Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määruse nr. 117 «Korteriomandi seadmise korra kinnitamine» muutmine — RT I, 72, 1188

Lähtudes korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426; 1997, 13, 210) paragrahvidest 14 ja 16 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määruse nr. 117 «Korteriomandi seadmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 35, 462; 1996, 47, 916) punkti 2 alapunkti 3 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: «3) korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10 protsenti igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest.». 2. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 117 kinnitatud «Korteriomandi seadmise korra» muutmiseks: 1) sõnastada punkt 3 järgmiselt: «Korteriomandiseaduse ja käesoleva korra alusel pöördub eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal algatusel või 10 päeva jooksul pärast käesoleva korra punktis 2 märgitud korteriühistu või isikute avalduse laekumist avaldusega linna- või vallavalitsuse poole, kes määrab kindlaks ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 (RT I 1996, 77, 1372; 85, 1522; 1997, 20, 332) kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale» ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 88 (RT I 1997, 35, 542) kinnitatud «Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale.»; 2) täiendada punkti 5 esimest lõiku teise lausega järgmises sõnastuses: «Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel.»; 3) jätta punktist 6 välja sõnad «või asendamise»; 4) sõnastada punkt 9 järgmiselt: «9. Erastatud eluruumi või mitteeluruumi omanikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks, välja arvatud juhul, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Elamus, milles on üle 24 korteri, ei koormata reaalkoormatisega korteriomandeid, mille esemeks on erastatud eluruum juhul, kui käesoleva korra punktis 3 nimetatud avaldus esitatakse enne 31. detsembrit 1998. a. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel. Reaalkoormatise rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse maatüki suurus maa maksustamishinnaga ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud koefitsiendiga 0,5 ning saadud tulemus korrutatakse korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhtega.»; 5) sõnastada punkt 10 järgmiselt: «Reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse ja iga-aastase makse suuruse määrab kindlaks linna- või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. Reaalkoormatise kestus ei või ületada 50 aastat. Reaalkoormatise iga-aastase makse suuruse kindlaksmääramisel jagatakse reaalkoormatise rahaline väärtus reaalkoormatise kestusega aastates, arvestades, et iga-aastase makse suurus ei või olla väiksem kui 1000 krooni. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinna võib korteriomanik tasuda tervikuna kas enne või pärast avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmist kinnistusraamatusse. Reaalkoormatise võib tasuda täielikult või osaliselt enne tähtaega. Pärast reaalkoormatise kindlaksmääramist informeerib kohustatud subjekt korteriomanikke võimalusest tasuda maatüki mõttelise osa hind täielikult või osaliselt enne kinnistamist. Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega, siis aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvestata.»; 6) sõnastada punkt 11 järgmiselt: «11. Korteriomandi seadmise kulud on: 1) eluruumide erastamise kohustatud subjekti kulud -- kuni 1 protsent korteriomandi mõtteliseks osaks oleva reaalkoormatise rahalisest väärtusest ühe korteriomandi kohta; 2) kohaliku omavalitsuse poolt korteriomandi seadmisega seotud kulud -- 350 krooni, kui katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel, ja 200 krooni, kui katastriüksus moodustatakse katastrimõõdistamise käigus; 3) maa mõõdistamise (katastrimõõdistamise) kulud; 4) kinnistamisavalduse notariaalse tõestamise kulu. Korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise kohustatud subjekti, kohaliku omavalitsuse ja teiste käesolevas punktis nimetatud isikute poolt kantud kulud tasub korteriomanik rahas enne korteriomandi kinnistamist. Käesoleva punkti alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud kulud tasuvad korteriomanikud proportsionaalselt, lähtudes korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa suurusest. Kohustatud subjekt informeerib korteriomanikke võimalusest tasuda käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulud kohe pärast korteriomandi seadmise algatamist. Maa mõõdistamisega seotud kulud tasub kohalik omavalitsus, misjärel need lisatakse korteriomanike poolt tasutavatele korteriomandi seadmise kuludele. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võivad korteriomanikud tasuda maa mõõdistamisega seotud kulude eest enne maa mõõdistamist. Käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kulusid ei tasuta juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse kindlaks plaani või kaardimaterjali alusel. Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud kulusid ei tasuta käesoleva korra punktis 17 nimetatud tingimustel. Korteriomand kinnistatakse pärast korteriomandi seadmisega seotud kulude tasumist korteriomanike poolt.»; 7) täiendada punkti 12 teist lauset sõnadega: «, välja arvatud juhul, kui kinnistatavad korteriomandid vastavad korteriomandiseaduse paragrahvi 24 tingimustele.»; 8) sõnastada punkt 14 järgmiselt: «14. Erastatud eluruumi või mitteeluruumi omanik võib reaalkoormatise eest tasuda nii rahas kui ka erastamisväärtpaberitega, kusjuures erastamisväärtpabereid on võimalik kasutada kuni erastamisseadusega (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) kindlaksmääratud tähtajani. Reaalkoormatist tasutakse maavanema (kui erastamise korraldaja) erastamise eriarvele või erastamisväärtpaberiarvele. Pangaasutuse nimi, kus on avatud maavanema erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid näidatakse ära reaalkoormatise kindlaksmääramisel.»; 9) sõnastada punkt 15 järgmiselt: «15. Avalik-õigusliku reaalkoormatise väljaostmisest laekuv raha jaotatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424) paragrahvile 6.»; 10) sõnastada punkt 18 järgmiselt: «18. Elamuühistul(kooperatiivil) on korterivaldajate-ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel õigus erastada temale kuuluv elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale». Maa müügihind määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel, arvestades Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud koefitsienti 0,5.»; 11) sõnastada punkt 19 järgmiselt: «Kui elamuühistu(kooperatiivi) korterivaldajate üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja ühistu reorganiseerimise korteriühistuks, määrab elamuühistu(kooperatiivi) juhatus iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse. Reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe. Elamuühistu(kooperatiiv) märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga. Andmed korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse kohta ning ehitise inventariseerimise plaani esitab elamuühistu(kooperatiiv) erastamise korraldajale, kes kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist registreeritakse korteriomandi esemeks olevad reaalosad hooneregistris korterivaldajate nimele. Erastatud maa kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele esitab elamuühistu notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse, riigiga sõlmitud ostu-müügilepingu, ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani, hooneregistri tõendi reaalosade registreerimise kohta ning katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid osahüpoteegi rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistatavad korteriomandid vastavad korteriomandiseaduse paragrahvi 24 tingimustele.»; 12) täiendada korda punktiga 20 järgmises sõnastuses: «Kui maatükk koormatakse järelmaksu tasumiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada ühistu avalduse alusel ja maavanema nõusolekul osahüpoteekideks. Kui korteriomandid seatakse kuni 31. detsembrini 1998. a. elamus, milles on üle 24 korteri, sisaldab ostu-müügileping märget, et vastavalt korteriomandiseaduse paragrahvi 24 tingimustele antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta. Kui korteriomandiseaduse paragrahvile 24 vastava elamuühistu(kooperatiivi) korterivaldajate üldkoosolek otsustab ühistu reorganiseerimise korteriühistuks pärast erastatud maa kandmist kinnistusraamatusse elamuühistu nimele, siis maa eest tasutud summasid ei tagastata.». Peaminister Mart SIIMANN Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING