Põllumajandusminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks" ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.1 "Investeeringud põllumajandustootmisse" tingimused — RTL, 42, 716

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» raames ettevõtjale põllumajandustootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise tähtaja ja asutuse, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaja, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja korra ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja korra. (2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades «Struktuuritoetuse seadusest» (edaspidi seadus) tulenevaid erisusi. § 2. Meetme eesmärk (1) Meetme üldeesmärk on suurendada põllumajandustootmise konkurentsivõimet. (2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on järgmised: 1) arendada veterinaar- ja fütosanitaarnõuetele ning loomade heaolu ja hügieeninõuetele vastavat keskkonnasäästlikku põllumajandust; 2) tõsta põllumajandusliku tehnoloogia taset ja parandada toodangu kvaliteeti; 3) säilitada tööhõive põllumajanduses; 4) säilitada traditsiooniline põllumajandusmaastik. 2. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE TAOTLEMINE § 3. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kes vastab arengukava peatükis 3.3.2 ning programmitäiendi peatükis «Investeeringud põllumajandustootmisse» taotlejale esitatud nõuetele ning kelle Euroopa Ühenduste asutamislepingu lisas I (edaspidi asutamislepingu lisa I) toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest või laekumisest majandustegevuse tulemusena, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja toetustest. (2) Lõikes 1 nimetatud ettevõtja (edaspidi taotleja) võib taotleda toetust käesoleva määruse lisa 1 punktis 6 nimetatud investeeringuobjektide kohta ka juhul, kui tema poolt: 1) asutamislepingu lisas I toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30 protsenti realiseerimise netokäibest või laekumisest majandustegevuse tulemusena, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja toetustest; 2) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) turismist, käsitööndusest, jaekaubandusest saadud müügitulu või parandustöökodade, masinaühistute või teenindussalongidega seotud teenuste osutamisest saadud tulu oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest või laekumisest majandustegevuse tulemusena, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja toetustest. (3) Taotlejal ei ole riiklikke maksuvõlgnevusi või maksuvõla tasumine on ajatatud. (4) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele, peavad taotleja põllumajandusloomad toetuse taotlemise hetkel olema «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 11 kohaselt põllumajandusloomade registris registreeritud ja nõuetekohaselt identifitseeritud. Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevusele, on talle «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352; 81, 547; 88, 591 ja 593; 2004, 12, 81) § 1091 alusel määratud tootmiskvoot ja kelle kvooti on korrigeeritud sama seaduse § 1091 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt. (5) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 2.1.6 ja 2.2.7 nimetatud tegevustele ei ole taotlejale «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» punkti 9.5 kohaselt tehtud toetuse määramise otsust. § 4. Noor ettevõtja (1) Nooreks ettevõtjaks loetakse füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kes ei ole toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane. (2) Noore ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka äriühingule, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes ei olnud toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane. § 5. Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid (1) Taotleja võib taotleda toetust lisas 1 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide (edaspidi investeeringuobjekt) kohta. Investeeringuobjektiks võivad olla ainult uued masinad ja seadmed ning aretusloomade sünnijärgne esmaostmine. (2) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 7 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab see asuma maapiirkonnas. (3) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset (lisa 2) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti pakkumiskutse) ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine), mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Taotleja ja hinnapakkujad ei tohi omada üksteise ettevõttes osalust. (4) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 7.2 nimetatud investeeringuobjekti kohta või kui antud valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt ühe investeeringuobjekti pakkumiskutse ja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise. Taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada üksteise äriühingus osalust. (5) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka kavandatud investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö), mille kohta on isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist. (6) Kui ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema ettevalmistava töö kohta väljastanud vähemalt kolm vabas vormis kirjalikku pakkumiskutset ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist. Taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada üksteise äriühingus osalust. § 6. Projekti maksumus (1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatavate tegevuste (edaspidi projekt) maksumuse moodustavad: 1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja 2) ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis võib olla kuni 12 protsenti punktis 1 nimetatud maksumusest. (2) Kui ettevalmistava töö maksumus ületab 12 protsenti lõike 1 punktis 1 nimetatud maksumusest, arvestatakse ettevalmistava töö maksumuseks 12 protsenti. § 7. Toetuse määr ja suurus (1) Toetust antakse kuni 50 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjekti kohta, millele antakse toetust kuni 40 protsenti projekti maksumusest. (2) Toetust antakse kuni 60 protsenti projekti maksumusest, kui toetuse taotlemise aastal taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast oli vähemalt 50 protsenti lisas 3 toodud piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), välja arvatud lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 50 protsenti projekti maksumusest, kusjuures arvesse võetakse ainult need taotleja kasutuses olevad põllumassiivid, mis jäävad tervikuna ebasoodsamasse piirkonda. (3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 55 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 65 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 45 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 55 protsenti projekti maksumusest. (4) Taotlejale antakse toetust kavandatava projekti maksumuse ja oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Oma- ja laenuvahendite vahe suurust arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti tegemine on kavandatud mitmele majandusaastale. (5) Lisa 1 punktis 6.1 nimetatud investeeringuobjekti kohta antakse toetust lõigetes 1–3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset arvu hektari kohta ja toetatava ühiku hinna maksimaalset suurust (lisa 4). (6) Paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest makstav toetus ei tohi ületada 15 000 krooni projekti kohta. (7) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, millest muuhulgas üks on lisa 1 punktis 5 toodud investeeringuobjekt, siis antakse ettevalmistava töö kohta toetust vastavalt lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjektidele ettenähtud toetuse määrale. (8) Lõigete 1–7 alusel arvutatud maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta võib olla järgmine: 1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1, 2, 3 või 7 nimetatud tegevustele, siis kuni 4 693 980 krooni aastas ja kuni 9 387 960 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevustele, siis kuni 1 564 660 krooni aastas ja kuni 3 911 650 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevustele, siis kuni 2 346 990 krooni aastas ja kuni 5 476 310 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6 nimetatud tegevustele, siis kuni 782 330 krooni aastas ja kuni 1 564 660 krooni kolmel kalendriaastal kokku. (9) Taotletav toetus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal taotletud summana ning kolmel kalendriaastal kokku taotletud summana ületada lõike 8 punktides 1–4 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühe ettevõtja kohta 4 693 980 krooni aastas ja 9 387 960 krooni kolmel kalendriaastal kokku. (10) Lõigete 1–8 alusel arvutatud maksimaalne projekti maksumus ühe taotleja kohta võib olla järgmine: 1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1, 2, 3 või 7 nimetatud tegevustele, siis kuni 9 387 960 krooni aastas ja kuni 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevustele, siis kuni 3 129 320 krooni aastas ja kuni 7 823 300 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevustele, siis kuni 5 867 475 krooni aastas ja kuni 13 690 775 krooni kolmel kalendriaastal kokku; 4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6 nimetatud tegevustele, siis kuni 1 564 660 krooni aastas ja kuni 3 129 320 krooni kolmel kalendriaastal kokku. (11) Projekti maksumus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal summana ning kolmel kalendriaastal kokku summana ületada lõike 9 punktides 1–4 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühele ettevõtjale 9 387 960 krooni aastas ja 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku. § 8. Taotluse esitamine ja tähtaeg (1) Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus ja äriprojekt ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA), kes on antud meetme rakendusüksus selleks ettenähtud tähtajal. (2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel lisatakse ka koopiad kõikidest esitatavatest originaaldokumentidest ja tõendavate dokumentide koopiatest. (3) Toetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks, kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuse ja põllumassiivide registrisse. (4) PRIA teatab toetuse taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlemiseks esitatakse PRIA-le kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohane avaldus (lisa 5) ja äriprojekt (lisa 6) ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 (edaspidi taotlus). (2) Taotleja isikut tõendavad dokumendid on: 1) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse; 2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri; 3) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikidest osanikest või aktsionäridest koos sünniaja või isikukoodiga, kui taotlejaks on äriühing, kes taotleb toetust § 7 lõikes 3 nimetatud määral. (3) Taotleja või tema ettevõtte töötaja pädevust tõendav dokument on erialast haridust tõendava dokumendi, töölepingu või tööraamatu koopia või selle väljavõte, millest nähtub vähemalt kaheaastane töökogemus põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes vastaval erialal või põllumajandussaaduste tootmise alal füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi koopia. (4) Taotleja raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid on: 1) äriühingu puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande koopia, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul; 2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande koopia või «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koond ettevõtlustulude ja -kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või ettevõtluse tulude ja kulude koond, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust; 3) taotleja esitatud majandusaasta bilansile vastav pikaajaliste kohustuste loetelu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga. Loetelus näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse suurus ning kreeditori kinnitus loetelus märgitud pikaajalise kohustuse täitmise ja maksetähtaja kohta kinnituse väljaandmise kuupäeva seisuga. Kreeditoride kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264; 2002, 53, 336; 2003, 17, 95) tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste kohta; 4) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga ehitiste, masinate, seadmete, tööriistade, sisseseadete ja muu inventari kohta koostatud loetelu, milles märgitakse põhivara ostmise või ehitamise aasta, soetusmaksumus ja nende soetusmaksumus kokku; 5) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt. (5) Kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid on: 1) koopia väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumisele vastavast investeeringuobjekti pakkumiskutsest koos tehnilise spetsifikatsiooniga; 2) vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise koopiad koos tehnilise spetsifikatsiooniga, kui investeeringuobjekti maksumus ületab 156 466 krooni, kui investeeringuobjekti maksumus on alla 156 466 krooni, siis vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise koopia koos tehnilise spetsifikatsiooniga; 3) vormikohane hinnavõrdlustabel (lisa 7) § 5 lõikes 3 nimetatud investeeringuobjekti kohta, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud; 4) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku koopia, kui see on nõutav «Ehitusseaduses» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131); 5) lisa 1 punktides 1 ja 2 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgsele Euroopa Liidu nõuetele vastavuse kohta; 6) lisa 1 punktides 2.2, 5.11, 5.12, 6.7–6.10, 7.1, 7.3 ja 7.4 loetletud investeeringuobjektide puhul kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse keskkonnateenistuse kinnitatud keskkonnamemorandum või selle koopia, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses» (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579); 7) lisa 1 punktis 7.3 nimetatud investeeringuobjekti korral vallavalitsuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 4 lõike 2 mõistes; 8) lisa 1 punktis 7.2 nimetatud investeeringuobjekti puhul pädeva isiku kooskõlastus; 9) lisa 1 punktides 7.1, 7.3 ja 7.4 nimetatud investeeringuobjektide puhul piirkondliku maaparandusbüroo kooskõlastus ehitusprojektile; 10) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö teenuse ning nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 11) põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piirmääral. Loetelus näidatakse ära taotleja kasutuses olev maa taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, märkides põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkoodiga, maa kasutamise õigusliku aluse ning kasutatava maa suuruse. (6) Taotleja ettevõtte nõuetekohasust tõendab mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust keskkonnakaitsenõuete rikkumise eest või et ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud. (7) Avaldus seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuste registrisse kandmiseks. 3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMISE ALUSED JA KORD § 10. Taotluse vastuvõtmine (1) PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. PRIA teeb väljatrüki taotleja äriregistri kaardist, mille taotleja allkirjastab. (2) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid. (3) Kui avaldus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib PRIA taotluse infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 9 lõikes 7 nimetatud avalduse osast kahes eksemplaris, mille taotleja ja taotluse vastuvõtmiseks volitatud ametnik allkirjastavad. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse nimetatud avalduse väljatrükk, taotleja äriregistri kaart ja kontroll-leht. Teine eksemplar avaldusest väljastatakse taotlejale. (4) Kui taotleja ei esitanud kõiki toetuse taotlemiseks nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt, taotlust vastu ei võeta ja taotlustoimikut ei avata. Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, võtab PRIA taotluse vastu ja volitatud ametnik avab taotlustoimiku. § 11. Andmete õigsuse kontroll (1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust ettenähtud nõuetele. (2) PRIA järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja nõusolekul või selle isiku nõusolekul, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal. (3) Kontrolli tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa. § 12. Taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) PRIA kontrollib vastavalt seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. (2) Nõuetele vastavaks tunnistamiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriprojektis märgitud andmeid omavahel ja neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega ning analüüsib taotleja eelnenud majandustegevust ja kavandatavale projektile järgnevat majandustegevust kajastavaid finantsmajanduslikke andmeid ja nende omavahelisi seoseid. (3) PRIA määrab vastavalt seaduse § 19 lõikele 3 taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud taotluses või muudes käesoleva määruse alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi. Taotluste esitamise lõpptähtajaks loetakse taotluse esitamise aastal taotluste esitamiseks ettenähtud viimase tähtaja viimane päev. (4) Taotleja poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid. § 13. Eelnenud majandustegevuse analüüsimine (1) Taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta andmete alusel tehakse taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks kindlaks, kas tema maksevõime näitaja on suurem kui 1,0, likviidsuskordaja on suurem kui 0,3, käiberentaabluse näitaja on suurem kui –8 protsenti ja võlakordaja on väiksem kui 2,3. Selleks arvutatakse äriprojektis taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud finantsmajanduslike näitajate alusel: 1) maksevõime näitaja, mille arvutamiseks jagatakse käibevara summa vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga; 2) likviidsuskordaja, mille arvutamiseks jagatakse käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga; 3) käiberentaabluse näitaja, mille arvutamiseks jagatakse puhaskasumi summa netokäibe summaga või kassapõhise raamatupidamise arvestuse korral tulude ja kulude vahe jagatakse tulude summaga; 4) võlakordaja, mille arvutamiseks jagatakse pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste summa vastava majandusaasta omakapitali summaga. (2) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse kindlaks vastavalt tegevusele, millele taotleja taotles toetust, ka see, kas: 1) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta realiseeritud piima osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti piima tootmise kogumahust, kui taotleja taotleb investeeringutoetust piimatootmise arendamiseks ja seakasvatusega ei tegele; 2) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta teravilja, rapsi, rüpsi, kartuli, köögivilja, lina, ravimtaimede, rohusööda ja söödajuurvilja realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb investeeringutoetust taimekasvatuse arendamiseks ja loomakasvatusega ei tegele; 3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta puuviljade, marjade, ilupuude ja -põõsaste istikute, seente, mee või energiavõsa realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb toetust põllumajandustootmise mitmekesistamiseks. (3) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse ka kindlaks, et kavandatava investeeringuobjekti maksumus ei ületa äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste ja omakapitali summa (edaspidi bilansi maht) neljakordset mahtu. (4) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud nõude kontrollimisel tehakse kindlaks: 1) kas taotlejale määratud piima tarnimise ja otseturustamise individuaalne kvoot kokku (edaspidi piimakvoot) ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väiksem kui äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal realiseeritud piima ja piimaks arvestatud piimatoodete maht; 2) kas taotlejale on määratud järgmise kvoodiaasta piimakvoodi suurus vastavalt punktile 1, juhul kui taotlus on esitatud perioodil 1. märtsist kuni 31. maini. § 14. Järgneva majandustegevuse analüüsimine (1) Kavandatavale projektile järgneva majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks võrreldakse äriprojektis märgitud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta vastavaid andmeid kavandatavale projektile järgnevate majandusaastate kavandatud andmetega ja nende võrdluse alusel tehakse kindlaks, kas: 1) kavandatava projekti järgselt põllumajandussaaduste realiseerimise netokäive keskmise põllumajandustootmises osaleva töötaja ja haritava maa ühe hektari kohta suureneb; 2) sertifitseeritud seemnega külvatava pinna osakaal kogu külvipinnas ning kasvatatava tera- ja kaunvilja, rüpsi, rapsi, kartuli ja muude kultuuride saagikus suureneb, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjekti kohta; 3) eliit- ja kõrgema sordi piima osakaal piima realiseerimise kogumahus ning põllumajandusloomade produktiivsuse näitajad suurenevad, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeeringuobjekti kohta. (2) Kavandatavale projektile järgneva majandusaasta majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks võrreldakse äriprojektis märgitud taotluse esitamise majandusaasta realiseeritud piima ja piimaks arvestatud piimatoodete mahtu kavandatavale projektile järgnevate majandusaastate kavandatud andmetega ja nende võrdluse alusel tehakse kindlaks, kas realiseeritud piima ja piimaks arvestatud piimatoodete maht ei ületa taotleja taotlemise aasta piimakvooti. § 15. Taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine (1) Taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt ja sellele järgnev majandustegevus on toetuse saamiseks nõuetele vastav, kui: 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2) kõik võrreldavad andmed, sealhulgas analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed samasust kinnitavad. (2) PRIA selleks volitatud ametnik koostab kontroll-lehe. Kui taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt või sellele järgnev majandustegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, tuleb kontroll-lehel märkida, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti. § 16. Taotluse rahuldamine või mitterahuldamine (1) PRIA peadirektor teeb toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates seaduse § 20 lõike 2 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise otsus vormistatakse PRIA peadirektori käskkirjaga. (2) Vajaduse korral võib PRIA peadirektor toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teha 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada. (3) Lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist ja toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuste tegemist taotluste menetlemise järjekorras. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata seaduse § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel. (5) Kui ettevalmistavad tööd ei vasta § 5 lõigetes 5 ja 6 ja § 6 lõike 1 punktis 2 toodud nõuetele või kui esinevad seaduse § 19 lõikes 5 toodud alused, siis jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistavate tööde osas. (6) PRIA saadab taotlejale taotluse mitterahuldamise otsuse koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. § 17. Toetuse vastuvõtmise kinnitamine (1) PRIA saadab pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist toetuse saajale PRIA peadirektori allakirjutatud kinnituskirja kahes eksemplaris ja kulude deklareerimiseks lisas 8 toodud väljamakse taotluse vormi (edaspidi kuludeklaratsioon) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. (2) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks kirjutab toetuse saaja kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari PRIA-le 15 kalendripäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest. (3) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab toetuse saaja, et on nõus: 1) toetust vastu võtma; 2) jätkama põllumajandussaaduste tootmist vastaval põllumajanduslikul tegevusalal, millele ta toetust taotles, vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest; 3) säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest; 4) kasutama toetust sihipäraselt; 5) maksma saadud raha toetuse mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi; 6) täitma muid toetuse saamiseks esitatud nõudeid. (4) Samuti lubab toetuse saaja kinnituskirja tagastamisega PRIA-l teostada järelevalvet investeeringu tegemise ning toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle ning lubab PRIA määratud tähtajal esitada PRIA-le kirjalikud andmed toetuse mõju hindamiseks selle saamisele järgneva viie aasta jooksul seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire ja hindamise üldise korra ja § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire läbiviimise eeskirja kohaselt. § 18. Muudatustest teavitamine Taotleja ning toetuse saaja teavitab PRIA-t kirjalikult: 1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest; 2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühendamisest ja jagamisest ning samuti ettevõtte või selle osa üleminekust; 3) noore ettevõtja puhul osa või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutustest; 4) investeeringuobjektiga seotud muutustest. 5) muudest toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. 4. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED § 19. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine (1) Toetuse saaja teeb vastavalt projektile investeeringu ja esitab investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta. PRIA teatab investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded samaaegselt toetuse taotluste esitamise tähtajaga. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, PRIA-le kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia. (3) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIA-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia; 3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia. (4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele. (5) Investeeringu teostamisega ei tohi alustada ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. § 20. Riiklik järelevalve (1) PRIA kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud investeeringu eest täielikku või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ning nendes esitatud andmete õigsust ja vastavust muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele seaduse § 25 alusel. (2) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida toetuse saaja nõusolekul tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, nõuda investeeringuobjekti ja muude toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise vastavust arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele ja taotlusele ning nõuda investeeringuobjekti lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, sealhulgas: 1) investeeringuobjekti omandiõigust tõendavat dokumenti; 2) kapitalirendi puhul kasutusõigust kinnitavat dokumenti; 3) ehitise korral kasutusluba; 4) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 6 nimetatud keskkonnamemorandumis märgitud välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, maavara või maa-ainese kaevandamisluba või muud kavandatavaks tegevuseks vajalikku luba; 5) lisa 1 punktides 1 ja 2 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljastatud veterinaartõendit; 6) lisa 1 punktis 3 nimetatud investeeringuobjekti puhul ostetud looma põlvnemistunnistust; 7) lisa 1 punktis 6.2 loetletud investeeringuobjektide puhul Taimetoodangu Inspektsiooni väljastatud vastavat ametlikku etiketti või taimepassi või «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 12, 81) alusel «Taimetervise registri» registreerimistunnistust; 8) lisa 1 punktides 7.1 ja 7.2 loetletud investeeringuobjektide puhul vastavat liitumislepingut. (3) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks selle isiku nõusolekul, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal. (4) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa. § 21. PRIA ettekirjutus Seaduse § 25 lõike 1 punkti 5 alusel ja korras on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teha toetuse saajale ettekirjutusi. § 22. Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine (1) Toetus makstakse välja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt. (2) PRIA peadirektor teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Maksmisest keeldumist tuleb otsuses põhjendada. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. Toetuse maksmise otsus tehakse sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arveldusarvele või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arveldusarvele kolme kuu jooksul § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamise päevast arvates. (3) Toetust ei maksta, kui tehakse kindlaks § 16 lõikes 4 toodud taotluse rahuldamata jätmise tingimused või kui: 1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks; 2) toetuse saaja tegevus ei vasta §-s 3 või muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele; 3) investeeringuobjekti kasutamine ei vasta arengukava punktis 3.3.2 toetuse saamiseks ettenähtud nõuetele; 4) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 17 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata; 5) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata. (4) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui ilmnevad § 16 lõikes 5 toodud asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks. (5) Kui toetust ei maksta lõikes 3 toodud asjaolude ilmnemisel, siis ei hüvitata toetuse saajale ka tehtud kulutusi ettevalmistava töö osas. (6) PRIA saadab toetuse saajale toetuse maksmisest keeldumise otsuse koopia selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. § 23. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s vähemalt kuni 2015. a 31. detsembrini ning «Arhiiviseaduse» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) kohaselt. Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 1 TOETATAVATE TEGEVUSTE NIMEKIRI, MILLELE VÕIB PROGRAMMI RAAMES INVESTEERINGUTOETUST TAOTLEDA Tegevused Investeeringuobjektid1 Investeeringuobjektide detailne loetelu 1. Piimatootmine 1.1. Lüpsimasinate, -seadmete ja -aparaatide ostmine ja paigaldamine 1.1.1. Lüpsimasinad, -seadmed ja -aparaadid 1.2. Piima jahutuse ja säilitamise seadmete ja tsisternide, v.a autod ja haagised, ostmine ja paigaldamine 1.1.2. Piima jahutuse ja säilitamise seadmed ja tsisternid, v.a autod ja haagised 2. Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine 2.1. Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine 2.1.1. Loomade üleskasvatusseadmed – inkubaatorid, kiirgus- ja põrandasoojendid 2.1.2. Sööda ettevalmistusmasinad ja -seadmed 2.1.3. Söödamikserid ja -jaoturid 2.1.4. Jootmisseadmed 2.1.5. Allapanulaoturid 2.1.6. Sõnniku ning läga eemaldamise seadmed 2.1.7. Karjatamisseadmed 2.1.8. Laudasisesed veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed 2.1.9. Biopuhastusseadmed 2.1.10. Laudasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed 2.2. Loomakasvatushoonete ja rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine 2.2.1. Veiselaudad, lüpsiplatsid ja piima esmase jahutuse/säilituse ruumid 2.2.2. Sigalad ja söödaköögid 2.2.3. Lambalaudad 2.2.4. Söödahoidlad 2.2.5. Põrandasoojendid 2.2.5. Desinfektsioonivannid 2.2.6. Loomade maha- ja pealelaadimise rajatised 2.2.7. Sõnnikuhoidlad 3. Tõuloomade ostmine 3.1. Veiste ostmine 3.2. Sigade ostmine 3.3. Lammaste ostmine 4. Taimekaitse, sõnnikulaotuse ja seemnekasvatuse seadmete ostmine ja paigaldamine 4.1. Taimekaitsepritside ostmine 4.2. Sõnnikulaoturite ostmine 4.3. Seemnepuhastite, -sorteeride ja -puhistite ning pakendusseadmete ostmine ja paigaldamine 5. Taimekasvatusmasinate ja -seadmete ostmine ja paigaldamine ning taimekasvatuseks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine 5.1. Traktorite ostmine 5.2. Mullaharimisriistade ja -masinate ostmine 5.2.1. Adrad 5.2.2. Randaalid 5.2.3. Tüükoorlid 5.2.4. Libistid 5.2.5. Kultivaatorid 5.2.6. Äkked 5.2.7. Rullid 5.2.8. Freesid 5.2.9. Mullaharimise põimmasinad 5.2.10. Kivikoristus- ja separeerimismasinad 5.3. Külvi- ja istutusmasinate ostmine 5.3.1. Üldotstarbelised reaskülvikud (teraviljale ja peenseemnetele) 5.3.2. Otsekülvikud (teraviljale ja peenseemnetele) 5.3.3. Põimkülvikud (teraviljale ja peenseemnetele) 5.3.4. Lauskülvikud 5.3.5. Rohumaa otsekülvikud 5.3.6. Kartulipanurid 5.3.7. Köögiviljaistutid 5.3.8. Köögiviljakülvikud 5.4. Väetusmasinate ja -seadmete ostmine ja paigaldamine 5.4.1. Tahke mineraalväetiste laoturid ja külvikud 5.4.2. Vedelate mineraalväetiste laoturid ja külvikud 5.4.3. Lubiväetiste laoturid, v.a autod 5.4.4. Väetiste, sh vedelväetiste segamis- ja doseerimisseadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse 5.4.5. Paikväetamise seadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse 5.5. Niisutusmasinate ja -seadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine 5.5.1. Vihmutusseadmed 5.5.2. Altniisutusseadmed 5.5.3. Torud ja voolikud 5.6. Teraviljakombainide ja nende lisaseadmete ostmine 5.6.1. Teraviljakombainid 5.6.2. Põhupurustid 5.6.3. Põhukogurid 5.6.4. Heedrid 5.7. Rohusöötade koristusmasinate ostmine 5.7.1. Niidukid, sh muljur- ja liikurniidukid 5.7.2. Haagiskogurid ja kogurhekseldid 5.7.3. Liikurhekseldid 5.7.4. Kaarutid ja vaalutid 5.7.5. Presskogurid 5.7.6. Pallimähkurid 5.7.7. Konservandi lisamise seadmed 5.8. Kartuli, köögi- ja söödajuurviljade koristusmasinate ostmine 5.8.1. Pealsete eemaldid 5.8.2. Kartulivõtturid ja -kombainid 5.8.3. Köögiviljavõtturid ja -kombainid 5.8.4. Juurikavõtturid ja -kombainid 5.9. Linakoristusmasinate ostmine 5.9.1. Linakitkurid 5.9.2. Linakombainid 5.9.3. Linapöörlid 5.10. Saagi koristusjärgse töötlemise masinate ja seadmete ostmine ning paigaldamine 5.10.1. Vilja- ja heinaseemnepeksurid 5.10.2. Linapeksurid, -kupardid, -hõõrlid ja -muljurid 5.10.3. Eelpuhastid (teraviljale, peenseemnetele, kartulile ja köögiviljadele) 5.10.4. Heinaseemnehõõrlid 5.10.5. Järelpuhastid ja sorteerid (teraviljale, peenseemnetele, kartulile, köögiviljadele, linakiule, ravimtaimedele) 5.10.6. Mobiilsed kuivatid ja seadmed (k.a kuivati sisseseade vahetamine) 5.10.7. Teraviljamuljurid 5.10.8. Köögivilja jahutid ja külmutid 5.11. Hoidlate (teraviljale, peenseemnetele, kartulile, köögiviljadele, lilledele ja istutusmaterjalile) ja kasvuhoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning nende seadmete ostmine ja paigaldamine 5.11.1. Viljahoidla seadmed 5.11.2. Hoidlasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed 5.11.3. Hoidlaseadmed (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks) 5.11.4. Kasvuhoonetehnika 5.11.5. Kasvuhoonesisesed elektri- ja ventilatsioonisüsteemid 5.11.6. Metallpunkrid ja -viljatornid, sh ventileeritavad 5.11.7. Mineraalväetiste hoidlad 5.11.8. Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidlad 5.11.9. Kartulihoidlad 5.11.10. Köögiviljahoidlad ja pakenduskojad 5.11.11. Lillede ja istutusmaterjali hoidlad 5.11.12. Kasvuhooned 5.12. Põllumajandussaaduste kuivatite ehitamine ja rekonstrueerimine 5.12.1. Kuivatid 5.12.2. Kuivatite seadmed 6. Põllumajandustootmise mitmekesistamiseks vajalike istikute ostmine, masinate ja seadmete ostmine ja paigaldamine ning hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine 6.1. Viljapuuaedade, marjapõõsa- ja marjaistandike rajamine ja laiendamine, sertifitseeritud või kontrollitud istikute ostmine 6.1.1. Õunapuud 6.1.2. Madalakasvulised õunapuud 6.1.3. Pirnipuud 6.1.4. Ploomipuud 6.1.5. Kirsipuud 6.1.6. Maasikad 6.1.7. Mustad sõstrad 6.1.8. Punased sõstrad 6.1.9. Astelpajud 6.1.10. Vaarikad 6.1.11. Murakad 6.1.12. Mustikad 6.1.13. Jõhvikad 6.2. Ilupuude ja -põõsaste paljundusmaterjali ostmine 6.2.1. Läiklehised tuhkpuud 6.2.2. Viirpuud 6.2.3. Ligustrid 6.2.4. Thunbergi kukerpuud 6.2.5. Pukspuud 6.2.6. Okaspuud ja -põõsad 6.3. Istandike piirdeaedade ja -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine 6.4. Istandike hooldamiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine 6.5. Puuviljade ja marjade koristusmasinate ja -seadmete ostmine 6.6. Puuviljade ja marjade järelpuhastite ja sorteeride ostmine ja paigaldamine 6.7. Puuviljade ja marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine 6.8. Puuviljade, marjade ja seente jahutite ja külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine 6.9. Puuviljade, marjade ja seente hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine 6.10. Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine 6.10.1. Substraadisegistid 6.10.2. Autoklaavid 6.10.3. Kliimaseadmed ja auruboilerid 6.10.4. Küttseadmed ja -süsteemid 6.10.5. Valgustusseadmed 6.10.6. Kompostisegistid 6.10.7. Pastöriseerimiskambrid 6.11. Mesilastarude ja mesindusinventari (meevurride lahtikaanetus-, pakendus- ja meetöötlemisseadmete ning meesäilitite) ostmine 6.12. Energiavõsa hooldamiseks ja lõikamiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine 7. Infrastruktuuri süsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a liitumistasud olemasolevate süsteemidega) ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine 7.1. Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine) 7.1.1. Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, joogiveekaevud ning veepuhastusrajatised 7.1.2. Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumistasu 7.1.3. Pumplad ja sinna juurde kuuluvad seadmed 7.2. Elektrisüsteemide ja sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a elektrivõrguga liitumine) 7.2.1. Elektriseadmed 7.2.2. Olemasoleva elektrivõrguga liitumistasu. Elektrivõrguga liitumistasu ja elektriseadmete ostmine nii uue installatsiooni kui ka tarbimisvõimsuse suurendamiseks ja taotleja omandisse jääva elektri jaotusvõrgu ehitamiseks liitumispunktist kuni hoone jaotuskilbini (viimane kaasa arvatud) 7.3. Põllumajanduslikele tootmishoonetele juurdepääsuks erateede ehitamine ja rekonstrueerimine 7.4. Reovete puhastussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine 7.3.1. Erateed ning teerajatised: sillad ja truubid 1 objektide hulka kuulub ka sinna juurde kuuluvad automaatika- või infotehnoloogiaseadmed Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 2 PAKKUMISKUTSE

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 3 EBASOODSAMATE JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONDADE VALDADE NIMEKIRI Maakond Vallad 1. Harjumaa 1.1. Anija 1.2. Kernu 1.3. Kuusalu 1.4. Loksa 1.5. Padise 2. Hiiumaa 2.1. Emmaste 2.2. Kõrgessaare 2.3. Käina 2.4. Pühalepa 3. Ida-Virumaa 3.1. Avinurme 3.2. Maidla 3.3. Sonda 3.4. Iisaku 3.5. Illuka 3.6. Lohusuu 3.7. Lüganuse 3.8. Tudulinna 3.9. Vaivara 3.10. Alajõe 3.11. Aseri 3.12. Kohtla 3.13. Toila 4. Jõgevamaa 4.1. Pala 4.2. Kasepää 5. Järvamaa 5.1. Türi 6. Läänemaa 6.1. Kullamaa 6.2. Oru 6.3. Risti 6.4. Taebla 6.5. Lihula 6.6. Martna 6.7. Nõva 6.8. Vormsi 6.9. Hanila 6.10. Noarootsi 6.11. Ridala 7. Lääne-Virumaa 7.1. Vihula 7.2. Viru-Nigula 8. Põlvamaa 8.1. Kanepi 8.2. Mooste 8.3. Orava 8.4. Valgjärve 8.5. Vastse-Kuuste 8.6. Veriora 8.7. Mikitamäe 8.8. Räpina 8.9. Värska 9. Pärnumaa 9.1. Are 9.2. Koonga 9.3. Vändra 9.4. Audru 9.5. Häädemeeste 9.6. Saarde 9.7. Tali 9.8. Tõstamaa 9.9. Varbla 9.10. Kihnu 9.11. Tahkuranna 10. Raplamaa 10.1. Kohila 10.2. Käru 10.3. Märjamaa 10.4. Vigala 11. Saaremaa 11.1. Kaarma 11.2. Laimjala 11.3. Leisi 11.4. Lümanda 11.5. Muhu 11.6. Mustjala 11.7. Orissaare 11.8. Pihtla 11.9. Pöide 11.10. Ruhnu 11.11. Torgu 11.12. Valjala 11.13. Kihelkonna 11.14. Kärla 11.15. Salme 12. Tartumaa 12.1. Meeksi 12.2. Vara 12.3. Võnnu 12.4. Alatskivi 12.5. Mäksa 12.6. Peipsiääre 12.7. Piirissaare 13. Valgamaa 13.1. Karula 13.2. Puka 13.3. Põdrala 13.4. Sangaste 13.5. Taheva 13.6. Tõlliste 14. Viljandimaa – 15. Võrumaa 15.1. Antsla 15.2. Haanja 15.3. Lasva 15.4. Mõniste 15.5. Rõuge 15.6. Sõmerpalu 15.7. Urvaste 15.8. Varstu 15.9. Meremäe 15.10. Misso 15.11. Vastseliina KOKKU 101 Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 4 MAKSIMAALNE ISTIKUTE TOETATAV ÜHIKUTE ARV HEKTARI KOHTA JA MAKSIMAALNE TOETATAVA ÜHIKU HIND Viljapuu-, marjapõõsa- või marjaistikud Maksimaalne toetatav ühikute arv ha kohta Maksimaalne toetatava ühiku hind (EUR) Õunapuud 460 6.40 Madalakasvulised õunapuud 2 500 7.80 Pirnid 460 6.40 Kirsid, ploomid 1 250 6.40 Must sõstar 3 570 0.70 Punane sõstar 3 200 0.70 Vaarikas 5 000 0.70 Maasikas (tavatehnoloogiaga istutamisel) 42 000 0.10 Maasikas (kilemultšiga istandus) 30 000 0.10 Astelpaju 1 250 3.50 Murakas 30 000 0.40 Mustikas 10 000 0.90 Jõhvikas 50 000 0.90 Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 5 PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE AVALDUS1 A osa 1. Taotleja ärinimi2 2. Taotleja või tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi3 Eesnimi Perekonnanimi 3. Taotleja või tema seadusjärgse esindaja isikukood4 4. Äriregistrikood5 5. Käibemaksukohustuslaseks6 registreerimise number 6. Arveldusarve number7 7. Arveldusarve omaniku nimi7 8. Arveldusarve viitenumber7 9. Taotleja postiaadress ja kontaktandmed 9.1. Maakond 9.2. Vald või linn 9.3. Küla, alev, alevik 9.4. Tänav/maja ja postiindeks 9.5. Telefon, faks, e-post 10. Kavandatava investeeringuobjekti asukoht8 10.1. Maakond 10.2. Vald või linn 10.3. Küla, alev, alevik 11. Kood Taotletava põllumajandustootmise investeeringuobjekti nimetus Investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, EEK Toetuse summa, EEK 01 Piimatootmine 11.1 01 Lüpsimasinate, -seadmete ja -aparaatide ostmine ja paigaldamine 11.2 02 Piima jahutuse ja säilitamise seadmete ja tsisternide ostmine ja paigaldamine, v.a autod ja haagised 02 Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine 11.3 01 Loomade üleskasvatusseadmete – inkubaatorite, kiirgus- ja põrandasoojendite ostmine ja paigaldamine 11.4 02 Sööda ettevalmistusmasinate ja -seadmete ostmine ja paigaldamine 11.5 03 Söödamikserite ja -jaoturite ostmine ja paigaldamine 11.6 04 Jootmisseadmete ostmine ja paigaldamine 11.7 05 Allapanulaoturite ostmine ja paigaldamine 11.8 06 Sõnniku ja läga eemaldamise seadmete ostmine ja paigaldamine 11.9 07 Karjatamisseadmete ostmine ja paigaldamine 11.10 08 Laudasiseste veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine 11.11 09 Biopuhastusseadmete ostmine ja paigaldamine 11.12 10 Laudasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ja paigaldamine 03 Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine 11.13 01 Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi ehitamine 11.14 02 Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi rekonstrueerimine 11.15 03 Sigala või söödaköögi ehitamine 11.16 04 Sigala või söödaköögi rekonstrueerimine 11.17 05 Lambalauda ehitamine 11.18 06 Lambalauda rekonstrueerimine 11.19 07 Söödahoidla ehitamine või rekonstrueerimine 11.20 08 Põrandasoojendite ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine 11.21 09 Desinfektsioonivannide ehitamine või rekonstrueerimine 11.22 10 Loomade maha- ja pealelaadimise rajatiste ehitamine või rekonstrueerimine 11.23 11 Sõnnikuhoidla ehitamine 11.24 12 Sõnnikuhoidla rekonstrueerimine 04 Tõuloomade ostmine 11.25 01 Veiste ostmine 11.26 02 Sigade ostmine 11.27 03 Lammaste ostmine 05 Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus 11.28 01 Taimekaitsepritside ostmine 11.29 02 Sõnnikulaoturite ostmine 11.30 03 Seemnepuhastite, -sorteeride ja -puhistite ning pakendusseadmete ostmine ja paigaldamine 06 Taimekasvatus 11.31 01 Traktorite ostmine 11.32 02 Mullaharimisriistade või -masinate ostmine 11.33 03 Külvi- või istutusmasinate ostmine 11.34 04 Väetusmasinate või -seadmete ostmine ja paigaldamine 11.35 05 Niisutusmasinate või -seadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine 11.36 06 Teraviljakombainide ja nende lisaseadmete ostmine 11.37 07 Rohusöötade koristusmasinate ostmine 11.38 08 Kartuli, köögi- või söödajuurviljade koristusmasinate ostmine 11.39 09 Linakoristusmasinate ostmine 11.40 10 Saagi koristusjärgse töötlemise masinate või seadmete ostmine ja paigaldamine 11.41 11 Viljahoidla seadmete ostmine ja paigaldamine 11.42 12 Hoidlasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ning paigaldamine 11.43 13 Hoidlaseadmete (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks) ostmine ja paigaldamine 11.44 14 Kasvuhoonetehnika ostmine ja paigaldamine 11.45 15 Kasvuhoonesiseste elektri- ja ventilatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine 11.46 16 Metallpunkrite ja -viljatornide, sh ventileeritavad, ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine 11.47 17 Mineraalväetiste hoidla ehitamine või rekonstrueerimine 11.48 18 Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidla ehitamine või rekonstrueerimine 11.49 19 Kartulihoidla ehitamine või rekonstrueerimine 11.50 20 Köögiviljahoidla või pakenduskoja ehitamine või rekonstrueerimine 11.51 21 Lillede ja istutusmaterjali hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine 11.52 22 Kasvuhoone ehitamine või rekonstrueerimine 11.53 23 Põllumajandussaaduste kuivati ehitamine või rekonstrueerimine 07 Põllumajandustootmise mitmekesistamine 11.54 01 Sertifitseeritud või kontrollitud viljapuu istikute ostmine 11.55 02 Sertifitseeritud või kontrollitud marjapõõsa istikute ostmine 11.56 03 Sertifitseeritud või kontrollitud marjaistikute ostmine 11.57 04 Ilupuude või -põõsaste paljundusmaterjali ostmine 11.58 05 Istandike piirdeaedade või -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine 11.59 06 Istandike hooldamiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine 11.60 07 Puuviljade või marjade koristusmasinate või -seadmete ostmine 11.61 08 Puuviljade või marjade järelpuhastite või sorteeride ostmine ja paigaldamine 11.62 09 Puuviljade või marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine 11.63 10 Puuviljade, marjade või seente jahutite või külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine 11.64 11 Puuviljade, marjade või seente hoidlate ehitamine või rekonstrueerimine 11.65 12 Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine 11.66 13 Mesilastarude või mesindusinventari ostmine 11.67 14 Energiavõsa hooldamiseks ja lõikamiseks vajalike masinate või seadmete ostmine 08 Infrastruktuuri investeeringud 11.68 01 Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, joogiveekaevu või veepuhastusrajatise ehitamine või rekonstrueerimine 11.69 02 Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine 11.70 03 Pumplate ehitamine või rekonstrueerimine või sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine 11.71 04 Elektriseadmete ostmine ja paigaldamine 11.72 05 Olemasoleva elektrivõrguga liitumine 11.73 06 Erateede ehitamine või rekonstrueerimine või teerajatiste: sildade või truupide ehitamine või rekonstrueerimine 11.74 07 Reovete puhastussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine 12. Kavandatavate investeeringuobjektide käibemaksuta maksumus kokku 12.1. sh kapitalirendiga ostetav 13. Ettevalmistavad tööd 13.1. Kavandatava investeeringuobjektiga seotud projekteerimistööde käibemaksuta maksumus 13.2. Kavandatava investeeringuobjekti projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde käibemaksuta maksumus 13.3. Investeeringutoetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud tööde ja teenuste käibemaksuta maksumus 13.4. Ettevalmistavate tööde käibemaksuta maksumus kokku ridadelt 13.1–13.3 13.5. Ettevalmistavate tööde maksumus, millele taotletakse toetust ning mis ei ületa 12% real 12 olevat investeeringuobjektide käibemaksuta maksumust ja reale 13.4 märgitud summat Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus 14. Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus KOKKU (ridade 12 ja 13.5 summa kokku) 15. Kõrgema toetuse määra taotlemise põhjus: Ebasoodsamast piirkonnast tingitud kõrgem toetusmäär Noorele ettevõtjale ettenähtud kõrgem toetusmäär Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus B osa 16. Kavandatava investeeringu teostamise aeg9 Alguskuupäev ( ) Lõppkuupäev ( ) 17. Kapitalirendile andja10 18. Eelnenud majandusaasta realiseerimise netokäive, sh11 EEK 18.1. omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kokku11 EEK 18.2. maapiirkonna ettevõtluse müügitulu11 EEK 18.3. Põllumajandussaaduste ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu osatähtsus realiseerimise netokäibes11 % 18.4. maapiirkonna ettevõtlusest saadud müügitulu osatähtsus realiseerimise netokäibes11 % 19. Eelnenud majandusaasta majandustegevusest laekumine, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja toetustest, sh12 EEK 19.1. omatoodetud põllumajandussaaduste müügist ja omatoodetud põllumajandussaadustest töödeldud põllumajandustoodete müügist kokku12 EEK 19.2. maapiirkonna ettevõtluse müügitulu12 EEK 19.3. põllumajandussaaduste müügi ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügi osatähtsus majandustegevuse laekumisest12 % 19.4. maapiirkonna ettevõtluse osatähtsus majandustegevuse laekumisest12 % 20. Taotleja tegeleb samaliigiliste ilupuude ja -põõsaste paljundusmaterjali kasvatamisega toetuse saamisele järgneval viiel investeeringujärgsel aastal vähemalt samas koguses, millele toetust taotletakse13 21. Põllumajandusloomad on registreeritud põllumajandusloomade registris ja on vastavalt seadusele nõuetekohaselt identifitseeritud taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga14 22. Kinnitan nõusolekut kapitalirendi puhul toetusraha kapitalirendile andja arveldusarvele kandmiseks15 23. Kinnitan, et kavandatava põllumajandustootmise investeeringu maksumusse on arvestatud vaid käesoleva määruse §-s 6 lubatud kulutused16 24. Kui taotleja taotleb toetust taotlusvormi punktides 11.8, 11.23 ja 11.24 nimetatud investeeringuobjektidele, ei ole taotlejale tehtud ühenduse nõuetega vastavusse viimise toetuse määramise otsust 25. Investeeringuobjektiga kaasneva projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse (mis ei ületa 12% investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusest) eest tasumiseks esitatud arve või arve-saateleht on väljastatud pärast 1. jaanuarit 2004. a16 26. Kavandatavale investeeringule ei ole saadud ja ei taotleta toetust teises maakonnas16 27. Kavandatavale investeeringuobjektile ning sellega seotud ettevalmistavale tööle, millele taotletakse programmi raames investeeringutoetust, ei ole saadud ega taotleta toetust teistest RAK meetmetest ega tagastamatut abi, sh Maaelu Arengukava, PHARE, ISPA, Maailmapanga, EBRD või riigi ega kohaliku omavalitsuse vahenditest16, 17 28. Kokkuvõte investeeringu eesmärkidest ja tegevustest18 29. Loetelu investeeringuga sisuliselt seonduvatest projektidest19 30. Projekti partneri kontaktandmed20 30.1. Partneri ärinimi 30.2. Partneri või tema esindaja ees- ja perekonnanimi Eesnimi Perekonnanimi 30.3. Äriregistrikood või isikukood 31. Taotluse menetlemise ajaks määratud kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed21 31.1. Eesnimi Perekonnanimi 31.2. Postiaadress 31.3. Telefon, faks, e-post 31.4. Amet Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik Riikliku Arengukava põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Kinnitan kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida. Kohustun toetuse saamisele järgneval viiel aastal vastama järelepärimistele ning küsitluslehtedele. Annan nõusoleku oma isikuandmete kandmiseks struktuuritoetuste registrisse ning kasutamiseks toetuse määramisel ja maksmisel. ___________________________ (allkiri) ______________________________________________ (taotluse esitamise kuupäev, kuu ja aasta) (taotleja või tema esindaja ees- ja perekonnanimi) Vastuvõtja allkiri ........................................................ 1 Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus koos äriprojektiga ning neis andmeid tõendavate dokumentidega esitatakse kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse piirkonna Ameti taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametnikule. Avaldus täidetakse trükitähtedega. Kui taotleja ei pea mõnda rida täitma, siis märgitakse vastavale reale sümbol «X». 2 Reale 1 märgitakse taotleja ärinimi, juhul kui ta on kantud äriregistrisse. 3 Reale 2 märgitakse füüsilisest isikust ettevõtja vastavad andmed või äriühingu puhul tema seadusjärgse esindaja vastavad andmed. Taotluse allkirjastab real 2 märgitud isik või taotlust esitama volitatud isik. 4 Reale 3 märgitakse reale 2 märgitud isiku isikukood. 5 Reale 4 märgitakse real 1 märgitud taotleja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrikood. 6 Reale 5 märgitakse real 1 märgitud taotleja käibemaksukohustuslaseks registreerimise number. 7 Reale 6 märgitakse arveldusarve number, millele soovitakse väljamakstava toetusraha kandmist ning millelt tasutakse kavandatava investeeringu eest. Antud arveldusarve number peab olema kantud PRIA kliendiregistri andmebaasi. Juhul kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, märgitakse reale 7 arveldusarve omaniku nimi. Reale 8 märgitakse arveldusarve viitenumber, kui see on omistatud. Read 6, 7, 8 jäetakse täitmata, kui investeering teostatakse kapitalirendiga. 8 Ridadele 10.1–10.3 märgitakse kavandatava investeeringuobjekti asukoht, mis peab ühtima taotluse esitamise piirkonnaga. 9 Reale 16 märgitakse kavandatav projekti alguskuupäev ja projekti lõppkuupäev. Projekti alguskuupäev peab olema hilisem kui 1. jaanuar 2004. a. Projekti lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui PRIA poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuupäev. 10 Reale 17 märgitakse kapitalirendile andja ärinimi, juhul kui taotleja kavandatav investeeringuobjekt ostetakse kapitalirendi korras. Juhul kui nimetatud kapitalirendile andjaid on mitu, märgitakse kõikide kapitalirendile andjate ärinimed. 11 Read 18–18.2 täidab taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust. Ridade 18.3 ja 18.4 andmed arvutatakse järgmiselt: rea 18.1 või vastavalt rea 18.2 andmed jagatakse rea 18 andmetega ja tulemus korrutatakse arvuga 100. 12 Read 19–19.2 täidab taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab kassapõhist raamatupidamise arvestust. Ridade 19.3 ja 19.4 andmed arvutatakse järgmiselt: rea 19.1 või vastavalt rea 19.2 andmed jagatakse rea 19 andmetega ja tulemus korrutatakse arvuga 100. 13 Reale 20 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut, kui investeering on kajastatud real 11.55. 14 Rea 21 täidab taotleja, kelle kavandatav investeeringuobjekt on märgitud ridadele 11.1–11.24 ja on seotud veise- või lambakasvatusega. 15 Reale 22 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut, kui investeering teostatakse kapitalirendiga. 16 Ridadele 23, 24, 25, 26 ja 27 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut. 17 Real 27 kasutatud lühendid: PHARE – Euroopa Liidu PHARE programm; ISPA – Euroopa Liidu vahend ühinemiseelseks struktuuripoliitikaks ja EBRD – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. 18 Reale 28 märgitakse lühidalt projekti eesmärk ja tegevused. 19 Reale 29 märgitakse käesoleva investeeringuga sisuliselt seonduva projekti andmed. Sisuliselt seonduvaks projektiks loetakse projekti, mille teostamine eelnevalt on hädavajalik käesoleva projekti teostamiseks või mille teostamata jätmine takistab käesoleva projekti tegemist. 20 Read 30.1–30.3 täidetakse juhul, kui investeeringu teostamiseks on kaasatud partner. 21 Read 31.1–31.4 täidetakse juhul, kui taotleja on määranud taotluse menetlemise ajaks kontaktisiku, kelleks ei ole real 2 märgitud isik. MEEDE 3.1 Palun vastake kõikidele küsimustele. Valige üks sobiv vastusevariant ja tehke kasti vastav märge (

