Vabariigi Valitsus — Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri kinnitamine — RT I, 69, 1125

Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538) paragrahvi 15 alusel ja kooskõlas paragrahvi 46 lõikega 3 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiri ja kaitsevööndi piiri plaaniga*. Peaminister Mart SIIMANN Kultuuriminister Jaak ALLIK Riigisekretär Uno VEERING * Plaaniga saab tutvuda Muinsuskaitseametis ja Haapsalu Linnavalitsuses. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. septembri 1997. a. määrusega nr. 175 Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus Haapsalu piiskopilinnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumik oma seni säilinud ajaloolise hoonestuse ja tänavatevõrguga on koos piiskopilinnuse varemetega oluline osa Eesti linnaehituslikust kultuuripärandist. I. MÄÄRANG, EESMÄRK, PIIRID 1. Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) hõlmab piiskopilinnuse maa-ala, ajaloolise linnatuumiku ning seda ümbritseva arhitektuuriliselt ja arheoloogiliselt väärtusliku piirkonna. 2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on tagada kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ja vanema asustuse säilinud fragmentide kaitse ning ajaloolise linnatuumiku planeeringu, tänavatevõrgu, miljööliste ja maastikuliste iseärasuste, kõigi seal paiknevate kultuurilooliselt väärtuslike ehitiste ning neile omase keskkonna säilitamine, uurimine, korrastamine ja edasiarendamine. 3. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal: 1) muistse asustuse kultuurkihi järkjärgulist läbiuurimist ja selles avastatavate säilitamistväärivate konstruktsioonide või detailide eksponeerimist; 2) vanema asustuse säilinud ehitusosiste konserveerimist, restaureerimist ja eksponeerimist; 3) ajalooliselt kujunenud linnailme ja seda kujundava planeeringu ja hoonestusstruktuuri säilitamist ning selle terviklikkuse järkjärgulist taastamist ja arendamist; 4) ehitiste restaureerivat remontimist, Haapsalule omaste traditsiooniliste ehitusvõtete ja ehitusmaterjalide kasutamist olemasolevate ehitiste hooldamisel, remontimisel ja ümberehitamisel; 5) ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, hoonestuse üldise miljöölise mastaabi, avanevate perspektiivvaadete, linnasilueti jms. vanalinnale eripärase järgimist uusehitiste püstitamisel; 6) ehitusajalooliselt väärtuslike ehitiste fassaadide, interjööride, konstruktsioonide ja detailide uurimist, fikseerimist, säilitamist, taastamist ja eksponeerimist; 7) linnatuumiku ajalooliselt kujunenud struktuuri, planeeringu, ehitustraditsioonide ja -materjalide, kujundusvõtete, haljastustraditsioonide arvestamist olemasolevate ehitiste hooldamisel, remondil ja restaureerimisel ning uusehitiste püstitamisel; 8) muinsuskaitsealale sobimatute funktsioonide järkjärgulist väljaviimist; 9) hoonestust kahjustavate tegurite toime vähendamist; 10) ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtuseta ning keskkonda mittesobivate ehitiste lammutamist. 4. Muinsuskaitseala piirneb Tagalahe, Suur-Mere tänava, Neidude tänava ja selle pikendusega üle Väikese Viigi, Suur-Liiva tänava, Lahe tänava, kinnistute kagupoolse piiriga Mihkli tänav 7, 5, 3 ja Võnnu tänav 12, edelapoolse piiriga Posti tänav 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, edela- ja kagupoolse piiriga Posti tänav 24, Posti tänava, kinnistute kagupoolse piiriga Posti tänav 35, 33, 31, 29, 27, 25, 23, 21, 19, 17, 15, 11, 9, 7, 5, Vaba tänava ja Tagalahega vastavalt plaanile. II. KITSENDUSED JA NÕUDED 5. Muinsuskaitsealal on ilma Muinsuskaitseameti ja Haapsalu Linnavalitsuse igakordse loata keelatud: 1) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; 2) ehitiste püstitamine; 3) ehitistele peale- ja juurdeehitamine, katusealuste väljaehitamine; 4) ehitiste lammutamine; 5) krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmine. 6. Ehitamine, konserveerimine ja restaureerimine muinsuskaitsealal peab toimuma viisil ja materjalidega, mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. 7. Muinsuskaitsealal ehitamisega seotud projekteerimisele ning seal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekteerimisele peavad eelnema uuringud mahus, mille määrab Muinsuskaitseamet. Uuringute põhjal koostatavad muinsuskaitselised eritingimused on projekteerimistingimuste kohustuslikuks lisaks. Uuringute programm ja eritingimused kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. 8. Muinsuskaitsealal võivad väliuuringuid teha ning seal paiknevate või sinna püstitatavate ehitiste projekte koostada ainult vastavat litsentsi omavad isikud. 9. Muinsuskaitsealal ehitamisega seotud projektid ning seal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid, samuti muinsuskaitsealal kavandatavate mullatööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 10. Muinsuskaitseala või selle osa detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitselised nõuded. Detailplaneering kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. 11. Muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimine, restaureerimine ja remont võib toimuda ainult projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all. 12. Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida ja remontida ainult vastavat litsentsi omav isik. 13. Kui ehitamise, konserveerimise, restaureerimise ja remondi käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde teostaja kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja Haapsalu Linnavalitsust. III. KAITSEVÖÖND 14. Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala piirab kaitsevöönd, mille piir kulgeb Eeslahest F. R. Kreutzwaldi tänava kinnistute ja Kalda tänava 28 loodekülje, Kalda tänava 37, F. R. Kreutzwaldi tänava 11, 9, 7, Endla tänava 12, 15, Võnnu tänava 52, Uus tänava 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26, 28 kinnistute kagupiiri, Metsa tänava 35 kagu- ja kirdepiiri mööda Tagalaheni kuni Haapsalu poolsaare tipuni, hõlmates kogu holmide ala vastavalt plaanile. 15. Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada sujuv miljööline üleminek ümbritsevalt hoonestuselt muinsuskaitsealale, vältida mastaabilt, kõrguselt ja kujunduslikult sinna sobimatute ehitiste püstitamist ning säilitada Haapsalu vanalinnale ja piiskopilinnuse kompleksile avanevad unikaalsed kaugvaated. 16. Käesoleva põhimääruse punktis 15 nimetatu tagamiseks tuleb kaitsevööndi või selle osa detailplaneeringud kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 17. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata. IV. TÖÖJAOTUS JA JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL 18. Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Haapsalu Linnavalitsus vastavalt muinsuskaitseseaduses neile pandud ülesannetele. 19. Järelevalvet tööde teostamise üle korraldavad Muinsuskaitseamet objektil järelevalvet tegeva erialaspetsialisti kaudu ja Haapsalu Linnavalitsus oma ehitusjärelevalve kaudu. Kultuuriminister Jaak ALLIK