Maidla Vallavolikogu — Maidla valla arengukava vastuvõtmine — KO, 114, 1009

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 2, Maidla valla põhimääruse (KO 2000, 38, 581) § 70, Maidla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Maidla valla arengukava (lisatud): 1.1. Maidla valla arengustrateegia aastani 2012 1.2. Maidla Vallavalitsuse tegevuskava aastateks 2004–2006. 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2004. a. Volikogu esimees Enno VINNI Maidla Vallavolikogu 27. veebruari 2004. a määruse nr 23 lisa MAIDLA VALLA ARENGUKAVA SISSEJUHATUS Käesolev, Maidla valla edasist arengut sätestav arengudokument, kinnitati Maidla Vallavolikogu poolt 27. veebruaril 2004 (määrus nr 23). Maidla valla arengukava väljatöötamine toimus ajavahemikus aprill 2003 – jaanuar 2004. Arengukava koostamisel on lähtutud strateegilise planeerimise põhimõtetest ja arengukava koostamise konsultandi – OÜ Geomedia poolt omavalitsuste arengukavade koostamisel väljakujundatud ja rakendatavast metoodikast. Arengukava väljatöötamiseks moodustati 5 eluvaldkondlikku töörühma, kuhu kuulusid vallavalitsuse, valla allasutuste jt esindajad. Töörühmade ülesanne oli valla erinevate eluvaldkondade arengumeetmete väljatöötamine. Töörühmade tööd juhendas, arengukava koostamist konsulteeris ja lõppdokumendi vormistas Geomedia OÜ konsultant. Maidla valla arengukava koosneb kolmest omavahel seotud osast. I osa «Maidla valla olukorra ülevaade» annab ülevaate valla olulisemate eluvaldkondade olukorrast 2003. aastal. Olukorra ülevaade on aluseks valla olukorra hindamisele ja edasiste arengumeetmete planeerimisele. II osa «Maidla valla arengustrateegia» sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid. II osa sisaldab muuhulgas valla olukorra hinnangut (SWOT-analüüs) ja valla tulevikuvisiooni aastaks 2012, mis on tinglikult ka arengustrateegia ajapiiriks, tähistades omavalitsuse arengu strateegilise planeerimise soovitusliku ajavahemikku, mis on 10–15 aastat. Strateegia sisaldab valla arengumudelit, kus on esitatud valla olulisemate eluvaldkondade lõikes ka eluvaldkondlikud eesmärgid ja ülesanded eemärkide saavutamiseks. III osa «Maidla vallavalitsuse tegevuskava aastani 2007» sätestab konkreetsed tegevused ja projektid aastateks 2004–2006, mis on kavandatud valla arengustrateegia elluviimiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste eeldatavaid maksumushinnanguid ning eeldatavaid rahastamisallikaid. Valla tegevuskava võib sisaldada tegevusvajadusi ja konkreetseid tegevusprojekte suuremal määral kui valla eeldatavad finantsvahendid perioodiks 2004–2006 võimaldavad. Tegevuskava selline koostamisviis on tingitud kohalike omavalitsuste rahastamise väljakujunenud olukorrast Eestis, mis ei võimalda tegevuskava elluviimise katteallikaid ja ressursse mitme aasta peale ette detailselt prognoosida. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi ja projekte käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks ellu viia, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgneva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. 2004. a Eestis käivituv «Eesti Riiklik Arengukava 2003–2006», mille toetusmeetmetesse on integreeritud lisaks Eesti riigi vahenditele ka Euroopa Liidu struktuurifondide ressursid, suurendab tunduvalt omavalitsustele kättesaadavate eelarveväliste finantseerimistoetuste hulka ja elavdab tunduvalt omavalitsuste arendustegevust. Vahendite edukama kasutamise alusena tuleb käsitleda ka käesolevat Maidla valla arengukava ning järjepideva ja regulaarse aktualiseerimise ja täiendamisega kujundada sellest nii valla arendustegevuse aluseks olev kui ka valla arenguprioriteete ja -püüdlusi väljapoole omavalitsust selgelt ja üheselt väljendav dokument. I. MAIDLA VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE 1. ASEND JA HALDUSTERRITOORIUM Maidla vald paikneb Ida-Virumaa lääneosas, külgnedes põhjas Kiviõli linna ja Lüganuse vallaga, idas ja lõunas Kohtla, Mäetaguse ja Tudulinna vallaga, läänes Sonda ja Vinni vallaga. Oma praegustes piirides asub vald põhilises osas endise Lüganuse kihelkonna Maidla valla territooriumil.

Valla pindala on 332,3 km2. Valla keskus asub Savalas. Keskuse kaugus suurematest ümbritsevatest keskustest on Tallinnast 140 km, Tartust 170 km, Jõhvist 40 km, Rakverest 45 km, Kohtla-Järvelt 25 km, Kiviõlist 6 km ja Püssist 6 km. Olulisematest transpordiinfrastruktuuri objektidest läbib valda Lüganuse–Tudu maantee. Valla põhjapiiril kulgeb Tallinn–Narva raudteeliin ja Aidu karjääri raudteeharu (3 km). Lähim lennujaam asub Tallinnas (140 km), lähim sadam Kundas (45 km) ning lähimad raudteejaamad Kiviõlis ja Püssis. Vallas elab 887 elanikku (01.01.2003), neist 446 naist ja 441 meest. Tabel 1. Maidla valla rahvaarvu ja pindala võrdlus maakonna ja Eesti tasemega. Rahvaarv % Pindala, km² % Asustustihedus, elanikku km² kohta Maidla vald 887 100 332,3 100 2,6 Ida-Viru maakonna vallad 21 341 4,2 3194,72 10,4 6,7 Ida-Viru maakond 177 471 0,5 3364,05 9,88 52,8 Kogu Eesti 1 361 242 0,1 43 432,31 0,77 31,3 Funktsionaalselt võib valla territooriumi jagada kolme ossa (paikkonda). Valla põhjaosa moodustavad tihedalt asustatud alad, kus paikneb suurem osa valla elanikkonnast. Valla lõunaosa asub Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad suured metsamassiivid ja sood. Ala on hõredalt asustatud, seal paikevad Sirtsi looduskaitseala ida- ja Muraka looduskaitseala põhjaosa. Valla kirdeosa iseloomustab peaaegu täies ulatuses tööstusmaastik, mille põhjaosas on AS Alutaguse Turvas turbatootmisväljad ja lõunaosas AS Eesti Põlevkivi Aidu karjäär. Geograafilisest asendist tulenevad asjaolud pärsivad valla üldist arengut. Põlevkivi nõukogudeaegsest kaevandamisest tingituna kujunenud perspektiivituse järelmõju on tunda tänaseni. Hetkel on olukord muutumas positiivses suunas. Kaevandamisel pannakse üha enam rõhku keskkonnasõbralikkusele ning demokraatia areng on võimaldanud seista hea omavalitsuse eluolu parendamise eest. Seetõttu on ka Maidla valla kui elukoha atraktiivsus tasapisi taastumas. Paikkonna väärtuseks on loodus – Muraka raba, Sirtsi soo, Purtse jõgi, tulevikus võivad oluliseks osutuda ka põlevkivi kaevandamise lõpetanud Aidu karjäär kui ökoloogiline vaatamisväärsus ning karjääri rekultiveeritud maade kasutuspotentsiaal turismi- ja puhkemajandusressursina. Ettevõtluse seisukohalt on vallal hea asend raudtee suhtes, samuti logistiliselt hea asend autotranspordi liikumise suhtes. Lisaks põlevkivile on oluliseks ressursiks metsamaterjal – 75% valla territooriumist on kaetud metsaga. 2. ASUSTUSSÜSTEEM1 Valla territoorium jaguneb 27 külaks (vt lisas tabel 3). Kohalikeks esmatasandi keskusteks on vallas suuremad külad – Savala, Maidla ja Soonurme, kus paiknevad kauplused, külad on ka bussiliikluse sõlmpunktid, samuti kultuurilised keskused. Savala on lisaks vallakeskus. ______________________ 1 Esmatasand (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis teatud piirkonna elanikele on esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kauplus, sidejaoskond jt. Teise tasandi keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, kauplus(ed), sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium. Kolmanda tasandi keskuseks loetakse suuremat asulat, st piirkonnakeskust (kas linna/alevit), mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale. Teise tasandi keskusteks on Maidla vallale Kiviõli ja Püssi linnad. Kiviõli on olulisem teeninduskeskusena (tervishoid, haridus) ja logistikakeskusena (bussiliiklus, raudtee), Püssi on ajalooline tõmbekeskus. Kolmanda tasandi keskusteks on Maidla vallale Jõhvi ja Rakvere linnad. Mõlemad on arenevad maakonnakeskused, teenindus- ja logistikakeskused. Valla halduspiiri osas on teatavaks probleemiks halduspiiri paiknemine Kiviõli linna Graniidi tänava tiheala ja Maidla küla tiheala (mis moodustavad ühtse terviku) vahel, mis tekitab igapäevases asjaajamises ja ka arenduses ebaloogilisust. Tihealade ühendamine ühe haldusüksuse piires võimaldaks küla elujõudu parandada. Valla asustussüsteemi omapära tõttu (suured hõredalt asustatud metsaalad (metsakülad)) on kaubanduslik teenindus väljapool keskusi nõrk või puudub täielikult. 3. RAHVASTIK Seisuga 01.01.2003. a oli Maidla valda registreeritud 887 inimest, neist naisi 446 ja mehi 441. Valla rahvastiku vanusstruktuur on üsna sarnane teiste Eesti omavalitsustega, st suhteliselt suur on 10–19-aastaste osakaal, kuid vähenenud on tunduvalt (ligi poole võrra) kuni 10-aastaste osakaal, mis on tingitud 1990. aastate järsust sündivuse langusest. Viimase kümnendi jooksul (1993–2003) on valla rahvaarv üldarvus vähenenud, kokku 4% (31 elaniku) võrra. Valla rahvastiku loomulik iive on kogu kümnendi jooksul olnud negatiivne. Rahvaarvu toimunust kiiremat langust tasakaalustas elanikkonna mehaaniline ränne, mis kuni 2002. aastani oli positiivne.

Joonis 1. Maidla valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2003

Joonis 2. Maidla valla rahvastiku vanusrühmad 01.01.2003

Joonis 3. Maidla valla rahvaarv 1993–2003

Joonis 4. Maidla valla rahvastiku loomulik iive 1993–2002

Joonis 5. Maidla valla rahvastiku ränne 1999–2002 4. HARIDUS 4.1. Alusharidus Koolieelseid lasteasutusi Maidla vallas ei ole. Maidla Põhikooli juures töötab küll ettevalmistusklass (4 kuud), millest tegelikuks ettevalmistuseks siiski ei piisa. Valla eelkooliealised lapsed käivad vabade kohtade olemasolul Kiviõli lasteaias, võimalus on käia ka Püssi ja Erra lasteaias 4.2. Üldharidus Koolihooned Üldhariduskoolidest tegutseb vallas Maidla Põhikool. Kool asub endises Maidla mõisakompleksis. Mõisakompleks ise koosneb neljast eraldiseisvast hoonest. Peahoones (995 m2, ehitatud 1767. a) paiknevad õppeklassid, õpetajate tuba, aula, administratsiooniruumid, garderoob, söökla, tualettruumid. Hoones on teostatud ümberehitusi 19. ja 20. sajandil. Hoonel on restaureeritud kivikatus ja keldrikorrus (2002. a). Mõisa parempoolsel häärberil (171 m2, ehitatud 18. saj II poolel) on restaureeritud kivikatus ja interjöör. Kavandatakse hoone välisfassaadi korrastamist. Hoones paiknevad poiste tööõpetuse puidu- ja metallitöö klassid, seadmeruum, garderoob, õpetaja kabinet ja tualett. Vasakpoolse häärberi (202 m2, ehitatud 1732. a) restaureerimistööd on algusetapis (uuringud ja projekteerimine). Hoonesse on kavandatud edaspidi käsitöökoja ja infopunkti rajamine. Hoonetekompleksis asub veel 2001. a rajatud spordihoone (vt sport) ning mõisa abihoone ja tall. Lisaks on mõiskompleksi ümber veel ulatuslik park koos ajaloolise piirdemüüriga. Õpilased 2002/2003. õppeaastal õppis Maidla Põhikoolis 106 õpilast. Õpilaste arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem stabiilsena (vt lisas tabel 6). Väljaspool valda õpib vallas registreeritud õpilastest (I–IX klass) 24 last. Suurem osa neist (14) õpib Kiviõli I Keskkoolis. Ülejäänud koolides Tallinnas, Kohtla-Nõmmes, Vaekülas ja Kammeris (vt lisas tabel 10) õpib 1–2 last. Viimase kolme aasta jooksul (2000–2003) on kiituskirjaga lõpetanud 2 õpilast (2000. ja 2003. aastal). Kooli lõpetajad jätkavad oma haridusteed keskkoolides ja kutsekoolides. Viimastel aastatel on suurenenud kutsekoolis haridusteed jätkajate arv (2000. a 11 lõpetanust 3, 2001. a 7 lõpetanust 4 ja 2002. a 10 lõpetanust 5 jätkas kutsekoolis), millest võib ehk eeldada Eesti kutsehariduse reformi positiivseid mõjutusi. Õpilaste arvu prognoos Prognoosi kohaselt, mis tugineb rahvasikuregistri andmetele, väheneb õpilaste arv Maidla Põhikoolis aastaks 2009/2010 75 õpilaseni (vt lisas tabel 7), mis on siiski veel piisav põhikooli tegutsemiseks. Kooli projekteeritud mahutavus on 120 õpilast. Maidla valla koolikohustuslike õpilaste eelistus 2003/2004. õppeaastal põhikooli osas oli järgmine: • Maidla Põhikool – 99 õpilast, • Kiviõli I Keskkool – 13 õpilast, • Kiviõli Vene Gümnaasium – 2 õpilast, • Kohtla-Nõmme Põhikool – 1 õpilane. I klassi astuvate õpilaste arvu prognoos 2004.–2010. aastal vastavalt rahvastikuregistrile on: • 2004/2005 13 õpilast, • 2005/2006 7 õpilast, • 2006/2007 4 õpilast, • 2007/2008 7 õpilast, • 2008/2009 8 õpilast, • 2009/2010 8 õpilast. Maidla Põhikoolis õpib (2003/2004. õa) üle 15% väljaspool Maidla valda elavaid õpilasi. Õpilaste tegelik arv sõltub edaspidi paljuski kooli atraktiivsusest, st kui suur osa valla lapsi hakkavad tegelikult käima Maidla Põhikoolis ning kui palju lapsi tuuakse Maidla valda väljaspoolt valda. Olukorda leevendaks ka valla rahvaarvu tõus (elukeskkonna parandamine, infrastruktuuri areng jms). Noorenemas on ka Kiviõli linna Graniidi tänava (asub vahetult kooli läheduses) elanikkond, mis võimaldab potentsiaalset lisa kooli täituvusele. Seoses jätkuva renoveerimisega paraneb õpikeskkond, mis muudab kooli regioonis atraktiivsemaks ja teenuse kvaliteedi paremaks, millega kaasneb kooli täituvuse paranemine. Siit ka lootus, et väljastpoolt Maidla valda Maidla Põhikoolis õppivate õpilaste arv võiks kasvada 15 %-lt kuni 20%-ni. Ühtlasi lubab noorenev elanikkond prognoosida laste arvu suurenemist lähiaastatel. Kokkuvõtteks sõltub kooli täituvuse paranemine alljärgnevatest teguritest: • Õpikeskkonna ja teenuse kvaliteedi paranemine • Valla üldisest sotsiaal-majanduslikust arengust ning valla elukeskkonna paranemisest • Kiviõli (Graniidi tänav) ja Püssi (alg- ja põhikool puudub) linna lapsed, kes elavad vahetult kooli läheduses jt teguritest.

Joonis 6. Maidla Põhikooli õpilaste arvu prognoos Pedagoogid 2002/2003. õa töötas Maidla Põhikoolis kokku 22,57 ametikohal 25 töötajat, kellest 18 olid pedagoogid (11,6 ametikohta), 6 abipersonal (9,93 ametikohta, sh 0,5 huvijuhi kohta) ja 1 ringijuht (1,04 ametikohta, lisaks tegutseb ringijuhina 6 pedagoogi). Viimastel aastatel (2000–2003) on ametikohtade arv vähenenud (vt lisas tabel 8) ja personali hulk suurenenud (sh on suurenenud pedagoogide ja vähenenud abipersonali arv). Pedagoogide vanusstruktuuri iseloomustab joonis 7. Enamik pedagoogidest (71%) on kõrgharidusega.

