontrollib esitatud andmete õigsust ja edastab kontrolli tulemused PRIA-le andmete saamisest alates 10 tööpäeva jooksul. § 8. Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine PRIA peadirektor otsustab ühtse pindalatoetuse või täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 17. novembriks. § 9. Ühtse pindalatoetuse ühikumäär (1) Ühtse pindalatoetuse ühikumäära arvestab PRIA. (2) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 14 lõikes 1 sätestatud juhul kehtestab põllumajandusminister PRIA esitatud andmete alusel ühtse pindalatoetuse ühikumäära hiljemalt 24. novembriks. § 10. Täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine (1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 alusel kehtestab põllumajandusminister põllukultuuri, sertifitseeritud seemne, veise, ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära hiljemalt 24. novembriks. (2) Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse summa arvutatakse veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära koefitsiendi alusel, kusjuures aluseks võetakse taotlusel märgitud veiste sugu ja vanus 17. mai seisuga, arvestades karjashoidmise perioodi jooksul toimunud muutusi. § 11. Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine (1) Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust vähendatakse Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artiklis 32 toodud alustel ja korras, arvestades artiklis 44 sätestatud eranditega. (2) Kui taotlusel esitatud põllu kohta ei ole põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36 «Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord» (RTL 2003, 50, 742) ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud, vähendatakse põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust selle põllu kohta 5% ulatuses nõuetekohasest pinnast. (3) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on asendanud taotluses esitatud põllumajanduskultuuri ega ole sellest PRIA-t õigeaegselt teavitanud ning kui taotleja esitab taotluse muutmise avalduse 10 tööpäeva jooksul pärast kohapealset kontrolli, vähendatakse selle põllu kohta makstavat toetust 20%. Kui taotleja ei esita nimetatud avaldust, siis jäetakse taotlus selle põllu suhtes rahuldamata. § 12. Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse arvutamine (1) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse kehtestatud ühikumäära koefitsiendi alusel vähemalt 8 kuu vanuse pulli või härja kohta. Nõuetekohase lehma ja vähemalt 24 kuu vanuse lehmmullika kohta makstakse toetust 1,4 kehtestatud ühikumäära koefitsiendi ulatuses, vähemalt 8 kuu vanuse ja kuni 24 kuu vanuse lehmmullika kohta makstakse 0,7 kehtestatud ühikumäära koefitsiendi ulatuses ning vähemalt 1 kuu ja kuni 8 kuu vanuse vasika eest 0,2 kehtestatud ühikumäära koefitsiendi ulatuses. (2) Kui taotluses toodud veis on asendatud, makstakse asendusveise kohta toetust lõikes 1 toodud ühikumäära koefitsiendi ulatuses 17. mai seisuga taotlusel märgitud asendatud veise alusel. Esimesena loetakse asendatuks suurema ühikumäära koefitsiendiga veis. § 13. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine (1) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotluses märgitud loomade arv ületab toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv), arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu põhjal. (2) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotluses märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu vahe on kuni kolm looma, arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa toetuse saamise nõuetekohaste loomade arvu põhjal. (3) Kui taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks oleva protsendi määramiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ja korrutatakse sajaga (edaspidi määratud protsent). Kui määratud protsent: 1) ei ületa 5, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel; 2) on suurem kui 5, kuid ei ületa 10, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse määratud protsendi võrra; 3) on suurem kui 10, kuid ei ületa 20, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra. (4) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, siis jäetakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata. (5) Kui taotlejal puudub arvestus tema peetavate loomade kohta, vähendatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi 20% võrra. (6) Kui taotleja peetavas arvestuses puuduvad kanded põllumajanduslooma kohta või kui seal on esitatud valekandeid või kui veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemise korral puuduvad veisepassis kanded või kui seal on esitatud valekandeid, siis vähendatakse taotlejale määratavat põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust 5% võrra pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi. § 14. Toetuse väljamaksmine (1) Ühtne pindalatoetus makstakse välja §-s 8 nimetatud otsuse alusel Euroopa Komisjoni määruse 2199/2003/EÜ artikli 8 kohaselt. (2) Täiendav otsetoetus makstakse välja §-s 8 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist 2004. a kuni 30. aprillini 2005. a. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 50 «Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» lisa 1 PINDALATOETUSTE TAOTLUS vorm PT50 1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood: Nimi või ärinimi: Registrikood: Esindaja nimi: Taotluse number: Kontakttelefon: Vastuvõtja allkiri: 2. Ühtne pindalatoetus

