Rahandusminister — Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord

Muudetud järgmiste aktidega: (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 20.12.2001 nr 134 (RTL 2002, 4, 36) 1.01.2002 28.03.2003 nr 55 (RTL 2003, 44, 652) 11.04.2003 01.04.2004 nr 43 (RTL 2004, 39, 658) 18.04.2004 Määrus kehtestatakse «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343) paragrahvi 48 lõike 2 alusel. §1. Kindlustusandjate raamatupidamisaruannete vorm ja sisu (1) Käesolev määrus kehtestab kindlustusandjatele: 1) raamatupidamise bilansiskeemi ja kirjete sisu (lisa 1); 2) kahjukindlustuse kasumiaruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 2); 3) elukindlustuse kasumiaruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 3); 4) rahavoogude aruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 4); 5) omakapitali muutuste aruande (lisa 5); 6) kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara muutuste aruande (lisa 6); 7) nõuded raamatupidamise aastaaruande lisadele (lisa 7). (2) Kohustusliku liikluskindlustusega ja edasikindlustusega tegelevad kindlustusandjad esitavad lisaks kogu kindlustustegevust kajastavale kasumiaruandele eraldi kasumiaruande tehnilise osa liikluskindlustuse ja edasikindlustuse kohta vastavalt kasumiaruande tehnilise osa skeemile. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] §2. Vahearuannete koostamise kohustus (1) Kindlustusandja lähtub vahearuannete koostamisel "Raamatupidamise seadusest" (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588), Raamatupidamise Toimkonna 25. novembri 2003. a istungi protokollilise otsusega nr 12-1 kinnitatud juhendist RTJ 15 "Vahearuanded" (RTL 2003, 124, 2013) ning käesolevast määrusest. (2) Kindlustusandja koostab vahearuandena täismahus raamatupidamisaruande. (3) Kindlustusandja koostab jooksva majandusaasta I, II, III ja IV kvartali vahearuande. (4) Kindlustusandja, kes on emaettevõtja, koostab jooksva majandusaasta I, II, III ja IV kvartali konsolideeritud vahearuande. (5) Vahearuande bilansipäevadeks on 31. märts, 30. juuni, 30. september, 31. detsember. [RTL 2004, 39, 658; 18.04.2004] §3. Konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise kohustus (1) Kindlustusandja, kes on emaettevõtja, koostab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud vahearuanded. (2) Konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse «Raamatupidamise seadusest», Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 11 «Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine» (RTL 2003, 10, 117) ning käesolevast määrusest. (3) Kui kontserni kuuluvad nii elu- kui kahjukindlustusandja, siis konsolideeritud kasumiaruandes esitatakse eraldi kahjukindlustuse kasumiaruande tehniline osa ja elukindlustuse kasumiaruande tehniline osa ning ühine mittetehniline osa. Elukindlustuse investeeringutulud ja -kulud esitatakse kasumiaruande mittetehnilises osas. (4) Emaettevõtja osaluse muutumisel kajastatakse realiseerimiskasumit ja -kahjumit kasumiaruande kirjetel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt» ja investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt». (5) Kindlustusandja täiendab bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel järgmiste kirjetega: 1) positiivne firmaväärtus kajastatakse bilansi aktivakirjel «Konsolideeritud firmaväärtus». Kuludesse kantud positiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel «Administratiivkulud». Negatiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel «Administratiivkulud»; 2) bilansi passivas «Vähemusosalus», omakapitali osas «Realiseerimata kursivahed»; 3) kasumiaruandes «Vähemusosaluse kasumi/kahjumi osa», «Kontserni puhaskasum/kahjum»; 4) rahavoogude aruandes «Välisvaluuta kursimuutuste mõju raha ja pangakontole». (6) Konsolideeritud raamatupidamise aasta- ja vahearuannetes kajastatakse emaettevõtja ja kontserni näitajad kõrvuti. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 31. Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaali aruandlus (1) Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaal lähtub raamatupidamise aastaaruande ja vahearuannete koostamisel «Raamatupidamise seadusest» ja käesolevast määrusest. (2) Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaali bilansi kirje 15.1 «Aktsiakapital» asendatakse kirjega «Peakontor», omakapitalikirjeid 15.2 kuni 15.7 ei kasutata. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) §4. Raamatupidamisaruannete esitamine (1) Kindlustusandja esitab Finantsinspektsioonile (edaspidi Inspektsioon) käesolevas määruses sätestatud aruanded juhatuse liikmete poolt allkirjastatult paberkandjal ning elektrooniliselt Inspektsiooni poolt koostatud vormis. Inspektsioonile esitatav majandusaasta aruanne ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastatakse nõukogu ja juhatuse liikmete poolt. (2) Vahearuanne ja konsolideeritud vahearuanne esitatakse Inspektsioonile ja avalikustatakse hiljemalt üks kuu pärast vahearuande bilansipäeva. (3) Lõppenud kvartali ja eelneva majandusaasta aastaaruande koopiad peavad olema kõikidele huvitatud isikutele tasuta kättesaadavad kindlustusandja asukohas või avalikustatud kindlustusandja veebilehel. (4) Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaal esitab Inspektsioonile raamatupidamise aastaaruande hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks ja vahearuande hiljemalt üks kuu pärast vahearuande bilansipäeva. (5) Kindlustusandja raamatupidamise aastaaruanne, vahearuanne ja konsolideeritud raamatupidamisaruanne koostatakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, täisühikutes. [RTL 2004, 39, 658; 18.04.2004] §5. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 27. jaanuari 1998. a määrus nr 6 «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 60/61, 270; 1999, 10, 118) ja rahandusministri 12. jaanuari 1999. a määrus nr 3 «Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise korra kinnitamine» (RTL 1999, 10, 118). (2) Käesoleva määrusega kinnitatud «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aruandluse ja vahearuannete koostamise ning esitamise korrast» lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamisaruannete koostamisel. Lisa 1 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» BILANSISKEEM JA KIRJETE SISU Bilansiskeem Aktiva (vara) 1. Raha- ja pangakontod 2. Nõuded 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad 2.1.2. Vahendajad 2.1.3. Muud 2.2. Nõuded edasikindlustusest 2.3. Muud nõuded 2.4. Arveldused aktsionäridega 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised 3.2. Sõlmimisväljaminekud 3.3. Muud ettemakstud kulud 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised 4.2. Tütarettevõtjad (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.2.1. Aktisad ja osad 4.2.2. Võlakirjad ja laenud 4.3. Sidusettevõtjad (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.3.1. Aktsiad ja osad 4.3.2. Võlakirjad ja laenud 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud osalused [RTL 2004, 39, 658; 18.04.2004] 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes 4.4.4. Hüpoteeklaenud 4.4.5. Muud laenud 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes 4.4.7. Muud 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud 6. Immateriaalne põhivara 7. Materiaalne põhivara Passiva (kohustused ja omakapital) 8. Kohustused 8.1. Kohustused otsesest kindlustustegevusest 8.1.1. Kindlustusvõtjad 8.1.2. Vahendajad 8.1.3. Muud 8.2. Kohustused edasikindlustusest 8.3. Emiteeritud võlakirjad 8.4. Võlad krediidiasutustele 8.5. Muud kohustused 9. Deposiidid edasikindlustusandjatelt 10. Eraldised 11. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 11.1. Viitvõlad 11.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes 11.3. Muud ettemakstud tulud 12. Tehnilised eraldised 12.1. Ettemakstud preemiate eraldis 12.1.1. Kogusumma 12.1.2. Edasikindlustuse summa (æ) 12.2. Elukindlustuse eraldis 12.2.1. Kogusumma 12.2.2. Edasikindlustuse summa (æ) 12.3. Rahuldamata nõuete eraldis 12.3.1. Kogusumma 12.3.2. Edasikindlustuse summa (æ) 12.4. Boonuste eraldis 12.4.1. Kogusumma 12.4.2. Edasikindlustuse summa (æ) 12.5. Tasanduseraldis 12.6. Muud tehnilised eraldised 12.6.1. Kogusumma 12.6.2. Edasikindlustuse summa (æ) 13. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniline eraldis 13.1. Kogusumma 13.2. Edasikindlustuse summa (æ) 14. Allutatud laenud 15. Omakapital 15.1. Aktsiakapital 15.2. Aaţio 15.3. Reservkapital 15.4. Muud reservid 15.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 15.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) 15.7. Oma aktsiad (æ) BILANSIKIRJETE SISU Aktiva 1. Raha- ja pangakontod Siin näidatakse rahajäägid kassas, arvelduskontodel, välisvaluutakontodel ja muude pangakontode jäägid. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti kroonides, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindamisest tekkinud realiseerimata kasum või kahjum valuutakursi muutustest näidatakse kasumiaruande mittetehnilise osa kirjel «Muud tulud» või «Muud kulud». 2. Nõuded Kirjetel 2.1, 2.3 näidatakse nõuete netosumma, s.t ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud nõudesummad on maha arvatud. Raamatupidamise arvestuses kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad vastava konto allkontol (kontraaktivakonto). Laekumata nõudesummad hinnatakse individuaalselt, s.t iga nõude laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvate nõudesummade osas kirjetel 2.1.1, 2.1.3 korrigeeritakse vastavaid tulukirjeid ja kirje 2.2 osas vastavaid tulu- või kulukirjeid. Kirjel 2.3 näidatud nõudesummad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse ja kajastatakse kasumiaruande kirjel «Muud kulud». Nõue on ebatõenäoliselt laekuv, kui kindlustusandja on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, või kui kindlustusandja on võlgniku vastu esitanud hagiavalduse või kui võlgnikule on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, kui kindlustusandjal ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. Kui lootusetu nõue laekub hiljem, kajastatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse majandusaastal tulusid vähendanud, kuludesse kantud ja bilansist mahakantud ning hiljem laekunud nõuete summa koos selgitustega ning kirjete 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.2 ja 2.3 osas eraldi nõuded tütarettevõtjatele ja nõuded sidusettevõtjatele. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusvõtjate võlgnevus aruandeperioodi lõpul. 2.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja nõuded kindlustusagentidele ja maakleritele ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevaid nõudeid. Ühtlasi näidatakse siin kaaskindlustuses osalemisest tekkinud nõuded juhtiva kaaskindlustaja suhtes. 2.1.3. Muud Siin näidatakse nõuded, mis tulenevad puulilepingutest, ning nõuded Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 2.2. Nõuded edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja nõuded edasikindlustusandjatele ja edasikindlustusandja nõuded edasikindlustusvõtjatele. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud nõuete ja kohustuste vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a juhul kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis aruande lisades näidatakse vastavad nõudesummad eraldi. 2.3. Muud nõuded Siin näidatakse nõuded, mis ei ole seotud kindlustustegevusega ja ei näidata kirjetel 2.1æ2.2. Kui muude nõuete summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 2.4. Arveldused aktsionäridega Siin näidatakse nõudeid aktsionäride vastu märgitud aktsiate osas. Kui aktsiate märkimine tühistatakse, kantakse nõue a ktsionäri vastu bilansist maha, vähendades omakapitali kirjet «Aktsiakapital» (nimiväärtuses), ja kui aktsiad on märgitud ülekursiga, siis ka kirjet «Aaţio». 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata intressi- ja dividendinõuded, renditulud ning muud viitlaekumised. 3.2. Sõlmimisväljaminekud Sõlmimisväljaminekud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate preemiatega (brutopreemiatega), on ettemakstud kulud ja kapitaliseeritakse (võetakse arvele bilansis). Kahjukindlustuses näidatakse siin lepingute sõlmimisega otseselt seotud väljaminekud. Siia kuuluvad agenditasud, vahendustasud, väljaminekud seoses poliiside trükkimisega ja kindlustusdokumentide vormistamisega ja muud otseselt kindlustuslepingute sõlmimisega seotud väljaminekud. Kapitaliseerimisele ei kuulu administratiivkulud ja kindlustuslepingute müügiga seotud kaudsed kulud. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud kahjukindlustuses moodustavad otsestest sõlmimisväljaminekutest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise kogusumma moodustab brutopreemiate kogusummast. Elukindlustuses näidatakse siin negatiivse eraldisega kindlustuslepingute eraldiste summa, kusjuures sõlmimisväljaminekud ei või ületada äriplaani alusel arvutatud sõlmimiskulude summat. Elukindlustuse eraldist negatiivse eraldisega lepingute arvel ei vähendata. Sõlmimisväljaminekute muutust aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Sõlmimisväljaminekute muutus». Kindlustusandja fikseerib oma raamatupidamise sise-eeskirjades sõlmimisväljaminekute kapitaliseerimise alused. Aruande lisades esitatakse selgitus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute arvutamisel kasutatud arvestusmeetodite ja olulisemate põhjuste kohta, mis sõlmimisväljaminekute jääki mõjutas. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 3.3. Muud ettemakstud kulud Siin näidatakse tulevaste perioodide kulude ettemaksed ning maksude ettemaksed ja tagasinõuded. Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Kui muude ettemakstud kulude summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised Siin näidatakse maa ja ehitised, mida kindlustusandja hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (kinnisvarainvesteering). Siin kajastatakse ka maa ja ehitised, mis on kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Maa ja ehitiste kajastamisel raamatupidamise aastaaruandes lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 6 «Kinnisvarainvesteeringud» (RTL 2003, 10, 117). Kinnisvarainvesteeringute liikumist aruandeperioodi jooksul näidatakse lisas 6 toodud vormi kohaselt. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.2. Tütarettevõtjad (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.2.1. Aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtjates käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 11 «Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine» (RTL 2003, 10, 117). Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum tütarettevõtjatelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt». Aruande lisades näidatakse iga tütarettevõtja kohta eraldi: asukohamaa, aktsiate või osade kogus, osalusprotsent, osaluse bilansiline väärtus, aktsiate või osade soetusmaksumus, õiglane väärtus (kui see on usaldusväärselt määratav), aruandeperioodi jooksul soetatud ja võõrandatud osalus, selle müügihind, realiseerimiskasum või -kahjum osaluse võõrandamisel või muutumisel, kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum, saadud dividendid. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.2.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse tütarettevõtja võlakirjad ja tütarettevõtjale antud laenud. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.3. Sidusettevõtjad (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.3.1. Aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtjates käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 11 «Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine» (RTL 2003, 10, 117). Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum sidusettevõtjatelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtjatelt». Aruande lisades näidatakse iga sidusettevõtja kohta eraldi: asukohamaa, aktsiate või osade kogus, osalusprotsent, osaluse bilansiline väärtus, aktsiate või osade soetusmaksumus, õiglane väärtus (kui see on usaldusväärselt määratav), aruandeperioodi jooksul soetatud ja võõrandatud osalus, selle müügihind, realiseerimiskasum või -kahjum osaluse võõrandamisel või muutumisel, kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.3.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse sidusettevõtja võlakirjad ja sidusettevõtjale antud laenud. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud osalused Siin näidatakse soetatud aktsiad ja osad, mis ei pea olema näidatud aktiva kirjete 4.2.1, 4.3.1 ja 5 all ning fondiosakud. Aktsiad ja muud osalused võetakse arvele ja kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 3 «Finantsinstrumendid» (RTL 2003, 10, 117). Aruande lisades näidatakse eraldi lühiajaliste ja pikaajaliste investeeringutena arvelevõetud aktsiate ja muude osaluste liikumist aruandeperioodil koos selgitustega liigenduse ja kasutatud hindamisaluste kohta, eraldi tuuakse välja osalus teistes kindlustusseltsides. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga (dividendimääraga) eelisaktsiad, sealhulgas ka võlakirjad, mille tulumäär (intressimäär) on fikseeritud või mille tulumäär on fikseeritud kindla faktori kaudu, näiteks pankade vahelise intressimäära kaudu. Siin näidatud võlakirjad ning väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks, jaotus oleneb omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid võetakse arvele ja kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 3 «Finantsinstrumendid» (RTL 2003, 10, 117). Aruande lisades näidatakse lühiajaliste ja pikaajaliste finantsinvesteeringutena arvelevõetud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite liikumist eraldi, koos selgitustega liigenduse ja kasutatud hindamisaluste kohta. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes Siin näidatakse kindlustusandja osalust mitme ettevõtte poolt tehtud ühisinvesteeringutes, mille juhtimine on usaldatud ühele nendest ettevõtetest. 4.4.4. Hüpoteeklaenud Siin näidatakse laenud, mis on tagatud kinnisasjaga. Ühtlasi näidatakse siin ka laenud, mis lisaks kinnisasja tagatise olemasolul on tagatud veel kindlustuslepinguga. Vastavalt asjaõigusseadusele on kinnisasi maatükk koos selle oluliste osadega ja erandina ka hoonestusõigus ja korteriomand. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. 4.4.5. Muud laenud Siin näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenud ja muud laenud. Aruande lisades näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenude ja muude laenude summad eraldi. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes Siin näidatakse tähtajalised hoiused krediidiasutustes. Tähtajalise piirangu puudumisel näidatakse vastavad summad kirjel «Raha- ja pangakontod». (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 4.4.7. Muud Siin näidatakse muud investeeringud, mis ei ole näidatud kirjetel 4.4.1 kuni 4.4.6, kui nende investeeringute summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures Siin näidatakse edasikindlustusandja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja või mõne kolmanda isiku juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusvõtjate poolt edasikindlustusandajale võlgu oldavate summadega, ega kasutada võlgade kustutamiseks. Edasikindlustusvõtjate või kolmandate isikute juurde deponeeritud väärtpaberid, mis jäävad edasikindlustusandja omandiks, kajastatakse viimase raamatupidamises investeeringuna vastaval kirjel. 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud Siin näidatakse investeeringud, mis on seotud investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega ja mille väärtusest ja tulukusest sõltuvad nendest lepingutest tulenevad kindlustusandja poolsed kohustused. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringute kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 3 «Finantsinstrumendid» (RTL 2003, 10, 117). [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 6. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse kindlustusandja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses ja ettemakseid immateriaalse põhivara eest. Immateriaalse põhivara kajastamisel raamatupidamise aastaaruandes lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 5 «Materiaalne ja immateriaalne põhivara» (RTL 2003, 10, 117). [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 7. Materiaalne põhivara Siin näidatakse materiaalne põhivara jääkmaksumuses. Ühtlasi näidatakse siin tegelikult tehtud väljaminekud lõpetamata ehitustele ja ettemaksed materiaalse põhivara soetamiseks. Materiaalse põhivara kajastamisel raamatupidamise aastaaruandes lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 5 «Materiaalne ja immateriaalne põhivara» (RTL 2003, 10, 117). Ühtlasi näidatakse siin kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses olev materiaalne põhivara ja ettemaksed materiaalse põhivara soetamiseks. Kapitalirendi tingimustel renditud vara kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Rendiarvestus» (RTL 2003, 10, 117). Aruande lisades näidatakse kapitalirendi tingimustel renditud vara soetusmaksumus ja aruandeperioodi maksed. Aruande lisades antakse selgitus põhivara allahindluse ja kasutatava amortisatsioonimeetodi kohta. Materiaalse põhivara liikumist aruandeperioodi jooksul näidatakse lisas 6 toodud vormi kohaselt. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] Passiva 8. Kohustused Aruande lisades näidatakse kirjete 8.1.1, 8.1.2, 8.1.3, 8.2, 8.3 ja 8.5 osas eraldi kohustused tütarettevõtjatele ja sidusettevõtjatele. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 8.1. Kohustused otseset kindlustustegevusest 8.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusvõtjate ees, kusjuures kajastatakse ainult neid kohustusi, mis ei pea olema näidatud tehniliste eraldiste kirjetel. 8.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusagentide ja maaklerite ees ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevad kohustused. Ühtlasi näidatakse siin juhtiva kaaskindlustaja kohustused teiste kaaskindlustajate ees. 8.1.3. Muud Siin näidatakse kohustused, mis tulenevad puulilepingutest, ning kohustused Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 8.2. Kohustused edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja kohustused edasikindlustusandja ees ja edasikindlustusandja kohustused edasikindlustusvõtja ees. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud kohustuste ja nõuete vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a juhul, kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis aruande lisades näidatakse vastavad kohustuste summad eraldi. 8.3. Emiteeritud võlakirjad Siin näidatakse emiteeritud võlakirjad (sh vahetusvõlakirjad). Kui pikaajalised võlakirjad on müüdud alla või üle nende nimiväärtuse, siis jaotatakse väljalaske hinna ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud» (kui võlakiri on emiteeritud investeeringute soetamiseks). Enne kustutustähtaega tagasiostetud omavõlakirjad kajastatakse emiteeritud võlakirjade vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Aruande lisades näidatakse emiteeritud võlakirjade väljalaskehind, nimiväärtus, kustutustähtaeg ja lepinguline intressimäär. 8.4. Võlad krediidiasutustele Siin näidatakse krediidiasutustelt võetud laenud. Aruande lisades näidatakse laenusaldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär. Tulenevalt 1. augustist 2000. a jõustunud kindlustustegevuse seaduse paragrahvi 35 lõikest 5 on kindlustusandjal keelatud võtta laenu, v.a allutatud laenu. Bilansikirjetel 8.3 ja 8.4 näidatakse enne kindlustustegevuse seaduse jõustumist kindlustusandja poolt emiteeritud võlakirjad ja krediidiasutustelt võetud laenud. Konsolideeritud raamatupidamisaruandes näidatakse kirjel 8.3 tütarettevõtja poolt emiteeritud võlakirjad (v.a emaettevõtjate poolt omandatud võlakirjad) ja kirjel 8.4 tütarettevõtja poolt krediidiasutustelt võetud laenud. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 8.5. Muud kohustused Siin näidatakse dividendivõlgnevus, kindlustusandja kapitalirendi kohustused, võlad ema-, tütar- ja sidusettevõtjatele ja muud kohustused, mis ei pea olema näidatud kirjetel 8.1æ8.4. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) Aruande lisades näidatakse siin kajastatud pikaajaliste kohustuste saldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär ning muude kohustuste summad ja sisu. 9. Deposiidid edasikindlustusandjatelt Siin näidatakse edasikindlustusvõtja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusandjate poolt edasikindlustusvõtjale võlgu oldavate summadega ega kasutada selliste võlgade kustutamiseks. 10. Eraldised Siin näidatakse pensionieraldis ja muud eraldised (v.a tehnilised eraldised) vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr 8 «Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad» (RTL 2003, 10, 117). [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 11. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 11.1. Viitvõlad Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludesse kantud, kuid bilansipäevaks väljamaksmata intressivõlgnevus, võlgnevus töövõtjatele, sealhulgas puhkusetasukohustus, maksuvõlgnevus ja muu viitvõlgnevus. Aruande lisades näidatakse viitvõlgade summad ja sisu. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 11.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes Kahjukindlustuses moodustab kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa edasikindlustuslepingu järgsetest komisjonitasudest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustuse osa moodustab edasikindlustuspreemiatest. Elukindlustuses näidatakse edasikindlustuse osa suurus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekutes lähtuvalt sellest, kui suures ulatuses katab edasikindlustuslepingu järgselt sõlmimiskulusid edasikindlustusandja. Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekute muutuses aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekute muutuses». 11.3. Muud ettemakstud tulud Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi tuludesse. Kui muude ettemakstud tulude summa on oluline, siis tuuakse selgitused lisades. 12. Tehnilised eraldised 12.1. Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse see osa kahjukindlustuse brutopreemiatest, mis on seotud kindlustuslepingute kehtivusega peale bilansipäeva ja mis kantakse üle järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse). Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksiklepingute ettemakstud preemiate eraldistest, kusjuures iga üksiklepingu eraldis moodustab selle lepingu brutopreemiast (v.a liikluskindlustuses, kus eelnevalt lahutatakse kohustuslikud eraldised Liikluskindlustuse Fondile) protsentuaalselt sama osa, mis bilansipäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu lepingu kehtivuse ajast. Elukindlustuses näidatakse ettemakstud preemiate eraldise summa kirjel «Elukindlustuse eraldis». Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldises moodustab ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa, mis proportsionaalse edasikindlustuse preemiad brutopreemiatest. 12.2. Elukindlustuse eraldis Siin näidatakse kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel arvutatud kohustusi kindlustusvõtjate ees. Ühtlasi näidatakse siin ka riskipreemia järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse) ülekandmisel tekkiv ettemakstud preemiate eraldis. Edasikindlustuse osa elukindlustuse eraldises hõlmab elukindlustuse eraldise seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 12.3. Rahuldamata nõuete eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kahjudega, mis tulenevad enne bilansipäeva esinenud kindlustusjuhtumitest, sh esinenud, kuid teatamata kahjud (IBNR) ning kahjukäsitluskulud. Siin näidatakse ka liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuspensioni eraldis. Kui bilansipäevaks tekkinud regressinõuetest tõenäoliselt laekuv summa on eelmiste perioodide regresside laekumise statistika alusel piisava usaldusväärsusega hinnatav, võib rahuldamata nõuete eraldist vähendada tõenäoliselt laekuvate regressisummade võrra ja ainult eeldusel, et need laekuvad hiljemalt 12 kuu jooksul bilansipäevast arvestades. Elukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kindlustussummade ja hüvitistega (sh käsitluskulud), mis tulenevad enne bilansipäeva esinenud kindlustusjuhtumitest, sh esinenud, kuid teatamata kindlustusjuhtumitest (IBNR). Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldises hõlmab rahuldamata nõuete seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 12.4. Boonuste eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin bilansipäevaks teadaolevad ja bilansipäeva järgselt sooritatavad preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele. Elukindlustuses näidatakse siin bilansipäevaks teadaolevad summad, mis on määratud kindlustusvõtjatele või lepingujärgsetele soodustatud isikutele lisaks garanteeritud kasumiosale ja mille arvel järgneval aruandeperioodil suurendatakse elukindlustuse eraldist või teostatakse boonuste väljamakseid. Garanteeritud kasumiosa kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa boonuste eraldises hõlmab boonuste seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 12.5. Tasanduseraldis Tasanduseraldis moodustatakse krediidikindlustuses kahjusuhte (s.t esinenud nõuete ja teenitud preemiate suhe) kõikumise ühtlustamiseks aastate lõikes. 12.6. Muud tehnilised eraldised Siin näidatakse muuhulgas möödumata riskide eraldis. Kui bilansipäeval jõusolevate kindlustuslepingute möödumata kehtivusajaga seotud kahjunõuete ja administratiivkulude eeldatav väärtus ületab nende kindlustuslepingute ettemakstud preemiate eraldise summat pärast ettemakstud preemiate eraldisest sõlmimisväljaminekute (bilansikirje «Sõlmimisväljaminekud») lahutamist ja kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa (bilansikirje «Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes») liitmist, siis tuleb selle vahe ulatuses moodustada möödumata riskide eraldis. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 13. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniline eraldis Siin näidatakse elukindlustuslepingute tehniline eraldis, mille suurus on lepingujärgselt otseselt seotud tehnilise eraldise katteks olevate investeeringute tulukuse ja/või väärtuse muutusega. Kõik täiendavad tehnilised eraldised, mis on moodustatud nendest lepingutest tulenevate surmariskide, tegevuskulude või teiste riskide katmiseks, kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilises eraldises hõlmab antud tehnilise eraldise seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. Aruande lisades tuuakse selgitused tehniliste eraldiste arvutusmeetodite ja hindamisaluste kohta ja faktorid, mis on avaldanud olulist mõju tehniliste eraldiste suurusele. Näiteks. Rahuldamata nõuete eraldise osas tuuakse välja aruandeaastal esinenud olulised või erakorralised kahjunõuded, aruandeaastal või eelmistel majandusaastatel arvesse võetud ja aruandeaastal väljamakstud olulised või erakorralised kahjunõuded, muud faktorid, mis selgitavad olulisi muutusi rahuldamata nõuete eraldise suuruses. Aruande lisades avaldatakse faktorid, mis on oluliselt mõjutanud edasikindlustuse osa suurust tehnilistes eraldistes. Raamatupidamiskannete aluseks tehniliste eraldiste kontodel on kindlustusandja tehniliste eraldiste arvutuste õigsuse eest vastutava töötaja (aktuaari) poolt allkirjastatud õiend. Majandustehingute kajastamine seoses kindlustusportfelli ülevõtmisega/üleandmisega. 1. Kindlustusportfelli ülevõtmisel hinnatakse omandatud vara ja kohustused (tehnilised eraldised) reaalväärtusesse. 2. Kindlustusportfelli ülevõtmisel kajastatakse vara ja tehniliste eraldiste suurenemist bilansikirjetel (s.t tehniliste eraldiste suurenemist ei kajastata kasumiaruande tehniliste eraldiste muutuste kirjetel). 3. Kui kindlustusportfelli ülevõtmisel tehniliste eraldiste summa ületab nende katteks üleantava vara (kattevara) maksumuse, siis kattevara puudujäägi summat kajastatakse kasumiaruande tehnilise osas juurdelisatud kirjel «Kahjum kindlustusportfelli ülevõtmisest». 4. Kui kindlustusportfelli ülevõtmisel tehniliste eraldiste summa on väiksem nende katteks üleantava vara (kattevara) maksumusest, siis kattevara ülejäägi summat kajastatakse kasumiaruande tehnilise osas juurdelisatud kirjel «Kasum kindlustusportfelli ülevõtmisest». 5. Kui kindlustusportfelli ülevõtmise järgselt selgub, et tehniliste eraldiste suurust ei hinnatud õigesti, siis järgnevates raamatupidamisaruannetes kajastatakse korrigeerimissummat samal kasumiaruande kirjel kui eelneva(te)s aruannetes kajastatud algset kannet. 6. Aruande lisades näidatakse ülevõetud tehniliste eraldiste suurus kindlustusliikide lõikes. 7. Kindlustusportfelli üleandja (jätkuvalt tegutsev kindlustusandja) kajastab üleantud vara ja tehniliste eraldiste bilansilise maksumuse vahet kasumiaruande tehnilise osa juurdelisatud kirjel «Kasum kindlustusportfelli üleandmisest» või «Kahjum kindlustusportfelli üleandmisest». 8. Aruande lisades näidatakse üleantud tehniliste eraldiste suurus kindlustusliikide lõikes. 14. Allutatud laenud Siin näidatakse laenud, mida lepingus fikseeritud tingimustel rahuldatakse kindlustusandja pankroti või likvideerimise korral pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Aruande lisades näidatakse allutatud laenu lepingu tingimused, sealhulgas allutatud laenu summa, intressimäär, valuuta ja konverteeritavus. 15. Omakapital Omakapitali kirjed on «Aktsiakapital» (nimiväärtuses), «Aaţio», «Reservkapital», «Muud reservid», «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)», «Aruandeaasta kasum (kahjum)» ja «Oma aktsiad (miinus)». Omakapitali liikumise aruandes (lisa 5) näidatakse ja selgitatakse omakapitali kirjete 15.1æ15.7 liikumist. Aruandes esitatakse jooksva ja eelneva majandusaasta näitajad. Lisas näidatakse: 1) väljalastud aktsiate arv, nimiväärtus, ülekurss; 2) aktsiate väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekud, mida on kajastatud omakapitali kirjetel; 3) märgitud, kuid bilansipäevaks tasumata aktsiate arv, nimiväärtus ja ülekurss; 4) majandusaastal läbiviidud emissioon; 5) majandusaastal läbiviidud fondiemissioon; 6) vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise või vähendamise otsuse tingimused; 7) tagasiostetud oma aktsiad; 8) edasimüüdud oma aktsiad ja tekkinud kasum või kahjum; 9) oma aktsiatega sooritatud repo- ja pöördrepo tehingud; 10) panditud või tagatiseks antud oma aktsiad; 11) väljakuulutatud dividend, dividendi maksmise ja dividendi tulumaksu maksmise kuupäev; 12) sõlmitud aktsiaoptsiooni kokkulepped, mille alusvaraks on kindlustusandja või tema tütarettevõtja poolt emiteeritavad või varem väljalastud aktsiad. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 15.1. Aktsiakapital Siin näidatakse kindlustusaktsiaseltsi poolt väljalastud aktsiad nimiväärtuses ja märgitud, kuid tasumata aktsiad nimiväärtuses. Aruande lisades näidatakse nimeliselt kõiki aktsionäre, kes omavad rohkem kui 10% kindlustusandja hääleõiguslikest aktsiatest koos nende osaluse suurusega. 15.2. Aaţio Siin näidatakse väljalastud aktsiate väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe (ülekurss). Ühtlasi kajastatakse siin oma aktsiate võõrandamisel tekkinud realiseerimiskasum või realiseerimiskahjum. Oma aktsiatega sooritatud tehingute tulemust ei kajastata kasumiaruandes. Kui oma aktsiate müügist tekkinud realiseerimiskahjum ületab varem müüdud sama liiki oma aktsiate realiseerimiskasumit, kirjendatakse vahe kirje «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)» vähenemisena. 15.3. Reservkapital Siin näidatakse reservkapitali jääk bilansipäeva seisuga. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse paragrahvile 38 luuakse iga-aastase kasumieraldise teel kohustuslik reservkapital. 15.4. Muud reservid Muud reservid moodustatakse eelneva majandusaasta puhaskasumist või eelnevate perioodide jaotamata kasumist. Muude reservide moodustamine, suurenemine või vähenemine näidatakse kasumi jaotamise otsuses. Muude reservide muutus, suurenemine või vähenemine kirjendatakse omakapitali kontodel. 15.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Siin näidatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi) konto jääk bilansipäeva seisuga. 15.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum või kahjum näidatakse bilansis kasumiaruandes toodud «Aruandeaasta puhaskasumi (kahjumi)» kogusummas. 15.7. Oma aktsiad Siin näidatakse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Oma aktsiad on aktsiaseltsi poolt varem välja lastud aktsiad, mis on ajutiselt aktsiaseltsi käes. Päritud või tasuta tagasi saadud oma aktsiate soetusmaksumus on null. Oma aktsiate soetamine, võõrandamine ja tühistamine toimub Äriseadustiku paragrahvide 282, 285 kohaselt. Oma aktsia tühistamisel vähendatakse kirjet «Aktsiakapital» tühistatud aktsiate nimiväärtuse summas ja kirjet «Oma aktsiad» vähendatakse tühistatud aktsiate soetusmaksumuse summas. Kui tühistatud oma aktsiate soetusmaksumus ületab nende nimiväärtust, vähendatakse kirje «Aaţio» jääki proportsionaalselt, lähtudes tühistatud ja väljalastud aktsiate suhtest, ning kirjet «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)». Kui tühistatud oma aktsiate nimiväärtus ületab nende soetusmaksumuse, näidatakse vahe kirjel «Aaţio». Lisa 2 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM 1. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (æ) 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises (+/æ) 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (+/æ) 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 3. Esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest 3.1. Kahjunõuete kogusumma 3.1.1. Makstud kahjud 3.1.2. Kahjukäsitluskulud 3.1.3. Regressina ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad (+) 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes (æ) 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/æ) 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (+/æ) 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest (+/æ) 4.1. Kogusumma 4.2. Edasikindlustuse osa 5. Boonused netona edasikindlustusest 6. Neto tegevuskulud 6.1. Sõlmimiskulud 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/æ) 6.3. Administratiivkulud 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (æ) 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/æ) 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 8. Muutus tasanduseraldises (+/æ) 9. Tehniline tulem 10. Investeeringutulud 10.1. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 10.2. Maalt ja ehitistelt 10.3. Muudelt investeeringutelt 10.4. Investeeringute väärtuse muutus 10.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 11. Investeeringukulud 11.1. Investeeringute kulud 11.2. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 11.3. Investeeringute väärtuse muutus 11.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 12. Muud tulud 13. Muud kulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Tulumaks 17. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE KIRJETE SISU 1.1. Brutopreemiad Siin n��idatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata: ettemakseid kindlustusvõtjatelt ning kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passiva kirjel 8.1.1 «Kindlustusvõtjad» Ühtlasi näidatakse siin: 1) hinnanguline summa bilansipäeva seisuga, saadaolevate preemiate osas, mille laekumine on tõenäoline, kuid mille täpne summa selgub järgneval aruandeperioodil (auditpreemiad); 2) kaaskindlustuse puhul kindlustusandja osa preemiate kogusummast koos sellele preemia osale vastava komisjonitasuga; 3) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: æportfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; ækindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu (näiteks deposit premiums) korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansipäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, s.t need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siin kirjel näidatakse ka portfelli sissemaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli väljamaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse ettemakstud preemiate eraldise (passiva kirje 12.1.1) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (passiva kirje 12.1.2), suurenemine (+), vähenemine (æ). 