Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Nõuded lõppseadmele — RTL, 47, 801

Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136; 88, 594) § 56 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse nõuded lõppseadmele eesmärgiga tagada tarnitava ja kasutusele võetava lõppseadme, sealhulgas üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitte ettenähtud lõppseadme ja eriotstarbelise lõppseadme kasutaja ja telekommunikatsioonivõrku teenindavate töötajate ohutus ja tervisekaitse ning telekommunikatsioonivõrgu ja lõppseadme elektromagnetiline ühildatavus ning koostalitusvõime. (2) Määrusega kehtestatud nõuete täitmise eest vastutab lõppseadme tootja või tootja volitatud esindaja, kui seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistele lõppseadmetele: 1) raadioamatööride poolt kasutatavatele raadioseadmetele, kui need ei ole kaubanduslikult kättesaadavad; 2) laevade ohutusvarustuse hulka kuuluvatele raadioseadmetele, mille nõuded on kehtestatud «Meresõiduohutuse seadusega» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594); 3) vee- ja õhusõiduki pardal asuvatele raadioseadmetele, mis asuvad vee- või õhusõiduki pardal ja on registreeritud sõiduki raadioloas; 4) raadiovastuvõtuseadmetele, mis on mõeldud ainult televisiooni- ja raadioringhäälingu saadete vastuvõtmiseks; 5) ainult jälitustegevuse teostamiseks ettenähtud seadmetele; 6) riigikaitse otstarbel kasutatavatele seadmetele; 7) lennuliikluse korraldamiseks kasutatavatele seadmetele ja süsteemidele; 8) raadiosaateseadmele, mille raadiosaateseadme paigaldamise loas on määratud selle seadme tüüp; 9) raadioseadmetele, sealhulgas GSM 1900 ja NMT mobiiltelefonidele, IMT-2000 (International Mobile Telecommunications – ülemaailmne mobiilsidesüsteem) terminalidele (välja arvatud UMTS terminalid) ning kosmosesidevõrgu ACS satelliittelefonidele, mille kasutamiseks Eesti tolliterritooriumil puuduvad tehnilised võimalused vastava mobiiltelefonivõrgu või kosmoseside katteala puudumise tõttu; 10) nõuetele mittevastavatele raadiosaateseadmetele, mis on mõeldud esitlemiseks messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgitav teave, et seda seadet ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui seade on nõuetega vastavusse viidud. § 2. Nõuded lõppseadmele Lõppseade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tema sihtotstarbelisel kasutamisel on tagatud: 1) kasutaja ja tarbija ohutus; 2) telekommunikatsioonivõrku teenindavate töötajate tervise kaitse ja ohutus; 3) telekommunikatsioonivõrgu ja lõppseadme elektromagnetiline ühildatavus; 4) telekommunikatsioonivõrku kahjustava mõju puudumine; 5) lõppseadme ja telekommunikatsioonivõrgu koostalitusvõime; 6) lõppseadme ja teiste telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete koostalitusvõime; 7) lõppseadme kohandatus juurdepääsuks päästeteenistustele. § 3. Lõppseadme ohutus (1) Lõppseade peab vastama «Elektriohutusseadusega» (RT I 2002, 49, 310; 110, 659; 2004, 18, 131) kehtestatud madalpingeseadmete nõuetele, arvestamata pingetele kehtestatud piiranguid. (2) Lõppseadme ohutus kasutajatele, tarbijatele ja telekommunikatsioonivõrku teenindavatele töötajatele on tagatud, kui lõppseade on läbinud asjakohases harmoneeritud standardis või teavitatud asutuse poolt määratud katsed. § 4. Lõppseadme elektromagnetiline ühildatavus (1) Lõppseade peab vastama «Elektriohutusseadusega» sätestatud nõuetele elektromagnetilise ühildatavuse kohta. (2) Lõppseadme elektromagnetiline ühildatavus on tagatud, kui lõppseade on läbinud asjakohases harmoneeritud standardis või teavitatud asutuse poolt määratud katsed. § 5. Nõuded laviiniohvrite detekteerimisseadmetele (1) Laviini tõttu lume alla jäänud inimeste asukoha määramiseks ettenähtud raadiosagedusel 457 kHz töötavad laviiniohvrite detekteerimisseadmed (edaspidi detekteerimisseadmed) peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende sihtotstarbelisel kasutamisel on tagatud koostöö uute detekteerimisseadmetega ja koostöö detekteerimisseadmete baasjaamaga. (2) Tagamaks detekteerimisseadmete vastavuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 nõuetele, peavad detekteerimisseadmed olema läbinud asjakohases harmoniseeritud standardis või teavitatud asutuse poolt määratud katsed. (3) Detekteerimisseadmed peavad olema projekteeritud nii, et nad toimivad usaldusväärselt ka pärast laviini alla jäämist ja jätkaksid lume all toimimist pikema ajaperioodi jooksul. § 6. Nõuded liikuva mereside või liikuva mere-kosmoseside raadioseadmetele (1) Raadioseadmed, mille kasutamist ei reguleerita SOLAS (Safety of Life At Sea – rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel) konventsiooniga ja mis on mõeldud kasutamiseks ülemaailmses merehäda ja ohutuse süsteemis (Global Maritime Distress and Safety System – GMDSS, edaspidi GMDSS), peavad vastavalt SOLAS konventsiooni IV peatükile olema projekteeritud nii, et nad: 1) töötavad erinevate meretingimuste korral; 2) vastavad hädaolukorras kõigile GMDSS süsteemi toimimise nõuetele; 3) võimaldavad analoog- või digitaalraadioside vahendusel häirekindlat sidet. (2) Raadioseadmed, mille kasutamist ei reguleerita SOLAS konventsiooniga ja mis on mõeldud osalemaks automaatses laevade identifitseerimissüsteemis (Automatic Identification and Surveillance system – AIS, edaspidi AIS) peavad: 1) vastama direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 (3) sätestatud põhinõuetele; 2) olema projekteeritud nii, et nad töötavad erinevate meretingimuste korral ja vastavad hädaolukorras kõigile AIS toimimise nõuetele. § 7. Nõuetele vastavuse tõendamine Lõppseadme nõuetele vastavus peab olema tõendatud vastavalt «Telekommunikatsiooniseaduse» § 57 lõike 4 alusel kehtestatud korrale. § 8. Märgistamine Nõuetele vastavaks tunnistatud lõppseade peab olema märgistatud vastavalt «Telekommunikatsiooniseaduse» § 58 lõike 5 alusel kehtestatud korrale. § 9. Nõuded lõppseadme kasutajale antavale teabele (1) Lõppseadme tarnija, tootja või tootja volitatud esindaja peab esitama lõppseadme kasutajale teabe seadme kasutusotstarbe kohta. Kasutusjuhendiga koos tuleb esitada vastavusdeklaratsioon. (2) Lõppseadme kasutusjuhendis ja pakendil olev teave peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning sisaldama vastavusmärgistust. (3) Lõppseadmeseadme kasutusjuhendis ja pakendil peab olema piisav teave selleks, et teha kindlaks: liikmesriik või liikmesriigi geograafiline piirkond, kus lõppseade on kasutamiseks ettenähtud ja üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu liidese tüüp, millega ühendamiseks lõppseadmed on mõeldud. § 10. Teave standardite kohta Eestikeelset teavet paragrahvides 3, 4 ja 5 viidatud standardite kohta annab Sideamet. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 23. novembri 2000. a määrus nr 101 «Nõuded lõppseadmele» (RTL 2000, 123, 1942; 2002, 20, 257) tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 1. mail 2004. a. (2) Määruse § 6 lõike 1 nõudeid rakendatakse merelaevade raadioseadmetele ja laevatatavate siseveekogude laevade raadioseadmetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuded laevatatavate siseveekogude laevade raadioseadmetele rakendatakse 4. septembrist 2004. a. 1 Arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (EÜT L 91, 07.04.99, lk 10–28). Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE