Vabariigi Valitsus — Euroopa Komisjonile riigihanke lepitusmenetluse taotluse esitamise ja lepitusmenetluses osalemise kord — RT I, 29, 198

Määrus kehtestatakse «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 34, 189; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) § 671 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib «Riigihangete seaduse» § 671 lõikes 1 nimetatud lepitusmenetluse taotluse Euroopa Komisjonile esitamist ja lepitusmenetluses osalemist. § 2. Lepitusmenetluse taotluse esitamine (1) Pakkuja või taotleja, kes leiab, et «Riigihangete seaduse» § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja on kahjustanud või võib kahjustada tema seaduslikke huve Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid õigusakte rakendavate riigisiseste õigusaktide sätete rikkumisega pakkumismenetluse läbiviimisel, võib esitada Euroopa Komisjonile otse või Rahandusministeeriumi kaudu2 kirjaliku taotluse ostjaga lepitusmenetluse alustamiseks. (2) Kui lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu, edastab Rahandusministeerium selle Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures kaudu viivitamata Euroopa Komisjonile. § 3. Ostja tegevus Euroopa Komisjonilt teate saamisel Kui ostja saab Euroopa Komisjonilt teate § 2 lõikes 1 nimetatud taotluse saamise kohta, peab ta viivitamata teavitama Euroopa Komisjoni nõustumisest või mittenõustumisest lepitusmenetluse läbiviimisega. § 4. Lepitajate määramine (1) Kui Euroopa Komisjon on nimetanud lepitaja isikute hulgast, kes kuuluvad tema poolt peetavasse selleks volitatud sõltumatute isikute nimekirja, teatavad lepitusmenetluse taotluse esitanud pakkuja või taotleja ja ostja, kellega pakkuja või taotleja lepitusmenetluse läbiviimist soovib (edaspidi pooled), enda nõustumisest või mittenõustumisest Euroopa Komisjoni nimetatud lepitajaga ja nõustumise korral nimetavad lisaks kumbki ühe lepitaja samast nimekirjast. (2) Nimetatud lepitajad võivad kutsuda lepitusmenetluse juurde kuni kaks eksperti. Pooltel ja Euroopa Komisjonil on õigus eksperte taandada. § 5. Kolmandate isikute kaasamine (1) Kui pakkuja või taotleja, kes leiab, et «Riigihangete seaduse» § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja on kahjustanud või võib kahjustada tema seaduslikke huve Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid õigusakte rakendavate riigisiseste õigusaktide sätete rikkumisega pakkumismenetluse läbiviimisel, kuid kes ei ole lepitusmenetluse taotlust esitanud, esitab seoses käimasoleva lepitusmenetluse objektiks oleva pakkumismenetlusega Riigihangete Ametile vaidlustuse või halduskohtule kaebuse, teavitab ostja sellest viivitamata lepitajaid. (2) Kui lõikes 1 nimetatud pakkuja või taotleja, keda lepitajad kutsuvad lepitusmenetluses osalema, lepitusmenetluses osalemisest keeldub, võivad lepitajad lihthäälteenamusega otsustada lepitusmenetlus lõpetada, kui lepitusmenetluse eesmärgi saavutamine kolmanda isiku osaluseta ei ole tõenäoline, teavitades sellisest otsusest koos põhjendustega Euroopa Komisjoni. § 6. Lepitusmenetluse kulud Kumbki pool kannab 50 protsenti lepitusmenetluse läbiviimise kuludest. Pooled ja lepitusmenetluses osalev kolmas isik kannavad enda lepitusmenetluses osalemisega seotud kulud ise. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ vee-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (Euroopa Liidu Teataja L 076, 23.03.1992, lk 14–20) 2 Direktiivist 92/13/EMÜ tulenevalt tuleb taotleda ka Rahandusministeeriumi võtmist direktiivi lisas toodud asutuste nimekirja, kelle kaudu on võimalik lepitusmenetluse taotlust esitada Peaminister Juhan PARTS Rahandusminister Taavi VESKIMÄGI Riigisekretär Heiki LOOT