Joonis 7. Maidla Põhikooli pedagoogide vanuseline jaotus 2003. a. Kooli senine areng Viimaste aastate positiivsete muutustena võib esile tuua asjaolusid, et kooli õpilaste arv on püsinud stabiilsena ja koolis tegutseb 9 klassikomplekti. Koolis on tööle hakanud pikapäevarühm, regulaarselt antakse välja kooliajalehte. Paranenud on õpilaste sportimisvõimalused (täidavad ka vaba aja veetmise funktsioone) ja toitlustamisvõimalused. Kooli ja lastevanemate koostöö on arenenud positiivses suunas. Kooli materiaal-tehniline baas on paranenud: on olemas heal tasemel infotehnoloogiavahendid (10 töökohta arvutiklassis ja Interneti püsiühendus), väga head tingimused on äsja restaureeritud ja ehitatud rajatistes ning toimub kooli jätkuv renoveerimine. Kooli õppekvaliteet on tõusnud, viimastel aastatel on juurde tulnud noori õpetajaid ja on olemas võimalus õpetajate pidevale täiendusõppele. Kooli lõpetajatest suur osa, kes jätkavad keskkoolis, siirduvad edasi kõrgkoolidesse. Toimib kooli alustamise ja lõpetamise toetus omavalitsuselt. Üldharidusvaldkonna olukorda vallas iseloomustavad mitmed probleemid. Palju õpilasi (18%) käib koolis väljaspool valda. Õppetöö on liigses sõltuvuses bussiliiklusest. Õpilased on sunnitud liikuma tihedas autoliikluses (koolitee ei ole ohutu, peamine probleem Maidla ristmik). Probleeme tekitavad õpilastevahelised keerulised suhted ja ebatervislikud eluviisid (suitsetamine, «rämpstoidu» söömine, alkoholi tarbimine, tulevikus võimalik ka narkomaania levik), samas puudub psühholoogiline nõustamine. Vajakajäämisi on klassiruumide vastavuses kehtivatele tervisekaitsenõuetele, samuti on aegunud õppevahendid. Õppetegevust segava asjaoluna nähakse ka maakondlike spordivõistluste regulaarselt ebasobivaid toimumisaegu. Kasvatusraskustega laste arvu suurenemisega on tõusnud vajadus õpilaste nõustamise ja õpilaste üldise kasvatustöö tõhustamiseks ning pedagoogide kaadri uuendamiseks (uute spetsialistide juurdetoomine). Omavalitsuste ühinemise võimalik mõju haridusvaldkonnale Omavalitsuste ühinemisel suurema haldusterritooriumi koosseisus, on Maidla Põhikooli eksisteerimise peamine oht vähene õpilaste arv. Seetõttu võib edasise negatiivse iibe juures ja võimaliku ääremaastaatuse tõttu laste arvu edasisel vähenemisel (lisaks negatiivsele iibele ka väljaränne) kõne alla tulla ka haridusvõrgustiku optimeerimine, mis võib tingida Maidla kooli sulgemise. Suurema omavalitsuse koosseisus võivad ka koolile eraldatavad rahalised ressursid väheneda, kuna põhitähelepanu koondub reeglina omavalitsuse keskusesse. 4.3. Huviharidus Huviharidus toimub vallas peamiselt Maidla Põhikooli baasil. Koolis tegutseb kokku 8 huviringi (spordiring, näitering, lastekoor, mudilaskoor, käsitöö, ajakirjandusring ja puhkpilliorkester). Ringijuhtidena tegutsevad peamiselt kooli pedagoogid (v.a puhkpill). Eraldi huvikoole vallas ei ole. Väljaspool valda käiakse huvihariduskoolides Kiviõli kunstide koolis (7 õpilast) ja Spordiklubis ASKELE (6 õpilast). Õpilaste huvitegevusest osavõtt on sõltuvuses bussiliiklusest (klassiväline töö kannatab, kuna koolist koju saavad õpilased väga piiratud hulgal kellaaegadel). Puhkpilliorkestri perspektiivi ohustab noorte puhkpillimänguhuviliste vähesus (hetkel tegutsev osa õpilastest on vanemate klasside esindajad). Huvikoolides osalemist raskendab paljude perede halb majanduslik olukord. Tuntakse vajadust täisametikohaga huvijuhi järele (praegune 0,5 ametikohta ei ole piisav, kuna töömaht ei ole rakendatav konkreetsele inimesele; teise ametikoha kõrvalt kannatab huvijuhi töötulemus). Raskendatud on vanema astme klassidele sobiva huvitegevuse organiseerimine. Noorte vaba aja sisustamise võimalused on piiratud (noortel puudub kooskäimise koht). Seni on retooriliselt väljendudes paljudele noortele kooskäimise ja «enesetäiendamise» kohaks kohalik bensiinitankla. Noorsootöö 2002/2003. õppeaastal on õpiraskustega ja käitumishälvetega lapsi kokku 10. Peamised probleemsuse põhjused on õpilaste madalad võimed, sage puudumine koolist, hooletu suhtumine õppetöösse, mida kaudselt tingib vanemate ebapiisav tähelepanu lapse suhtes. Ühel õpilasel on diagnoositud hüperaktiivsus. Noorsootöö valdkonnas puudub ühtne koordineeritud tegevus (õpilaste laagrid, koolidevahelised kohumised, turniirid, heakorratööd, perepäevad). Samuti tuntakse vajadust noortekeskuse järele. 5. KULTUUR Kultuuriasutused Maidla vallas tegutseb kultuurivaldkonnas 1 rahvamaja ja 2 raamatukogu (lisaks 1 raamatukogu filiaal). Maidla Rahvamaja asub Savalas. Rahvamaja hoone rajati 2001. aastal ning on heas korra ja kaasaegselt sisustatud, v.a mõned ehituskonstruktsioonilised vead, nagu halb akustika, halb valgustehnika, korralikult isoleerimata veetorustikud ja valesti paigaldatud välisuksed. Rahvamajas töötab 7 inimest. Rahvamajas tegutseb mitmeid isetegevus- ja huviringe, nagu segatantsurühm (16 liiget), naistantsurühm (12), neidude tantsurühm (10), laste näitering (16), memmede tantsurühm (10), memmede ansambel (6), naisansambel (6), näitering (7), perenaiste selts (8), laste kokandusring (8) ja aeroobikarühm. Rahvamaja teeninduspiirkonnaks on Maidla vald. Rahvamajal on koostöösidemed teiste Kiviõli regiooni rahvamajadega. Korraldatakse ühiseid üritusi nagu Noore Pere Päev, Regiooni Laulu- ja Tantsupäev, Memme-Taadi Päev jm. Maidla Raamatukogu asub Maidla rahvamajas. Raamatukogus töötab üks raamatukoguhoidja. On olemas kaks Interneti püsiühendusega arvutit koos printeriga, pakutakse ka koopiamasina teenuseid. Regulaarseid lugejaid on 277, 2002. a jooksul oli kokku 4091 külastust. Raamatukogu fondide maht on 14 595 raamatut, 191 ajakirjade aastakäiku, lisaks erinevad ajalehed. Nüüdisaegses töökeskkonnaga raamatukogu arengusuundumuseks on olla kaasaegne õpi- ja infokeskus, mis pakub kiiret juurdepääsu informatsioonile nii paberkandjal kui ka Interneti vahendusel. Üle on mindud rahvusvahelisele kümnendliigitussüsteemile UDK. Soonurme raamatukogu asub Soonurme külas. Raamatukoguruumide suurus on üle 200 m2 (fondiruum, lugemistuba ja saal 70–85 kohaga ürituste korraldamiseks). Asutuses töötab üks töötaja (raamatukogu juhataja). Regulaarseid lugejaid on 142, 2002. a jooksul oli kokku 1407 külastust. Raamatukogu fondide maht on 11 592 raamatut, lisaks ajakirjad, ajalehed. Olemas on Internetipunkt 1 arvutiga. Soonurme raamatukogul tegutseb eraldi Oandu filiaal, kus on kasutada fondiruum ja saal ca 50 kohaga ürituste korraldamiseks. Oandu filiaali fondid kuuluvad Soonurme raamatukogu fondide hulka. Kultuuritegevus Kultuuriseltsid ja kultuurialane klubiline tegevus vallas puudub. Puuduvad ka külaseltsid. Igas külas on külavanem, kelle eeldatavaks rolliks on infovahetus külaelanike ja omavalitsuse vahel. Kultuuri valdkonna arengule on positiivselt mõjunud uue rahvamaja rajamine Savalas, kus on edukalt käivitunud kultuuriringide töö. Järjepidevalt on toimunud traditsioonilised üritused (vallapäev, mõisapreili valimine, vastlapäev, volbripäev, valla aastapäev jt). Positiivne on Internetipunktide olemasolu Maidla ja Soonurme raamatukogudes. Raamatukogud on olulised infojagajad vallavolikogu ja -valitsuse tegevuse kohta. Maidla raamatukogu paikneb kaasaegsetes ruumides, Soonurme raamatukogus ja Oandu filiaalis on järjepidevalt tehtud ruumide parendustöid. Kõigi raamatukogude juures on võimalused suurema osavõtjate arvuga ürituste korraldamiseks (on olemas saalid). Tänu Oandu filiaalile on raamatulaenutus kättesaadav ka kaugemates külades. Kultuurivaldkonna peamised probleemid on rahva passiivne osavõtt üritustest, mille põhjusteks on ebapiisav ühistransport, vähene informeeritus (sh infostendi puudumine rahvamajas), lastehoiuvõimaluse puudumine, ürituste ajaline kattuvus (üritused samal ajal). Kultuuriüritustega on katmata kõikide vanusegruppide huvid, eriti on puudu noorteüritustest. Napib kultuurivõimalusi, ei ole kino, näitusi korraldatakse ebapiisavalt (kunst, käsitöö jt), vähe on vabaõhuüritusi, puuduvad klubiüritused. Koostöö Ida-Virumaa teiste piirkondade kultuurivaldkonnas tegutsejatega on ebapiisav. Raamatukogude peamine probleem on rahaliste vahendite nappus raamatufondi täiendamiseks (raamatute kvaliteet ja hinnad on aastatega tõusnud, aga nii riigilt kui ka vallalt nende ostmiseks saadav raha jäänud samaks). Probleemne on ka raamatukogude ruumide materiaal-tehniline olukord. Elanikkonna ühistegevuses ja paikkondade enesemääratlemisel on ebapiisaval määral välja kujunenud külavanemate roll. 6. SPORT Valla olulisemaks spordihooneks on Maidla põhikooli spordihoone, mis valmis 2001. aastal. Spordihoones töötab kaks inimest. Sportimisvõimalused väga head. Hoones on täismõõtmetes korvpalliväljak. Treenimiseks võimalik üles seada kaks võrkpallivõrku. Saab mängida ka sulgpalli. Vajalik inventar selleks on olemas. Pealtvaatajate jaoks on olemas tribüün. Spordihoone teisel korrusel on olemas majutuskohad. Spordihoones on võimalik korraldada ka vabariiklikke võistlusi. Lisaks spordihoonele on olemas ka Unikülas asuv Maidla jõusaal. Jõusaalis töötab üks inimene. Jõusaal on sisustatud treeningvahenditega. Eraldi mängudetoas on olemas koroona- ja lauatenniselaud. Jõusaali ruumes asuvat sauna kasutatakse laupäeviti ka külasaunana. Vallas tegutseb spordiklubi ASKELE, mis viib läbi poiste korvpallitreeninguid. Klubi tegevust toetatakse vallaeelarvest, võimaldades Maidla Põhikooli spordihoone kasutamist treeningute läbiviimiseks ja tasutakse valla elavate laste treeningkulud, lepingu alusel. Korraldatakse mitmeid spordiüritusi. Vallasisese suunitlusega spordiüritustest on olulised vastlapäev, suusavõistlused, mudilaste spordipäev, Jüriöö jooks, jaanipäev, «Rammumees», vallapäev, lauamänguvõistlused, pallimänguvõistlused lastele, laskevõistlused, küladevahelised võrkpallivõistlused jt. Spordivõistluste raames peetakse eraldi küladevahelist arvestust. Laiema kandepinnaga, so valla elanikkonnast suuremale osavõtjaskonnale suunatud üritusteks on jää- ja lumeraja võistlused ning Maidla jooks. Valla eestvedamisel võetakse osa ka maakondlikest spordiüritustest. Positiiveks võib pidada asjaolusid, et vallas on olemas uus kaasaegne spordihoone, toimuvad kohalikud spordiüritused ning saab kasutada jõusaali, sauna ja mängudetoa teenuseid. Spordihoone võimalusi kasutatakse siiski ebapiisavalt, suvisel ajal võiks seal korraldada treeninglaagreid. Lisaks on probleemiks ruuminappus, puudub koolilaste vahetusjalatsite hoidmise koht, ebaotstarbekas saali kasutuse ajakava, eraldi tööruumi puudumine juhatajale ja reklaamimüügiga seonduv tegevus hoones. Puudust tuntakse vallas ka korralikust staadionist ning väljaehitatud jooksu- ja suusaradadest (võiks rajada kooli juurde). Rahva osavõtt spordiüritustest on passiivne, osaliselt on selle põhjuseks ka vähene info kättesaadavus külades. 7. MUUD VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED, TURISM Vallas asuvateks vabaõhuürituste korraldamise kohtadeks on Kulja jaanituleplats, Maidla mõisapark. Puhkekohad on Mehide tiikide ääres ja Kulja jaanituleplatsil. Valla olulisemad vaatamisväärsused (atraktsioonid) on: • Maidla mõis • Maidla muistne asukoht, kultusekivid • 1905. a ohvrite mälestuskivi Aidu-Sookülas • Sirtsi rändrahn • Mehide mänd • Oandu mõis • Oandu maa-alune kalmistu • Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Rebu külas • Rääsa kadakas • Rauasulatuskoht, maa-alune kalmistu Tarumaa külas Ettevalmistatud jalgrattateed vallas puuduvad. Lähimad suusarajad on Kohtla-Nõmmel. Kaasaegsed majutus- ja toitlustusettevõtted vallas puuduvad. Loodud on toitlustuskoht Maidla mõisa peahoones, kuid see toimib kohalikul tasandil (sh koolisööklana). Majutusvõimalus on spordihoone juures. Turismi valdkonnas tehakse koostööd peamiselt naaberomavalitsustega (Kohtla-Nõmme, Kohtla, Aseri, Sonda, Kiviõli, Lüganuse, Toila). Koostatud on turismiobjektide arendusprojektid (Maidla mõisakompleks) ning esitatud Phare turismitoetusskeemi rahastuse saamiseks. Puhkemajanduse ja turismi arenguks, eriti näiteks loodus- ja jahiturismi valdkonnas, on vallas suured, seni kasutuselevõtmata eeldused (sood, rabad, atraktiivne Purtse jõgi, suured põlismetsamassiivid). Samas puhkemajanduse ja turismi toimimiseks vajalik infrastruktuur ja teenindus peaaegu puudub. Puuduvad matka- (nii jalgsi- kui jalgrattarajad) ja suusarajad. Korralikud teenindusettevõtted puuduvad. Majutuskohti on vähe, spordihoone majutuskoht ei toimi. Samuti ei toimi turiste teenindava toitlustuskohana Maidla mõisa peahoone kelder. 8. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Sotsiaalhoolekande alast tegevust korraldab vallas sotsiaalnõunik, kellele alluvad päevakeskuse hoolekandetöötaja ja vallaarst. Vallas tegutsevaks hoolekandeasutuseks on Maidla valla päevakeskus. Vallas oli 2002. a 197 pensionäri, 93 puuetega isikut ja 63 ravikindlustuseta isikut. Avahooldus vallas puudub. 8.1. Tööhõive Registreeritud töötute arv viimastel aastatel on vähenenud (2000. a 74 registreeritud töötut, 2001. a 55 ja 2002. a 43). Töötu abiraha saajate hulk on samuti viimase 3 aasta jooksul vähenenud ligi 3 korda (vt tabel 2). Ravikindlustuseta oli 2002. a vallas 63 isikut. Tabel 2. Töötu abiraha saajad vanusegruppide lõikes 2000–2003 16–24 25–49 M 50–59 N 50–54 M 60–64 N 55–59 M65+ N60+ Kokku 2000 12 31 11 4 0 1 0 0 59 2001 5 17 16 0 0 1 0 0 39 2002 0 14 1 0 3 0 0 1 19 Tabel 3. Sotsiaaleluruumi taotlemine 2000–2003 2000 2001 2002 Taotlejaid 1 0 1 pereliikmete arv 3 0 4 staatus töötu 0 töötav Töötust põhjustavad, valla olukorrast tulenevad probleemid Suure riskirühma moodustavad ka pikaajalised töötud, kes on omandanud nn õpitud abituse. Sotsiaalabisüsteem on siiani seda sündroomi kahjuks säilitanud ja isegi süvendanud. Inimestel hakkab kaduma tööharjumus. Halvim selle probleemi juures on asjaolu, et lapsed harjuvad samuti sellise ellusuhtumisega ja peavad seda loomulikuks. Mittetöötavatel elanikel puudub võimalus ümberõppeks. Ettevõtted vajavad kvalifitseeritud tööjõudu, mida ei suudeta pakkuda. Paljudel puudub ka vajalik transpordivõimalus, et käia tööl väljapool valda. Töötus tekitab lisaks teisi sotsiaalseid probleeme. Töötus on suureks ohuallikaks ka inimeste tervisele. Parem on saada töövõimetuspensioni või puuetega inimestele mõeldud toetust, sest vahepealne variant on halvim – ravikindlustuseta, tööta ja sissetulekuta. 7.2. Sotsiaaltoetused ja -teenused Toimetulekutoetus Riigieelarvest makstavat toimetulekutoetuste mahtu viimastel aastatel ja saajate arvu iseloomustab tabel 4. Toetuse maht on viimase kolme aasta jooksul vähenenud peaaegu poole võrra, samuti on vähenenud üle kahe korra toetuse taotlejate hulk. Tabel 4. Riigieelarvelise toimetulekutoetuse maksmine 2000–2002 2000 2001 2002 toimetulekutoetuste maht 227 507 19 517 123 579 esitatud taotluste arv 419 319 167 rahuldatud taotluste arv 419 319 167 Toimetulekuvahenditest makstav täiendav sotsiaaltoetus, kr 30 880 Vallaeelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele makstakse vallaeelarvest mitmesuguseid (18 erinevat nimetust) täiendavaid sihtotstarbelisi toetusi erinevatele sihtrühmadele. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist vallaeelarvest viimase 3 aasta jooksul kajastab lisa tabel 11. Viimase kolme aasta jooksul on nii täiendavate toetuste maht kui ka toetuste määramise arv vähenenud ca 15% võrra. 7.3. Laste ja lastega perede hoolekanne Lisaks riigieelarvest makstavatele lastetoetustele (sünnitoetus, koolitoetus, elluastumistoetus, paljulapselise pere täiendav toetus) on lastele ja lastega perede toetamiseks vallaeelarves ette nähtud sünnitoetus, eelkooliealist last kodus kasvatava lapsevanema toetus, jõulupakid eelkooliealistele lastele ja koolilastele, paljulapseliste perede jõulutoetus, kooli alustamise toetus, koolilõuna toetus, kooli lõpetamise toetus, õpilaste sõidukompensatsioon ja puuetega laste transporditoetus. Lisaks rahalistele toetustele korraldatakse lastele valla kulul väljasõite, on olemas tasuta nõustamine Jõhvi lastehaiglas, toetatakse ujumistreeninguid. 7.4. Eakate hoolekanne Eakate avahooldusteenuseid vallas ei osutata. Hooldekodus (kus?) oli 2002. a 5 eakat inimest. Vallas on kokku 197 pensionäri (2002). Eakate organisatsioonidest tegutsevad vallas mitteametlikult Maidla pensionäride klubi Meelespea (50 liiget) ja Soonurme jututuba (17 liiget), kes organiseerivad ühiseid üritusi eakatele ja pakuvad suhtlemisvõimalust. Vald toetab seltsinguid vallaeelarvest (2000. a 11 000, 2001. a 9500, 2002. a 8000 krooni). Koostööd tehakse Ida-Virumaa Pensionäride ühendusega, toimuvad aastakoosolekud. Samuti korraldatakse ühiseid üritusi (kontserdid) naabervaldade pensionäridega. Koosöösuhted on lisaks Sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoniga. 7.5. Puuetega isikute hoolekanne Puuetega isikuid oli vallas 2002. a registreeritud 93, neist 4 lapsed. Tabel 5. Puuetega isikute arv ja jagunemine vanusgruppide lõikes 2000–2002 2000 2001 2002 Puuetega isikute arv kokku 73 82 93 sh lapsed 3 3 4 sh 16 ja vanemad 70 79 89 Riigieelarvest on puuetega isikutel võimalik saada hooldajatoetust, puuetega vanemate toetust, õppetoetust, rehabilitatsioonitoetust, täienduskoolitustoetust, transporditoetust ja telefonitoetust. Puuetega isikutel on võimalik saada toetust ka vallaeelarvest makstavatest täiendavatest sotsiaaltoetustest (vt lisas tabel 11). 7.6. Tervishoid Valla territooriumil tegutseb 2 perearsti. Savalas on 2 perearstikabinetti, ühes on vastuvõtt 3 korda nädalas, lisaks pereõe vastuvõtt iga päev, teises on vastuvõtt üks kord kuus. Valla elanikel on võimalik saada tervishoiuteenuseid ka SA Kiviõli Tervisekeskuses, kus eriarstidest on olemas kirurg, nahaarst ja günekoloog, lisaks rendivad seal ruume veel silmaarst ja nahaarst. Tervisekeskuses on olemas ka hooldusravi osakond, kus töötab arst-konsultant. Patsiendil, kes soovib hooldusraviteenust, peavad olema kaasas ravimid koos perearsti poolt määratud raviplaaniga. Nii vallas kui ka Kiviõli tervisekeskuses valvearst puudub. Lähimad apteegid tegutsevad Kiviõlis (2 tk) ja Püssis (1). Lähimad hambaravikabinetid on samuti Kiviõlis ja Püssis. Kiirabi saab tellida Kohtla-Järve Haiglast. Viimaste aastate positiivseteks asjaoludeks sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas on sotsiaaltoetuste süsteemi säilimine, sotsiaalkorteri loomine ja perearsti kabineti säilimine. Toetusi on piisavalt ja nendega ollakse üldiselt rahul. Sotsiaalhoolekande olulisemaks probleemiks on avahoolduse puudumine, sotsiaalprobleeme ennetava tegevuse vähesus. Puudulik on rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus. Sotsiaalhoolekande koormust suurendab elanikkonna vananemine, mistõttu ka terviseprobleeme on rohkem. Piirkonnas puudub haigla ja seetõttu ka valvearst. Kiirabi kättesaadavus on halvenenud. Probleemiks on erialaspetsialistide puudumine (psühholoog, logopeed ja lastekaitsetöötaja). Probleemne on teenuste kättesaadavus valla äärealadel, kuna elanikke on seal vähe, majanduslik olukord ebapiisav ja ühistransport ei ole alati kättesaadav. Ääremaadel võib olla raskendatud toidukaupade kättesaadavus, kuna puudub kauplusauto. Lisaks on osad raviteenused muutunud liiga kalliks (hambaravi). 8. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 8.1. Teed, tänavad, tänavavalgustus Maidla valla haldusterritooriumil on kokku üldkasutatavaid teid 188 km ulatuses, millest 64,4 km on riigi maanteed, 22,9 km on valla teed ja 101,2 km on metskondade teed. Valdavas enamuses on tegemist kruusateedega, mille korrashoid vajab suuri investeeringuid. Teede hooldus ja remont vallateede osas toimub vastavalt kinnitatud teehoiukavale (vt lisas tabel 13). Teehoiukavaga planeeritud tööde teostamine toimub nii valla kui ka riigi poolt eraldatavatest vahenditest. Investeeritud on teede korrashoidu: 2000. a 99 258 krooni, 2001. a 159 724 krooni ja 2002. a 111 164 krooni. Uusi teid ajavahemikul 2000–2002 ei ole rajatud. Lumetõrjet tellitakse teede korrashoiuks valla ettevõtjatelt, osaliselt teostas 2003. aastani lumetõrjetöid ka valla majandusteenistus, mis reorganiseeriti 2003. aasta aprillikuus. Tabel 6. Teede lumetõrje kulutused 2000–2002 (krooni) 2000 2001 2002 Savala MÜ 6600 10 950 14 560 FIE Leino Tammann 24 407 21 549 FIE Kalev Murula 20 858 12 857 FIE Margus Murula 3 560 Vallavalitsus 19 053 30 201 15 079 Vallas on 5 bussiootepaviljoni (Maidla, Savala, Oandu, Rääsa I, Rääsa II), mis valmisid ja paigaldati aastatel 1997–2001. Peatuseid on busside poolt teostataval liiniringil 12 (Kulja, Soonurme, Aruvälja, Mehide, Oandu karjalaut, Rebu, Rebu metsavahi maja, Sauli, Aru, Arupäälse, Uniküla). Koos paviljonidega on seega peatuseid kokku 17. Vallavalitsuse hallata on 4 silda (Uniküla, Ojamaa, Piilse, Hirmuse), mille konstruktsiooniks on puit, raud ja raudbetoon. Ojamaa sild renoveeriti 2003. a. Ülejäänud sildade olukord on rahuldav. Riigimaanteedel olevatest sildadest vajab remonti Oandu sild. 2002. aastal valmisid Maidla ja Savala külade välisvalgustuse väljaarendamise I etapi tööd. II etapis jätkuvad tööd valgustuse parandamiseks Soonurme, Maidla ja Savala külades. Välisvalgustuse väljaehitamisele on teostatud investeeringuid: 2002. a Savala ja Maidla külade valgustuse väljaarendamise I etapp, Savala külas 155 788 krooni ja Maidla külas 64 698 krooni. 2003. aastaks on planeeritud välja ehitada Soonurme küla välisvalgustus (103 000 krooni). Jooksvate kuludena on tänavavalgustuses kulutatud elektrikulu katteks: 2000. a 1535 krooni (816 kW), 2001. a 968 krooni (846 kW) ja 2002. a 1446 krooni (1985 kW). Omavalitsus on võtnud kindla suuna ja teeb jõupingutusi teeolude parandamiseks, mis tänase päeva seisuga on veel halvas seisus. Riigimaanteedel ei ole mitmeid aastaid teostatud renoveerimist, tegeletakse vaid minimaalse teede hooldusega. Vallas kavandatakse vallateede korrashoiule ja renoveerimisele suunata aasta-aastalt suuremaid vahendeid. Probleemiks on üldine rahaliste vahendite piiratus olemasolevate teede renoveerimiseks ning riiklike vahendite tagasihoidlik suunamine valla haldusalas olevatele teedele. Suurelt osalt on teeäärsed alad puhastamata. Teede katted on uuendamata, mis raskendab teede suvist hooldust. On teelõike (Lüganuse valla piirist kuni Lüganuse–Aidu teeristini), mille omanik ei ole konkreetselt määratletud. Riigimaanteede hooldus jätab soovida nii kvaliteedilt kui ka reageerimiskiiruselt, seda eriti talvisel teehooldusel. Omavalitsuste võimalik ühinemine tooks kaasa teede hoolduse, välisvalgustuse laiendamise ja bussipeatuste korrastamise kindla halvenemise. Muutudes ääremaaks ei ole võimalik alati pöörata vajalikku tähelepanu igapäevastele probleemidele, mis suure omavalitsusüksuse mastaabis tunduksid tühised. 8.2. Ühistransport Õpilaste vedu vallas eraldi ei korraldata, vaid teostatakse koos maakonnasisese bussiliiniga nr 111. Metsakülade ringil käib liin 3 korda päevas ja aastane liinikilomeetrite arv on u 53 000 km. Aastatel 2000–2002 teostas liinivedu Maidla Vallavalitsus oma jõududega. Oli käigus vallale kuuluv buss ja palgal 2 juhti. Seoses seadusandluse muudatusega kadus vallavalitsusel õigus liinivedusid korraldada. 2002. a veebruarist läks liinivedu üle VS Angiras AS’le, kes teostab tööd tänase päevani. Ettevõte võttis üle ka valla palgal olnud bussijuhid. Liini teenindab väikebuss. Bussitransporti on vald doteerinud 2000. a 334 170 krooniga, 2001. a 295 212 krooniga ja 2002. a 233 494 krooniga. Probleemne on ühendus Kiviõli linnaga, et ajastada liiklus linnadevahelise bussiliiklusega ja rongiliiklusega Kiviõlist edasi. Bussiliikluse ajagraafikute informatsiooni kättesaadavus on raskendatud ja praktiliselt see puudub. Ühistranspordivahendite liikumise marsruudid ja ajad oleks vajalik kooskõlastada teiste naaberomavalitsustega, et parandada kohaliku elanikkonna liikumisvõimalusi. Omavalitsuste võimalik ühinemine võib tuua kaasa tagasilöögi ühistranspordi organiseerimises. Arvatavasti jääb liinireise metsaküladesse vähemaks, kuna õpilaste veod on doteeritud omavalitsuse eelarvest. Suuremas omavalitsusüksuses ei ole mõeldav samas mahus vahendite suunamine kaugete metsanurkade laste veoks. 8.3. Telefonside, telekommunikatsioon Valla territooriumil on valdavaks analoogsideliinid, mis ei võimalda kasutada täie võisusega kaasaegseid infokommunikatsioonivõimalusi. Raskendatud on Interneti püsiühenduste loomine. Mobiilsidega on kaetud praktiliselt kogu territoorium. Leviprobleemid on iseloomulikud mõningates metsakülades (Virunurme, Piilse, Lipu, Rääsa, Lümatu). Maidla vallas on avatud 2 Internetipunkti (Savala külas ja Soonurme külas), mida kasutatakse aktiivselt. Mõlemad asuvad raamatukogude ruumides. Internetipunkte on veel Kiviõli linnas ja Püssi linnas. 8.4. Elektrivarustus Külades (Virunurme, Koolma, Rebu) leidub veel üksikuid maju, kus puudub elektriga varustatus. Elektri õhuliine on varastatud. Ka suuremates külades (Maidla) toimub pidev elektrienergia tugevuse kõikumine, mis on mõjunud negatiivselt majapidamistehnikale. Elektriliinide hooldus on kehv. Vajalik on mitmel pool õhuliinide pingutamine. Vallavalitsuse objektidest on vajalik tõsta elektrivõimsust Kulja laululaval, kus on iga-aastased probleemid suurürituste korraldamisel. Elektrienergia üldine kvaliteet vallas on halb. 8.5. Ehitustegevus Uusi elamupiirkondi ei ole Maidla vallas viimase paarikümne aasta jooksul rajatud. Ehitustegevus valla erasektori hulgas praktiliselt seisab. On üksikuid ettevõtjaid, kes ehitavad oma tegevuse laiendamiseks. Uusehitusi praktiliselt ei ole. Vähesel määral on hooneid renoveeritud. Tabel 7. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine Maidla vallas 1998–2002 Väljastatud ehituslube kasutuslube 1998 5 148 1999 4 51 2000 5 36 2001 2 77 2002 4 21 Suurim ehituse tellija vallas on omavalitsus, kes viimastel aastatel on uusehitustena püstitanud Maidla Põhikooli spordihoone ja Maidla Rahvamaja (raamatukogu). Samuti on renoveeritud pidevalt Maidla Põhikooli, mis asub endises mõisakompleksis ja Soonurme Raamatukogu. Maidla Põhikooli renoveerimine vajab suuremahulisi investeeringuid, kuna tegemist on muinsuskaitse all olevate hoonetega. Kooli renoveerimine on pidurdunud 2003. aastal seoses riiklike investeeringute katkemisega. Omavalitsuse eesmärk on jätkata haridus- ja kultuuriasutuste arendamist vaatamata tekkinud investeeringuraskustele. Erasektori ehitustegevuse tagasihoidlikkuse põhjuseks on vallas valitsev töökohtade puudus. Maksujõulist elanikkonda on vähe. Töövõimeline ja haritud kontingent lahkub vallast paremaid teenimistingimusi otsima. Vajalik oleks soodustada individuaalehitust vallas, meelitades maksujõulist elanikkonda valda elama. Selle üheks eelduseks on juba mitmekesistunud vaba aja veetmise tingimused uue spordihoone ja rahvamaja näol. Omavalitsuste eeldatav ühinemine võib olla valla ehitustegevusele negatiivse mõjuga. Suuremad vahendid suunatakse tekkivatesse keskustesse jättes ääremaade objektid hooletusse ja vajalike investeeringuteta. 8.6. Elamumajandus Korrusmajasid vallas on vallas kokku 6 ning need asuvad kõik Savala külas. Uuemad majad on ehitatud 1980. aastatel. Kõik korruselamud on suures osas amortiseerunud ning vajavad renoveerimiseks korralikke investeeringuid. Korrusmajade haldamiseks on moodustatud korteriühistud (3 tk). Ühistud tegelevad majade igapäevase haldamisprobleemide lahendamisega koostöös vallavalitsusega. Kommunaalteenustest osutab vallavalitsus vee- ja kanalisatsiooniteenust. Prügivedu teostab vallavalitsuse finantseerimisel OÜ Elkarin. Kuni 2003. aasta aprillikuuni teostas jooksvaid remonditöid ühistute tellimusel ka vallavalitsuse tänaseks reorganiseeritud majandusteenistus. Korteriühistutel puudub ülevaatlik informatsioon võimalikest teenuste pakkujatest, mistõttu pöördutakse praegugi tihti vallavalitsuse poole abi saamiseks. Munitsipaalelamufondina on korrusmajades 10 korterit, neist ühes asub perearstikeskus ja ühes sotsiaalpäevakeskus. Munitsipaalfondi olukord on üldiselt rahuldav, kuid vajadus korterite järele oleks suurem olemasolevast. Tabel 8. Maidla valla munitsipaaleluasemefond Aadress Tubade arv Kütteliik Pindala Savala küla 2-8 1-toaline ahjuküttega 32 m2 Savala küla 2-10 2-toaline ahjuküttega 43,2 m2 Savala küla 4-1 2-toaline keskküttega 48,6 m2 Savala küla 5-1 (sotsiaalpäevakeskus) 2-toaline keskküttega 48,7 m2 Savala küla 5-3 2-toaline keskküttega 48,6 m2 Savala küla 5-10 4-toaline keskküttega 73 m2 Savala küla 6-4 2-toaline keskküttega 48,1 m2 Savala küla 6-10 (perearstikeskus) 4-toaline keskküttega 81,4 m2 Savala küla 6-14 4-toaline keskküttega 81,3 m2 Savala küla 6-18 3-toaline keskküttega 64,8 m2 Nõudlus munitsipaalelamufondi järele on ületamas võimalused. Vabu kortereid korrusmajades praktiliselt ei ole. Vajalik oleks vallavalitsuse poolne abi osutamine korteriühistutele võitlemiseks võlgnikega. Lähedalasuva karjääri lõhketööde tagajärgede analüüsiks on vajalik läbi viia ehituslik ekspertiis ehitiste lagunemise tuvastamiseks. Omavalitsuste võimalik ühinemine võib tuua endaga kaasa korrusmajade probleemide suurenemise. Tähelepanu võib koonduda keskuste majadele linnades ja ääremaadel paiknevad korrusmajad jääksid tähelepanu alt välja. 8.7. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ühisveevärk on tänaseks välja ehitatud praktiliselt kõikides suuremates külades. Savala külas pakub veevarustuse teenust vallavalitsus, teistes külades on moodustatud vastavad mittetulundusühingud (Maidla Kodu, Maidla Pere, Uniküla Vesi, Soonurme). Kanalisatsiooniteenust pakutakse vallavalitsuse poolt ainult Savala külas. Veetrassid on praktiliselt täies ulatuses (100%) renoveeritud. Puurkaevud võtavad vett ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekihtidest. Puhastusseadmed on olemas Savala külas ja Maidla Põhikoolis. Fekaalivedu vallas teostas kuni reorganiseerimiseni vallavalitsuse majandusteenistus. Alates reorganiseerimisest on fekaaliveo teenuste osutamine läinud täies mahus erakätesse. Teenuse osutajateks on FIE Kaupo Tihvan, OÜ Elkarin ja FIE Soosaar. Aastatel 2000–2003 ehitati ja renoveeriti suurem osa veetrassidest, mida finantseeris AS Eesti Põlevkivi. Areng veevarustuse valdkonnas on olnud positiivne. Üha rohkem inimesi on ühendatud ühisveevärgisüsteemidega. Tihedamalt asustatud piirkondades oleks vajalik heitvete kanaliseerimissüsteemide ja eramajade fekaalide kogumiskohtade väljaehitamine ning äraveo organiseerimine. Vajalik oleks samuti Savala küla kanalisatsioonitrasside renoveerimine, mille teostamiseks tuleb taotleda rahalisi vahendeid fondidest. Omavalitsuste võimalik ühinemine mõjuks negatiivselt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamise, laiendamise ja rekonstrueerimise rahaliste vahendite jaotumisele. 8.8. Soojamajandus Maidla Põhikool ja Maidla Põhikooli spordihoone on varustatud kaugküttetrassiga. Katlamaja asub kooli territooriumil. Korruselamutes toimub hoonete kütmine individuaalsete kateldega, mis on paigaldatud iga maja keldrisse. Katelde suurus on 100–150 kW/h. Valla hallatavatest asutustest on katlaküttel Maidla Põhikool (vedelküte), Maidla Rahvamaja (vedelküte ja puiduküte) ning Spordiseltsi jõusaal (puiduküte). 8.9. Jäätmekäitlus Prügiveo teenust osutab lepingu alusel OÜ Elkarin. Kõikidesse küladesse on paigaldatud konteinerid, mille tühjendamise eest kannab hoolt vallavalitsus. Prügi ladustamine toimub Rakvere ja Uikala prügilatesse. Kord aastas on organiseeritud ka suuremõõdulise prügi veo kampaaniat, mille käigus paigutatakse küladesse päevaks või paariks AS Ragn Sells poolt suuremahulised konteinerid, kuhu soovijad võivad oma suuremõõtmelised jäätmed viia. Kõik kulud prügiveo korraldamisel kannab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete kogumine vallas puudub. Prügimajanduse korraldust vallas peetakse rahuldavaks. Inimesi oleks vajalik informeerida rohkem võimalusest ja kohustusest omada individuaalseid prügikonteinereid. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumist oleks võimalusel vajalik läbi viia kaks korda aastas, nii kevadel kui ka sügisel. 8.10. Heakord, haljastus Omavalitsuse eelarvest hallatakse haljasalasid Maidla Põhikooli, Maidla Spordihoone, Maidla Rahvamaja, Maidla Vallavalitsuse, Soonurme Raamatukogu, Oandu Raamatukogu ja Spordiseltsi jõusaali juures. Haljastusteenistuse pakkujad vallas puuduvad. Lähim pakkuja on Kiviõli linnas paiknev OÜ Elkarin. Üldine heakord vallas on hea. Iga-aastaselt tehakse kindlaks ka parimad majapidamised. Parimaid autasustatakse. Siiski vajab enam tähelepanu elanikkonnale teadustamine vajadusest oma kodu ümbrus korras hoida. 9. LOODUSKESKKOND Geoloogilised tingimused Maavarad Maavaradest on vallas tähtsaimad põlevkivi ja turvas. Põlevkivimaardlad on ülevabariigilise tähtsusega. Turvas on kohaliku tähtsusega maavara. Turbatootmine toimub AS Alutaguse Turvas poolt Hiiesoo maardlas, alusturba varuga 6,3 milj m3 ja kütteturba varuga 11,86 milj m3. Fosforiidi tööstuslikke varusid valla territooriumil ei ole, täheldatud on fosforiidiilminguid üksikutes puuraukudes. Diktüoneemakilt esineb valla põhjaosas ja kujutab endast madala kütteväärtusega energeetikatoorainet. Kohalike ehitusmaterjalide poolest on valla territoorium vaene, geoloogiliselt uuritud ehituskivi, liiva ja kruusaliiva varud puuduvad. Mõningased liivavarud on Aidu-Nõmmel. Ida-Virumaa keskkonnateenistuse andmetel on Maidla valla territooriumil järgmised maavarade maardlad: • Aidu väli – põlevkivi • Ojamaa väli – põlevkivi • Seli väli – põlevkivi • Kohtla väli – põlevkivi • Uus-Kiviõli väli – põlevkivi • Oandu väli – põlevkivi • Peipsi väli – põlevkivi • Hiiesoo – vähelagunenud turvas • Hiiesoo – hästilagunenud turvas • Kaasiksoo – hästilagunenud turvas Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatud ala osatähtsus valla pindalast on ca 10%, sellest peamise osa – üle 6% valla pindalast, moodustab Aidu karjäär. Valda jääb ka Kohtla kaevanduse lääneserv ja Kiviõli kaevandus, kus on kasutatud kombainilaavaga (ca 0,5% valla territooriumil asuvast altkaevandatud alast) ning käsilaavaga kaevandamist (ca 3% valla territooriumil altkaevandatud alast), samuti kamberkaevandamist (0,5% valla territooriumil asuvast altkaevandatud alast). Kiviõli kaevanduse langatused on muutnud maapinna reljeefi valla loodeosas. Tabel 9. Aktiivsed põlevkivivarud (01.01.1997. a) Tarbevaru, tuhat t Reservvaru, tuhat t Aidu kaeveväli 50 549 1959 Aidu mäeeraldus 50 404 1594 Kohtla kaeveväli 10 857 – Kohtla mäeeraldus 3329 – Aidu karjäär alustas tööd 1974. aastal. Käesoleval ajal haldab Aidu kärjääri AS Aidu Kärjäär, mis on üks neljast AS Eesti Põlevkivile kuuluvast põlevkivikaevandamisega tegelevast ettevõttest. Ainsana põlevkivikarjääridest on Aidus rikastusvabrik, mis võimaldab toota õlikivi lähedalasuvatele töötlemisettevõtetele Kohtla-Järvel ja Kiviõlis põhitoodangu – elektrijaamade küttekivi kõrval. Suurim aastane toodang on ulatunud 3,5 miljoni tonnini. Aidu Karjääri põlevkivi kasutab ka Kundas asuv tsemenditehas. Aidu karjääri kaevandamissügavus on 17 m, kaevandustranšeesid on 3. Aidu karjääris töötab ca 700 inimest. 1999. a seisuga oli kaevandatud pind 2161 ha. 2001. aastal kaevandati Aidu karjääris 1046 tuhat tonni põlevkivi, mis moodustas kogu Eestis kaevandatavast põlevkivist ca 9%, 2000. a olid vastavad näitajad 1345 tuhat tonni põlevkivi ja 12%. Seoses põlevkivi ületootmisega prognoositakse põlevkivi kaevandamise mahu jätkuvat langust. Põlevkivi kaevandamisel alandatakse põhjavee tase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Väljapumbatud vesi suunatakse äravoolukraavide ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte. Veekõrvalduse eelvooludena kasutati Ojamaa jõge (Viru, Sompa, Kohtla, Tammiku kaevandused ja Aidu karjäär). Kaevandusvesi läbib settebasseinides osalise puhastuse (peamiselt hõljuvainetest) ning ei mõjuta oluliselt looduslike vete koostist. Väljapumbatud vee koostise üle teostatakse seiret, võttes regulaarselt veeanalüüse vee erikasutusloaga määratud proovivõtu punktidest. Põhjavee taset ja kvaliteeti jälgitakse suletud kaevanduste ning tegutsevate mäeettevõtete mõjupiirkonnas puuritud vaatluspuuraukudes. Vaatlusandmete põhjal on koostatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt hüdro-geoloogiline prognoos juhuks, kui peatatakse mäetööd Aidu karjääris ning kaeveõõned uputatakse. Kaevanduste ja karjääride põhjustatud põhjavee alanemise piirkonda jäänud külade veevarustuseks on eelnevatel aastatel rajatud veetrasse ja sügavaid puurkaeve allapoole kaevandamistaset. 2001. a rajas AS Eesti Põlevkivi Maidla vallas Uniküla ja Maidla küla veevarustussüsteemid, mille rajamist alustati 1998. a lõpus. Aidu karjääri läänetiivast pooleteise kilomeetri kaugusel asuv Uniküla jäi mäetöödest põhjustatud põhjaveealangu piirkonda. Uniküla peatrassi pikkus oli 4,5 km, harutrasse rajati 41 majapidamisele, rahvamajale ja Maidla vallamajale, samuti puurauk sügavusega 184 m ja pumbajaam. Uniküla trasside ehitustööde kogumaksumuseks kujunes ca 3,4 miljonit krooni. Aidu karjääri ee liikumisel lõuna suunas jääb põhjavee alangu piirkonda osa talusid Ojamaa ja Rääsa külas, kus veevarustus on võimalik taastada individuaalsete puurkaevude rajamisega sügavamatesse veekihtidesse. Kaevandatud ala rekultiveeritakse. Rekultiveerimine toimub peamiselt metsastamise teel, mis on odavam kui kaevandatud ala muutmine põllumaaks. Metsastamisel rajatakse karjäärides peamiselt männikultuure. 2002. a metsastati Aidu karjääris ca 100 ha maad j ja 2003. a ca 50 ha. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub pikkamööda loodusliku metsakooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad, seened, elutsevad linnud ja loomad alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Osal rekultiveeritud aladel on kavas rajada veekogusid. Ühe hektari rekultiveerimine maksab koos metsastamisega ca 40 000 krooni. Pinnaveekogud ja märgalad Pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved. Maidla valla pinnaveekogudeks on: • Purtse jõgi • Ojamaa jõgi • Hirmuse jõgi • Mehide oja Ojamaa jõkke juhitakse Viru kaevanduse, Aidu karjääri, Sompa kaevanduse veed. Tulevikus ka Aidu Oil kaevanduse veed. Rohestruktuurid ja väärtuslikud maastikud Rohestruktuuridena käsitletakse kõiki looduslikke ja poollooduslikke taimekooslusi, olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või maaomandist. Rohevõrgustik tervikuna moodustab ökoloogilise võrgustiku, kuna nii metsad, põllumajandusmaad, pargid, eramute aiahaljastus kui ka jäätmaade võsa etendab analoogset rolli erinevate saasteainete (autoliiklus, tööstussaaste) neutraliseerimisel/puhverdamisel. Lisaks ökoloogilisele funktsioonile täidavad mitmesugust liiki rohestruktuurid muid funktsioone – majanduslikult tootvad metsa- ja põllumajandusmaad, avalikud puhkealad (nt pargid ja kallasrada), piiratud kasutusega puhkealad (nt eramute aiad), esteetilised ja kujunduslikud elemendid (pargid, lilleklumbid, taluhaljastus, koduaiad jm), spetsiifilist taimkatet nõudvad tegevused (jalgpallistaadionid) ning muudki. Mets Ligi 76% valla maafondist, e ca 21 431,60 ha (seisuga 14.05.2003) moodustab metsamaa, millest enamik on riigimets. Riigimetsa haldamine jaguneb Oandu, Tudu, Kohtla ja Sonda metskonna vahel. Tabel 10. Valla metsamaa ja metsavarude üldiseloomustus RMK Era Kogu vald Metsamaa pindala (ha) 14 908 3972 18 880 Kasvava metsa tagavara (tm) 2 238 033 476 168 2 714 201 Kogu juurdekasv (tm/aastas) 71 558 25 023 96 581 Keskmine juurdekasv (tm/ha) 4,8 6,3 5,1 Kasvava metsa väärtus (kroonides) 683 341 949 161 451 480 844 793 429 Juurdekasvu väärtus (kr/aastas) 21 825 190 8 482 797 30 307 987 Kavaga soovitatav väljaraie (tm/aastas) 24 953 16 639 41 592 Kavaga soovitatav väljaraie väärtus (kr/aastas) 8 564 784 4 833 243 13 398 027 Keskmine boniteet 2,6 1,9 2,45 Tabel 11. Metsamaa jagunemine peapuuliigi järgi (ha) RMK Era Kogu vald Kogu vald % Männikud 5748,4 690,9 6439,3 37 Kuusikud 2101,1 1091,8 3192,9 19 Kaasikud 5356,1 993 6349,1 37 Haavikud 411,8 169 580,8 3 Sanglepikud 132,6 29,4 162,0 1 Hall-lepikud 115,8 343 458,8 3 Tabel 12. Metsade jagunemine arenguklasside järgi (ha) Rmk Era Kogu vald Kogu vald % Lagedad alad 223,8 246,6 470,4 2 Selguseta alad 820,9 407,9 1228,8 7 Noorendikud 2087,3 192,1 2279,4 12 Latimetsad 1858,8 146,3 2005,1 11 Keskealised metsad 6389,0 1851 8240,0 44 Valmivad metsad 1159,7 352,6 1512,3 8 Küpsed metsad 2371,0 775,1 3146,1 17 Valla territooriumile jääb Tudu Riigijahi piirkond (kokku 40 840 ha, millest riigimetsa maad 27 766 ha). Kütitavateks metsloomadeks on pruunkaru, metssiga, põder, metskits, ilves, hunt, kobras, samuti erinevad linnud. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid käesoleva töö mõistes on kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1998, 36/37, 555) alusel kaitstavad objektid ning muud erinevate kriteeriumite alusel kaitset väärivad objektid. Üksikobjektid Kaitstavatest loodusobjektidest asuvad Maidla valla territooriumil: – Maidla puuderühm – Mehide männid – Oandu parkmets – Rääsa kadakas – Sirtsi rändrahn Looduskaitsealad Maidla vallas asub 2 looduskaitseala: • Sirtsi looduskaitseala (Maidla vallas 1117 ha, Sondas 1891,4 ha), Sirtsi raba lähedal Eesti ainus karude reservaat; • Muraka looduskaitseala (Maidla vallas 5117,4 ha, Iisakus 1405,3 ha, Mäetagusel 2938,2 ha, Tudulinnas 3597,8 ha), laukarohke Muraka raba kaitseala, rahvusvahelise tähtsusega märgala, nn Ramsari ala. Kaitsealused liigid Seisuga juuli 2003 on Maidla vallas registreeritud järgmised väljaspool kaitsealasid asuvad kaitsealused liigid: • I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotkas elupaik, • II kategooria kaitsealuse liigi Ruunakünka metsise mänguasurkonna püsielupaik, • II kategooria kaitsealuse liigi Koolma metsise mänguasurkonna püsielupaik, • II kategooria kaitsealuse liigi Virunurme metsise mänguasurkonna püsielupaik, • II kategooria kaitsealuse liigi Kaasiksoo metsise mänguasurkonna püsielupaik, • II kategooria kaitsealuse liigi Arvila metsise mänguasurkonna püsielupaik, • III kategooria kaitsealuse liigi künnapuu kasvukoht, • III kategooria kaitsealuse liigi suure käopõlle kasvukoht. Väärtuslikud maastikud Maidla valla territooriumil asub Maidla, Oandu-Rääsa ning osa Kohtla-Nõmme väärtuslikust maastikust (vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule «Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused»). Maidla väärtuslik maastik hõlmab Maidla valla põhjaosa – Maidla mõisakompleksi ning seda ümbritsevaid põlde. Peamiselt on tegemist avatud põllumajandusmaastikuga, kus on suures osas säilinud 20. sajandi alguse maakasutuse muster. Säilinud on palju märke muinasajast – kümmekond kultusekivi Aidu põldudel, asulakoht Maidlas, Purtse jõe idakaldal. 1927. aastal leiti Maidlast 13. sajandil peidetud hõbeaare. Maidla mõisakompleks pargiga on üks vanemaid ja paremini säilinuid Ida-Virumaal. Heas korras on 18. sajandi esimesest poolest pärinevad valitseja- ja teenijatemajad. Alates 1920. aastast asub 1767. aastal valminud mõisa peahoones kool. Ala servadel asuvad põlevkivi kaevandamisalad: Kiviõli suletud allmaakaevandus ja seni tegutsev Aidu karjäär. Huvitavaks inimtekkeliseks objektiks on Maidla lähedal asuv endise Kiviõli kaevanduse vee väljavoolu koht. Praegusele omanäolisele maastikule on ohuks põlevkivi kaevandamise üldised arengud – põlevkivi tootmise jätkumisel hävivad Aidu ja Maidla põllud. Tootmise lõpetamisel kaovad siinsele maastikupildile iseloomulikuks kujunenud ekskavaatorinooled ja aheraine puistangud. Samuti tuleks ümbruskonnas vältida põldude võsastumist ja lagunenud hoonete lisandumist. Kuna piirkonnas leidub ohtralt jälgi erinevatest ajastutest, siis omab ala kultuuriloolise matkaraja potentsiaali. Lisaks on soovitatud Aidu karjääri servale kujundada vaatekoht. Oandu-Rääsa väärtuslik maastik hõlmab Maidla valla keskosa, Oandu ja Rääsa küla ümbrust. Tegemist on omapäraste, metsalt võidetud põllumaadega, mida ümbritsevad paksud Alutaguse laaned. Säilinud on endine põldude- ja asustusmuster – hajakülad, milles iga talu seisab omaette, naabritest põldudega eraldatult. Jõed ja ojad on õgvendatud kraavideks. Arheoloogiliste objektidena on siin mõned kultusekivid ning Oandus, Rääsal ja Rebul 13.–17. sajandist pärinevad maa-alused kalmistud. Rebul asub ka iidne rauasulatuskoht. Mehidel on mälestuskivi tähistamaks küla asutaja talukohta. Rääsa endise koolimaja juures on kivi kolme hukkunud nõukogude lenduri mälestuseks. Loodusobjektidest on siin kaitse all Mehide neli mändi ning Rääsa kadakas. Lisaks on kaitse all maa-alused kalmistud ja rauasulatuskoht Rebul. Piirkonna arendamisel tuleks püüda säilitada piirkonna põllumajanduslikku üldilmet ja asustusmustrit. Osa Kohtla-Nõmme väärtuslikust maastikust hõlmab Maidla valla idaosa, Aidu karjääri rekultiveeritud alasid. Tegemist on unikaalse, alles kujunemisjärgus oleva piirkonnaga, kus tehislik tööstusmaastik areneb väärtuslikuks loodusmaastikuks. Koos kaevanduste sulgemisega taastuv põhja- ja pinnavee tase tekitab tulevikus piirkonda uusi veekogusid ning maastiku ilme muutub veelgi. Koostöös Kohtla-Nõmme vallaga tuleks koostada detailne arengukava rekultiveeritud alade loodussäästlikuks kasutuselevõtuks – luua suusa-, orienteerumis- ja matkaradu jms. Kuna võib eeldada, et tulevikus kujuneb Aidu karjääri aladele ulatuslik järvestik, siis tuleks eelnevalt planeerida järvestiku kasutamise võimalusi. EL loodusdirektiivide elupaigad Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika nurgakiviks on Natura 2000 – EL-i looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad: • Linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad, • Loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ja II lisas loetletud ja taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad. Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keeldu. EL-i looduskaitsedirektiivide eesmärk on pigem toetada säästvat arengut. Looduse mitmekesisuse säilitamisel lähtutakse küll kõigepealt teaduslikest põhjendustest, kuid ei jäeta tähelepanuta ka majanduslikke ja kultuurilisi aspekte ning sotsiaaltingimusi. Teatav majandustegevus on mõnel alal lausa vajalik. Näiteks niidud püsivadki ainult seni, kuni seal järjekindlalt niidetakse või loomi karjatatakse. Ent inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Seega luuakse Natura 2000 võrgustik selleks, et säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigatüübid ja liikide elupaigad nende loodusliku levila piires. Vääriselupaikade inventuur Maidla vallas toimus 2000. aastal, mille käigus leiti 81 ala, millest omakorda 70 ala määratleti vääriselupaigana ja 11 ala potentsiaalse vääriselupaigana. Leitud aladest 78 asus riigi maal, 1 eramaal ja 3 ebaselge omandikuuluvusega maal. Iga Natura 2000 ala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, milles määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamise viisid, pannes kirja ka võimalikud probleemid ja nende lahendusteed. 10. MAAKASUTUS, MAAREFORM, OMANDIREFORM Valla haldusterritooriumi piir on kooskõlastatud vallavalitsuse poolt 15.05.1992. a ja Ida-Viru Maavalitsuses 09.07.1992 (originaaldokumendid asuvad RE Eesti Maauuringud katastriosakonnas). Maidla valla haldusala üldpindala on 33 229,9 ha. Maareformi käigus, seisuga 14.05.2003. a, oli katastriüksuseid moodustatud kokku 885 üldpindalaga 27 630,96 ha, millest haritav maa oli 1244,33 ha, looduslik rohumaa 414,37 ha, metsamaa 21 431,60 ha, õuemaa 62,96 ha (hoonete all 11,29 ha) ja muu maa 4477,74 ha. Maareform on läbi viidud 83,2% ulatuses valla üldpindalast, millega ollakse Ida-Virumaa valdade ja linnade seas kolmandal kohal. 2003. a maikuuks oli munitsipaalomandisse vormistatud 5 maaüksust kogupindalaga 0,9070 ha, mille hulka kuulusid Vallamaja mü, Maivali mü, Savala Puhastusseade mü, Oandu Raamatukogu mü, Kütte mü. Vormistamisel olid Mõisa mü, Laululava mü, Rahvamaja mü, Koolipõllu mü, Pumbamaja mü Savala külas, Pumbamaja mü Uniküla külas, Vanasilla mü, ja valla teede maaüksused, mille vormistamisel oli probleeme põhjendusega liiga suure teenindusmaa osas. Riigi omandusse on valla haldusterritooriumil vormistatud Oandu Metskonna (15 760,2 ha), Tudu Metskonna (2703,90 ha), Sonda Metskonna (1775,50 ha), Kohtla Metskonna (1382,07 ha), AS-i Aidu Karjäär (1345,83 ha), AS-i Alutaguse Turvas (359,09 ha), AS-i Eesti Raudtee (14,29 ha), Eesti Energia AS-i (1,37 ha) ja Ida-Viru Teedevalitsuse (96,70 ha) haldusalused maaüksused. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikuid oli seisuga 14.05.2003 kokku 474, neist 382 on ette valmistatud arhiivi üleandmiseks, 242 toimikut oli lõpetatud, osaliselt lahendatud oli 64 toimikut ja 28 osas ei olnud vastu võetud ühtegi vara tagastamise ega kompenseerimise otsust. Põllumajandusmaad harivad kinnistute omanikud ja ajutised kasutajad. Enamus põllumaad on haritud. Haritava maa järele on vallas nõudlus. Tulevikus oleks vaja lahendada AS Aidu Kärjäär mäeeralduspiiresse jäävate rekultiveeritud maade edasine kasutus. Omandireformi olukord: • põllumajandusreform lõpetatud ja võlad likvideeritud, reservfondi jääk volikogu kasutuses, • elamufond põllumajandusreformi käigus erastatud, korteriühistud moodustatud ning iseseisvunud, • riigi poolt munitsipaalomandisse antud vara kas erastatud või kasutuskõlblik likvideeritud. 11. TURVALISUS Konstaablid on tööpiirkonna poolest ülekoormatud. Raskendatud on suhtlemine ja sidepidamine konstaabliga (side, kohalolek jne). Vajalik oleks tugevdada konstaabli tegevust vallas läbi täiendavate tingimuste. Propageerida tuleks naabrivalvet ja leida võimalusi kaitseliidu rakendamiseks. 12. ETTEVÕTLUS Maidla valla territooriumil tegutseb püsivalt, ja mida võib pidada ka Maidla valla ettevõteteks, ca 8 ettevõtet (vt tabel 13). Suuremateks vallas tegutsevateks ettevõteteks on Bendis AB AS, millel on Unikülas õmblustöökoda ja tankla ning Savala Masinaühistu OÜ, mis tegeleb põllumajandusega. Valla territooriumil Äriregistris registreeritud ettevõtetest annab ülevaate lisas tabel 30. Vallas tegutsevate ettevõtete peamisteks probleemideks on sobiva tööjõu nappus, seda nii tipp- kui keskastme spetsialistide osas kui ka oskus- ja lihttööliste osas. Probleemiks on nii sobiva kvalifikatsiooniga töötajate puudus kui ka olemasoleva vakantse tööjõu kvaliteet ja suutlikkus püsivalt töötada. Probleemiks on ka käibevahendite nappus, mis ei võimalda ettevõtete tegevust laiendada. Olulisemateks ressurssideks, mida kasutatakse kohalikele ressurssidele orienteeritud ettevõtete tootmises on metsamaterjal ja põllumaa. Omavalitsuselt oodatakse abi enamasti infrastruktuuri arendamisel (teede kvaliteet) ning Euroopa Liiduga seotud arengute ja finantseerimisvõimaluste tutvustamise osas. Tabel 13. Maidla vallas tegutsevad ettevõtted Ettevõtte nimetus Asukoht Vallas tegutsemise algusaasta Tegevusalad Töötajate arv Käive 2002 Bendis AB AS Uniküla 1992 Õmblustööd ja -teenused, kütuse ja määrdeainete müük 29 5 milj. Savala Masinaühistu OÜ Uniküla 1993 Veisekasvatus, teraviljakasvatus, piima ja veiseliha tootmine 24 1,9 milj. Aare Rebban Peoteenindus FIE Maidla 2003 Peoteenindus, toitlustamine 16 2,5 milj. Prandia OÜ Maidla vald 2001 Metsamaterjalide üles- ja ümbertöötlemine, puidutöötlemine 12 4,8 milj. FIE Anto Täpsi Piilse 2001 Metsahindamine, metsamaterjali ost-müük 1 0,06 milj FIE Luule Lipp Maidla vald 1997 litsentseeritud maamõõdutööd 1 FIE Riho Vilumetsa Nõmme Talu Ojamaa 2000 Puidu töötlemine, põllu- ja metsamajandus 1 Pastian OÜ Maidla 2002 Saematerjali tootmine 1 Vallas tegutsevatest ettevõtetest olulisemaks on vallas või valla lähialadel tegutsevate suurettevõtete tegevus, seda nii tööhõive kui ka keskkonnaseisundi osas. Olulisemad ettevõtted, mis mõjutavad Maidla valda on: – Eesti Põlevkivi AS (Aidu Karjäär) – Viru Keemia Grupp – Kiviõli Keemiatööstuse OÜ – Repo Vabrikud AS Eesti Põlevkivi AS tütarettevõtetest tegutseb Maidla vallas Aidu Karjäär. Aidus toimub põlevkivi avamaakaevandamine (vt ka peatükk 9). Karjääris on jäänud kaevandatavaid varusid veel ca 16 milj. t ulatuses. Maidlas lõpeb Aidu kaevandamine ca 5,5 a pärast. Kaevandamist on võimalik seni kasutuses oleva ala kõrval laiendada nn Maidla väljale (130 ha), mille maht on ca 18 milj. t. See pikendaks kaevandamise aega veel ca 5 a võrra. Põlevkivi kaevandamine jätkuks seega Maidla territooriumil kuni 2011. a. Läbirääkimised Maidla välja kasutuselevõtuks käivad. Probleemiks vallale on see, et kaevandamine toimuks liiga küla lähedal. Maidla väljal on maad suures osas tagastatud ja erastatud. Maa-amet on protestinud maade tagastamise. Seoses sellega taotleb vald maareformi seaduse § 31 lõike 9 muutmist, mis võimaldaks tagastada ja erastada maid mäeeraldise piires Aidu karjääri lääneosas. Kui tekib vajadus karjääri tegevust laiendada, siis saab see toimuda ainult omavalitsuse, maaomanike ja kaevandaja kokkuleppel. Kõne alla võib tulla maksimaalselt 130 ha ja ainult lõhkamistehnoloogiat välistava kaevandamismeetodi kasutamise puhul. On olemas vajadus suurendada aastast põlevkivi kaevandamise mahtu, kuna elektrienergia tarbimine üha suureneb. Seoses elektrijaamade renoveerimisega nõuded põlevkivile suurenevad. Aidu põlvekivi on vähese magneesiumisisaldusega ja hea kvaliteediga. Kaevandamise maht kasvab 1,7 milj. t kuni 2,0 milj. t aastas (maksimaalne võimsus, piiravaks saab olemasolev tehnika). 1,5 milj. t aastas tarbivad Eesti elektrijaamad. Lisaks elektrijaamadele tarnib Aidu Karjäär põlevkivi veel Kunda tsementitehasele (200 000 t aastas) ja Tammautole (300 000 t). AS Aidu Karjääris töötab hetkel (2003) 440 töötajat. Olemas rikastusvabrik (tööstusterritooriumil – kontorihoone, rikastusvabrik ja rekultiveerimisosakond jm platsid ja rajatised). Raudteeühendus on olemas Püssi raudteejaamaga, on olemas elektrivarustus ja teedevõrk. Kaevanduse jaoks vajalik teha sulgemisprojekt. Senised osad peaaegu rekultiveeritud. Prooviti taastada ka põllumaad (ca 160 ha). Ideena on arvamus, et tranšeed ühendataks sildade süsteemiga ja uputataks ning ühendataks 800-m kanaliga Ojamaa jõkke. Vajalik oleks rekultiveerimisprojektis maksimaalselt arvestada elukeskkonna ja/või turismi- ja puhkemajanduse võimalustega. Peale Aidu Karjääri sulgemist on vajalik leida rakendus ka hoonetekompleksile. Aidu Karjääri sulgemine on ohuks ka piirkonna veesüsteemile, raskusi võib tekkida maa-aluse Kohtla kaevandusmuuseumi veevabana hoidmisega. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ toodab Kiviõlis põlevkiviõli Aidus kaevandatavast põlevkivist. Põlevkivi kasutus ca 0,3 milj tonni aastas. Põlevkivi transport toimub Maidla küla kaudu autotranspordiga, mis koormab oluliselt Maidla ristmikku. Tööstuses töötab ca 640 töötajat. Kiviõli Keemiatööstus on avanud esialgu väikesemahulise avamaakaevanduse Kiviõli külje all. Tööstuse perspektiiv tulevikus on ebaselge, kuna tehnoloogia on vananenud ja selle uuendamist ei toimu. Tootmist võivad hakata takistama rakenduvad keskkonnanõuded, mida täita ei suudeta. Tööhõive seisuskohalt mõjutab ettevõte Maidla valla olukorda vähe, pigem võib tööstuse seiskumisest tingitud sotsiaalsetest probleemidest johtuda vallale negatiivne mõju (kuritegevus jm). Viru Keemia Grupp, mis tegutseb Kohtla-Järvel, kavandab Ojamaal põlevkiviõli vabriku rajamist koos uue kaevanduse avamisega. Selleks on loodud tütarettevõte VKG Aidu Oil OÜ. Vabriku rajamine on alles algusjärgus, toimub planeerimine ja investorite otsimine. Kaevandamine tuleb allmaakaevandusega. Peamisteks keskkonnamõjudeks on põhjavee taseme langus ja töötlemisjäägid. Ebaselge on mõju Purtse jõe veetasemele ning probleemiks võib osutuda ka Ojamaa silla läbilaskemaht. Veevarustuse taastamine külades tuleks omavalitsusega eelnevalt kokku leppida. Ettevõte on huvitatud Aidu olemasoleva infrastruktuuri kasutamisest (va rikastusvabrik), kui Aidu maardla on ammendatud. Loodetakse alustada 2009. aastal ja saavutada 80% võimsus 2015. aastaks. Tehase teenindusmaa on otse Maidla valla piiril. Kaevandamise osas loodetakse Eesti Põlevkivi hankele. Tehas vajaks tulevikus ca 100 töötajat, lisaks kaevanduses ca 4 milj. t aastas kaevandamiseks ca 600–800 töötajat. Ehitusele oleks vaja samuti ca 500–700 töötajat (2,5 aastaks), sh 30 välisinseneri (ka hiljem pidevalt ca 30 välismaalast pidevalt tööl). Ojamaa väljal sooviks tehas kasutada plokki 1 ja 2. Plokk 1 mäeeraldis asub osaliselt Maidla valla territooriumil. VKG on huvitatud ka Uus-Kiviõli väljast, mis on ca 3/4 valla territooriumist (spetsialistide arvamuste kohaselt järgmine väli, mis kasutusele võetakse) ja kus on 200 milj. t aktiivne varu (õlirikas, sobiv elektrijaamadele, keskkonnakaitselised piirangud peaaegu puuduvad). Kasutuselevõtmise tõenäosus on 15–20 a perspektiiv (lisaks 30 a toimimisperiood). Repo Vabrikud AS, asub Püssi linna territooriumil ja toodab puitmaterjalist erinevaid ehitusplaate ja tooteid. Ettevõttes töötab ca 580 töölist, neist Maidla vallast ca 20. Maidla valla kaudu (Maidla ristmik, Maidla–Tudu tee) liigub peamiselt tooraine (puit). Tehase tööhõive väheneb, kuna tootmise kõrvalharusid pidevalt vähendatakse. Kavandatakse uue tehase rajamist (lähema 5 a jooksul), mis loob juurde ca 200 töökohta. Alates 2003. a lõpust on ettevõtte omanikuks SORBES AG Šveitist. Ettevõtte tootmissuund peaks jääma samaks.