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel tulukirjetel (sh kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 3.1.1. Makstud kahjud Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kahjude summa. 3.1.2. Kahjukäsitluskulud Kahjukäsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete kahjudega seonduvatest kuludest ja kaudsetest kahjukäsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, sealhulgas töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 3.1.3. Regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressinõue võetakse arvele bilansivälisel kontol, aruande lisades näidatakse regressisummade jääk majandusaasta alguseks, juurdetulnud ja laekunud summad ja jääk aruandeperioodi lõpuks. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud kahjunõuetes. 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 12.3.1) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 12.3.2) suurenemine (+), vähenemine (æ). 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 4.1. Kogusumma Siin näidatakse passiva kirjel 12.6.1 kajastatud tehniliste eraldiste muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 4.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa muude tehniliste eraldiste muutuses (passiva kirje 12.6.2) suurenemine (+), vähenemine (æ). 5. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodi preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele, v.a tagasimaksed, mis tulenesid kindlustuspreemia korrigeerimisest tingituna kindlustatud riski kvantitatiivsest muutumisest aruandeperioodi jooksul. Viimatinimetatud tagasimaksed näidatakse kasumiaruande kirje 1.1 «Brutopreemiad» vähenemisena. 6.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud, nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (æ). 6.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad kulud personalile ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, kahjukäsitluskulude või investeeringutega seotud kulude hulka. 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjonitasu, sealhulgas ka komisjonitasu, mis tuleneb edasikindlustusvõtja osalemisest edasikindlustusandja kasumis. 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 11.2 muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel kulukirjetel (sh eraldised Liikluskindlustuse Fondile, kahjum valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vaheliste arveldustega, viivised kindlustusvõtjatele). 8. Muutus tasanduseraldises Siin näidatakse tasanduseraldise (passiva kirje 12.5) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 9. Tehniline tulem Kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. 10. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1æ4.5, sealhulgas: 10.1. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) Siin näidatakse finantstulud tütar- ja sidusettevõtjatelt, sealhulgas kasum tütar-, sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 10.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 10.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud, sealhulgas intressitulud pikaajalistelt võlakirjadelt (üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt), deposiitidelt krediidiasutustes, väljaantud laenudelt, kapitalirendilt ja repotehingutelt, dividenditulu portfelliinvesteeringutelt ning finantstulud tuletisväärtpaberitelt. 10.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest arvestatud realiseerimata kasum, aktsiate ja muude väärtpaberite hindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kasum ja summa, mille võrra lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite õiglane väärtus ületab nende soetusmaksumust, ning muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. [2003, 44, 652; 11.04.2003] 10.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad) müügist. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 11. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1æ4.5, sealhulgas: 11.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, intressikulu repotehingutelt, finantskulud tuletisväärtpaberitelt ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. 11.2. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) Siin näidatakse tütar- ja sidusettevõtjatega seotud finantskulud, sealhulgas kahjum tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kahjum. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 11.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlusest arvestatud realiseerimata kahjum, aktsiate ja muude väärtpaberite hindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kahjum ja summa, mille võrra lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite õiglane väärtus on madalam nende soetusmaksumusest, ning muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. [2003, 44, 652; 11.04.2003] 11.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad) müügist. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 12. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. Siin näidatakse muuhulgas ka tulud, mis on seotud teiste kontserni kuuluvate või muude ettevõtete poolt osutatavate teenuste vahendamisega. Kui muud tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 13. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kindlustusjärelevalve kulud ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. Siin näidatakse muuhulgas ka kulud, mis on seotud teiste kontserni kuuluvate või muude ettevõtete poolt osutatavate teenuste vahendamisega. Kui muud kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. Kui erakorralised tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. Kui erakorralised kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 16. Tulumaks Siin näidatakse dividendide tulumaksu kulu. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 17. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. Lisa 3 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM 1. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (æ) 2. Investeeringutulud 2.1. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 2.2. Maalt ja ehitistelt 2.3. Muudelt investeeringutelt 2.4. Investeeringute väärtuse muutus 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 5. Esinenud nõuded netona edasikindlustusest 5.1. Makstud nõuded 5.1.1. Kindlustussummad 5.1.2. Tagasiostusummad 5.1.3. Nõuete käsitluskulud 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes (æ) 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/æ) 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses(+/æ) 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest (+/æ) 6.1. Kogusumma 6.2. Edasikindlustuse osa 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest(+/æ) 7.1. Kogusumma 7.2. Edasikindlustuse osa 8. Boonused netona edasikindlustusest 9. Neto tegevuskulud 9.1. Sõlmimiskulud 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/æ) 9.3. Administratiivkulud 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (æ) 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/æ) 10. Investeeringukulud 10.1. Investeeringute kulud 10.2. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 10.3. Investeeringute väärtuse muutus 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 13. Tehniline tulem 14. Muud tulud 15. Muud kulud 16. Erakorralised tulud 17. Erakorralised kulud 18. Tulumaks 19. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE KIRJETE SISU 1.1. Brutopreemiad Siin näidatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad ja preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata ettemakseid kindlustusvõtjatelt, kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passivakirjel 8.1.1. «Kindlustusvõtjad». Ühtlasi näidatakse siin: 1) ühekordsed preemiad, annuiteetpreemiad; 2) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: æportfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; ækindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansipäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, s.t need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siia kirjele kuuluvad ka portfelli sissemaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli väljamaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 2. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1æ4.5, sealhulgas: 2.1. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) Siin näidatakse finantstulud tütar- ja sidusettevõtjatelt, sealhulgas kasum tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 2.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 2.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud, sealhulgas intressitulud pikaajalistelt võlakirjadelt (üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt), deposiitidelt krediidiasutustes, väljaantud laenudelt, kapitalirendilt ja repotehingutelt, dividenditulu portfelliinvesteeringutelt ning finantstulud tuletisväärtpaberitelt. 2.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest arvestatud realiseerimata kasum, aktsiate ja muude väärtpaberite hindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kasum ja summa, mille võrra lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite õiglane väärtus ületab nende soetusmaksumust, ning muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad) müügist. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kasum. 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel tulukirjetel (sh kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 5.1.1. Kindlustussummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustussummad, hüvitised ja annuiteedid. 5.1.2. Tagasiostusummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustuslepingute tagasiostuväärtuste summa. 5.1.3. Nõuete käsitluskulud Nõuete käsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete nõuetega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, nagu töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud nõuetes. 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 12.3.1) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 12.3.2) suurenemine (+), vähenemine (æ). 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest 6.1. Kogusumma Siin näidatakse elukindlustuse eraldise (passiva kirje 12.2.1) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 6.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa elukindlustuse eraldise (passiva kirje 12.2.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (æ). 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 7.1. Kogusumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilise eraldise (passiva kirje 13.1) muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 7.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilise eraldise (passiva kirje 13.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (æ). 8. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud boonused, mille arvel järgneval aruandeperioodil: suurendatakse elukindlustuse eraldist lisaks garanteeritud kasumiosale või teostatakse boonuste väljamakseid. Kui boonuste summad on olulised, esitatakse need aruande lisades kindlustusliikide lõikes. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 9.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (æ). 9.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, nõuete käsitluskulude või investeeringutega seotud kulude hulka. 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjonitasu, sealhulgas ka komisjonitasu, mis tuleneb edasikindlustusvõtja osalemisest edasikindlustusandja kasumis. 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 11.2 muutust, suurenemine (æ), vähenemine (+). 10. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1æ4.5, sealhulgas: 10.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, intressikulu repotehingutelt, finantskulud tuletisväärtpaberitelt ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. 10.2. Tütar- ja sidusettevõtjatelt (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) Siin näidatakse tütar- ja sidusettevõtjatega seotud finantskulud, sealhulgas kahjum tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kahjum. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 10.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlusest arvestatud realiseerimata kahjum, aktsiate ja muude väärtpaberite hindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kahjum ja summa, mille võrra lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite õiglane väärtus on madalam nende soetusmaksumusest, ning muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad) müügist. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kahjum. 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel kulukirjetel (sh kahjumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatele). 13. Tehniline tulem Kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. 14. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. Siin näidatakse muuhulgas ka tulud, mis on seotud teiste kontserni kuuluvate või muude ettevõtete poolt osutatavate teenuste vahendamisega. Kui muud tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 15. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud, mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kindlustusjärelevalve kulud ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Siin näidatakse muuhulgas ka kulud, mis on seotud teiste kontserni kuuluvate või muude ettevõtete poolt osutatavate teenuste vahendamisega. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. Kui muud kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 16. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. Kui erakorralised tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 17. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. Kui erakorralised kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 18. Tulumaks Siin näidatakse dividendide tulumaksu kulu. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 19. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. Lisa 4 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» RAHAVOOGUDE ARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU Rahavoogude aruande skeem 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad 1.2. Tagastatud preemiaid kindlustuslepingute lõpetamisel ja tühistamisel 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud 1.4. Kahju (nõuete) käsitluskulud 1.5. Liikluskindlustuse Fondile üle kantud summad 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad 1.10. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh komisjonitasud) 1.11. Kaaskindlustajatele üle kantud summad 1.12. Kaaskindlustajatelt laekunud summad 1.13. Tegevuskulud 2. Investeerimistegevus 2.1. Laekunud raha investeeringutelt 2.1.1. Kinnisvarainvesteeringutelt 2.1.2. Tütarettevõtjatelt 2.1.3. Sidusettevõtjatelt 2.1.4. Aktsiatelt ja muutuva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.5. Võlakirjadelt ja püsiva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.6. Hüpoteeklaenudelt 2.1.7. Deposiitidelt 2.1.8. Muudelt laenudelt 2.1.9. Muudelt investeeringutelt 2.1.10. Muult põhivaralt 2.1.11. Investeeringukulud 2.2. Laekunud raha investeeringute lõppemisest, katkestamisest ja (edasi)müümisest 2.2.1. Kinnisvarainvesteeringutest 2.2.2. Tütarettevõtjatest 2.2.3. Sidusettevõtjatest 2.2.4. Aktsiatest ja muutuva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.5. Võlakirjadest ja püsiva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.6. Hüpoteeklaenudest 2.2.7. Deposiitidest 2.2.8. Muudest laenudest 2.2.9. Muudest investeeringutest 2.2.10. Muust põhivarast 2.3. Investeerimine 2.3.1. Kinnisvarainvesteeringutesse 2.3.2. Tütarettevõtjatesse 2.3.3. Sidusettevõtjatesse 2.3.4. Aktsiatesse ja muutuva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.5. Võlakirjadesse ja püsiva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.6. Hüpoteeklaenudesse 2.3.7. Deposiitidesse 2.3.8. Muudesse laenudesse 2.3.9. Muudesse investeeringutesse 2.3.10. Muusse põhivarasse 3. Finantseerimine ja muu raha liikumine 3.1. Laekunud võlakirjade emissioonist ja võetud laenudena 3.2. Makstud võlakirjade kustutamisel, tagasiostul ja laenude tagastamisena 3.3. Aktsiakapitali sissemaksmine 3.4. Laekumine oma aktsiate müügist 3.5. Makstud oma aktsiate tagasiostuks 3.6. Muud laekumised 3.7. Muud maksed 3.8. Makstud maksudeks 3.9. Makstud dividendideks 4. Kokku raha liikumine (summa 1 kuni 3) 5. Raha ja pangakontode jäägi muutus RAHAVOOGUDE ARUANDE KIRJETE SISU Kõiki raha liikumisi rahavoogude aruandes kajastatakse kassapõhisel printsiibil. Kõik raha sissetulekud näidatakse positiivse arvuna, väljaminekud negatiivse arvuna. Kõikide kirjete summa peab võrduma nulliga. Alljärgnevalt on täiendavalt toodud mõnede kirjete täitmise juhised. 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad Siin näidatakse kõik laekunud kindlustuspreemiad kindlustusandja vastutusel olevate kindlustusriskide eest (sh preemiad edasikindlustusvõtjatelt, kuid mitte kaaskindlustajate preemiad). Kui vahendajatelt laekuvad preemiad on vahendustasu võrra väiksemad esialgsetest preemiatest ning üle kantakse jääk, siis näidatakse siin selle üle kantava jäägi suurust. 1.2. Tagastatud preemiaid kindlustuslepingute lõpetamisel ja tühistamisel Siin näidatakse kõik välja makstud summad tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevate kindlustuslepingute lõpetamisest ja tühistamisest. 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud Siin näidatakse kõik makstud hüvitised tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevatest kindlustuslepingutest, millest on lahutatud laekunud regressisummad ja jääkvara müügist laekunud summad. 1.5. Liikluskindlustuse Fondile üle kantud summad Siin näidatakse liikluskindlustuslepingute preemiatest kohustuslikus korras Eesti Liikluskindlustuse Fondile üle kantud summad. Eesti Liikluskindlustuse Fondile kui edasikindlustusandjale üle kantud summad näidatakse kirjel 1.6 «Edasikindlustusandjatele üle kantud summad». 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad Kirjetel 1.6 ja 1.7 näidatakse edasikindlustusandjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad Kirjetel 1.8 ja 1.9 näidatakse edasikindlusvõtjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. Kui vastastikuse edasikindlustuse korral («reciprocal reinsurance») toimub osapooltevaheline tasaarveldus ja üle kantakse jääk, siis olenevalt sellest, kas see jääk langeb lepingule, mille alusel ollakse edasikindlustusvõtja või edasikindlustusandja, näidatakse see üle kantav jääk vastavalt kirjetel 1.6 ja 1.7 või 1.8 ja 1.9. 1.10. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh komisjonitasud) Siin näidatakse juhtivale kaaskindlustajale laekunud ülejäänud kaaskindlustajate preemiad koos nendes sisalduva komisjonitasuga. 2.1.1.–2.1.10. Laekunud raha investeeringutelt Neil kirjetel näidatakse vastavate investeeringutega seoses laekunud intressi-, dividendi-, rendi-, üüri- jm finantstulud. 3.6. Muud laekumised Siin näidatakse erakorraliste ja muude tulude laekumine. 3.8. Makstud maksudeks Siin näidatakse makstud maksud, mida ei näidata tegevuskulude all.» [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] Lisa 5 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Aktsia- kapital Aaţio Reserv- kapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum-kahjum Oma aktsiad (miinus) Majandusaasta algbilanss Eelneva majandusaasta kasum/kahjum Väljakuulutatud dividendid Reservkapitali muutus Muude reservide muutus Aktsiate emissioon Aktsiate märkimine Aktsiate märkimise tühistamine (sissemakse mittetoimumisel) Fondiemissioon Aktsiakapitali vähendamine Aaţio Arvestusmeetodi muutuse mõju Oma aktsiate ost/müük/tühistamine Aruandeperioodi kasum/kahjum Majandusaasta lõppbilanss [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] Lisa 6 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» KINNISVARAINVESTEERINGUTE JA MATERIAALSE PÕHIVARA MUUTUSTE ARUANNE Kinnis- varainves- teering* Maa enda kasutu- ses* Ehitis enda kasutu- ses* Ehitise akumu- leeritud kulum Lõpeta- mata ehitus Muu materi- aalne põhi- vara* Muu materiaalse põhivara akumuleeri- tud kulum Aasta alguses (*soetusmaksumuses) Ettemaksed Soetamine Soetatud äriühenduse kaudu Müük (*soetusmaksumuses) Ümberklassifitseerimine Rekonstrueerimine Allahindlus Allahindluse korrigeerimine Mahakandmine Majandusaasta kulum Aasta lõpuks [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] Lisa 7 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» NÕUDED RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISADELE 1. Raamatupidamise seaduse § 16 punktis 4 sätestatud olulisuse printsiibi kohaselt on kindlustusandja kohustatud aruannetes kajastama kogu olulist informatsiooni, mis mõjutab tema finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 2. Raamatupidamise seaduse § 16 punktis 9 sätestatud avalikustamise printsiibi kohaselt esitatakse raamatupidamise aruannetes kogu informatsioon, mis võimaldab saada kindlustusandja finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Raamatupidamise aruannetes kajastatakse ka vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 3. Raamatupidamise aruannete lisade vorme üldjuhul ei kehtestata. Lisades selgitatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid ning reguleerimis- ja lõpetamiskannete mõju kindlustusandja finantsseisundile ja majandustulemustele. Lisad koostatakse süsteemselt ja nummerdatakse lähtudes kirjete järjekorrast. Viide teatud kirjet selgitava lisa numbrile näidatakse kirje kõrval sulgudes. 4. Informatsiooni avalikustamisel raamatupidamise aastaaruande ja vahearuande lisades lähtub kindlustusandja Raamatupidamise seaduse §-s 21 ja lisas 3 sätestatust ning käesolevast määrusest. [RTL 2003, 44, 652; 11.04.2003] 5. Kindlustusandja esitab raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud aruannete lisades järgmist kindlustustegevust käsitlevat informatsiooni: A. Kahjukindlustusandja näitab lisades: 1) brutopreemiaid; 2) bruto teenitud preemiaid; 3) bruto kahjunõudeid; 4) bruto tegevuskulusid; 5) väljamineva edasikindlustuse tulemit. Otseses kindlustustegevuses näidatakse punktides 1æ5 toodud summad kolme suurima kindlustusliigi osas «Kindlustustegevuse seaduse» paragrahvi 8 lõikes 4 esitatud liikide lõikes. Sissetuleva edasikindlustuse osas näidatakse lisades punktides 1æ5 toodud summad, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest. (Rahandusmin m 20.12.2001 Nr.134 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 36) B. Elukindlustusandja näitab lisades: 1) Brutopreemiaid otsesest kindlustustegevusest ja sissetuleva edasikindlustuse osas, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest. Otsesest kindlustustegevusest saadud brutopreemiaid näidatakse järgmise jaotuse järgi, kui järgnevate summade osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest: I. a) preemiad üksiklepingutest; b) preemiad grupilepingutest; II. a) regulaarsed preemiad; b) ühekordsed preemiad; III. a) preemiad kasumiosaluseta lepingutest; b) preemiad kasumiosalusega lepingutest; c) preemiad investeerimisriskiga lepingutest. 2) Väljamineva edasikindlustuse tulemit. 6. Lisades näidatakse bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasude hulgas näidatakse komisjonitasud kindlustuslepingute sõlmimise, uuendamise, preemiate kogumise ja portfelli haldamise eest. 7. Punktides 5 ja 6 käsitletud informatsioon näidatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaasta ja eelneva majandusaasta kohta, vahearuannete lisades aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt) ja eelneva majandusaasta sama perioodi kohta.