Vabariigi Valitsus — Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise korra ja tegevuse aluste kinnitamine — RT I, 70, 1160

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471) paragrahvi 12 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise kord ja tegevuse alused (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 1997. a. määrusega nr. 178 Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise kord ja tegevuse alused TEADUSKOMPETENTSI NÕUKOGU MOODUSTAMISE KORD JA TÖÖKORRALDUS 1. Teaduskompetentsi Nõukogu (edaspidi nõukogu) liikmed on omal alal teadusüldsuse poolt tunnustatud teadlased. Nõukogu koosseis on personaalne ning sinna arvatakse kõrge teaduskompetentsusega teadlased, kes esindavad erinevaid teadus- ja arendustegevuse valdkondi ja omavad teaduskorralduse alast kogemust. Nõukogu koosseisu ei või kuuluda teadus- ja arendusasutuste finantsmajandusliku tegevuse eest vastutavad isikud. 2. Nõukogul on üheksa liiget. 3. Ettepanekuid nõukogu koosseisu kohta teevad avalik-õiguslike ülikoolide rektorid ja Eesti Teaduste Akadeemia. Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku haridusminister, arvestades erinevate teadus- ja arendusvaldkondade esindatust. 4. Nõukogu koosseis määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu iga järgmine koosseis peab sisaldama vähemalt 1/3 ulatuses uusi liikmeid. Üks ja sama isik võib olla nõukogu liige kuni kuus aastat. 5. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus haridusministri ettepanekul. 6. Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Haridusministeerium. 7. Nõukogu esimehe ja tema asetäitja valib nõukogu oma liikmete hulgast kolmeks aastaks esimesel istungil, mille kutsub kokku haridusminister. 8. Nõukogu töövorm on istung. Istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas. Istungit protokollib nõukogu sekretär, kes on Haridusministeeriumi ametnik. 9. Istungi kutsub kokku ja viib läbi nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Istung kutsutakse kokku ka vähemalt nelja nõukogu liikme nõudmisel. 10. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus liiget. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub nõukogu esimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 11. Nõukogu sekretär saadab nõukogu istungi materjalid nõukogu liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne istungi toimumist. 12. Üldjuhul võtab nõukogu oma otsused ja ettepanekud vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt kuue liikme poolthääli. 13. Hääletamine on avalik ning nõukogu liige ei või jääda erapooletuks. 14. Nõukogu esimehel on õigus kutsuda istungile nõukogusse mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel. 15. Nõukogu otsus ja ettepanek vormistatakse viie istungile järgneva päeva jooksul. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja sekretär. Haridusminister kinnitab otsuse ja ettepaneku käskkirjaga või lükkab need tagasi kümne päeva jooksul, arvates nende esitamise päevale järgnevast päevast. Haridusministri otsus tehakse kõigile nõukogu liikmetele teatavaks ühe nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemise päevale järgnevast päevast. TEGEVUSE ALUSED 16. Nõukogu on Haridusministeeriumi juures töötav nõuandev kogu, mille ülesanded on: 1) teadus- ja arendusasutuste riigieelarvest sihtfinantseerimise põhimõtete ja strateegia väljatöötamine; 2) ettepanekute esitamine teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimiseks pikaajaliste (kolm-viis aastat) teadusteemade alusel; 3) teadus- ja arendusasutuste teadustöö sihtfinantseerimise tulemuslikkuse hindamine ja otsuste tegemine teadustöö tulemuste rahvusvahelisele tasemele vastavuse kohta; 4) haridusministrile ettepanekute esitamine ja soovituste andmine Haridusministeeriumi poolt korraldatava teadus- ja arendusasutuste evalveerimise tulemuste põhjal; 5) ettepanekute esitamine Haridusministeeriumi valitsemisalas olevate teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuriga seotud kulutuste finantseerimiseks; 6) haridusministrile ettepanekute esitamine magistri- ja doktoriõppega seotud teadustöö finantseerimise osas; 7) oma tegevuseks vajaliku info kogumine ja säilitamine ning selle põhjal ülevaadete avaldamine; 8) oma ettepanekute ja otsuste avalikustamine. 17. Nõukogu töötab välja ettepanekud teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise kohta, arvestades Eestile perspektiivseid teadus- ja arendustegevuse valdkondi, teadus- ja arendusasutuste evalveerimise tulemusi ja Teadus- ja Arendusnõukogu otsuseid. Teadus- ja arendusasutused esitavad nõukogule oma teadusnõukogudes kinnitatud teadusteemad, mida finantseeritakse eraldatud vahendite piires, ja nende vastutavad täitjad. Teadusteemade sihtfinantseerimise korra ja mahu kinnitab haridusminister. 18. Haridusminister moodustab teadusteemade iga-aastaseks hindamiseks ja perioodiliseks evalveerimiseks nõukogu ettepanekul hindamiskomisjone, ekspertkomisjone ja töörühmi. 19. Teadusteemale esmakordselt antud negatiivne hinnang on aluseks teema sihtfinantseerimise vähendamisele 20 protsendi võrra. Teadusteemale teistkordselt negatiivse hinnangu andmise korral lõpetatakse teadusteema sihtfinantseerimine. 20. Nõukogu lähtub oma töös Vabariigi Valitsuse kehtestatud teadus- ja arendusasutuste evalveerimise põhimõtetest ja kriteeriumidest. 21. Oma töö alustamisel tunnustab nõukogu evalveeritud teadus- ja arendusasutustena kõiki asutusi, kes on läbi teinud Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia evalveerimise 1991. aastal või Teadus- ja Arendusnõukogu evalveerimise 1995. aastal ning on registreeritud Haridusministeeriumis kui teadus- ja arendusasutused. 22. Nõukogu teeb haridusministrile vastavalt evalveerimise tulemustele ettepanekuid riigi teadus- ja arendusasutuste moodustamise, nende ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise, samuti sihtfinantseerimise avamise ja lõpetamise kohta. 23. Nõukogu tegevust finantseeritakse Haridusministeeriumi eelarves teaduse sihtfinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. 24. Nõukogu tegutseb haridusministri kinnitatud tööplaani põhjal. Nõukogu esitab oma tegevuse aastaaruande ja ettepanekud haridusministrile tema poolt kehtestatud tähtaegadeks. Nõukogu dokumente säilitatakse Haridusministeeriumi arhiivis õigusaktides sätestatud korras. Haridusminister Mait KLAASSEN