Joonis 8. Maidla valla haldusstruktuur 13. VALLA HALDUS Haldusstruktuur Maidla Vallavolikogus on 7 liiget. Volikogu juurde on moodustatud 5 alalist komisjoni: majanduse- ja eelarve-, maaelu-, revisjoni-, spordielu- ja sotsiaalkomisjon. Vallavalitsuse struktuuris (vt joonis 8) on ette nähtud 11 ametikohta, kellest 3 on kohalike omavalitsuste juhid (vallavanem, abivallavanem ja vallasekretär), 3 nõunikud (sotsiaal-, arendus- ja maanõunik), 2 vanemametnikud (pearaamatupidaja, maakorraldaja), 2 nooremametnikud (raamatupidaja, sekretär-asjaajaja) ja üks abiteenistuja (koristaja-aednik). 2003. a suveks on täitmata arendusnõuniku ja maanõuniku ametikohad. Valla poolt hallatavaid allasutusi lisaks vallavalitsusele on 5: • Maidla Põhikool (19 töötajat, tegevuspiirkond Maidla vald); • Maidla Põhikooli Spordihoone (Maidla valla ja Maidla vallaga piirnevate omavalitsusüksuste laste ja noorte ning täiskasvanud elanikkonna tervise tugevdamine ning igakülgne arendamine, spordielu propageerimine, vabatahtliku sporditöö toetamine treeningvõimaluste loomise teel, spordivõistluste esitlemine, 3 töötajat, tegevuspiirkond Maidla vald); • Maidla Rahvamaja (taidlus- ja huvialaringide töö korraldamine; elanikkonna vaba aja veetmise korraldamine; kursuste, õpiringide korraldamine; kultuuriürituste korraldamine; 7 töötajat; tegevuspiirkond Maidla vald); • Maidla Raamatukogu (valla elanike teenindamine; vajaliku kirjanduse, audiovisuaalsete infoallikate ja muude üldkasutatavate dokumentide kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine ning avalike andmepankade kasutamise võimaldamine; 1 töötaja; tegevuspiirkond Maidla vald); • Soonurme Raamatukogu (valla elanike teenindamine; vajaliku kirjanduse, audiovisuaalsete infoallikate ja muude üldkasutatavate dokumentide kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine ning avalike andmepankade kasutamise võimaldamine; 2 töötajat; tegevuspiirkond Maidla vald). Vallal on osalus Ontika Arendus-koolituskeskuse AS-is, mis tegeleb täiendus- ja ümberõppe ning koolituse korraldamisega, regionaalsete programmide ja projektide algatamise ja teostamisega ning Ontika mõisa väljaehitamisega. Ettevõttes on 7 töötajat, valla osalusprotsent on 0,74%. Valla haldusstruktuuri peetakse optimaalseks. Valla haldusaparaadi struktuur suudab tagada valla elanikele omavalitsuse haldusalasse kuuluva teenuste osutamise Eestis väljakujunenud ja hallatavate omavalitsuslike teenuste osas. Probleeme on ametikohtadele sobiva kaadri leidmisega. Töötasu ja võimalused ei võimalda kaasata häid spetsialiste, kuna on olemas tugevad konkurendid töötingimuste ja palga osas (näiteks riigi osalusega ettevõtted – Eesti Põlevkivi jne). Samuti puudub väljastpoolt kvaliteetsete spetsialistide juurdetoomiseks vajalikud tingimused – sobiv kvaliteetne elamispind jm. Valla poolt hallatavate ja avalikke teenuseid pakkuvate allasutuste puhul nähakse vajadust laiendada (parandada) kasutusvõimalusi valla elanikele, arvestades olemasolevat materiaalset baasi ja selle võimalusi ning vallaelanike tegelikke vajadusi. Hallatavatel asutustel oleks vaja leida täiendavaid kasutusvõimalusi, st pakkuda teenuseid väljastpoolt valda, mis tagaks lisasissetuleku ja kataks osaliselt olemasolevaid ekspluatatsioonikulusid (näiteks spordihoones teenuste ja reklaami müük jne). Piirkonna omavalitsuste ühinemise puhul on oht omavalitsuse poolt hallatavate asutuste sulgemisele või alafinantseerimisele. Valla eelarve Tabel 14. Maidla valla poolt ja valla osalusel tehtud investeeringud 2000–2002 2000 Objekti nimetus Maksumus Finantseerimine Valla- eelarvest Mujalt Allikas 1 Maidla Põhikooli Spordihoone ehitus 5 220 000 266 000 4 954 000 RIP 2 Maidla Rahvamaja 1 737 000 pikaajaline pangalaen 3 Maidla Põhikooli peahoone projekteerimistööd 279 000 279 000 Kokku: 7 236 000 545 000 4 954 000 2001 Objekti nimetus Maksumus Finantseerimine Valla- eelarvest Mujalt Allikas 1 Maidla Põhikooli Spordihoone ehitus 3 502 000 199 000 3 303 000 RIP 2 Maidla Rahvamaja baariruum ja köögiplokk 2 850 000 2 850 000 3 Maidla Rahvamaja puukuur 31 500 31 500 4 Maidla küla veetrass 555 600 555 600 Aidu Kärjäär AS 5 Uniküla-Savala küla veetrass 459 000 459 000 Aidu Kärjäär AS Kokku: 7 398 100 3 080 500 4 317 600 2002 Objekti nimetus Maksumus Finantseerimine Valla- eelarvest Mujalt Allikas 1 Maidla Põhikooli söökla ehitus 3 940 000 327 000 2 838 000 RIP 775 000 Lühiajaline pangalaen 2 Maidla Põhikooli Spordihoone ehitustööde eest tasumine 2 262 000 2 262 000 RIP 3 Soonurme Raamatukogu katuse renoveerimine 185 000 38 000 147 000 EAS 4 Maidla küla tänavavalgustus 65 000 65 000 5 Savala küla tänavavalgustus 156 000 156 000 6 Soonurme küla veetrassi III järk 32 000 32 000 Aidu Kärjäär AS 7 Maidla küla veevarustus 627 000 627 000 Aidu Kärjäär AS Kokku: 7 267 000 586 000 6 681 000 Tabel 15. Maidla valla laenukoormus 2002. a seisuga

Koostöö ja sõprussidemed Rahvusvahelisel tasemel Maidla vallal ametlik koostööpartner puudub. Seni on toimunud kohtumised Soomes võimaliku sõprusvalla leidmiseks. Eesti-sisene koostöö toimib peamiselt Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu vahendusel (vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusele) Naabervaldade vaheline praktiline koostöö toimub Kiviõli Omavalitsuste Liidu vahendusel. Koostöökokkulepe turismi arendamiseks on sõlmitud 8 Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse vahel. Koostöö on tulemuslik on regiooni tasemel. Näitena võib tuua tervet regiooni hõlmavad arengukavad, mida tuleks aktiivsemalt koostama hakata (käivitumas tervishoiu arengukava jne.). II. MAIDLA VALLA ARENGUSTRATEEGIA 1. MAIDLA VALLA ARENGUEELDUSED 1.1. Maidla valla olukorra hinnang – SWOT-analüüs Maidla valla olukorrale (vt pt I) hinnangu andmiseks ja arengueelduste selekteerimiseks on koostatud valla olukorra SWOT-analüüs. Analüüsi tulemused on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 10. Analüüsi tulemuse erinevad aspektid on reastatud olulisuse järjekorras (vastavalt hindamistulemustele). Tabel 16. Maidla valla olukorra SWOT-analüüs TUGEVAD KÜLJED VÕIMALUSED o Kaasaegsed ja korras sotsiaalobjektid (haridus, kultuur, sport) o Toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem (piisavalt sotsiaaltoetusi) o Valla positiivne maine Ida-Virumaal (pidev areng, sotsiaalsfääri olukord jm) o Valla traditsioonid (valla päev, Rammumees, jaanipäev, spordiüritused jt) o Eestikeelne elukeskkond o Maidla kool (liitklassideta) o Positiivse ellusuhtumisega elanikkond o Vaatamisväärsused (Maidla mõis jm) o Rahulik ja looduskaunis elukeskkond o Metsaalad, muud loodusressursid o Maidla koolikompleksi jätkuv arendustegevus o Valla üldine heakord (eramute korrashoid elanike poolt) o Tugev tulubaas (ressursimaks) o Omavalitsuse juhtkonna toimiv meeskonnatöö o Soodne asukoht tõmbekeskuste suhtes (Jõhvi, Rakvere jt) o Toimiv ühistransport (olemasolevate võimaluste piires) o Turismi üldine areng (matkarajad, taluturism, telkimisplatsid, kanuumatkad, ekstreemturism karjääris, jalgrattaturism) o EL struktuurifondide avanemine o Omavalitsuste regionaalse koostöö areng (nt tervishoiu arengukava jt) o Teedevõrgu areng o Küla- ja seltsielu areng o Vanad, olemasolevad hooned o Elamuehituse areng (väljaränne linnastunud paikadest) o Purtse jõgi o Toitlustusettevõtted (kohvikud), vaba aja veetmise võimalused NÕRGAD KÜLJED OHUD o Osa vanusgruppide tööhõive probleem (tööpuudus) o Omavalitsuse tulude baas ebakindel (liiga suur sõltuvus ressursimaksust) o Põlevkivi kaevandamise negatiivsed keskkonnamõjud (mõju põhjaveele ja elukeskkonnale) o Teedevõrgu halb olukord (külateed jm) o Eraettevõtluse nõrk areng o Väike rahvaarv (tööjõupuudus, sotsiaalsfääri teenuste, objektide ebapiisav rakendatus) o Ressursi kasutus ilma kohapealse väärtustamiseta (põlevkivi, puit) o Ühistranspordivõimalused ebapiisavad o Investeeringuteks vajalike rahaliste vahendite vähesus o Ehitustegevus (uusehitised, elamuehitus) madalal järjel o Maidla Põhikooli klassiruumid ei vasta kaasaja nõudmistele o Omavalitsust puudutava info ebapiisavus o Noorte perspektiivitus, huvitegevuse puudus o Külade ühistegevus nõrgal järjel o Lasteaia puudumine vallas o Kultuurialase kaadri passiivsus o Esmatarbevahendite kättesaadavus kaugemates külades raskendatud o Telefoniside kättesaadavus ja kvaliteet ebapiisav o Elanikkonna hajusus (omavalitsuse teenuste omahinna kasv) o Liiga suur liikluskoormus Maidla Põhikooli ristmikul o Elanikkonna negatiivne iive ja rahvastiku vananemine o Ääremaastumine haldusreformi tagajärjel o Riikliku regionaalpoliitika selgusetus o Põlevkivi kaevandamise vähenemine (ressursimaksu vähenemine), joogivee kadumine ülemistest kihtidest, liiga suur seotus põlevkivikaevandamisega o Põlevkivi kaevandamise negatiivsed keskkonnamõjud (joogivee kadumine jm) o Kvalifitseeritud tööjõu puudus, ajude äravool o Liiklussõlm Maidla PK juures, suured veokid Maidla valla olukorra tugevad küljed Valla kõige olulisemateks tugevateks külgedeks peetakse valla sotsiaalsfääri tugevust, millele on aluseks heal tasemel sotsiaalse infrastruktuuri objektid ja edukalt toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem (peamiselt siiski toetuste baasil), samuti eestikeelse elanikkonna valdav osakaal ja eestluse traditsioonide kõrgelhoidmine. See on loonud Maidla vallast, kui sotsiaalselt turvalisest ja arenevast omavalitsusest, positiivse maine ka väljaspool omavalitsuse piire. Mis omakorda on heaks eelduseks valla kui atraktiivse elukeskkonna maine kujunemiseks. Sotsiaalsfääri arengu oluliseks eelduseks on olnud omavalitsuse tugev tulubaas, mis sõltub suurel määral valla territooriumilt kaevadatava põlevkivi eest makstavast ressursimaksust. Valla olulisteks tugevateks külgedeks, mis seni küll täiel määral kasutamata, võib pidada ka valla looduskeskkonda (valdavalt metsaalad, aga ka Purtse jõgi) ja ajaloopärandit (Maidla mõisakompleks), mis võiksid sihipärase rakendamise tulemusel muuta Maidla valla muuhulgas atraktiivseks turismi (peamiselt loodusturism) sihtkohana. Maidla valla olukorra nõrgad küljed Valla olulisemaks nõrgaks küljeks võib pidada valla elanikkonna vähesust, mis ühest küljest nõrgendab valla tulubaasi ja raskendab sotsiaalsfääri objektide ja teenuste ülalpidamist (vähene koormatus), samuti edasist arendamist ning teisest küljest pärsib valla atraktiivsust tööjõuturuna. Kohapealse kvalifitseeritud tööjõu vähesuse tõttu on vallas nõrgalt arenenud ka eraettevõtlus. Kohapealsete töökohtade vähesus ja transpordiprobleemid on seni põhjustanud ka elamuehituse madala aktiivsuse. Oluliseks nõrgaks küljeks on ka valla tulubaasi suur sõltuvus ressursimaksust, mille muutust on raske ette prognoosida ja mille järsu vähenemise korral puudub vajalik kompensatsioonimehhanism riigi poolt. Ressursimaksu vähenemine või kadumine sõltub põlevkivi kaevandamisest valla territooriumil, lähema 10 a jooksul peaks olukord olema enam-vähem stabiilne. Oluliseks valla nõrgaks küljeks on teedevõrgu olukord, eriti valda läbivate riigimaanteede (Lüganuse-Rannapungerja) osas, mis on valla pannud näiliselt ääremaa staatusesse. Oluline elukeskkonna atraktiivsust vähendav tegur on vallas ka põlevkivikaevandamisest lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud. Väliskeskkonna võimalused Olulisemad võimalused, mis soodustavad valla arengut, on Eesti Euroopa Liiduga ühinemine ja EL struktuurabi avanemine Eestile, mis annab senisest paremad võimalused ka kohalike omavalitsuste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamiseks. Maidla valla arengule soodsad trendid on üha süvenev elukeskkonna kvaliteedi väärtustamine, elanikkonna mobiilsuse kasv ja kommunikatsioonitehnoloogia areng, mis tingib väljarände linnastunud aladelt loodusliku ja turvalise elukeskkonnaga piirkondadesse. Samuti on oluliseks trendiks inimeste mobiilsuse ja keskkonnateadlikkuse tõusust ning tervislike eluviiside tähtsustumisest lähtuv üha kiirem turismivaldkonna (sh olulise osana ka loodusturism ja aktiivne vaba aja veetmine individuaalturismina) areng. Väliskeskkonna ohud Kõige olulisemaks ohuks vallale on jätkuv rahvastiku vähenemine ja vananemine, mis on tingitud negatiivsest iibest ja noorte väljarändest, mis süvendavad kohapealse tööjõu puudust ja suurendavad sotsiaalhoolekande ja tervishoiu koormust. Oluliseks ohuks on põlevkivi kaevandamise võimalik vähenemine või katkemine ning selle tõttu valla tulubaasi järsk vähenemine. Ohuks on ka põlevkivikaevandamisega seonduvad võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud. Üks oluline väliskeskkonnast lähtuv ohuallikas on ka riiklik regionaalpoliitika või selle puudumine, samuti haldusterritoriaalse reformi läbiviimine, mis võib põhjustada valla muutumise ääremaaks ning kohapealse elukeskkonna ja sotsiaalsfääri taandarengut. 1.2. Maidla valla arengueelduste kokkuvõte Lähtudes Maidla valla olukorra tugevatest külgedest ja väliskeskkonna võimalustest, on vallal olulisi eeldusi välja kujundada atraktiivne ja turvaline elukeskkond, mis pikemas perspektiivis võiks viia elanikkonna juurdekasvuni ja noorenemiseni, esmalt uuselanike sisserände najal ja hilisemas perioodis loomuliku iibe osas. Selle saavutamine nõuab sihikindlat ja eesmärgipärast arendustegevust, et olemasolevat potentsiaali täiel määral rakendada. Samuti on vallal eeldusi areneda välja turismi (peamiselt loodusturism) ja aktiivse puhkuse sihtkohaks, mis samuti eeldab sihipärast arendustegevust. Lisaks atraktiivse elukeskkonna ja turismivõimaluste väljaarendamisele on oluline parendada valla ettevõtluskliimat ja mitmekesistada elanike töövõimalusi nii kohapealsete töökohtade loomisega kui ka vallast väljapool olevate töövõimaluste kasutamise soodustamisega, et tagada olemasoleva elanikkonna piirkonda elama jäämine ja soodustada ka uute elanike sisserännet. Eespooltoodud arengusuundade realiseerimist võivad takistada või ohustada mitmed vallast ja valla haldusalast väljaspool olevad mõjutegurid. Oluline on valla tulubaasi olukord. Kuigi hetkel tundub põlevkivi kaevandamine ressursi poolest veel vähemalt 9–10 a jätkuvat, kuid ettearvamatu on põlevkivi tarbimise tase, mis hetkel küll on suurenemas, kuid mis siiski sõltub paljuski poliitilistest otsustest riigi tasemel. Valla tööhõivet mõjutavad otseselt ka ümbruskonna suurettevõtete käekäik. Valda mõjutab otseselt ka riigi poolne vajadus ja surve haldusreformi järele. Maidla rahvaarv on allpool soovituslikku omavalitsuse rahvaarvu (3500 elanikku) taset, mistõttu võimaliku sunniviisilise haldusreformi korral liidetakse vald naaberomavalitsustega. Eelnevalt kavandatud, kuid lõpuleviimata haldusreformi kava kohaselt ühendataks Maidla vald Lüganuse valla ning Püssi ja Kiviõli linnaga. Nimetatud omavalitsustega toimub tihedam koostöö erinevates küsimustes (näiteks tervisekeskus jt) ka hetkel. Maidla valla ametlik seisukoht on hetkel, et esialgu vald naaberomavalitsustega ühinemist ette ei näe, kuna puudub otsene vajadus ühinemiseks ning valla sotsiaal-majanduslik olukord on hea. Ühinemise positiivseks küljeks võiks olla haldussuutliku ja kõrge majanduspotentsiaaliga omavalitsuse tekkimine, kuid reaalses olukorras takistavad seda väga kaalukad vastuargumendid, mis on seotud naaberomavalitsuste sotsiaal-majandusliku olukorraga, kas siis suur laenukoormus (Püssi) või sotsiaalsed probleemid (Kiviõli ja Püssi). Seega ka omavalitsuse ühinemisperspektiivi valla arengustrateegias ei ole käsitletud. 2. MAIDLA VALLA ARENGUMUDEL 2.1. Kohaliku omavalitsuse arenguloogika ja -põhimõtted Valla kui sotsiaalse keskkonna, majanduskeskkonna, tehiskeskkonna ja looduslikku keskkonna, arendamise üldiseks eesmärgiks on tagada: VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET2 Valla arengu peamiseks suunajaks, korraldajaks ja arendajaks ning kohaliku elu juhtijaks on kohalik omavalitsus3. Lähtudes valla arengu üldeesmärgist ja arengupõhimõtetest, on kohaliku omavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka kohaliku omavalitsuse missioonina: VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE ______________________ 2 Rahvusvaheliste uuringute tulemusel peetakse elanike kõrget elukvaliteeti iseloomustavateks näitajateks (valdkondade kaupa): – Tervis: kiirabi kiire reageering, haigla hea kättesaadavus ja kvaliteet, erivajadustega elanikegruppide asjatundlik hooldamine, lühike haigla ooteaeg, sõbralik kohalik arst (perearst) – Haridus: kvaliteetne haridus, motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad, väikesed klassid, kooli turvalisus, hea raamatukogu, lihtne juurdepääs informatsioonile (internet), lastele meelepärane koolielu ja huvitegevus – Transport: ühistranspordi peatus kuni 10 min jalutuskäigu kaugusel, pidev bussiühendus keskustega, taskukohased sõiduvõimalused, turvalised ja head teed – Turvalisus: turvaline koduümbrus, autode julgeolek, politsei kiire reageering, sõbralikud naabrid, vägivaldsete kuritegude madal tase, kohaliku politseijaoskonna olemasolu – Keskkonna valdkonnas: saastatuse madal tase, puhtad teed, teeäärsed ja metsaäärsed, eraldi teed jalakäijatele ja jalgratturitele, puhas ja meeldiv loodus – Töö: sobiva töö olemasolu ja kättesaadavus, töö turvalisus, kohaliku tööturu kasv, töötuse madal tase – Elamiskulud: kinnisvara maksumus, madalad kaupade ja teenuste hinnad, kaupade ja teenuste hea kättesaadavus – Mitmekesised vaba aja veetmise võimalused 3 Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 2). Valla elanike elukvaliteedi areng peab lähtuma alljärgnevatest põhimõtetest: Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste – loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja -traditsioonide – säilimist, väärtustamist ja säästlikku arengut; Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamiseks ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamiseks; Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. Eestis kehtivast seadusandlusest, halduskorraldusest ja kohaliku omavalitsuse tulubaasi ülesehitusest olenevalt on valla sotsiaal-majandusliku elujõu ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks, lisaks kohaspetsiifilistele konkurentsieelistele, tööealise ja töövõimelise (kvalifitseeritud tööjõud) elanikkonna osakaal omavalitsuse territooriumil.4 ______________________ 4 Lähtuvalt asjaolust, et kohaliku omavalitsuse peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks Lähtudes Maidla valla arengueeldustest ja asukohaspetsiifikast, on valla arendustegevuse peamiseks ülesandeks, sarnaselt paljude teiste Eesti omavalitsustega, jätkuvalt madala sündivuse ja rahvastiku üldise vananemise taustal, tagada kohalike elanike jäämine valda ning tingimuste loomine tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks. Lähtudes eelnevast on Maidla valla arendamise võtmevaldkondadeks (prioriteetsed tegevusvaldkonnad): • Atraktiivse elukeskkonna väljaarendamine • Valla majanduspotentsiaali (sh maamajandusliku ja puhkemajandusliku) kasutuselevõtmine ja konkurentsivõime suurendamine elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks ning uute töökohtade loomise soodustamiseks • Kohaliku kogukonna ja inimressursi arendamine 2.2. Maidla valla tulevikuvisioon aastaks 2012 Maidla valla edasise arengu üldiseks sihiks on valla tulevikuvisioon. Tulevikuvisioon sätestab soovitava tulevikunägemuse, mille saavutamisele on suunatud valla arengustrateegia. Valla visioon on esitatud üldvisioonina ja üldvisiooni täpsustavate alavisioonidega. Visiooni täistekst on esitatud arengukava lisas. Üldvisioon: Maidla vald on tuntud kui turvalise ja kaasaegse elukeskkonnaga, omanäolise looduskeskkonnaga ning mitmekesiste turismi- ja puhkevõimalustega, keskkonnasõbraliku ettevõtlusega «oaas» Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas Alavisioonid: • Maidla vald on nooreneva ja elujõulise elanikkonnaga omavalitsus • Maidla vald on harmoonilise ruumistruktuuriga ja jätkusuutliku arenguga omavalitsus • Maidla vallas on kaasaegne ja kvaliteetne transpordiinfrastruktuur • Maidla vallas välja arendatud kaasaegseks ning keskkonnasäästlikuks elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur • Maidla vallas on tagatud sotsiaalne turvalisus • Maidla vallas on mitmekesine, kohalikku identiteeti ja traditsioone väärtustav kultuuri- ja spordielu. • Maidla vallas on arenenud keskkonnasäästlik, kohalikele ressursside ja kohaliku omapära väärtustav väikeettevõtlus • Maidla vallas väärtustatakse haritust ja on loodud tingimused kaasaegse ja kvaliteetse põhihariduse omandamiseks • Maidla on tuntud puhke- ja turismikohana, kus on välja arendatud mitmekesised võimalused puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. 2.3. Strateegia Strateegia esitab valla arengu võtmevaldkondade piires eesmärgid ja ülesanded, mis on vaja pikemas perspektiivis valla tulevikuvisiooni saavutamiseks ellu viia.

Joonis 9. Maidla valla arengumudel – võtmevaldkonnad 2.3.1. Võtmevaldkond I – atraktiivse elukeskkonna väljaarendamine Tegevusvaldkonna arengu üldeesmärgiks on atraktiivne, kaasaja nõuetele vastav elukeskkond. Elukeskkonna olulisemateks kriteeriumiteks on: • Kvaliteetse hariduse kättesaadavus – valdkond: HARIDUS • Kultuurivõimaluste kvaliteet ja kättesaadavus ning kohalik identiteet ja kultuuritraditsioonid – valdkond: KULTUUR • Sportimise ja aktiivse vaba aja võimaluste kvaliteet ja kättesaadavus – valdkond SPORT JA AKTIIVNE PUHKUS • Sotsiaalne turvalisus, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ning kvaliteet – valdkond SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID • Mobiilsus ja transpordivõimaluste ning –infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet – valdkond TEED, TÄNAVAD JA ÜHISTRANSPORT • Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kättesaadavus, puhas joogivesi, energiavarustuse kättesaadavus ja kvaliteet, infokommunikatsioonivõimaluste kättesaadavus ja kvaliteet – valdkond TEHNILINE INFRASTRUKTUUR • Keskkonna miljööväärtus, keskkonnapuhtus, looduslik mitmekesisus – valdkond KESKKOND • Elamistingimuste olemasolu ja kvaliteet – valdkond ELAMUMAJANDUS • Elukeskkonna madal kriminogeensus, ohuallikate ja turvalisuse riskide vähesus ning korrakaitse ja turvalisusega seotud teenuste kättesaadavus – valdkond TURVALISUS Eesmärgid ja ülesanded: Valdkond: HARIDUS Alavaldkonnad: ALUSHARIDUS, ÜLDHARIDUS, HUVIHARIDUS, NOORSOOTÖÖ Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Alusharidus Vajadus on olemas kohapealse alusharidusasutuse järgi. Vallast väljaspool asuvate lasteaedade kasutamine on tülikas transpordiprobleemide tõttu. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks on vaja vallas luua tingimused lastehoiuks. Alushariduse valdkonna arengu prioriteet on Maidla vallas alushariduse ja päevase lastehoiu võimaluste väljaarendamine Maidla mõisakompleksi baasil. Üldharidus Olulisemateks probleemideks on paljude valla põhikooliastme õpilaste õppimine väljaspool valda, vajakajäämised klassiruumide vastavuses nõuetele, õppevahendite aegumus, õpilaste käitumisprobleemid jt. Vajalik on kooli hoonete renoveerimine (Maidla mõisakompleksi restaureerimisega kaasnevalt) Üldhariduse valdkonna edasise arengu prioriteetideks on kooli materiaal-tehnilise ressursi uuendamine, õppekvaliteedi tõstmine ja vallas kvaliteetse ja atraktiivse, kaasaja nõuetele vastava hariduskeskkonna väljakujundamine, mis kindlustaks põhikooli lõpetajate konkurentsivõimelisuse edasisel hariduse omandamisel, tagaks kohaliku kooli eelistamise teiste põhikoolide ees nii vallas elavate õpilaste kui ka valla lähialade õpilaste hulgas. Huviharidus Huviharidus toimib peamiselt Maidla Põhikooli, Kiviõli kunstidekooli ja spordiklubi ASKELE baasil. Õpilaste huvitegevusest osavõtt on sõltuvuses bussiliiklusest (klassiväline töö kannatab, kuna koolist koju saavad õpilased väga piiratud hulgal kellaaegadel). Huvikoolides osalemist raskendab paljude perede halb majanduslik olukord. Tuntakse vajadust täisametikohaga huvijuhi järele (praegune 0,5 ametikohta ei ole piisav, kuna töömaht ei ole rakendatav konkreetsele inimesele; teise ametikoha kõrvalt kannatab huvijuhi töötulemus). Raskendatud on vanema astme klassidele sobiva huvitegevuse organiseerimine. Noorte vaba aja sisustamise võimalused on piiratud (noortel puudub kooskäimise koht). Noorsootöö Noorsootöö peamiseks probleemiks on ühtse koordineeritud tegevuse puudumine (õpilaste laagrid, koolidevahelised kohtumised, turniirid, heakorratööd, perepäevad). Vajalik oleks võtta tööle noorsoojuht, kes tegeleks nii KOV kui kooli huvialase tegevusega. Samuti tuntakse vajadust noortekeskuse järele. Noorsootöö valdkonnas on edasise arengu olulisemaks prioriteediks noortele aktiivse vaba aja veetmiseks vajalike võimaluste loomine, samuti noorsootööalase koordineeritud tegevuse väljakujundamine. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.1: Maidla vallas väärtustatakse haritust ja on loodud tingimused kaasaegse ja kvaliteetse põhihariduse omandamiseks Alusharidus Alaeesmärk 1.1.1. Vallas on kättesaadavad kaasaegsed ja kvaliteetsed alushariduse ning päevase lastehoiu võimalused – Luua I etapis (2004 sügis) Maidla Põhikooli juurde kooliks ettevalmistusrühm (võimalusel koos laste päevahoiuga) – Vajadusel arendada II etapis (alates 2005) välja kuni 3 rühmaga (optimaalselt 2 rühmaga) lasteaed Maidla mõisakompleksi baasil – Põhikooli jätkusuutlikkuse tagamiseks parandada Maidla alusharidus- ja üldharidusteenuse kättesaadavust naaberomavalitsuste (Kiviõli, Püssi) lastele (transpordi soodustamine jm) Üldharidus Alaeesmärk 1.1.2. Maidla Põhikool on kaasaegse õpikeskkonnaga, mainekas õppeasutus – Maidla mõisa renoveerimise ja restaureerimise lõpuleviimine – Kooli materiaal-tehnilise baasi uuendamine ja klassiruumide vastavusse viimine kaasaja õpikeskkonna nõuetega – Põhikooli II ja III astmes tagada õpetuse tase, mis võimaldaks õpilaste juurdepääsu keskharidusele – Kooli «oma näo» väljakujundamine – majandusõpe – iluaiandus-loodusõpe – koduloomuuseum (mõisa katusekorrus) – Lastevanemate ja kooli vahelise koostöö ning infovahetuse arendamine – e-kool – lastevanemate koolitus Huviharidus Alaeesmärk 1.1.3. Valla lastele on kättesaadavad mitmekesised huviharidusvõimalused – Valla kultuuri- ja spordivõimaluste efektiivsem ärakasutamine laste huvihariduse mitmekesistamiseks Noorsootöö Alaeesmärk 1.1.4. Toimib kaasaegsel tasemel ja sotsiaalseid probleeme ennetav ja lahendav noorsootöö – Noortekeskuse väljaarendamine (mõisakompleksi ruumide baasil) – Noortele suunatud teemapargi (scatepark) väljaarendamine (ühtses kompleksis jõusaali ja rajatavate palliplatsidega) – Noorsootööspetsialisti töölerakendamine – Koostöö ja koordineeritud tegevuse tagamine erinevate noortega seotud institutsioonide ning lastevanemate vahel – Oandu raamatukogu (tulevane seltsimaja-külakeskus) juurde noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine – Rahvusvaheliste sõprussidemete loomine, sõpruskoolid jne – Noortele on loodud võimalused tervistavaks ja arendavaks puhkuseks, osalemine noortelaagrites, töö- ja puhkelaagrites, KOV poolt korraldatav igasuvine töölaager – Noorte kutse- ja psühholoogiline nõustamine – Huvialahariduse noortele kättesaadavaks muutmine – Erivajadustega noorte probleemide lahendamine Valdkond: KULTUUR Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Kultuurivaldkonna olulisemateks probleemideks on elanikkonna passiivsus, põhjusteks ebapiisav ühistransport, aga ka vähene informeeritus (sh infostendi puudumine rahvamajas), lastehoiuvõimaluse puudumine, ürituste ajaline kattuvus (üritused samal ajal). Kultuuritegevus on ebaühtlane vanusgruppide lõikes, eriti on puudu noorteüritustest. Napib ka kultuurivõimalusi, ei ole kino, näitusi korraldatakse ebapiisavalt (kunst, käsitöö jt), vähe on vabaõhuüritusi, puuduvad klubiüritused. Koostöö Ida-Virumaa teiste piirkondade kultuurivaldkonnas tegutsejatega on ebapiisav. Raamatukogude peamiseks probleemiks on rahaliste vahendite nappus raamatufondi täiendamiseks. Maidla ja Soonurme raamatukogus napib ruumi. Probleemne on Soonurme raamatukogu juures parkimine. Internetipunktide kasutamist pärsivad töökorralduse probleemid suvisel puhkusteperioodil. Internetipunktid ei ole piisavalt privaatsed (pangaülekannete tegemiseks jms). Oandu filiaalis puudub internetiühendus. Samuti napib inventari (lauad ja lauanõud) ürituste korraldamiseks. Kultuurivaldkonna edasise arengu peamisteks prioriteetideks on elanikkonnas kultuurialase tegevuse elavdamine, samuti kultuurivaldkonda toetava infrastruktuuri väljaarendamine. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.2: Maidla vallas on mitmekesine, kohalikku identiteeti ja traditsioone väärtustav kultuurielu ja -infrastruktuur Alaeesmärk 1.2.1. Toimib aktiivne kultuuritegevus – Kultuuriürituste valiku mitmekesistamine ja olemasolevate võimaluste maksimaalne ärakasutamine: – Kõigi vanuse- ja huvigruppide kaasamine aktiivsesse kultuuritegevusse – Kinoteenuse osutamiseks vajalike tingimuste loomine Maidla rahvamajas Alategevus 1.2.2. Välja on arendatud kultuuritegevust toetav infrastruktuur – Transpordiprobleemide lahendamine elanike kaasamiseks kultuuriüritustele – Teedevõrgustiku kvaliteedi tõstmine Alategevus 1.2.3. Valla raamatukogud on välja arendatud polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks – Raamatukogude internetipunktide väljaarendamine – Internetipunktide töökorralduse tagamine puhkuste ajal Valdkond: SPORT JA AKTIIVNE PUHKUS Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Spordihoone võimalusi kasutatakse ebapiisavalt (suvine kasutus, spordilaagrid). Lisaks on probleemideks ruuminappus, eraldi tööruumi puudumine juhatajale ja reklaamimüügiga seonduv tegevus hoones. Puudust tuntakse korralikust staadionist ning väljaehitatud jooksu- ja suusaradadest. Rahva osavõtt spordiüritustest on passiivne, osaliselt on selle põhjuseks ka vähene info kättesaadavus külades. Ebapiisavalt on spordiüritusi ja sportimisvõimalusi väljapool keskust ja noortele suunatud sporditegevust. Suusaradade korrashoiuks oleks vaja mootorkelku. Vajalik oleks korraldada üritusi külades, keskusest väljaspool. Vaja oleks ka rohkem noortele suunatud üritusi (näiteks vallasisesed turniirid noortele). Spordi vastu huvi äratamiseks võiks korraldada spordihoones mastaapsemaid (vabariiklikke) võistlusi. Valla spordivaldkonna edasise arengu prioriteetideks on sportimisvõimaluste laiendamine vallas. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.3: Maidla vallas on mitmekesine sporditegevus, rahva- ja saavutussporti toetav spordiinfrastruktuur ning mitmekesised võimalused aktiivseks vaba aja veetmiseks Alaeesmärk 1.3.1. Toimib aktiivne sporditegevus – Spordiürituste valiku mitmekesistamine ja olemasolevate võimaluste maksimaalne ärakasutamine – Kõigi vanuse- ja huvigruppide kaasamine aktiivsesse sporditegevusse – Spordihoone rakendatuse suurendamine – Noorte- ja spordilaagrite korraldamine – Kohalike ja vabariiklike spordivõistluste pidamine Eesmärk 1.3.2. Välja on arendatud sporditegevust ja aktiivset vaba aja veetmist toetav infrastruktuur – Mõisakompleksi baasil sportimisvõimaluste väljaarendamine – Põhikooli staadioni ja uute välismänguväljakute väljaarendamine – Jõusaali rajamine koos täiendavate terviseteenustega – Jooksu, suusaradade väljaarendamine – Tehnikaspordikeskuse (Savala külas) väljaarendamine – Olemasoleva lasketiiru ümberpaigutamiseks sobiva maa määramine üldplaneeringus ja maa eraldamine – Soonurme raamatukogu (tulevane külakeskus) juures sportimisvõimaluste väljaarendamine (välisväljakud) – Külakeskustes spordiplatside väljaarendamine Valdkond: SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande olulisemaks probleemiks on avahoolduse puudumine, samuti on vähe sotsiaalprobleeme ennetavat tegevust. Puudulik on rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus. Sotsiaalhoolekande koormust suurendab elanikkonna vananemine, mistõttu ka terviseprobleeme on rohkem. Sotsiaaltoetuste süsteem vajab kaasajastamist. Ääremaadel on osaliselt raskendatud esmatarbekaupade kättesaadavus. Ettevõtted vajavad kvalifitseeritud tööjõudu, mittetöötavatel elanikel puudub võimalus ümberõppeks. Puudub transpordivõimalus, et käia tööl väljaspool valda. Probleemiks on ka päevase lastehoiuvõimaluse puudumine vallas. Töötus tekitab lisaks täiendavaid sotsiaalseid probleeme, olles suureks ohuallikaks ka inimeste tervisele. Vaja oleks suurendada ka elanike algatusvõimet ja arendada koostööd vallaelanike ja omavalitsustöötajate vahel. Sotsiaalhoolekande valdkonna edasise arengu prioriteetideks vallas on avahooldussüsteemi väljaarendamine, ennetava tegevuse arendamine elanikkonna algatusvõime ja iseseisva toimetuleku suurendamiseks, samuti rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse suurendamine. Tervishoid Regioonis puudub valvearst. Kiirabi kättesaadavus on ebapiisav. Tasulised raviteenused on muutunud osale elanikkonnast raskesti kättesaadavaks (hambaravi). Probleemiks on ka erialaspetsialistide puudumine (psühholoog, logopeed ja lastekaitsetöötaja). Probleemne on tervishoiuteenuste kättesaadavus valla äärealadel. Tervishoiuvaldkonna edasise arengu prioriteediks on esmaabi ja eriarstiabi ning raviteenuste kättesaadavuse parandamine valla elanikele. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.4: Maidla vallas on tagatud sotsiaalne turvalisus ja kättesaadavad kaasaegsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused Sotsiaalhoolekanne Alaeesmärk 1.4.1. Toimib sotsiaalprobleeme ennetav tegevus: – Erinevate asutuste (haridus, kultuur, noorsootöö) koostöö tagamine Alaeesmärk 1.4.2. Tagatud on sotsiaalhoolekandeteenuste kättesaadavus: – Erialaspetsialisti teenuse (psühholoog jt) võimaldamine vallas: – Regioonis tegutseva(te) spetsialisti(de)ga lepingu sõlmimine teenuse osutamiseks vallas – Avahoolduse väljaarendamine: – Koduhooldustöötajate töölerakendamine – Olemasolevale hooldekodu teenusele kohapealse alternatiivse lahendi leidmine: – Hooldekodude teenuse sisseostmise reaalse vajaduse väljaselgitamine – Kaaluda vajaduse suurenemisel valla oma hooldekodu rajamist Alaeesmärk 1.4.3. Loodud on tingimused väikelaste päevaseks lastehoiuks (vt AE 1.1.1) – Maidla Põhikooli juurde lasteaia väljaarendamine – Vajadusel (kuni Maidlas lastepäevahoiu võimaluse loomiseni) naaberomavalitsuste lasteaedade kasutamisel transpordi tagamine jm – Erasektori lastepäevahoiu soodustamine Alaeesmärk 1.4.4. Tagatud on esmatarbekaupade kättesaadavus valla ääremaadel – Kauplusauto tegevuse doteerimine koostöös naabervaldadega Tervishoid Alaeesmärk 1.4.5. Paranenud on esmaabi, eriarstiabi ja ravi kättesaadavus: – Tervishoiualase koostöö arendamine regionaalsel tasandil (SA Kiviõli Tervisekeskus jne) – Hambaravikabineti tegevuse taastamine Savalas Valdkond: TEED, TÄNAVAD, ÜHISTRANSPORT Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Teed, tänavad Riigimaanteedel ei ole mitmeid aastaid teostatud olemasolevate teede renoveerimist, vaid on piirdutud minimaalse teede hooldusega. Suurelt osalt on teeäärsed alad puhastamata. Teede katted on uuendamata, mis raskendab teede suvist hooldust. Korrastada tuleks teedevõrk (nii turism, kui ka ettevõtete teenindamine), esmajoones Lüganuse–Tudu–Ranna-Pungerja tee (Tartu suund). Suure liiklusintensiivsusega Maidla ristmik vajab korrastamist. Talvise lumetõrje probleemiks on põhiliselt reageerimiskiirus teede lahtiajamisel. Tänaseni on teede lahtihoidmise eest nii enda hallatavatel kui ka teiste omanike teedel, hea seisnud omavalitsus, kes on teinud ka vastavaid kulutusi, mille kaasrahastamine teiste haldajate poolt on raskendatud. Vaja on määratleda kõikide valla teede haldamine ja koostada teeregister, milleks on vaja teha teede inventuur ning anda hinnang teede olemasolevale olukorrale. Vaja oleks leida võimalus rahaliste vahendite suurendamiseks teede korrashoiule ja renoveerimisele. Tuleks nõuda teede haldajatelt nendepoolseid jõupingutusi teede olukorra parandamiseks. Välisvalgustust on vaja arendada edasi nii Maidla ja Savala külade II ehitusetappide näol kui ka Savalast Hirmuse küla suunas, kus on hoonestus tihedam ning elanikkond koondunum. Valdkonna edasise arengu prioriteediks on vallateede regulaarse hoolduse ja uuendamise arendamine tasemele, mis tagaks teede hea sõidetavuse aastaringselt. Prioriteediks on hea teeühenduse tagamine valda ümbritsevate piirkondade ja keskustega ning Maidla liiklussõlme rekonstrueerimine. Ühistransport Probleemne on ühendus Kiviõli linnaga, et ajastada liiklus linnadevahelise bussiliiklusega ja rongiliiklusega Kiviõlist edasi. Probleemiks on toimivalt bussimarsruudilt kaugemale jäävate külade, Ojamaa, Sirtsi, Lipu, Piilse ja Soonurme tagaküla, ühistransporditeenus (laste koolis- ja huvikoolis käimine). Vajadus on täiendavate bussiootepaviljonide järele Maidla külas ja Soonurme külas. Peatused on vaja varustada pinkidega. Valdkonna arengu prioriteetideks on ühistranspordivõimaluste säilitamine ja kättesaadavuse laiendamine valla äärealadel ning ladusa ühistranspordiühenduse tagamine lähemate olulisemate keskustega. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.5: Maidla vallas on kvaliteetne ja valla eri piirkondade vajadusi arvestav transpordiinfrastruktuur Teed, tänavad Alaeesmärk 1.5.1. Valla teedevõrgustik on korrastatud ja toimib regulaarne hooldus: – Pikemat perspektiivi arvestava teedevõrgu arengu kontseptsiooni väljatöötamine – Maidla valla külasid läbivate teede tolmuvabaks muutmine – Tugimaanteid, põhiteid ja asumeid ühendavate kohalike teede seisukorra parandamine elanikkonna takistusteta liikumise võimaldamiseks – Valla asulate viidastamine ja liiklemist reguleerivate märkide paigaldamine Alaeesmärk 1.5.2. Lüganuse–Tudu–Rannapungerja tee on renoveeritud ja teeäärne infrastruktuur on välja arendatud – Koostöö arendamine teiste omavalitsuste ja Maanteeametiga Alaeesmärk 1.5.3. Maidla–Püssi tee kui regionaalse tähtsusega tee on antud riigi omandisse, tagatud on avalik kasutus ja tee on korrastatud – Koostöö arendamine teiste omavalitsuste ja Maanteeametiga Alaeesmärk 1.5.4. Rekonstrueeritud on Maidla küla liiklussõlm (ristmik), sh Maidla–Savala jalgrattatee ja jalakäijate sild üle Purtse jõe – Koostöö arendamine Maanteeametiga: – Jalgrattatee projekteerimises osalemine 2004 Alaeesmärk 1.5.5. Valla tihealade tänavavalgustus (välisvalgustus) on välja arendatud – Maidla ja Savala välisvalgustuse II ehitusetapi elluviimine – Savala ja Hirmuse küla vahelise ala välisvalgustuse väljaehitamine Ühistransport Alaeesmärk 1.5.6. Toimib vajalikul tasemel ühistransporditeenus valla olulisemate asulate ja lähimate tõmbekeskuste vahel – Ühistransporditeenuse koordineerimine regionaalsel tasandil koostöös teiste omavalitsustega Alaeesmärk 1.5.7. Võimaldatud on laste (sh vajadusel naaberomavalitsuste piires) transport valla haridusasutustesse – Transpordiprobleemide lahendamiseks alternatiivsete võimaluste loomine Alternatiivid: 1. Doteerida lastevanemaid, tagades vajadusel asendustranspordi 2. Osta sisse täiendav transporditeenus 3. Täiendava koolibussiteenuse käivitamine Valdkond: TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Alavaldkonnad: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, ENERGEETIKA, INFOKOMMUNIKATSIOON Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Veevarustus ja kanalisatsioon Senine areng veevarustuse valdkonnas on olnud positiivne. Üha rohkem inimesi on ühendatud ühisveevärgisüsteemidega. Tihealadel on veel probleeme heitvete kanaliseerimissüsteemide ja eramajade fekaalide kogumiskohtade väljaehitamise ning äraveo organiseerimisega. Renoveerimata on samuti Savala küla kanalisatsioonitrassid. Energeetika Külades (Virunurme, Koolma, Rebu) leidub veel üksikuid maju, kus puudub elektriga varustatus. Elektri õhuliine on varastatud. Ka suuremates külades toimub pidev elektrienergia tugevuse kõikumine, mis on mõjunud negatiivselt majapidamistehnikale. Elektriliinide hooldus on üldjuhul kehv. Elektrienergiaga varustatuse kvaliteet vallas vajab parendamist. Infokommunikatsioon Valla territooriumil on valdavaks analoogsideliinid, mis ei võimalda kasutada täie võimsusega kaasaegseid infokommunikatsioonivõimalusi. Raskendatud on interneti püsiühenduste loomine. Mobiilsidega on kaetud praktiliselt kogu territoorium. Leviprobleemid on iseloomulikud mõningates metsakülades (Virunurme, Piilse, Lipu, Rääsa, Lümatu). Vaja on arendada välja kvaliteetne digitaalne sidevõrk vallas. Taotleda tuleks mobiilsideoperaatoritelt levialade parandamist kvantitatiivselt kaugematesse küladesse. Vajalik oleks koos külade arengu kavandamisega vaadata läbi kõik võimalused avatud internetipunktide laiendamiseks Maidla ja Oandu küladesse. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.6: Maidla vallas on välja arendatud kaasaegseks ja keskkonnasäästlikuks elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur Veevarustus ja kanalisatsioon Alaeesmärk 1.6.1. Vallas on kättesaadavad kaasaegsed vee- ja kanalisatsiooniteenused ning puhas joogivesi – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine ning elluviimine – Savala küla kanalisatsioonitrasside renoveerimine – Maidla küla kanalisatsioonisüsteemide rajamine – Uniküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine – Soonurme külakeskuse kanalisatsioonisüsteemi rajamine – Rääsa ja Ojamaa külade veevarustuse tagamine põlevkivi kaevandaja poolt võimaliku põlevkivikaevandamise negatiivse mõju korral põhjavee tasemel Energeetika Alaeesmärk 1.6.2. Vallas on kättesaadav kvaliteetne ja vajaliku võimsusega elektrienergiavarustus – Probleemide väljaselgitamine ja edastamine jaotusvõrgu teenuse pakkujale Infokommunikatsioon Alaeesmärk 1.6.3. Vallas on kättesaadavad kaasaegsed ja kvaliteetsed infokommunikatsioonivõimalused (andmeside, telefon, mobiilside) – Külades internetivõimaluste loomine – Avatud internetipunktide väljaarendamine külades – Telefoniside digitaliseerimine – Mobiilside levi parandamine – Kaarditaksofoni võimalik paigaldamine suurematesse küladesse Valdkond: KESKKOND Alavaldkonnad: HEAKORD JA HALJASTUS, JÄÄTMEKÄITLUS, KESKKONNA- JA LOODUSKAITSE Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Heakord ja haljastus Üldine heakord vallas on rahuldav. Paranemas, kuid siiski veel ebapiisav on elanikkonna majapidamiste korrastatus. Probleemne on endiste (lagunevate) ja praeguste tootmishoonete ja nende ümbruse korrastatus ning põllumajanduslikust kasutamisest väljas olevate põllumaade ja rohumaade harimine. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse korraldust vallas võib pidada rahuldavaks. Probleeme on eramajade prügikäitlemisega, lisaks puudub suuremõõduliste ja ohtlike jäätmete kogumissüsteem ning jäätmete sorteerimine. Keskkonna- ja looduskaitse Keskkonna üldseisund vallas on probleemne. Suurimateks keskkonna reostajateks on valla territooriumil ja lähinaabruses asuvad ning tegutsevad (rajatavad) ja suletud suurettevõtted. Enamik Maidla valla territooriumil asuvast metsamassiivist on majandusmets. Puhas, puutumatu ning atraktiivne looduskeskkond on säilinud Muraka raba ja Sirtsi looduskaitsealal ning teiste kaitsvate loodusobjektide ümbruse ja valla äärealadel. On palju kauni loodusega väiksemaid soid ja suuremaid metsamassiive, mis meelitavad rahvast oma seene- ja marjarohkusega. Meie metsad on mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. Vaja on tagada looduslike alade säilimine ka tulevikus. Samuti tootmise lõpetanud tööstus- ja kaevandusalade rekultiveerimine. Probleemne on Aidu karjääri majandamisega seotud joogivee kadumine küladest, lõhketöödest tulenev deformatsioon hoonetele ja pärast kaevandamise lõpetamist maade taaskasutusse võtmine. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.7: Maidla vald on kõrge miljööväärtusega, heakorrastatud ja tagatud on looduskeskkonna jätkusuutlikkus Heakord ja haljastus Alaeesmärk 1.7.1. Purtse jõgi ja jõe kaldaalad on korrastatud – kaldaäärsete elamute kruntide heakorra tagamine Alaeesmärk 1.7.2. Valla kultuurmaastik ja ehitised on heakorrastatud – Valla haljasalade ja teeäärte regulaarse korrashoiu tagamine – Väheväärtuslike rohumaade ja söötis maade korrashoiu (korraline niitmine) tagamine – Elanikkonna toetamine majapidamiste väljanägemise korrastamisel Jäätmekäitlus Alaeesmärk 1.7.3. Välja on arendatud kaasaegne jäätmekäitlussüsteem – Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine – Prügikoristusaktsioonide korraldamine vallas – Jäätmekäitluseeskirja ja -arengukava koostamine Keskkonna- ja looduskaitse Alaeesmärk 1.7.4. Looduskoolitus õpilastele, turistidele – Matkaraja väljaarendamine mõisapargis – Kooliaia korrastamine ja eksponeerimine – Mõisapargi põlispuude rühma väärtustamine ja säilitamine – Looduslike materjalide kasutusvõimaluste tutvustamine – Jäätmekäitluse korrastamine ja kaasaegsete nõuete õpetamine õpilastele kaasaegse jäätmekäitluse näitel (konteineritesüsteem koolis kasutusel) Alaeesmärk 1.7.5. Tagatud on puhas keskkond ning säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel – Elanike hulgas keskkonnateadlikkuse tõstmine ning puhta elukeskkonna väärtustamine Alaeesmärk 1.7.6. Tagatud on kaitsealuste üksikobjektide säilimine ja kaitse – Kaitsealuste objektide tähistamine ja viidastamine – Rajada kaitstavate objektide kohta käivad infotahvlid Alaeesmärk 1.7.7. Loodud ja korrastatud on avalikke laagri- ja puhkepaiku auto-, moto-, jalgratta- ja jalgsimatkajaile – Kaasaegse jäätmekäitluse näitel (konteineritesüsteem koolis lasutusel) – Koostöös RMK-ga rajada iste- ja puhkekohti looduskaunitesse ja käidavatesse kohtadesse – RMK poolt on rajatakse vaatetorn Sirtsi looduskaitseala Ruunassaare sihtkaitsevööndi serva – Maidla-Sirtsi-Ruunassaare-Jõepere-Tudu-Rannapungerja jalgrattatee rajamine ja viidastamine Alaeesmärk 1.7.8. Tagatud on loodusressursside säästev kasutamine – Tagada veevarude ja teiste loodusressursside säästev kasutamine – Metsatööstuses rakendada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid – Tagada metsauuenemisele kaasaaitamine (istutuskülv, kultuuride hooldamine) Valdkond: ELAMUMAJANDUS Alavaldkonnad: EHITUSTEGEVUS, MUNITSIPAALELAMUFOND Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Ehitustegevus, elamispind Erasektori ehitustegevus vallas on tagasihoidlik, mida põhjustab kohapealsete töökohtade vähesus. Maksujõulist elanikkonda on vähe. Toimib töövõimeline ja haritud elanikkonna väljaränne. Elamuehituse alane kinnisvaraarendustegevus vallas puudub. Korteriturg vallas on piiratud. Vabu kortereid praktiliselt ei ole. Korteriühistute probleemiks on võlgnike suur hulk. Lisaks on probleemiks Aidu karjääri lõhketööde mõju Maidla ja Savala küla ehitistele. Vajalik oleks koostada detailplaneeringud perspektiivsetesse piirkondadesse (näiteks elamuehitus Maidlas ja Savalas). Vajalik riigi poolne abi ja toetussüsteem olemasolevate hoonete renoveerimiseks ja uute ehitamiseks (pidurdab väljarännet ja soodustab sisserännet). Soodne võimalus elamuehituseks Purtse jõe ääres Savalas ja Maidlas mõisa lähedal jõe ääres. Edasise arengu prioriteediks on kaasaegse elamupiirkonna (piirkondade) väljaarendamine valla territooriumil, suurendamaks valla elanikkonda. Munitsipaalelamufond Nõudlus munitsipaalelamufondi järele on ületamas võimalused. Vabu kortereid korrusmajades praktiliselt ei ole. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1.8: Maidla vallas on piisavalt elamispinda ja soodsad võimalused uuselamuehituseks Ehitustegevus Alaeesmärk 1.8.1. Uuselamuehituse alad on planeeritud ja tagatud on tehnilise infrastruktuuri (kommunikatsioonivõrgustikud) kättesaadavus – Detailplaneeringu(te) algatamine uuselamualade väljaarendamiseks – Uuselamualade infrastruktuuri rajamise toetamine Munitsipaalelamufond Alaeesmärk 1.8.2. Vallas on piisavalt kaasaegset munitsipaalelamispinda – Noortele spetsialistidele elamispinna tagamine erinevaid soodustusvõimalusi kasutades 2.3.2. Võtmevaldkond II – valla majanduspotentsiaali (sh maamajandusliku ja puhkemajandusliku) kasutuselevõtmine ja konkurentsivõime suurendamine Olulisemad kriteeriumid: • Ettevõtluskeskkonna kvaliteet ja atraktiivsus, ettevõtlusaktiivsus ning ettevõtete konkurentsivõime – valdkond: ETTEVÕTLUSE ARENG • Valla atraktiivsus ja maine turismi sihtkohana, turismivõimaluste ja -teenuste kvaliteet, mitmekesisus ja kättesaadavus – valdkond: TURISM Eesmärgid ja ülesanded: Valdkond: ETTEVÕTLUSE ARENG Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Ettevõtlusaktiivsus on vallas madal, mille peamiseks põhjuseks on ettevõtlike inimeste vähesus ja kohapealse kvalifitseeritud tööjõu vähesus, samuti töötleva tööstuse jaoks vajaliku infrastruktuuri puudumine. Valdkonna edasise arengu prioriteetideks vallas on soodsate tingimuste loomine vallas ettevõtete juurdemeelitamiseks ja uute kohapealsete töökohtade loomiseks. Tööstusliku infrastruktuuri väljaarendamise osas kavandatakse ühistöös naaberomavalitsustega (Püssi, Lüganuse, Kiviõli) Püssi linna ja Maidla valla vahelisele alale (Aidu Karjääri teeninduskompleksi naabruses) kontsentreeritud tööstusala väljaarendamist, milleks luuakse eraldi sihtasutus. Sihtasutuse ülesandeks on tööstusala planeerimine, väljaarendamiseks vajalike vahendite hankimine ning infrastruktuuri väljaarendamine. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 2.1: Maidla vallas on arenenud ettevõtlus ning on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks – Olemasolevate ja alustavate ettevõtjate nõustamine arenguspetsialisti poolt, probleemsete küsimuste lahendamine koostöös omavalitsusega – Koostöös naaberomavalitsusega Püssi tööstusala loomine Alaeesmärk 2.1.1. Vallas on arenenud konkurentsivõimeline maamajandus – Soodsate tingimuste loomine põllumajandussaadusi töötleva ettevõtte ja metsatöötlusettevõtte loomiseks valda Alaeesmärk 2.1.2. Välja on arendatud Püssi tööstusala (sh metsatöötlus ja põllumajandussaaduste töötlemine), kaasates ka suletud Aidu karjääri tööstusterritooriumi – Koostöö arendamine Püssi ja Kiviõli linna ning Lüganuse valla ning teiste naaberomavalitsustega tööstusala väljaarendamisel Alaeesmärk 2.1.3. Toimib Maidla valla huvidest lähtuv koostöö regiooni suurettevõtetega – vallaelanike huve arvestav suurettevõtete areng (tööhõive, keskkonnaprobleemid) Alaeesmärk 2.1.4. Viljakad põllumaad on efektiivses kasutuses ja vähemviljakad maad on võetud taaskasutusse – heakorraeeskirjas kinnitada sanktsioonid (hoiatused ja trahvid) umbrohukasvatajatele – põllumajanduseks mittesobivate maade metsastamine Valdkond: TURISM Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Puhkemajanduse ja turismi arenguks, eriti näiteks loodus- ja jahiturismi valdkonnas, on vallas suured, seni kasutuselevõtmata eeldused (sood, rabad, atraktiivne Purtse jõgi, suured põlismetsamassiivid). Samas puhkemajanduse ja turismi toimimiseks vajalik infrastruktuur ja teenindus peaaegu puuduvad. Puuduvad matka- (nii jalgsi- kui jalgrattarajad) ja suusarajad. Korralikud teenindusettevõtted puuduvad. Majutuskohti on vähe, spordihoone majutuskoht ei toimi. Samuti ei toimi turiste teenindava toitlustuskohana Maidla Mõisa Peahoone kelder. Vajalik oleks luua võimalused puhkemajanduse ja turismiettevõtete tekkeks. Tuleks arendada välja vallasisene ning ka teisi naaberomavalitsusi hõlmav ühtne, loogiline turismimarsruutide ja matkaradade (jalgsimatka-, jalgrattamatka- ja suusarajad). Turismimajanduse ühe olulise komponendina on oluline Maidla mõisakompleksi restaureerimine ja turismikompleksina väljaarendamine (põhikooli tegevusega kaasnevalt). Valdkonna edasise arengu prioriteetideks on võimaluste loomine puhkemajanduse ja turismiettevõtete tekkeks. Selleks arendatakse vallas välja turismiatraktsioonide ja -paikade võrgustik ühtses süsteemis teiste ümbritsevate turismipiirkondadega. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 2.2: Maidla vald on tuntud puhke- ja turismikohana, välja on arendatud mitmekesised võimalused puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks Alaeesmärk 2.2.1. Maidla mõisakompleks on välja arendatud piirkondlikuks spordi-, turismi- ja infokeskuseks – Maidla mõisakompleksi renoveerimine ja restaureerimine – Turismiinfopunkti väljaarendamine + AIP vasakus häärberis, – Paikkonnaga seotud tegevusvaldkondade atraktiivne tutvustamine turistidele ja muidu seltskondadele – Õpperaja väljaarendamine mõisapargis Alaeesmärk 2.2.2. Aidu karjääri ala on rekultiveeritud ning välja arendatud puhke- ja turismipiirkonnaks – Maidla–Kohtla-Nõmme tee avaliku kasutuse tagamine pärast karjääri sulgemist – Turismi- ja puhkeala väljaarendamine: – Rekultiveerimisprojekti väljatöötamine koostöös Eesti Põlevkiviga ja Kohtla-Nõmme vallaga Alaeesmärk 2.2.3. Valla metsaaladel on välja arendatud matkaradade ja puhkekohtade infrastruktuur – Matkaradade väljaarendamine: – Matkaraja(radade) planeeringu väljatöötamine koostöös RMK-ga ja teiste asjast huvitatud osapooltega – Purtse jõe baasil paadimatkamarsruudi väljaarendamine koostöös RMK ja eraettevõtjatega Alaeesmärk 2.2.4. Valla vaatamisväärsused ja turismivõimalused on korrastatud, ligipääsetavad ja kättesaadavad ning kaasatud vabariiklikku ja rahvusvahelisse turismiinfosüsteemi – Valla vaatamisväärsusi ja turismivõimalusi ühendava marsruudi väljakujundamine ja tähistamine – Valla territooriumile sissesõitudele valda ja vallas olevaid võimalusi tutvustavate infostendide paigaldamine Alaeesmärk 2.2.5. Välja on arendatud vajalik teenindussfäär (toitlustus, majutus) – Kasutada ära valla omandis olevate sotsiaalobjektide ja infrastruktuuri võimalused – Telkimiskohtade loomine koostöös RMK-ga Alaeesmärk 2.2.6. Välja on arendatud jahiturismi harrastamise võimalused – Olemasoleva materiaalse baasi alusel (hooned Oandu külas) jahiturismi arengu soodustamine koostöös Maidla Jahimeeste Seltsiga 2.3.3. Võtmevaldkond III: kohaliku kogukonna ja inimressursi arendamine Olulisemad kriteeriumid: – Elanike ühistegevuse ja seltsielu aktiivsus, kohaliku identiteedi olemasolu, elanike kaasatus valla haldusesse ja arendustegevusse – valdkond: KÜLALIIKUMINE – Töövõimelise elanikkonna kõrge tööhõive ja kvalifikatsioon, kvaliteetsed ja kättesaadavad täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe ning huvihariduse võimalused – valdkond: INIMRESSURSI ARENG Valdkond: KÜLALIIKUMINE Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Külavanemate süsteem täiel määral ei toimi, tõhustamist vajaks külavanemate roll. Infovahetus ei toimi piisavalt. Vaja oleks korraldada rohkem külakoosolekuid koos vallajuhtidega, infovahetuseks ja ühtsustunde tekitamiseks, samuti probleemide ja arenguvajaduste ühtlustamiseks. Ebapiisav on infovahetus ja tagasiside vallaelanikelt. Omavalituse edasise tegevuse prioriteediks on valla külades «alt-üles» suunalise initsiatiivi toetamine ja motiveerimine ning tingimuste loomine külaelanike ühistegevuse arenguks valla esmatasandi piirkondades. Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 3.1: Maidla vallas on arenenud külaliikumine, kasvanud on inimeste osalus- ja vastutustunne kohaliku arengu suhtes Alaeesmärk 3.1.1. Valla esmatasandi piirkondades on välja kujunenud külaelanike initsiatiivile tuginev seltsielu ja elanike ühistegevus – Külakeskustes mitmesuguste teabepäevade ja seminaride korraldamine külaelu elavdamiseks – Külaelanike initsiatiivil korraldatavate ürituste toetamine – Külaaktiivi nõustamine Alaeesmärk 3.1.2. Igas esmatasandi keskuses on välja arendatud polüfunktsionaalne külakeskus – Oandu külakeskuse väljaarendamine senise raamatukogu baasil – Oandu külakeskusesse avaliku internetipunkti rajamine – Soonurme raamatukogu baasil külakeskuse väljaarendamine – Vanavara tuba-hoidla loomise soodustamine – Külakeskuste väljaarendamise soodustamine teistes valla külades (näit. Rääsa) Valdkond: TÄISKASVANUTE TÄIENDUS- JA ÜMBERÕPE Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 3.2: Maidla vallas on kättesaadavad täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe ning huviharidusvõimalused – Elukestva õppe programmides osalemine 2.3.4. Toetavad tegevusvaldkonnad Valdkond: JUHTIMINE, HALDUSSUUTLIKKUS Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Omavalitsuse ja hallatavate asutuste struktuur on kinnitatud. Täitmata on mõned erialaspetsialistide ametikohad. Haldussuutlikkuse parandamiseks on vajalik pidev tööalane täienduskoolitus ja vajadusel tasemekoolitus. Spetsialistide motiveerimiseks on võimalik tagada valla kulul valla ametnikele ametülesannete täitmiseks vajalik täienduskoolitus kõrgkoolides. Omavalitsuse poolse motiveerimissüsteemi eesmärgiks peaks olema töötaja kinnistamine, et tagada kvalifitseeritud ja kogenud vallaametnike olemasolu. Prioriteediks on tagada vajalikul tasemel haldussuutlikkus, arvestades kõigi elanikkonna gruppide huve ja kohaliku omavalitsuse eripära. Omavalitsuse haldusaparaat on avatud ning toimub aktiivne infovahetus elanikkonna ja meediaga. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 4.1: Maidla vallas toimib efektiivne ja edukas valla juhtimine ning arendustegevus Alaeesmärk 4.1.1. Valla haldusorganisatsioon on piisava mahu ja kvaliteediga omavalitsusele pandud kohustuste täitmiseks – Kvaliteetse elamispinna võimaldamine uutele spetsialistidele – Spetsialistide kvalifikatsiooninõuete ja sisemise töökorralduse täpsustamine – Organisatsioonisisese koostöö parandamine ja ühtsustunde väljaarendamine – Sihipärase ja regulaarse ametnike täienduskoolituse (sh haldusõigus) tagamine Alaeesmärk 4.1.2. Tagatud on valla arenguplaneerimise järjepidevus ja sihipärasus – Arenguprioriteetidest kinnipidamine ja nende järjepidev elluviimine – Arengukava igaaastane aktualiseerimine – Valla üldplaneeringu koostamine Valdkond: VÕRDSED VÕIMALUSED Hetkeolukord ja probleemid 2003 ning edasise arengu prioriteedid Eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 4.2. Maidla vallas on tagatud sooline ja rahvuslik võrdõiguslikkus ning vähemuste võrdne kohtlemine 2.4. Maidla valla arengustrateegia rakendamine Valla arengukava elluviimist korraldab vallavalitsus, valla strateegia alusel välja töötatud lühiajaliste tegevuskavade (3–5 aastat) kaudu. Tegevuskavades sätestatakse valla lähiaastate prioriteetsed tegevused ja projektid, mille elluviimine on korraldatud omavalitsuse poolt ja/või mille rahastamisel kasutatakse osaliselt või täiel määral omavalitsuse omavahendeid. Valla arengukava finantseerimise täiendavate katteallikatena arvestatakse lisaks omavalitsuse omavahenditele (vallaeelarve või valla poolt võetav laen), ka Eesti riigi eelarvest eraldatavaid finantstoetusi ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest (-fondidest) saadavaid sihtfinantseeringuid, samuti erasektori kaasfinantseeringuid. 2.5. Maidla valla arengustrateegia ajakohastamine Arengustrateegia rakendamise kontroll ja ajakohastamine toimub iga-aastaselt, eelnedes valla järgneva aasta eelarve koostamisele. Vastavalt seadusandlusele peab omavalitsuse arengukava ajakohastamine toimuma enne 1. oktoobrit. Arengustrateegia ajakohastamise käigus aktualiseeritakse valla olukorda iseloomustavad faktandmed ning olukorrast tulenevad probleemipüstitused, hinnatakse arengustrateegia elluviimise edukust ja toimunud progressi, vajadusel täpsustades arengumudeli eesmärke ja ülesandeid. Seejärel seatakse järgneva aasta tegevusprioriteedid ning koostatakse ja täpsustatakse valla lähiaastate tegevuskava. III. MAIDLA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2006 1. TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE, TÄIENDAMINE JA ELLUVIIMINE Käesolev peatükk käsitleb Maidla valla arengustrateegias püstitatud arengusuundade lõikes eesmärkide ja ülesannete täitmiseks määratletud konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2004–2006 ja eelnevalt määratletud tegevusvajadusi, mille eeldatav elluviimine jääb vahemikku 2007–2012. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse iga-aastaselt enne vallaeelarve koostamist. Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla omavahendeid (valla eelarve tulud ja laenud) ning riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2003–2006), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid. 2. MAIDLA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2006 Tegevused (projektid) on jaotatud eri tabelitesse omavalitsuse põhiliste eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodud eesmärkidele ja ülesannetele (meetmetele). Iga meetme puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille saavutamisele vastavalt arengustrateegias toodud ülesannetele, tegevuste elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse üldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aasta(d) ja rahastamise määratlus (omavahenditest finantseerimise määr, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus või ametnik).