Taotlen ühtset pindalatoetust märkige sümbol «×», lisage põldude loetelu (vorm PT50A) ja põllumassiivi kaardid 3. Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

3.1 Taotlen põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust märkige sümbol «×», lisage põldude loetelu (vorm PT50A) ja põllumassiivi kaardid

3.2 Taotlen sertifitseeritud heinaseemne kasvatamise täiendavat otsetoetust märkige sümbol «×», lisage põldude loetelu (vorm PT50A) ja põllumassiivi kaardid 4. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendav otsetoetus

4.1 Taotlen veise kasvatamise täiendavat otsetoetust märkige sümbol «×», lisage veiste loetelu (vorm PT51)

4.2 Taotlen ute kasvatamise täiendavat otsetoetust märkige sümbol «×».

4.3 Märkige uttede arv, kelle kohta toetust taotlete 5. Ebasoodsamate piirkondade toetus ja põllumajanduslik keskkonnatoetus

5.1 Taotlen ebasoodsamate piirkondade toetust märkige sümbol «×» ja lisage põldude loetelu (vorm PT50A), ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus (vorm MT61) ning põllumassiivi kaardid

5.2 Taotlen põllumajanduslikku keskkonnatoetust märkige sümbol «×» ja lisage põldude loetelu (vorm PT50A), põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustus (vorm MT60), viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan (vorm MT60A) (välja arvatud juhul, kui taotlete toetust ainult ohustatud tõugu looma kasvatamise eest) ning põllumassiivi kaardid 6. Taotleja kinnitus Kinnitan oma allkirjaga, et vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kinnitan taotlusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku oma isikuandmete kasutamiseks toetuse määramisel ja maksmisel. Kuupäev: Allkiri: Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 50 «Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» lisa 2 Põldude loetelu vorm PT50A Täidab PRIA Taotleja nimi Kohustuse esitamise kuupäev: Taotluse number: Vastuvõtja: Sisestaja nimi ja kuupäev: Topeltsisestaja nimi ja kuupäev: Põldude andmed 1. jrk nr 2. Põllumassiivi number 3. Põllu number 4. Põllu pind (ha) 5. Maakasutuse tüüp (P, PR, LR, PK, M) 6. Kasvatatav põllukultuur 7. ÜPTga seotud põld (×) 8. PTga seotud põld (×) 9. SSTga seotud põld (×) 10. PKTga seotud põld (K või M) 11. LFAga seotud põld (×) 12. Põllu pH kuni 5,5 (×) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1

Põldude loetelu kokku lehel Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 50 «Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» lisa 3 Täiendava otsetoetuse veiste loetelu vorm PT51 Taotleja andmed Täidab PRIA Taotleja nimi: Taotluse esitamise kuupäev: Taotluse number: Vastuvõtja: 1. jrk nr 2. ISO kood 3. registreerimise number 4. taotlen toetust 1. jrk nr 2. ISO kood 3. registreerimise number 4. taotlen toetust 1 31 2 32 3 33 4 34 5 35 6 36 7 37 8 38 9 39 10 40 11 41 12 42 13 43 14 44 15 45 16 46 17 47 18 48 19 49 20 50 21 51 22 52 23 53 24 54 25 55 26 56 27 57 28 58 29 59 30 60 Taotlen toetust kokku

veise kohta Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Kantsler Ants NOOT