)! I. Horisontaalsed indikaatorid 1. Projekti rakendamise asukoht1

1. Maal

2. Linnas

3. Regionaalselt määratlemata 2. Mõju keskkonnaseisundile2

1. Suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele

2. Keskkonnasõbralik

3. Neutraalne Põhjendage, milles väljendub projekti positiivne või keskkonnasõbralik mõju keskkonnaseisundile (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne»). ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 3. Mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt3

1. projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele

2. projekt vähendab soolist ebavõrdsust

3. projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust Põhjendage, milles väljendub projekti suunatud või vähendav mõju soolisele ebavõrdusele (vastama ei pea, kui vastasite «ei mõjuta»). .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 4. Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives4

1. projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerimist tööturule

2. projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes

3. projekt edendab naisettevõtlust

4. projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist

5. projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele raskesti määratav 5. Mõju infoühiskonna edendamisele5

1. infoühiskonda edendava mõjuga

2. neutraalne Põhjendage, milles väljendub projekti edendav mõju infoühiskonna edendamisele (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne»). .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................. 6. Mõju tööhõivele (töökohtade loomise läbi)6

1. töökohti loov

2. neutraalne Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti loov! 7. Loodavate töökohtade arv7 1. Kokku ................... sh .................... naist .................... meest 8. Mõju tööhõivele (töökohtade säilitamise läbi)8

1. töökohti säilitav

2. neutraalne Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti säilitav! 9. Säilitavate töökohtade arv 9 1. Kokku ................... sh .................... naist .................... meest II. Meetmespetsiifilised indikaatorid 2.1. Teie talu/ettevõtte tootmistüüp (valige üks vastuse variant)10

1. Taimekasvatus

2. Aiandus

3. Puuviljakasvatus

4. Püsikultuurid

5. Piimatootmine

6. Veisekasvatus

7. Seakasvatus

8. Linnukasvatus

9. Muu loomakasvatus

10. Segatootmine 2.2. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis vastavad tabelis nimetatud nõuetele enne investeeringu tegemist. Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).11 Kasvatamine vastab keskkonnakaitse nõuetele v.a sõnnikukäitlus (1) Kasvatamine vastab sõnnikukäitluse nõuetele (2) Kasvatamine vastab loomade heaolu, veterinaar- ja hügieeninõuetele (3) Kokku nõuetele vastavad loomakohad (4) Muud* (5) Kokku (6=4+5) (1) Loomakohtade arv Sh (2) veised (3) sead (4) lambad * Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega 2.3. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis on seotud toetust saanud objektidega pärast investeeringu tegemist. Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).12 Seotud tootmise vastavusse viimisega keskkonnakaitse nõuetega v.a sõnnikumajandus (1) Seotud investeeringutega sõnnikumajandusse (2) Seotud tootmise vastavusse viimisega loomade heaolu, veterinaar- ja hügieeninõuetega (3) Kokku objektide seotud loomakohad (4) Muud* (5) Kokku (6=4+5) (1) Loomakohtade arv Sh (2) veised (3) sead (4) lambad * Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega 2.4. Kas Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega?

1. Jah

2. Ei Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega! 2.5. Milliste loetletud EL nõuetega oli Teie tootmine enne toetuse saamist vastavuses? (Valige sobiv vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)

1. keskkonnanõuetega

2. veterinaarnõuetega

3. hügieeninõuetega

4. fütosanitaarnõuetega 2.6. Kas Te taotlete toetust selleks, et viia tootmine vastavusse EL nõuetega?

1. Jah

2. Ei Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on pärast investeeringu tegemist vastavuses EL nõuetega! 2.7. Milliste loetletud EL nõuetega on Teie tootmine pärast toetuse saamist vastavuses? (Valige sobiv vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)

1. keskkonnanõuetega

2. veterinaarnõuetega

3. hügieeninõuetega

4. fütosanitaarnõuetega 1 Projekti rakendamise asukoha määramisel valitakse asukoht, kus projekti soovitakse ellu viia ehk kus hakkab asuma investeeringuobjekt või mis ala ta teenindab. Kui taotletavat objekti kasutatakse nii linnas kui maal, siis valitakse vastuse variandiks regionaalselt määratlemata. 2 Projekti mõju keskkonnale sõltub taotletavatest objektidest. Kui taotletakse toetust mitmele objektile, millest üks on suunatud keskkonna parandamisele (nt vee puhastamise seadmed), aga teise objekti mõju on neutraalne, siis valitakse vastuseks keskkonnasõbralik. Kui taotletakse toetust ühele objektile, mis on otseselt suunatud keskkonna parandamisele (reovete puhastussüsteemide ehitamine), siis valitakse vastusevariant nr 1. Kui taotletaval objektil pole üldse mõju keskkonnale, siis valitakse vastusevariant nr 3. 3 Eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele üldiselt neutraalne. Kui leitakse, et projekt on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele või vähendab soolist ebavõrdsust, siis valitakse vastav vastusevariant. 4 Eeldatav mõju soolise võrdõiguslikkuse vähendamisele tööhõives raskesti määratav. 5 Eeldatav mõju infoühiskonnale on «neutraalne». 6, 7 Uue töökoha all mõistetakse projekti kaudu loodavaid töölepingu alusel täistööajaga töökohti. Töökohad võivad olla hooajalised, täis- või osalise tööajaga. Töökohad märgitakse arvestatuna täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku. Kui töökoht on näiteks osalise tööajaga (nt poolepäevane), saadakse 0,5 uut töökohta. Kui töökoht on hooajaline, saadakse näiteks kolmekuulise tööperioodi puhul 0,25 töökohta. 8, 9 Säilitatud töökohtade hulka ei saa automaatselt lugeda näiteks praegust töötajate arvu, kuid säilitatud töökohtade hulka saab lugeda sellised kohad, mis ilma projektile antava struktuuritoetuseta kaoksid. Töökohad märgitakse arvestatuna täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku. Kui töökoht on näiteks poolepäevane, saadakse 0,5 uut töökohta. Kui töökoht on hooajaline, saadakse näiteks kolmekuulise tööperioodi puhul 0,25 töökohta. 10 Ettevõtete tüpoloogia Nr Tootmissuund Peamise tootmissuuna kirjeldus 1. Taimekasvatus Taimekasvatussaaduste realiseerimise netokäive on suurem kui 1/3 kogu realiseerimise netokäibest ning karjatatavate loomade, samuti teraviljasööjate loomade (sigade ja lindude) realiseerimise netokäive on mõlemad alla 1/3. 2. Aiandus Aiandussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 3. sh puuvilja- ja marjakasvatus Puuvilja ja marjade realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 4. Püsikultuurid Muude püsikultuuride ja kombineeritult mitmesuguste püsikultuuride realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 5. Piimatootmine Piima realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 6. Veisekasvatus Veiseliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 7. Seakasvatus Sealiha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 8. Linnukasvatus Linnuliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 9. Muu loomakasvatus Lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 10. Segatootmine Piima, veiseliha, lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive moodustab 1/3 kuni 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. 11 Tabel täidetakse juhul, kui taotletakse toetust tegevustele – piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine. Näide: Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg 5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6). 12 Tabel täidetakse juhul, kui taotletakse toetust tegevustele – piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine. Näide: Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg 5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6). Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 6 PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE ÄRIPROJEKT Tabel 1. Taotleja andmed ja äriprojekti üldine iseloomustus A B C 1 Taotleja ärinimi1 2 Taotleja või tema esindaja ees- ja perekonnanimi2 3 Taotleja või tema esindaja isikukood3 4 Äriregistri kood 5 Maksukohustuslaste registri tõendi number4 6 Taotleja postiaadress ja kontaktandmed 7 Kavandatava investeeringu teostamise aeg5 Aasta Kvartal Aasta Kvartal 8 Kavandatava investeeringuobjekti asukoht 9 Kavandatava investeeringu koondnimetus 10 Tegevusala, mille arendamiseks toetust taotletakse 11 Kavandatava investeeringu eesmärk ja investeeringujärgse majandustegevuse lühikirjeldus 12 Kavandatava ehitise puhul planeeritav ehitise kasutusloa saamise aeg Aasta Kvartal Tabel 2. Maakasutus, külvatav seeme, loomakohad ja tööjõud A B C D E F G Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Maakasutusõigus (täpsusega 0,1 ha) 2 – omandis 3 – kasutusvalduses 4 – rendile võetud 5 – ajutise kasutuslepingu alusel 6 – muu 7 Maa KOKKU6 8 sh haritav maa 9 sh ebasoodsamas piirkonnas 10 Haritav maa kasvatatavate kultuuride lõikes (täpsusega 0,1 ha)7 11 – teravili 12 13 – kartul 14 – 15 – 16 – 17 – 18 – 19 – rohusööt 20 – 21 Haritav maa KOKKU8 22 Sertifitseeritud seemnega külvatud ja külvatav pind KOKKU 23 sh teravili 24 sh raps (rüps) 25 sh kartul 26 Loomakohtade arv9 27 sh Euroopa Liidu veterinaarnõuetele vastavaid10 28 Tööjõud11 29 – töölepingu alusel töötavad isikud 30 – muudel alustel12 31 Tööjõud KOKKU 32 sh põllumajandustootmises hõivatute aasta keskmine arv Tabel 3. Toodangunäitajad13 A B C D E F G H Mõõtühik Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Toodang14 2 – teravili tonn 3 – raps (rüps) tonn 4 – kartul tonn 5 – ilupuud ja -põõsad tk 6 – 7 – marjad kg 8 – puuviljad kg 9 – piim tonn 10 – veiseliha tonn 11 – sealiha tonn 12 – mesindussaadused kg 13 – 14 Loomade ja lindude aasta keskmine arv 15 – lüpsilehmad 16 – noor- ja nuumveised 17 – emised 18 – nuumsead 19 – 20 – 21 – 22 Saagikuse ja produktiivsuse näitajad 23 – teravili t/ha 24 – raps (rüps) t/ha 25 – kartul t/ha 26 – 27 – 28 – 29 – 30 – piima lehma kohta aastas kg 31 – veiste kaaluiive ööpäevas g 32 – sigade kaaluiive ööpäevas g 33 34 Puu- ja marjakultuuride istutustihedus 35 – tk/ha × × × 36 – tk/ha × × × 37 – tk/ha × × × 38 – tk/ha × × × Tabel 4. Turg ja konkurents A B 1. Investeeringueelsete toodete ja teenuste lühikirjeldus 2. Kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldus 3. Toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid15 4. Kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid15 5. Konkurentsivõime16 Tabel 5. Varad, kohustused ja omakapital17 A B C D E F G Taotlemisele eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga Taotlemise majandusaasta viimase päeva seisuga Planeeritava esimese majandusaasta viimase päeva seisuga Planeeritava teise majandusaasta viimase päeva seisuga Planeeritava kolmanda majandusaasta viimase päeva seisuga 1 VARAD (AKTIVA) 2 Käibevara 3 Raha ja pangakontod 4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 5 Nõuded ostjate vastu 6 sh ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) 7 Mitmesugused nõuded 8 Viitlaekumised 9 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10 sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 Varud KOKKU 12 – tooraine ja materjal 13 – lõpetamata toodang 14 – noor- ja nuumloomad 15 – valmistoodang 16 – ostetud kaubad müügiks 17 – ettemaksed hankijatele 18 Käibevara KOKKU 19 Põhivara 20 Pikaajalised finantsinvesteeringud 21 Maa 22 Istandikud 23 Ehitised 24 Masinad ja seadmed 25 Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 26 Tõu- ja produktiivloomad 27 Akumuleeritud põhivara kulum (miinusega) 28 Lõpetamata ehitised 29 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 30 Põhivara KOKKU 31 Immateriaalne põhivara 32 VARAD (AKTIVA) KOKKU 33 KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA) 34 Lühiajalised kohustused 35 Võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) 36 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed 37 Kapitalirendi tagasimaksed järgmisel perioodil 38 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 39 Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 40 Võlad hankijatele 41 Mitmesugused võlad 42 Maksuvõlad 43 Viitvõlad 44 Lühiajalised eraldised 45 Muud ettemaksed, tulevaste perioodide tulud 46 Lühiajalised kohustused KOKKU 47 Pikaajalised kohustused 48 Mittekonverteeritavad võlakohustused 49 sh kapitalirendi kohustus 50 Konverteeritavad võlakohustused 51 Pangalaenud 52 Muud laenud krediidiasutustelt 53 Muud pikaajalised võlad 54 Pikaajalised eraldised 55 Pikaajalised kohustused KOKKU 56 Kohustused KOKKU 57 Omakapital 58 ………. kapital18 59 sissemaksed19 60 Aažio 61 Reservid 62 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 63 Aruandeaasta kasum (kahjum) 64 Oma aktsiad või oma osad (miinusega) 65 Omakapital KOKKU 66 KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA) KOKKU Tabel 6. Kasumiaruanne20 A B C D E F G Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Äritulud 2 Realiseerimise netokäive 3 Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus 4 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks 5 Muud äritulud 6 sh dotatsioonid/toetused 7 Äritulud KOKKU 8 Ärikulud 9 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 Mitmesugused tegevuskulud 11 Tööjõukulu 12 Kulum 13 Muud ärikulud 14 Ärikulud KOKKU 15 Finantstulud 16 Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 17 Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 18 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 19 Kasum valuutakursi muutustest 20 Muud intressi- ja finantstulud 21 Finantstulud KOKKU 22 Finantskulud 23 Tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 24 Sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 25 Intressikulud 26 Kahjum valuutakursi muutustest 27 Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 28 Muud finantskulud 29 Finantskulud KOKKU 30 Kasum (kahjum) majandustegevusest 31 Erakorralised tulud 32 Erakorralised kulud 33 Kasum (kahjum) enne maksustamist 34 Tulumaks21 35 Aruande puhaskasum (-kahjum) Tabel 7. Realiseerimine22 A B C D E F G H Mõõtühik Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Toodangu ja teenuste realiseerimise maht 2 – teravili tonn 3 – raps (rüps) tonn 4 – kartul tonn 5 – ilupuud ja -põõsad tk 6 – 7 – marjad kg 8 – puuvili kg 9 – piim tonn 10 sh eliit- ja kõrgema sordi piim tonn 11 – veiseliha tonn 12 – sealiha tonn 13 – mesindussaadused kg 14 – 15 Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemine taotleja ettevõttes 23 16 – piim tonn 17 – 18 – 19 Keskmine ühiku realiseerimishind 20 – teravili krooni/t 21 – raps (rüps) krooni/t 22 – kartul krooni/t 23 – ilupuud ja -põõsad krooni/tk 24 – 25 – marjad krooni/kg 26 – puuvili krooni/kg 27 – piim krooni/ t 28 – veiseliha krooni/t 29 – sealiha krooni/t 30 – mesindussaadused krooni/kg 31 – 32 Realiseerimise netokäive 33 – teravili krooni 34 – raps (rüps) krooni 35 – kartul krooni 36 – ilupuud ja -põõsad krooni 37 – krooni 38 – marjad krooni 39 – puuvili krooni 40 – piim krooni 41 – veiseliha krooni 42 – sealiha krooni 43 – mesindussaadused krooni 44 – krooni 45 – krooni 46 krooni 47 – krooni 48 – muu realiseerimine krooni 49 Realiseerimise netokäive KOKKU krooni 50 sh omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerimine krooni 51 töötlemisest saadud põllumajandustoodete realiseerimine krooni 52 sh väikeettevõtlusest saadud müügitulu krooni Tabel 8. Kulud24 A B C D E F G Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Ostetud kaubad, toore, materjal ja teenused 2 – seeme 3 – väetis 4 – taimekaitsevahend 5 – sööt 6 – veterinaarteenus 7 – 8 – 9 – 10 – 11 – 12 Ostetud kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU 13 sh piimatootmisele25 14 sealiha tootmisele25 15 teravilja ja rapsi (rüpsi) kasvatamisele25 16 Mitmesugused tegevuskulud 17 – 18 – 19 – 20 – 21 – 22 – 23 – 24 – 25 Mitmesugused tegevuskulud KOKKU 26 Tööjõukulud 27 – palgakulud 28 – sotsiaalmaksukulud 29 – kulud erisoodustustele 30 – füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu kulu 31 Tööjõukulud KOKKU 32 Kulum 33 sh põhivara kulum 34 Muud ärikulud 35 – 36 – 37 Muud ärikulud KOKKU 38 Ärikulud KOKKU Tabel 9. Raha liikumine26 A B C D E F Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta Planeeritav teine majandusaasta Planeeritav kolmas majandusaasta 1 Raha jääk perioodi alguseks 2 Rahalised sissetulekud 3 Laekumised toodangu ja teenuste müügist KOKKU 4 – teravili 5 – raps (rüps) 6 – kartul 7 – ilupuud ja -põõsad 8 – 9 – marjad 10 – puuvili 11 – piim 12 – veiseliha 13 – sealiha 14 – mesindussaadused 15 – 16 – 17 – 18 – 19 – muu realiseeritav kaup ja teenus 20 Ostjatelt eelmisel majandusaastal laekumata arved 21 Tagastatav käibemaks27 22 Lühiajalised laenud28 23 Pikaajalised laenud28 24 Muud laekumised KOKKU 25 – 26 – 27 Rahalised sissetulekud KOKKU 28 Rahalised väljaminekud 29 Kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU 30 – 31 – 32 – 33 – 34 – 35 – 36 – 37 – 38 Mitmesugused tegevuskulud KOKKU 39 – 40 – 41 – 42 – 43 – 44 – 45 – 46 – 47 Muud ärikulud 48 Tööjõukulud KOKKU 49 – palgakulu 50 – sotsiaalmaks 51 – erisoodustuste kulu 52 – füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks 53 Muud väljaminekud KOKKU 54 – 55 – ettevalmistavad tööd29 × × × 56 Eelmise majandusaasta võlad hankijatele 57 Maksuvõlad 58 Makstav käibemaks30 59 Kasutusrendi maksed31 60 Laenude intressid KOKKU 61 – lühiajaliste laenude intressid 62 – pikaajaliste laenude intressid 63 – kapitalirendi intressid 64 Laenude tagasimaksmine KOKKU 65 – lühiajalised laenud 66 – pikaajalised laenud 67 – eelmiste perioodide kapitalirendi põhiosa 68 Rahalised väljaminekud KOKKU 69 Raha jääk pärast väljaminekute mahaarvamist32 70 Mittetoetatav investeering KOKKU33 71 – × × 72 – × × 73 – × × 74 – Raha jääk investeeringuteks34 × × 75 – Taotlemisele eelnenud aastatel tehtud ettevalmistava töö maksumus35 × × × 76 Raha jääk toetatavaks investeeringuks36 × × 77 Kavandatav investeering, millele taotletakse toetust37 × × 78 sh kapitalirendi korras teostatav investeering × × 79 Kavandatavaks investeeringuks kasutatavate oma- ja laenuvahendite ning toetatava investeeringu maksumuse vahe38 × × 80 Laenu vajadus toetatava investeeringu tegemiseks × × 81 Investeeringutoetuse laekumine × × 82 Raha jääk perioodi lõpuks39 Tabel 10. Kavandatavate investeeringuobjektide ehitamisele, rekonstrueerimisele ja ostmisele ning ettevalmistavatele töödele tehtavate kulutuste rahaline jaotus40 A B B1 C D E F G H I J Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta Taotluse esitamise majandusaasta Planeeritav esimene majandusaasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 1 Toetatavad investeeringud 2 Piimatootmine KOKKU 3 – × 4 – × 5 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 6 Loomakasvatus KOKKU 7 – × 8 – × 9 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 10 Tõuloomade ostmine 11 – × 12 – × 13 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 14 Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus KOKKU 15 – × 16 – × 17 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 18 Taimekasvatus KOKKU 19 – × 20 – × 21 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 22 Põllumajandustootmise mitmekesistamine KOKKU 23 – × 24 – × 25 – × 26 – × 27 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 28 Infrastruktuuri investeeringud KOKKU 29 – × 30 – × 31 – × 32 – × 33 – ettevalmistavad tööd41 × × × × × 34 Ettevalmistavad tööd KOKKU42 × × × × × 35 Toetatavad investeeringud KOKKU43 36 Mittetoetatavad investeeringud KOKKU 37 – 38 – 39 – 40 – 41 – 42 Investeeringud KOKKU Tabel 11. Investeeringuobjektid A B C D E F G H I J Kood45 Objektide arv Käibemaksuga soetusmaksumus, kroonides Käibemaksuta soetusmaksumus, kroonides Taotletava toetuse määr Investeeringuobjekti finantseerimine, kroonides Laenuvahendite allikad46 % Taotletav toetus Oma- ja laenuvahendid 1 Toetatavad investeeringuobjektid44 2 Piimatootmine KOKKU Kood × × 3 – 4 – 5 – 6 Loomakasvatus KOKKU Kood × × 7 – 8 – 9 – 10 Taimekaitse, orgaanilise väetise laotus ja seemnekasvatus KOKKU Kood × × 11 – 12 – 13 – 14 Tõuloomade ostmine KOKKU Kood × × 15 – 16 – 17 – 18 Taimekasvatus KOKKU Kood × × 19 – 20 – 21 – 22 Põllumajandustootmise mitmekesistamine KOKKU Kood × × 23 – 24 – 25 – 26 – 27 Infrastruktuuri investeeringud KOKKU × × 28 – 29 – 30 – 31 – 32 Toetatavad investeeringuobjektid KOKKU × × 33 Ettevalmistavad tööd KOKKU47 × × × × × 34 Ettevalmistavad tööd, kuni 12% investeeringuobjektide maksumusest × × × 35 Toetatav investeering KOKKU48 × × × 36 Mittetoetatavad investeeringuobjektid KOKKU × × × × 37 – × × × × 38 – × × × × 39 – × × × × 40 – × × × × 41 – × × × × 42 Investeeringuobjektid KOKKU × × × ×49 Tabel 12. Riskianalüüs ja muu lisateave äriprojekti kohta A B 1 Kavandatava investeeringuga kaasnevate riskide lühikirjeldus: 2 Kavandatava investeeringuga kaasnevaid riske vähendavate tegevuste lühikirjeldus: 3 Lisateave äriprojekti kohta:50 4 Eelnenud aastatel põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames saadud investeeringutoetusi on kasutatud sihipäraselt51 JAH EI Skeem 1. Ettevõtte paiknemise skeem52 1 Tabeli 1 reale 1 märgitakse taotleja ärinimi, juhul kui ta on kantud äriregistrisse. 2 Tabeli 1 reale 2 märgitakse füüsilisest isikust ettevõtja vastavad andmed ja äriühingu puhul tema esindaja vastavad andmed. 3 Tabeli 1 reale 3 märgitakse reale 2 märgitud isiku isikukood. 4 Tabeli 1 reale 5 märgitakse füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse, maksukohustuslaste registri tõendi number. 5 Tabeli 1 reale 7 märgitakse kavandatava investeeringu teostamise aasta või aastad ja vastava aasta I, II, III või IV kvartal. Juhul kui investeeringu teostamine toimub pikemal perioodil kui üks kvartal, siis märgitakse vastavad kvartalid. Esimeseks (I) kvartaliks loetakse vastava aasta perioodi jaanuarist kuni märtsini, teiseks (II) aprillist kuni juunini, kolmandaks (III) juulist kuni septembrini ning neljandaks (IV) oktoobrist kuni detsembrini. 6 Tabeli 2 reale 7 märgitakse ridade 2–6 summa. 7 Tabeli 2 ridadele 14 kuni 20 märgitakse ridadel 11 kuni 13 nimetamata põllukultuurid. 8 Tabeli 2 reale 21 märgitakse ridade 11–20 summa. Rea 21 andmed peavad vastama rea 8 andmetele. 9 Tabeli 2 reale 26 märgitakse loomakohtade arv kõigi taotlejale kuuluvate loomaliikide osas kokku. 10 Tabeli 2 reale 27 märgitakse Euroopa Liidu veterinaarnõuetele vastavate loomakohtade arv kokku. 11 Tabeli 2 ridadele 29–32 märgitakse täistööajaga hõivatute aasta keskmine arv, ühe komakohaga. 12 Tabeli 2 reale 29 märgitakse hõivatute aasta keskmine arv, arvestades füüsilisest isikust ettevõtjat ennast, palgata peretöötajaid, juhatuse liikmeid jt taotleja majandustegevusega seotud isikuid. 13 Tabel 3 täidetakse taotleja kogu majandustegevuse kohta. 14 Tabeli 3 ridadele 2–13 märgitakse vastav toodang tonnides, kilogrammides vm mõõtühikutes. 15 Tabeli 4 reale 4 märgitakse, kas toodete ja teenuste osutamise viis on müük hulgi- või jaekaubandusele, toitlustusettevõtetele või muul viisil. 16 Tabeli 4 reale 5 märgitakse taotleja eelised konkurentidega võrreldes. 17 Tabeli 5 täidab ka taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab kassapõhist raamatupidamise arvestust. Andmed esitatakse kroonides. 18 Tabeli 5 rea 58 veergu B märgitakse vastavalt kas aktsiakapital, osakapital või füüsilisest isikust ettevõtja omakapital. 19 Tabeli 5 reale 59 märgib taotleja, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, ettevõtte jooksva aasta väljaminekute ja sissemaksete vahe (neto). 20 Tabeli 6 andmed esitatakse kroonides. Tabeli 6 täidab ka taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab kassapõhist raamatupidamise arvestust ja taotleja, kes kasutab kasumiaruande skeemi 2, tehes eelnevalt vajalikud ümberarvestused kasumiaruande kirjetel. 21 Tabeli 6 reale 34 märgib taotleja, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, ettevõtluse tulult arvestatud tulumaksu. 22 Tabel 7 täidetakse taotleja kogu majandustegevuse kohta. Andmed esitatakse kroonides ilma käibemaksuta. 23 Tabeli 7 ridadele 16–18 märgitakse taotleja ettevõttes ümbertöötlemiseks kasutatavad omatoodetud põllumajandussaaduste kogused. 24 Tabel 8 täidetakse taotleja kogu majandustegevuse kohta. Andmed esitatakse kroonides ilma käibemaksuta. 25 Tabeli 8 ridadele 13–15 märgitakse real 12 märgitud ostetud kaupade, toorme, materjalide ja teenuste kulud piima ja sealiha tootmisele ning teravilja ja rapsi (rüpsi) tootmisele. Ridade 13–15 summa ei või ületada rea 12 andmeid. 26 Tabel 9 täidetakse taotleja kogu majandustegevuse kohta. Andmed esitatakse kroonides ilma käibemaksuta. 27 Tabeli 9 reale 21 märgitakse riigi poolt taotleja arveldusarvele tagastatav käibemaks. 28 Tabeli 9 ridadele 22 ja 23 märgitakse vastaval majandusaastal võetud ja taotleja arveldusarvele või kassasse laekuvad laenusummad, välja arvatud real 80 märgitud laenu vajadus toetatava investeeringu tegemiseks. 29 Tabeli 9 rea 55 veergu C märgitakse taotluse esitamise majandusaastal kavandatava investeeringuobjektiga seotud ettevalmistava töö maksumus selles ulatuses, mis ei ole märgitud reale 77. 30 Tabeli 9 reale 58 märgitakse riigile taotleja arveldusarvelt käibemaksuna makstav summa. 31 Tabeli 9 reale 59 märgitakse kasutusrendi maksete tasumine koos intressidega. 32 Tabeli 9 rida 69 arvutatakse järgmiselt: rea 1 andmetele liidetakse rea 27 andmed ja lahutatakse rea 68 andmed. 33 Tabeli 9 rea 70 veergudesse C ja D märgitakse mittetoetavad investeeringud kokku vastavalt tabeli 11 reale 34. Rea 70 veergudesse E ja F märgitakse kavandatavad investeeringud ridadele 71–73 märgitud vastava aasta investeeringute summana veerule F. 34 Tabeli 9 rea 74 veerud C ja D arvutatakse järgmiselt: rea 69 andmetest lahutatakse rea 70 andmed. 35 Tabeli 9 reale 75 märgitakse taotluse esitamisele eelnenud majandusaastatel kavandatava investeeringuobjektiga seotud ettevalmistava töö maksumus selles ulatuses, mis ei ole märgitud reale 77. 36 Tabeli 9 rea 76 veerud C ja D arvutatakse järgmiselt: rea 74 andmetest lahutatakse rea 75 andmed. 37 Tabeli 9 rea 77 veergudesse C ja D märgitakse toetatavad investeeringud kokku vastavalt tabeli 11 reale 35. 38 Tabeli 9 rea 79 veerud C ja D arvutatakse järgmiselt: rea 76 andmetest lahutatakse rea 77 andmed. Kavandatavaks investeeringuks kasutatavate oma- ja laenuvahendite ning toetatava investeeringu maksumuse vahe märgitakse miinusmärgiga. 39 Tabeli 9 real 82 märgitud summa on nullist suurem või nulliga võrdne. 40 Tabelisse 10 märgitakse kavandatava investeeringuobjekti ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või ostmiseks või ettevalmistavateks töödeks kulutuste tegemise kavandatav ajagraafik. Andmed esitatakse kulutuste summana kroonides ilma käibemaksuta. 41 Tabeli 10 ridade 5, 9, 13, 17, 21, 27 ja 33 veergu B1 märgitakse investeeringuobjektiga seotud ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis on tehtud ja mille eest on tasutud enne taotluse esitamise majandusaastat ning mis on tehtud või mille eest on tasutud taotluse esitamise majandusaastal, märgitakse vastavate ridade veergudesse C, D ja E. 42 Tabeli 10 reale 34 märgitakse ridade 5, 9, 13, 17, 21, 27 ja 33 summa. 43 Tabeli 10 reale 35 märgitakse ridade 2, 6, 10, 14, 18, 22 ja 28 summa. Antud summa sisaldab ka ettevalmistavate tööde käibemaksuta maksumust. 44 Tabeli 11 ridadele 2–31 veergu B märgitakse kavandatavad investeeringuobjektid vastavalt käesoleva määruse lisa 1 loetelule. Investeeringuobjekti nimetuse juurde märkida masina, seadme või sisseseade mark. 45 Tabeli 11 veergu C märgitakse investeeringuobjekti kood vastavalt käesoleva määruse lisa 5 ridadele 11.1–11.72. 46 Tabeli 11 veergu J märgitakse krediidiasutuse või kapitalirendile andja või muu kreeditori nimi. 47 Tabeli 11 reale 33 märgitakse tabeli 10 rea 34 veergude B1, C, D ja E andmete summa. 48 Tabeli 11 reale 35 märgitakse ridade 32 ja 34 summa. 49 Read, mis on tähistatud sümboliga «X», ei kuulu täitmisele. 50 Tabeli 12 reale 3 võib taotleja vajadusel märkida veel vajalikku lisateavet äriprojekti kohta, sh kavandatava investeeringuobjektiga seotud ettevalmistavate tööde lühikirjelduse. 51 Tabeli 12 rea 4 täidab taotleja, kes on saanud põllumajanduse ja maaelu programmi raames investeeringutoetust. Taotleja märgib «JAH» sümboliga «X», kui ta on eelnenud aastatel põllumajanduse ja maaelu programmi investeeringutoetust kasutanud sihipäraselt, ja «EI», kui mittesihipäraselt. 52 Skeemil 1 esitab taotleja skeemi, kuidas jõuda lähimast asulast kavandatava investeeringuobjekti asukohta. Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 7 HINNAPAKKUMISTE VÕRDLUSTABEL PARIMA PAKKUMISE VALIMISEKS Esitatud hinnapakkumised Vorm ... Pakkuja Pakkuja Pakkuja 1. Pakkumiskutse saanud isiku nimi 2. Pakkumiskutse saanud isiku asukoht, postiaadress 3. Pakkumiskutse saatmise päev 4. Hinnapakkumise saamise päev 5. Hinnapakkumise kehtivusaeg 6. Hinnapakkumise vastavus pakkumiskutse lisas toodud tehnilistele tingimustele 7. Kavandatav investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus Valitud parim hinnapakkumine Pakkuja nimi Kavandatava investeeringuobjekti nimetus Kavandatava investeeringuobjekti maksumus, käibemaksuta: Valitud parima hinnapakkumise põhjendus, kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist: __________________________________________________ _________________ (toetuse taotleja või tema esindaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 14. aprilli 2004.a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» lisa 8 Kuludeklaratsioon nr ______1 investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimiseks Vorm RV.F107 Taotleja nimi Taotleja registrikood Taotluse viitenumber 2 Kapitalirendile andja ärinimi3 Kapitalirendile andja äriregistrikood 3 Teatan, et esitan käesoleva taotluse kohta ________4 kuludeklaratsiooni, mille kohaselt olen teostanud investeeringu summas ____________________5 krooni (käibemaksuta) ning sellega teostanud kavandatud investeeringu6