LISAD Tabel 1. Maidla valla rahvastiku vanusrühmad 01.01.2003 Kokku Naisi Mehi Tööeast nooremad 190 87 103 Tööealisi 501 215 286 Tööeast vanemad 196 144 52 Tabel 2. Maidla valla rahvastiku vanusrühmad 1996–2002 Aasta 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 Naisi kokku 451 449 459 461 452 448 442 sh tööeast nooremad 84 88 91 89 87 82 78 tööealised 233 220 222 218 212 207 195 tööeast vanemad 134 141 146 154 153 159 169 Mehi kokku 450 452 453 454 454 456 454 sh tööeast nooremaid 98 112 116 119 131 123 118 tööealisi 300 264 291 282 268 273 268 tööeast vanemad 52 51 46 53 55 60 68 Tabel 3. Maidla valla rahvastiku jagunemine asulate vahel 01.01.2003 Külad Kokku Naised Mehed Pered kokku TN T P kokku TN T P Aidu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Aidu-Liiva 7 3 – – 3 4 – 2 2 4 Aidu-Nõmme 4 3 1 2 – 1 – 1 1 1 Aidu-Sooküla 14 6 – 4 2 8 – 7 1 7 Aruküla 12 5 – 2 3 7 1 5 1 4 Arupäälse 8 4 – 3 1 4 1 3 0 5 Aruvälja 26 8 – 4 4 18 7 9 2 9 Hirmuse 24 9 1 2 6 15 5 9 1 13 Koolma 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulja 17 7 1 2 4 10 1 8 1 9 Lipu 3 2 – 1 1 1 1 – – 2 Lümatu 4 1 – 1 – 3 – 3 – 3 Maidla 150 70 7 40 23 80 13 55 12 53 Mehide 24 12 3 7 2 12 5 7 – 7 Oandu 27 15 5 7 3 12 3 8 1 7 Ojamaa 12 6 3 2 1 6 3 3 – 4 Piilse 23 11 5 5 1 12 2 10 – 5 Rebu 13 5 – 2 3 8 2 5 1 9 Rääsa 32 18 5 4 9 14 1 10 3 18 Salaküla 19 10 1 5 4 9 1 8 – 13 Savala 223 129 30 70 29 94 24 62 8 95 Sirtsi 7 3 2 1 – 4 1 3 – 2 Soonurme 112 55 10 23 22 57 11 36 10 49 Tarumaa 6 4 – 1 3 2 – 1 1 3 Uniküla 100 52 3 31 18 48 13 28 7 49 Veneoja 11 4 1 1 2 7 1 4 2 4 Virunurme 9 4 2 1 1 5 – 4 1 5 Tabel 4. Maidla valla rahvastiku jagunemine asulate vahel 01.01.2002 Külad Kokku Naised Mehed Pered kokku TN T P kokku TN T P Aidu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Aidu-Liiva 5 3 – – 3 2 – 2 – 3 Aidu-Nõmme 5 4 2 2 – 1 – 1 1 1 Aidu-Sooküla 16 6 – 4 2 10 – 9 1 7 Aruküla 12 5 – 2 3 7 1 5 1 5 Arupäälse 8 4 – 3 1 4 1 3 – 5 Aruvälja 26 8 1 3 4 18 7 9 2 10 Hirmuse 24 9 1 2 6 15 5 9 1 12 Koolma 0 – – – – – – – – – Kulja 23 13 4 5 4 10 1 8 1 11 Lipu 3 2 – 1 1 1 1 – – 2 Lümatu 4 1 – 1 – 3 – 3 – 3 Maidla 151 65 8 42 15 86 17 57 12 52 Mehide 26 13 3 8 2 13 5 8 – 7 Oandu 28 15 5 7 3 13 3 8 2 17 Ojamaa 11 6 3 2 1 5 2 3 – 4 Piilse 24 11 5 5 1 13 2 10 1 5 Rebu 13 5 – 2 3 8 2 5 1 9 Rääsa 34 19 5 4 10 15 1 10 4 19 Salaküla 21 10 1 5 4 11 1 10 – 15 Savala 220 127 27 75 25 93 21 65 7 95 Sirtsi 7 3 2 1 – 4 1 3 – 2 Soonurme 110 55 11 21 23 55 11 34 10 50 Tarumaa 6 4 – 1 3 2 – 2 – 3 Uniküla 104 55 3 35 17 49 15 28 6 47 Veneoja 11 4 1 1 2 7 1 4 2 4 Virunurme 9 4 2 1 1 5 – 4 1 5 Tabel 5. Elanike ja perede arvu muutus asulates 2002-2003

Tabel 6. Maidla Põhikooli õpilaste arv 1999–2003 Õppeaasta Klassid Kokku I II III IV V VI VII VIII IX 1999/2000 12 10 15 14 12 19 10 9 11 112 2000/2001 10 11 10 15 13 12 19 11 8 109 2001/2002 10 10 11 11 15 13 12 20 12 114 2002/2003 8 8 11 10 10 16 12 11 20 106 Tabel 7. Maidla Põhikooli õpilaste arvu prognoos 2003–2010 Õppeaasta Klassid Kokku I II III IV V VI VII VIII IX 2003/2004 12 8 8 11 10 10 16 12 11 98 2004/2005 13 12 8 8 11 10 10 16 12 100 2005/2006 7 13 12 8 8 11 10 10 16 95 2006/2007 4 7 13 12 8 8 11 10 10 83 2007/2008 7 4 7 13 12 8 8 11 10 80 2008/2009 8 7 4 7 13 12 8 8 11 78 2009/2010 8 8 7 4 7 13 12 8 8 75 Tabel 8. Maidla Põhikooli pedagoogid, abipersonal ja ringijuhid 2000–2003 aasta pedagoogid abipersonal ringijuhid kokku töötajaid ametkohti töötajaid ametikohti töötajaid ametikohti töötajaid ametikohti 2000 15 128 10 12,25 sh 0,5 huvijuht 4 sh 4 pedagoogi 1,04 25 2001 15 12,8 8 12,25 sh 0,5 huvijuht 5 sh 4 pedagoogi 1,04 24 2002 16 117 7 9,14 sh 0,5 huvijuht 6 sh 5 pedagoogi 1,04 24 2003 18 11,6 6 9,93 sh 0,5 huvijuht 7 sh 6 pedagoogi 1,04 25 Tabel 9. Maidla Põhikooli pedagoogide haridustase 2003. a HARIDUS ÕPETAJAID % kõrgharidus 12 71% kesk-eri 5 29% LÕPETATUD ÕPPEASUTUS ÕPETAJAID % Tallinna Pedagoogikaülikool 8 47% Tartu Ülikool 2 12% Tartu Ülikool Õpetajate seminar 1 6% Rakvere Ped. Kool 1 6% Tallinna Ped. Kool 1 6% muu 4 24% Tabel 10. Maidla vallas registreeritud õpilaste mujal õppimine 2002/2003 õa. Õppeasutus Klassid Kokku I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kiviõli I Keskkool 1 1 2 2 1 1 2 3 1 14 Kiviõli Vene Gümnaasium 1 1 2 Tallinna Saksa Gümnaasium 1 1 2 Tallinna Sikupilli Keskkool 1 1 Kohtla-Nõmme Põhikool 1 1 Vaeküla Kool 1 1 2 Kammeri Kool 1 1 Tallinna Vabaõhukool 1 1 Tabel 11. Vallaeelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused 2000–2002 Toetuse nimetus 2000 2001 2002 Sünnitoetus (ühekordne, 3000 krooni) summa 4800 27 000 30 000 arv 3 9 10 Eelkooliealist last kodus kasvatava lapsevanema toetus (igakuine, 400 krooni) summa 274 727 235 650 227 102 arv 72 64 43 Koolilõuna toetus (kooliaasta vältel) summa 90 506 92 805 65 461 arv 142 130 117 Kooli alustamise toetus (ühekordne toetus, 200 krooni) summa 2000 1600 1800 arv 10 8 9 Kooli lõpetamise toetus (ühekordne, 200 krooni) summa 2600 2200 2400 arv 13 11 12 Jõulupakid eelkooliealistele lastele ja koolilastele summa 7920 7940 7447 arv 182 176 158 Paljulapseliste perede jõulutoetus (ühekordne, 200 krooni lapse kohta) summa 5000 4200 4800 arv 25 21 24 Õpilaste sõidukompensatsioon (ühekordne, 2x300 krooni) summa 18 900 19 500 16 500 arv 36 38 28 õppepäevade arv, elukoha kaugus = kehtiv bensiinihind summa 7833 7745 7194 arv 9 8 6 Vähekindlustatud ja puuetega inimeste jõulupakid (ühekordne) summa 1410 1801 1970 arv 17 18 14 Toetus küttekulude katteks (ühekordne toetus jooksvaks kütteperioodiks) summa 6872 27 290 19 285 arv 11 15 12 Ühekordne toetus Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerijatele (ühekordne, 600 krooni) summa 3000 3000 3000 arv 5 5 5 Ühekordne toetus summa 68 536 40 970 36 710 arv 94 63 77 Maidla Põhikooli koolikohustusfond summa 10 000 10 000 10 000 Bussitransporditoetus koolivälistel üritustel summa 1007 13 696 4320 arv 3 üritust 11 üritust 3 üritust Hambaravitoetus summa 19 984 7384 5385 Matusetoetus (ühekordne, 1500 krooni) summa 15 200 19 500 16 500 arv 19 13 11 75- ja vanemate pensionäride toetus summa 46 000 45 600 46 400 arv 78 76 77 Tabel 12. Maidla valla teehoiukava 2003 Objekti nimetus, aadress, andmed tee pikkuse, katte, pindala kohta Projekti maksumus kokku Kohalikust eelarvest Riigieelarvest Tehtud 2002. a Kavandatud 2003. a Tehtud 2002. a Kavandatud 2003. a 1. Teede ehitus ja rekonstrueerimine, kokku 2. Sildade ehitus ja rekonstrueerimine, kokku Ojamaa sild 44 0 0 0 44 3. Teede remont, kokku V4 Maidla küla tee 1,5 km 30 0 30 0 0 V9 Soonurme-Kiviõli 3,7 km 10 0 0 0 10 V3 Savala-Hirmuse 2,9 km 20,485 0 0 0 20,485 4. Teede suvine ja talvine hooldus (profileerimine, teeäärsete niitmine, lumetõrje) 99,5 119,9 99,5 0 0 KOKKU: 203,985 119,9 129,5 0 74,485 Tabel 13. Maidla valla teehoiukava 2003–2005

