Vabariigi Valitsus — Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete eeskirja kinnitamine — RT I, 58, 982

Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangeteteostamise eeskirja kinnitamine Riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79) paragrahvi 91alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Ehitusprojekteerimise jaehitustööde riigihangete teostamise eeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi Valitsuse 31. mai 1990. a. määrusnr. 113 ««Ehituse riigitellimuse objektidetöövõtulepingute eeskirjade» kinnitamise kohta» (EVÜVT 1990, 18, 283); 2) Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 1993. a. määrusnr. 120 «Ehitustööde võistupakkumisekorraldamise kohta» (RT I 1993, 22, 360; 1995, 40, 569). Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär UnoVEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a.määrusega nr. 150 Ehitusprojekteerimise ja ehitustööderiigihangete teostamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas eeskirjas käsitletakseehitustöödena mistahes töid, mis on seotud: 1) uusehitusega; 2) ehitiste või nende osade rekonstrueerimise võirenoveerimisega; 3) ehitiste või nende osade remondi võirestaureerimisega; 4) ehitiste või nende osade lammutamisega; 5) ehituskrundi ettevalmistamisega. Ühe ehituse piires võib ehitusprojekteerimist ja ehitustöid ningnende tegemiseks vajalikke ehitusjuhi jaehitusjärelevalve teenuseid ning paigaldatavate seadmete ja inventari ostmistkäsitleda iseseisvate riigihangetenaja neile võib korraldada eraldi pakkumisi. II. TÖÖVÕTU KORRALDUS Töövõtu korralduse meetod ja ehitusprojektivalmidusaste 2. Enne pakkumismenetluse alustamist määrabtellija kasutatava töövõtu korralduse meetodi jahinnakujunduse. Informatsioon selle kohta peab sisalduma pakkumise kutse dokumentides. 3. Ehituse riigihankel kasutatakse järgmisitöövõtu korralduse meetodeid: 1) peatöövõtt; 2) projekteerimis-ehitustöövõtt; 3) juhtimistöövõtt (professionaalse ehitusjuhiteenus); 4) otsetöövõtt. 4. Ehitustööde riigihanke puhul peab tellijalenne pakkumise korraldamist või pakkujatega läbirääkimistealustamist olema ehitustööde pakkumisdokumentatsioon (pakkumisprojekt) jaehitusluba, välja arvatudprojekteerimis-ehitustöövõtu puhul. 5. Projekteerimis-ehitustöövõtu puhulpeab tellijal enne pakkumise korraldamist või pakkujategaläbirääkimiste alustamist olema ehituse eelprojekt, mille on heakskiitnud kohalik omavalitsus. Projekteerimis-ehitustöövõtu puhulsõlmib tellija lepingu ühe ehitusettevõtjaga, kes teostab niiprojekteerimistöö kui ehitusepeatöövõtu. 6. Juhtimistöövõtu puhul on ehitusjuhiteenus tellija funktsiooni täitmine selleks spetsialiseerunud hankijapoolt ning selle tõttu ei ole ehitusjuhil lubatud teha samal ehitisel teisi hankeid. 7. Ehitusprojekteerimise riigihanke puhul tuleb arvestadaprojekti autori õigustega, lähtudes autoriõiguseseadusest (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953). Töömahtude loetelule ja hinnakujundusele esitatavadnõuded 8. Ehitustööde riigihangete puhul koostab(tellib) tellija ehitustööde taotluseelarve, mille eesmärk on: 1) määrata ehitise taotletav maksumus; 2) määrata kulud ja arvutada investeeringu tasuvus,arvestades ka kasutuskulusid; 3) võimaldada õigeaegselt muuta ehitustöökohta tehtavaid otsuseid siis, kui leitakse, et maksumuspole tasakaalus kvaliteedi, tehniliste omaduste ja ajakuluga. 9. Taotluseelarve jaotatakse peatükkideks jaalapeatükkideks vastavalt Keskkonnaministeeriumisoovitustele ehituskulude liigitamise kohta. 10. Taotluseelarve koostamisel kasutatakse keskmisipalgamäärasid ja materjalide ning seadmete hindu,mis kehtivad eelarve koostamise ajal. 11. Taotluseelarve koostamisel võetakse arvesse kaettenägemata kulud (reserv). 12. Taotluseelarve koostamise aluseks olevtöömahtude loetelu kuulub pakkumise kutse dokumentidehulka. Taotluseelarve koostaja võib anda informatsiooni tema koostatud eelarve kohtaainult tellijale või tellijavolitatud isikutele. 13. Pakkujal on õigus eeldada, et tellijatöömahtude arvutus on õige. Pakkuja ei tohi tehatöömahtudeloetelus muudatusi ilma tellija esindaja kirjaliku nõusolekuta. 14. Kõik kogused antakse töömahtudeloetelus ehitustööde kohta, mida tehakse pakkumise kutsedokumentides esitatud projekti järgi. Tööde hindamisel peabarvestama kõiki kulusid, mis katavad ka vältimatudkaod. 15. Kõik töövõtulepingutäitmisega seotud kulud jagatakse eelarves arvestatavatelekonstruktiivelementidele ja muudele ehitustöö liikidele, välja arvatudjuhul, kui need kulud on eraldi võetudtöömahtude loetelusse. 16. Kui töömahtusid ei ole võimalikenne tööde tegemist loetelus täpselt fikseerida(restaureerimistööd,maa-aluste tehnovõrkude ümbertõstmine keerulistes tingimustes),kasutatakse eelarve koostamisel erandinaorienteerivaid töömahtusid ja töövõtja poolt fikseeritudüksushindeid. Lõplikud töömahud määratakse seljuhulpärast tööde valmimist ülemõõtmise teel.Lõpliku hinna kalkuleerimisel kasutatakse üksushindeid, midatöövõtjakasutas pakkumisarvutustes orienteerivate töömahtude puhul. 17. Ehitustööde riigihanke lepinguhindakäsitletakse fikseeritud kogusummahinnana, mille pakkuja koostabpakkumise kutse dokumentides oleva töömahtude loetelu alusel. Hinnatudtöömahtude loetelu lisataksepakkumisele. III. PAKKUMISTOIMINGUD Pakkujate kvalifitseerimine 18. Ehitustööde hange tuleb pakkuda EestiVabariigis vastavat tegevuslitsentsi omavatele töövõtjatele.Pakkumisel eeldatakse, et tellija ja pakkujad tunnevad kõiki kehtivaid seadusi,määrusi ja eeskirju. Kumbki poolei tohi oma huvides ära kasutada teise poole teadmatust või vigu. 19. Kumbki pool ei tohi anda valet või eksitavatinformatsiooni ega varjata asjaolusid, mis võiksidmõjutada teise poole tegevust. Teisele poolele antav informatsioon peab olematäpne ja üheselt mõistetav ningesitaja vastutab selle õigsuse eest. Informatsioon tuleb esitada kirjalikult ning sellelpeab olema koostamise kuupäev,kellaaeg ja esitaja allkiri. 20. Pakkumise pooled teatavad omal algatusel viivitamatultavastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritestning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja parematetulemuste saavutamist soodustada. 21. Pakkumiselt tuleb kõrvaldada kõiknormaalset konkurentsi takistavad asjaolud, kõigile pakkujateletuleb tagada võrdsed tingimused ning nad konkureerivad üksteisestsõltumatult. 22. Ehitusprojekteerimise ja ehitustöödepakkujaks võib olla töövõtja, kelle pakkumisele tulevaehitusprojekteerimise ja/või ehitustööde maksumus ei ületa temaeelneva majandusaasta 1,3-kordset auditeeritudnetokäivet. Pakkumiste väljakuulutamine 23. Peale riigihangete seaduses sätestatu peab ehituseriigihanke väljakuulutamine sisaldama järgmisiandmeid: 1) ehituse algus ja kestus; 2) töövõtu korralduse meetod. 24. Tellija kuulutab ehitustööde riigihankevälja ehitustööde kogumahule või selle osale.Väljakuulutatudriigihange peab vastama eraldatud rahalistele vahenditele. Kui tellijale eraldatud rahalisedvahendid ei võimaldaehitist valmis ehitada ja tööde lõpptähtaja suhtes puudubselgus, määratletakse riigihanke maht vastavalt seadustele. Pakkumise kutse dokumendid 25. Pakkumise kutse dokumendid ehitusprojekteerimise jaehitustööde riigihangete teostamisel peavadolema esitatud sellise detailsusastmega, et nad oleksid üheselt mõistetavadkõigile pakkujatele ning olema sama sisuja mahuga. Alternatiivseid pakkumisi saab esitada, kui see võimalus on pakkumise kutsedokumentides ette nähtudja seda on kirjalikult kõigilt pakkujatelt küsitud. 26. Ehitustööde riigihanke kvaliteedi jatehnilised näitajad, kogused ja spetsifikatsioonid määrataksekindlaks ehitusprojektis. Riigihangete pakkumise kutse dokumentide koosseisu kuuluvad: 1) ehitustööde pakkumisdokumentatsioon(pakkumisprojekt) -- tehnilisel projektil põhinevadprojektdokumendid ulatuses, mis võimaldavad korraldadaehitustöövõttu. Pakkumisdokumentatsioon sisaldab erinevate töödetöökirjeldusi, töömahtude loetelusid ning viidatavatedokumentidena jooniseid ja muid ehitustöövõtu korraldamiseks vajalikkedokumente, mille alusel on koostatud töömahtude loetelud jatöökirjeldused ning mis on kooskõlastatud järelevalvet teostavateametitega; 2) ehitusprojekteerimise riigihanke puhul peavad pakkumise kutsedokumendid sisaldamaprojekteerimise lähteandmeid ja kohaliku omavalitsuse poolt antudprojekteerimistingimusi; 3) ehitusjuhi teenuse pakkumise kutse dokumendid, mis sisaldavad: a) krundi või ehitusplatsi plaani; b) projekti kirjeldust; c) kavandatava ehitusprojekti näitajaid; d) töövõtu korraldusmeetodit; e) lepingu hinna kujundamise viisi; f) ehitusjuhi toiminguid, sealhulgas: projekteerimise korraldamisel (projekteerimiselähteülesande koostamine,projekteerimisloa ja tehniliste tingimuste hankimine, pakkumise korraldamine,projekteerijagalepingu ettevalmistamine, projekteerimistööde koordineerimine ja kontroll,projektdokumentatsiooni vastuvõtmine ja ekspertiisi korraldamine,projektdokumentatsiooni kooskõlastamine jms.); ehitustööde tegemisel (pakkumismenetluseläbiviimine, ehitusloa hankimine,töövõtulepingu ettevalmistamine ja ehitustöödekäivitamine, ajagraafiku koostamine ja selletäitmise kontrollimine, nõupidamiste korraldamine ehitusobjektil, akteeritudtöömahtude jarahaliste vahendite kasutamise kontrollimine, objekti ülevaatuse läbiviimine jakäikuandmisevormistamine, kasutusloa hankimine, ehitise üleandmine tellijale, ehitise garantiiaegneülevaatusjms.); omanikujärelevalve teostamisel. 27. Pakkumisaegne tagatis on üks protsent ehitusepakkumise maksumusest. Ehitusperioodi ja ehitise garantiiperioodi tagatis 28. Ehitusaegseks tagatiseks määratakse 10protsenti hanke maksumusest. Ehitusaegset tagatist vähendatakse proportsionaalselt tehtudtöödele vastavate aktide alusel. 29. Garantiiaegseks tagatiseks määratakse 2protsenti ehituse maksumusest. Garantiiperioodi tagatis määratakse kindlaks tähtajaks, mis ei tohiolla lühem kui garantiiaeg. 30. Tagatist tuleb nõuda kõigilt pakkujateltsamas ulatuses. 31. Tellija poolt ehitustööde teostamiseksantavale avansile tuleb anda 100-protsendiline tagatis. Pakkumiste hindamine 32. Pakkujate võrdse ja erapooletu kohtlemisealuseks peab olema tellijapoolne pakkumisehindamiskriteeriumide täpne avaldamine pakkumise kutse dokumentides ning nendetäitmine valiku tegemisel. Tellijale soodsa pakkumise saamiseks võetakse aluseks järgmisedpõhilised kriteeriumid: 1) hinnatase (hinnakriteerium); 2) tööde kvaliteet (kvaliteedikriteerium); 3) riski jaotus töövõtukorralduses (riskikriteerium); 4) kasutuskulukriteerium. Tellijal on õigus rakendada ka teisi ehituse eripära arvestavaidkriteeriume. 33. Kui pakkumise kutse dokumentides poleväljendatud teisiti, toimub hankija valik hinnakriteeriumialusel. Soodsaim pakkumine tähendab sel juhul riigihanke madalaimat pakkumishinda. Tellijal on õigus pakkumine hinnakriteeriumi alusel tagasi lükata, kuipakkumishind on võrreldestaotluseelarvejärgsete ehituskuludega nii palju väiksem, et hange ei ole sellehinnaga ilmselt võimalik.Tagasilükkamine peab põhinema sõltumatu eksperdi hinnangul. 34. Ajakriteerium esitatakse pakkumise kutse dokumentideshindamiskriteeriumina juhul, kui tellija jaokson oluline lühike ehituskestus. 35. Kvaliteedikriteerium tähendab viitamistpakkumise kutse dokumentides tööde ja materjalide kohtaesitatavatele eeskirjadele ja standarditele. Ehitise kvaliteedikriteeriumina võib viidataka konkreetsetele ehitistelekui näidistele. 36. Riskikriteerium tähendab viitamist pakkumisekutse dokumentides kasutatavale töövõtu korraldusemeetodile (lepingutüübile), hinnakujundusele, nõutavatele tagatistele jakindlustuslepingutele. 