Justiitsminister — Kohtunikuabieksami komisjoni töökord — RTL, 45, 763

Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT I 2002, 64, 390; 2003, 21, 121; 90, 601) § 119 lõike 4 alusel. § 1. Kohtunikuabieksamil osalemise eeldused Kohtunikuabieksamile (edaspidi eksam) lubatakse isik, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on esitanud §-s 2 nimetatud dokumendid. § 2. Avalduse ja dokumentide esitamine (1) Eksamil osalemiseks esitab ettevalmistusteenistuse läbinud kohtunikuabikandidaat justiitsministrile avalduse, ettevalmistusteenistuse aruande ning juhendaja arvamuse ettevalmistusteenistuse tulemuste kohta. (2) Isik, kes on kohtunikuabi või kohtuniku ettevalmistusteenistusest vabastatud, esitab eksamil osalemiseks avalduse koos ettevalmistusteenistusest vabastamist tõendavate dokumentidega ning passi või isikutunnistuse. (3) Isik, kes on Sisekaitseakadeemias kohtunikuabi erialal täitnud kogu lõpueksamile eelneva õppekava, esitab eksamil osalemiseks kolledži direktori või õppeprorektori poolt viseeritud avalduse ja Sisekaitseakadeemia vormikohase väljavõtte õpingukaardist. § 3. Eksami läbiviimine (1) Eksami viib läbi justiitsministri poolt «Kohtute seaduse» § 119 lõigetes 1 ja 2 sätestatud koosseisus kinnitatud kohtunikuabieksami komisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni esimees on Justiitsministeeriumi esindaja. § 4. Komisjoni töökorraldus (1) Komisjon võib eksamiküsimuste ja kaasuste kooskõlastamiseks ning eksamitööde hindamiseks tulla kokku või hääletada elektrooniliste sidevahendite abil. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisest või hääletamisest võtab osa esimees ja vähemalt neli komisjoni liiget. (3) Otsused kohtunikuabikandidaadi eksamitulemuste kinnitamise kohta võetakse vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. Vaidlused eksamiküsimuste ja kaasuste kooskõlastamisel ja muudes käesolevas korras reguleerimata küsimustes lahendatakse hääletamise teel lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. (4) Komisjoni esimees võib eksami ettevalmistamiseks, töö koordineerimiseks, protokollimiseks ja teisteks komisjoni tööga seotud tehnilisteks töödeks kasutada komisjoni mittekuuluvaid isikuid. § 5. Eksami vorm ja sisu (1) Eksam on kirjalik ning koosneb praktilisest ja teoreetilisest osast. Eksamiküsimuste koostamisel on aluseks justiitsministri kinnitatud kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistuse kava. (2) Eksami toimumise aja ja ajakava määrab komisjon. (3) Eksami praktiline osa koosneb kahest erinevasse valdkonda kuuluvast kaasusest. (4) Teoreetiline osa hõlmab järgmisi kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistuse kava osi: 1) riigiõiguse üldosa, kohtumenetluse alused; 2) tsiviilõiguse ja võlaõiguse üldosa; 3) asjaõigus, sh laeva asjaõigus; 4) kaubandus- ja ühinguõigus; 5) kinnistusraamatu- ja registriõigus, laevaregistri- ja laevalipuõigus; 6) pärimis- ja abieluvaraõigus; 7) pankrotiõigus ja tsiviiltäitemenetluse alused. (5) Komisjon võib eksamiküsimuste koostamisel mõne lõikes 4 loetletud valdkonna küsimuse vajadusel asendada mõne muu kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistuse kavas toodud valdkonna küsimusega. Teoreetilise osa küsimus võib olla esitatud ka kaasusena. § 6. Õigusaktide kasutamise lubatavus (1) Õigusaktide kasutamine on lubatud kaasuste lahendamisel. (2) Õigusaktide kasutamise lubatavuse üle teoreetilistele küsimustele vastamisel otsustab komisjon vahetult enne eksami algust. (3) Muude abistavate materjalide kasutamine eksamil on keelatud. § 7. Märgusõna (1) Eksamineeritav esitab eksamitöö märgusõna