Tabel 14. Maidla valla eelarve tulud 2001–2003

Tabel 15. Maidla valla eelarve kulud 2001–2003

Tabel 16. Maidla vallas registreeritud ettevõtted (2003. a Äriregistri andmetel)

Tabel 17. Maidla valla olukorra SWOT-analüüs, 26.06.2003 seminari töörühmade töö tulemusena TUGEVAD KÜLJED Punkte 1 Kaasaegsed ja korras sotsiaalobjektid (haridus, kultuur, sport) 51 2 Omavalitsuse hoolitsev suhtumine vallaelanikesse; Toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem (sotsiaaltoetusi piisavalt) 49 3 Valla positiivne maine Ida-Virumaal (pidev areng, sotsiaalsfääri olukord jm) 20 4 Valla traditsioonid (valla päev, Rammumees, jaanipäev, spordiüritused jt) 20 5 Eestikeelne elukeskkond 17 6 Maidla kool (liitklassideta) 16 7 Positiivse ellusuhtumisega elanikkond 15 8 Vaatamisväärsused (Maidla mõis jm) 15 9 Rahulik ja looduskaunis elukeskkond 14 10 Metsaalad, muud loodusressursid 12 11 Maidla koolikompleksi jätkuv arendustegevus 7 12 Valla üldine heakord (eramute korrashoid elanike poolt) 6 13 Tugev tulubaas (ressursimaks) 6 14 Omavalitsuse juhtkonna toimiv meeskonnatöö 4 15 Soodne asukoht tõmbekeskuste suhtes (Jõhvi, Rakvere jt) 3 16 Toimiv ühistransport (olemasolevate võimaluste piires) 0 NÕRGAD KÜLJED Punkte 1 Osade vanusgruppide tööhõive probleem (tööpuudus) 39 2 Omavalitsuse tulude baas ebakindel (liiga suur sõltuvus ressursimaksust) 28 3 Põlevkivi kaevandamise negatiivsed keskkonnamõjud (mõju põhjaveele ja elukeskkonnale) 28 4 Teedevõrgu halb olukord (külateed jm) 24 5 Eraettevõtluse nõrk areng 21 6 Väike rahvaarv (tööjõupuudus, sotsiaalsfääri teenuste, objektide ebapiisav rakendatus) 20 7 Ressursi kasutus ilma kohapealse väärtustamiseta (põlevkivi, puit) 16 8 Ühistranspordivõimalused ebapiisavad 13 9 Investeeringuteks vajalike rahaliste vahendite vähesus kohalikul omavalitsusel 12 10 Ehitustegevus (uusehitised, elamuehitus) madalal järjel 11 11 Maidla Põhikooli klassiruumid ei vasta kaasaja nõudmistele 7 12 Omavalitsust puudutava info ebapiisavus 7 13 Noorte perspektiivitus 7 14 Külade ühistegevus nõrgal järjel 6 15 Lasteaia puudumine vallas 5 16 Kultuurialase kaadri passiivsus 4 17 Esmatarbevahendite kättesaadavus kaugemates külades raskendatud 2 18 Telefoniside kättesaadavus ja kvaliteet ebapiisav 2 19 Elanikkonna hajusus (omavalitsuse teenuste omahinna kasv) 0 VÕIMALUSED Punkte 1 Turism (matkarajad, taluturism, telkimisplatsid, kanuumatkad, ekstreemturism karjääris) 44 2 EL struktuurifondide avanemine 42 3 Koostöö naaberomavalitsustega; Regionaalse koostöö areng (nt tervishoiu arengukava jt) 42 4 Teedevõrgu arendamine 29 5 Küla ja seltsielu arendamine 21 6 Erinevate turismitoodete arendamine 19 7 Vanade (olemasolevate hoonete ärakasutamine) 15 8 Tugevate külgede arendamine ja eksponeerimine 14 9 Elamuehituse areng (väljaränne linnastunud paikadest) 13 10 Purtse jõe puhastamine 7 11 Noortekeskus ja huviringid 7 12 Toitlustusettevõtted (kohvikud), vaba aja veetmise võimalused 2 13 Jalgrattatee Savalast Maidlasse 0 OHUD Punkte 1 Elanikkonna negatiivne iive ja rahvastiku vananemine 73 2 Ääremaastumine haldusreformi tagajärjel 65 3 Riikliku regionaalpoliitika selgusetus 41 4 Põlevkivi kaevandamine vähenemine (ressursimaksu vähenemine), joogivee kadumine ülemistest kihtidest, liiga suur seotus põlevkivikaevandamisega 41 5 Kvalifitseeritud tööjõu puudus, ajude äravool 31 6 Liiklussõlm Maidla PK juures, suured veokid 9 Maidla valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise poolt- ja vastuargumendid 26.06 seminari rühmatöö tulemuste põhjal Võimalikud positiivsed muutused: • Haldussuutlikkuse kasv (15): – regionaalsete probleemide lihtsam lahendamine; – teenuste kvaliteedi tõus; – kaadriprobleemide lahenemine. • Finantsvõimekuse kasv (7): • Halduskulude vähenemine (6): – eelarvetulude kasv; – mahukamate investeeringute teostamine; – ressursside otstarbekam kasutamine. • Kiviõlist saaks oluline piirkondlik keskus • Võib-olla tiheneb kultuurialane koostöö • Rohkem aktiivset rahvast koondub ühe mütsi alla • Ühinevate omavalitsuste vaheliste eriarvamuste vähenemine • Ühinevate omavalitsuste elanike kaasamine kultuuri ja spordiellu, kultuuri- ja spordielu aktiviseerumine • Regiooni ühtlane areng • Ettevõtluse kasv (teenuste pakkumine kergem) • Bussiliiklus paraneks • Tervishoiu teenuste parem organiseerimine Võimalikud negatiivsed muutused: • Ääremaastumine (28): – arengu seiskumine metsakülades; – kaasarääkimine arengus väheneb; – võimu kaugenemine kohalikust elanikkonnast. • Finantsvahendite vähenemine (10): • Põhikooli likvideerimine (8) • Sotsiaalteenuste võimalik taandareng (5) • Elanikkonna vähenemine (3): – negatiivne iive; – väljaränne. • toetussüsteemi vähenemine • ressursside koondumine keskusesse • Identiteedi kadumine • Kultuuritegevuse ja traditsioonide hääbumine • Teehoolduse kvaliteet langeb MAIDLA VALLA VISIOON AASTAKS 2012 (Koostatud töörühmade ettepanekute alusel) Maidla vald on tuntud kui turvalise ja kaasaegse elukeskkonnaga, omanäolise looduskeskkonnaga ning mitmekesiste turismi- ja puhkevõimalustega, keskkonnasõbraliku ettevõtlusega «oaas» Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas • Maidla vald on nooreneva, elujõulise elanikkonnaga omavalitsus Maidla vald on kõrge haldussuutlikkusega hästi toimiv ja elanikega arvestav omavalitsus. Valla elanikkonda on elujõuline ja noorenev, sündivus on positiivne. Toimib elujõulise ja elukeskkonna kvaliteeti väärtustava elanikkonna jätkuv sisseränne. 2013. a on vallas ca 1200 elanikku; • Maidla vald on harmoonilise ruumistruktuuriga ja jätkusuutliku arenguga omavalitsus Maidla vald on korrastatud ruumiplaneeringuga. Arengus on järgitud erineva funktsionaalsusega alade harmoonilise kooseksisteerimise ja keskkonna jätkusuutlikkuse printsiipe. Vald on visuaalselt korrastatud, valla asulad on tähistatud. Valla elamud, tööstus- ja tootmishooned sobivad maapiirkonna üldisesse miljöösse. Likvideeritud või taaskasutusele võetud on kõik nõukogude perioodist pärit hooned. Valda on juurde tekkinud uuselamupiirkondi, mille planeerimisel on arvestatud kõiki kaasaegse elukeskkonna ja keskkonnasäästlikkuse printsiipe; • Maidla vallas on kaasaegne ja kvaliteetne transpordiinfrastruktuur Vallas asuvad teed omavad kindlat haldajat ning on korrastatud. Renoveeritud ja kõvakattega on kaetud Lüganuse-Tudu-Rannapungerja tee, mistõttu on elavnenud valda läbiv transiitliiklus. Maidlas on väljaehitatud uus kaasaegne liiklussõlm. Valla olulisemad teed on tolmuvaba kattega. Ühistranspordi toimimine on optimaalne ja vastab elanikkonna vajadustele; • Maidla vallas välja arendatud kaasaegseks ning keskkonnasäästlikuks elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur Valla tihealadel on tagatud veevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavus, rajatud on välisvalgustus. Valla igas majapidamises on kättesaadav puhas vesi. Kogu valla territooriumil on tagatud reoveekäitlus. Prügimajandus toimib edukalt, suurenenud on elanikkonna vastutus ja kaasatus keskkonnapuhtuse säilitamisel. Kogu vallas on kättesaadavad infokommunikatsioonivõimalused; • Maidla vallas on tagatud sotsiaalne turvalisus Vallas on tagatud sotsiaalhoolekandeteenuste kättesaadavus. Arenenud on avahooldus. Paranenud on esmaabi ja ravi kättesaadavus (tervishoid). Tööpuuduse tase on madalam kui maakonnas ja Eestis tervikuna, elanikkonna keskmine elatustase on tõusnud. Lahendatud laste hoiu probleemid, loodud on tingimused eralasteaedade tekkimiseks. Avatud on noortekeskus, kus tegutsevad algatusvõimelised ja teotahtelised noored. Nende juhendamiseks on loodud noorsootöötaja ametikoht, mis ühendab kooli, omavalitsuse, kultuuri- ja spordiasutuste tegevust. Noortele on rajatud teemapark (rula, rulluisud, jalgrattad jne); • Maidla vallas on mitmekesine, kohalikku identiteeti ja traditsioone väärtustav kultuuri- ja spordielu Vallas on kättesaadavad mitmekesised kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise võimalused. Kohalik rahvamaja on avatud õhtuti ja puhkepäevadel, laste ja noortega tegelevad huvijuhid. Aktiivne kultuuritöö hõlmab kogu valla territooriumi ja kõiki vanusrühmi. Rajatud on avalikud internetipunktid. Rahvale on vaba aja veetmiseks rohkelt üritusi, sh ka spordiüritusi, mis vastavad kohalikele traditsioonidele ja identiteedile; • Maidla vallas on arenenud keskkonnasäästlik, kohalikele ressursside ja kohaliku omapära väärtustav väikeettevõtlus Vallas on arenenud väikeettevõtlus, mille tegevusaladeks on peamiselt põllu- ja metsamajandus ning turism. Välja on arendatud kaasaegsed loomakasvatuskompleksid ja põllumajandussaadusi ümbertöötavad kompleksid. Metsanduses on põhirõhk metsamaterjali töötlemisel. Nõukogudeaegsed tootmishooned on kasutusele võetud ja renoveeritud või lammutatud. Vald soosib keskkonnasõbralike ja maapiirkonda sobivate ettevõtete arengut; • Maidla vallas väärtustatakse haritust ja on loodud tingimused kaasaegse ja kvaliteetse põhihariduse omandamiseks Maidlas töötab põhikool, mis on kaasaegse õpikeskkonnaga ja piirkonnas arvestatav õppeasutus. Rakendatakse süvaõpet, mis arvestab maatraditsioone ja eesti kultuuri ning on suunatud õpilaste eneseteostusele ja loomingulisusele. Koolikeskkond on lapsesõbralik ja keskkonnasäästlikkust ja tervislikke eluviise propageeriv. Koolis töötab stabiilne, kvalifitseeritud ja õppekavast tulenevaid nõudmisi rahuldav koolikollektiiv. Tähtsustatakse õpilaste liiklusturvalisust teel kodust kooli ja väljaspool. Lõpetatud on koolikompleksi renoveerimine. Koolis on loodud I kooliastme jaoks liiklusõppeväljak; • Maidla on tuntud puhke- ja turismikohana, kus on välja arendatud mitmekesised võimalused puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks Vallas on välja arendatud mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused. Metsaladel on välja arendatud matkarajad (õpperada, soomatkarada, metsamatkarada jne), rajatud ja tähistatud on puhkamis-, telkimis- ja lõkketegemise kohad, loomade jälgimise platvormid. Tähistatud on jalgrattamarsruudid. Väljaehitatud on ujumiskoht Purtse jõe kaldal. Renoveeritud ja rajatud on Maidla mõisapark, Purtse jõel on võimalik paadisõit. Talvisel ajal on olemas väljaarendatud suusakompleks. Aidu Karjääri rekultiveeritud aladele on rajatud spordi-, puhke- ja vaba aja maastik koos vajaliku infrastruktuuriga. Juurde on tekkinud mitmeid turismiteenustega tegelevaid ettevõtteid ja talusid. Toimib tihe koostöö valla turismiettevõtjate vahel ühiste tootepakettide haldamisel. Valla turismivõimalused on infona kättesaadavad kogu maailmas.