37. Kui lepingu objektideks onprojekteerimis-ehitustöövõtu puhul samaaegselt nii projekteerimine kuikaehitustöövõtt, võib hindamiskriteeriumiks olla nii ehituskuludekui ka ehitise kasutuskulude arvestamine. Sel juhulpeab pakkumise kutse dokumentides olema määratud ehitise arvestuslikkasutusperioodi kestus aastates. IV. HANKELEPINGUTE TINGIMUSED 38. Tellija kohustub sõlmima hankelepingu isikuga,kelle pakkumine on vastu võetud 30 päeva jooksulpakkumise vastuvõtmisest arvates. 39. Ehituse hankelepingu sõlmimisel lepingu hinda jatähtaega mõjutavate muudatuste arvestamisellähtutakse lepingu objektiks oleva töö või teenuseliigist ning kasutatakse Keskkonnaministeeriumi soovitusitöövõtulepingute kohta. Peale selle: 1) nõutakse töövõtjalt tellija antavaleavansile, samuti ehitus- ning garantiiperioodiksfinantstagatist, millest teavitatakse pakkumise kutse dokumentides kõiki pakkujaid; 2) nõutakse töövõtjalt ehituse koguriskivastutuse lepingu sõlmimist tellija nimele; 3) nõutakse töövõtjalt viivist 0,5 protsentilepingutähtaja ületamise iga täisnädala eest, kuid mitterohkem kui 15 nädala eest; 4) tellija maksab arvete tasumise hilinemiseltöövõtjale viivist 0,01 protsenti iga hilinenudkalendripäeva eest; 5) määratakse töövõtulepingusmaksegraafiku korrigeerimise kohustus, kui hälbed maksegraafikukogusummast on üle 10 protsendi; 6) tuleb muud lepingu tingimused esitada pakkumise kutsedokumentides; 7) hankelepingutele kirjutab juhtimistöövõtu korralalla ja tasub tehtud tööde eest ehitusjuhiettepanekul tellija. V. KULUKONTROLL JA EHITUSJÄRELEVALVEKORRALDUS Kulukontroll 40. Käesoleva eeskirja sätete aluselsõlmitud/sõlmitava hankelepingu alusel tehtavate ehitustööde jateenusteriigihangetega seonduva kulukontrolli tegemise tagab tellija: 1) lülitades vastava sätte sõlmitavassehankelepingusse; 2) määrates isiku/töövõtja, kes onkompetentne kontrollima finantsdokumente ja tegema/korraldama tehtudehitustööde mahtude ülemõõtmisi ehitusplatsil. 41. Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik, mis onsõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa. 42. Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalttöövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktilehinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. 43. Sõltuvalt lepinguhinnast lepitakse kokkuvahearvelduste minimaalsumma, millest väiksemaid arveldusiei ole tellija kohustatud tegema, kui selline summa ei ole maksegraafikus fikseeritud kuitööde korraldustest otseseltjohtuv. 44. Hankelepingute puhul, mille ehituskestus on üleühe aasta, võib hankelepingus ette näha lepinguhinnakorrigeerimise Statistikaameti poolt avaldatava ehitushinnaindeksiga, mida arvestataksekulukontrolli dokumentides. Kulukontrolli dokumentide säilitamine 45. Kõik töövõtjaesmasdokumendid, mida on kasutatud protsenteerimisaktide tõendamisel, peavadolemavajadusel kättesaadavad ja tõendina kasutatavad hilisemate vaidlustelahendamisel ning lõpparvelduste tegemisel.Nende säilitamise osas juhindub töövõtja raamatupidamiseseadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92,1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) ja töövõtja dokumentidesäilitamise sise-eeskirjadest. 46. Kõiki tööettevõtja koostatudprotsenteerimisakte ning lisadokumente maksete täies ulatusesmittesooritamise kohta säilitatakse tellija arhiivis koos ehitusega seotud teistedokumentidega. Töövõtja säilitab neiddokumente ja nende koopiaid vastavalt oma dokumentide säilitamise korrale. Ehitusjärelevalve 47. Ehitusjärelevalvet teostab tellija volitusellitsentsitud juriidiline või füüsiline isik. Ehitustööd tegev töövõtja ei või ollasamaaegselt omanikujärelevalve teostajaks. Kui tellija sõlmib ehitusjuhi ettevõttega lepingu ehituse juhtimiseks jaka omanikujärelevalve teostamiseks,siis tuleb tellija ja ehitusjuhi lepingus ette näha järelevalveülesanded vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (RTI 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953). Keskkonnaminister VilluREILJAN