all. Märgusõna lisatakse eksamitööle koos kinnises ümbrikus oleva eksamineeritava nimega. (2) Ümbrikud eksamineeritava nimega avatakse pärast kõigi eksamitööde läbivaatamist ja hindamist. (3) Kui hindamise käigus selgub, et eksami osahinde keskmine või praktilise osa kaasuste keskmine on väiksem § 9 lõikes 1 sätestatust, avatakse ümbrik eksamineeritava nimega kohe ning eksamineeritavale teatatakse eksami mittesooritamisest. § 8. Eksamitööde hindamine (1) Komisjon vaatab kirjalikud eksamitööd läbi hiljemalt kahe nädala jooksul eksami teoreetilise osa lahendamise päevast arvates. (2) Kõik eksamitööd vaatab läbi ja hindab vähemalt kaks komisjoni liiget. Tööd jagab komisjoni liikmete vahel komisjoni esimees. Kui kahe hindaja korral on hinnete vahe 2 palli või rohkem, võib komisjoni esimees täiendavalt määrata kolmanda hindaja. (3) Praktilise osa iga kaasust ja teoreetilist osa hinnatakse eraldi (osahinded). Mitme hindaja korral arvutatakse osahinde keskmine (täpsusega üks koht pärast koma). (4) Hindamine toimub kuue palli süsteemis: 1) hinne «5» – suurepärane – vastuse täielikkus 91–100%; 2) hinne «4» – väga hea – vastuse täielikkus 81–90%; 3) hinne «3» – hea – vastuse täielikkus 71–80%; 4) hinne «2» – rahuldav – vastuse täielikkus 61–70%; 5) hinne «1» – kasin – vastuse täielikkus 51–60%; 6) hinne «0» – puudulik – vastuse täielikkus 0–50%. § 9. Eksami tulemused (1) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami iga osahinde keskmine on vähemalt 1,0, praktilise osa kaasuste keskmiste hinnete summa vähemalt 4,0 ja kõigi osahinnete keskmiste summa vähemalt 6,0. (2) Eksami üldhinne arvutatakse nende eksamineeritavate kohta, kes on eksami sooritanud, korrutades nii praktilise osa hinnete keskmise kui teoreetilise osa hinnete keskmise 0,5-ga ning liites saadud korrutised. (3) Eksami üldhinne on: 1) hinne «5» – suurepärane – kui korrutiste summa on 4,5–5,0; 2) hinne «4» – väga hea – kui korrutiste summa on 3,8–4,4; 3) hinne «3» – hea – kui korrutiste summa on 3,2–3,7; 4) hinne «2» – rahuldav – kui korrutiste summa on 2,6–3,1; 5) hinne «1» – kasin – kui korrutiste summa on 2,0–2,5; 6) hinne «0» – puudulik – kui korrutiste summa on väiksem kui 2,0 või kui vähemalt ühe osahinde keskmine on väiksem kui 1,0. § 10. Komisjoni otsus (1) Pärast eksami üldhinnete arvutamist teeb komisjon otsuse, milles sisalduvad: 1) eksami toimumise aeg ja koht; 2) hindamisel osalenud komisjoniliikmete nimed; 3) eksami tulemused eksamil osalenud isikute lõikes (üksikud hinded, üksikute kaasuste ja teoreetilise osa hinnete keskmised ning üldhinne) ning otsus eksami sooritamise kohta; 4) komisjoni ettepanek justiitsministrile eksami sooritanud isiku kohtunikuabiks nimetamise kohta. (2) Komisjoni otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija ning see saadetakse kõigile komisjoni tööst osa võtnud liikmetele. (3) Komisjoni otsusest teavitatakse eksamil osalenud isikuid kahe nädala jooksul alates eksami toimumisest. § 11. Korduseksam (1) Kohtunikuabikandidaadil, kes eksamit ei sooritanud, on õigus korduseksamile, mis saab toimuda mitte varem kui kolme kuu möödumisel komisjoni otsusest teavitamisest. (2) Korduseksami taotlemise avaldus tuleb esitada justiitsministrile mitte hiljem kui 6 nädala jooksul komisjoni otsusest teavitamisest ja korduseksami toimumise aeg määratakse kindlaks kuu aja jooksul arvates avalduse saabumisest Justiitsministeeriumi. § 12. Rakendussäte Justiitsministri 4. veebruari 2003. a määrus nr 10 «Kohtunikuabieksami komisjoni töökord» (RTL 2003, 21, 309) tunnistatakse kehtetuks. Minister Ken-Marti VAHER Asekantsler kantsleri ülesannetes Margus SARAPUU