lõplikult

osaliselt. Lisan järgmised investeeringu tegemist tõendavad dokumendid: Dokumendi nimetus Jrk nr Dokumentide arv Dokumentide number või numbrid Arve või arve-saateleht (kapitalirendi korral kapitalirendile andjale väljastatud arve või arve-saateleht) 1 Maksekorraldus müüjale tasumise kohta 2 Teostatud tööde või üleandmise-vastuvõtmise akt7 3 Kapitalirendi leping koos maksegraafikuga3 4 Investeeringu kogumaksumuse muutumise põhjus ja uus maksumus8 Kinnitan, et lisatud investeeringu tegemist tõendavatel dokumentidel olevad andmed on õiged. __________________________________ (allkiri) Taotleja või tema esindaja ees- ja perekonnanimi ________________________ (kuupäev) Täidab AMET Märkused _________________________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________________________________________ Dokumentide olemasolu kontrollinud: Nimi ja allkiri _____________________________________________ Kuupäev ____________________________________ 1 Täidab Amet 2 Kuludeklaratsioonile märgitakse kinnituskirjas näidatud taotluse viitenumber. 3 Täidetakse juhul, kui investeering finantseeritakse liisingfirma kaudu. 4 Sellele reale märgitakse, mitmes taotluse kohta esitatud kuludeklaratsioon on käesolev kuludeklaratsioon. 5 Märgitakse käesoleva kuludeklaratsiooniga esitatud maksenõude summa käibemaksuta. 6 Märgitakse rist õigesse kasti. 7 Täidetakse juhul, kui investeeringuobjektiks on ehitus. 8 Juhul kui investeeringu kogumaksumus ei ole sama, mis on näidatud kinnituskirjas, siis märgitakse käesolevale kuludeklaratsioonile investeeringu kogumaksumuse muutumise põhjused ja uus maksumus. Kantsler Ants NOOT