Riigikogu — Mahepõllumajanduse seadus — RT I, 51, 823

1. peatükk ÜLDOSA § 1. Seaduse eesmärk (1) Seaduse eesmärk on mahepõllumajandusliku ehk ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt kasvatatud ja käideldud toidu kvaliteeti tagava süsteemi korraldamine ja keskkonda säästva põllumajanduse arendamine. (2) Seadus soodustab mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega kaasneva väetiste ja pestitsiidide kasutamise piiramise kaudu keskkonna säästmist, aitab kaasa mulla loodusliku viljakuse säilitamisele, bioloogilise mitmekesisuse tagamisele ning poollooduslike rohumaade kasutamise jätkumisele. § 2. Seaduse rakendusala (1) Seadus tuleneb toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) § 2 lõikest 2 ning sätestab mahepõllumajandusliku toidu käitlemise ja kvaliteedi nõuded, mahepõllumajandusliku toidu kvaliteedi kontrolli ja riikliku järelevalve, samuti käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud isikute suhtes rakendatavad sanktsioonid. (2) Mahepõllumajandusliku toidu käitlemise ja kvaliteedi nõudeid rakendatakse kodumaise turu jaoks toodetava ning nii imporditava kui ka eksporditava mahepõllumajandusliku toidu suhtes. § 3. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) mahepõllumajandus -- elava looduse seaduspärasustest lähtuv ja taastuvatel loodusressurssidel baseeruv põllumajandus (taime- ja loomakasvatus), mille puhul on keelatud keemiliselt töödeldud või mittelooduspärasel viisil käideldud või kontsentreeritud ainete kasutamine, samuti loodusele mitteomaste ühendite ülenormatiivse sisalduse tekitamine toidus; 2) mahepõllumajanduslik toit -- mahepõllumajanduslikult käideldud toit toiduseaduse § 3 punkti 1 mõistes, mida mahepõllumajandusliku toidu käitlejal on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras lubatud märgistada mahemärgiga; 3) mahepõllumajandusliku toidu käitleja -- isik, kellel on riiklikult aktsepteeritav tunnistus mahepõllumajandusliku toidu käitlemisalase koolituse läbimise kohta valdkonnas, milles ta tegutseb, ja kellel õigusaktidest tulenevalt on õigus kasutada tema käideldud toidu juures või pakendil mahemärki; 4) mahemärk -- käesoleva seaduse alusel väljaantud ja kinnitatud märk, mida märgi kasutusluba omav käitleja võib kasutada mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust; mahemärgiga tähistatakse toit, mis vastab mahepõllumajanduslikule toidule esitatavatele tingimustele ning mille järjepidevus on kontrollitud ja dokumenteeritud. 2. peatükk MAHEMÄRK JA SELLE KASUTUSLUBA § 4. Mahemärk ja selle kasutuslubade väljaandmise õigus (1) Mahemärgi etalonkirjelduse ning väljaandmise tingimused ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Mahemärgi kasutuslube võib välja anda eraõiguslik juriidiline isik, kellele on antud mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õigus (edaspidi -- mahemärgi kasutusloa väljaandja). (3) Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse saamiseks peab taotleja Põllumajandusministeeriumile esitama: 1) vastavasisulise taotluse; 2) oma põhikirja ja asutamisdokumendid; 3) senise tegevuse kirjelduse; 4) mahemärgi kasutusloa väljaandmise ja kasutusloa saanud isikute tegevuse üle kontrolli teostamise korra; 5) mahepõllumajanduslikule toidule kehtestatud standardid; 6) ülevaate vahenditest, mis võimaldavad käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist. (4) Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse saamise taotluses toodud andmeid kontrollivad käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud järelevalveasutused. Seejärel vaatab taotluse läbi Põllumajandusministeeriumi juures alaliselt tegutsev mahepõllumajanduskomisjon, kes vormistab käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest lähtudes motiveeritud ettepaneku mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise kohta. Ettepaneku tegemisel arvestab komisjon taotluses ja sellele lisatud dokumentides toodud ajaolusid ning taotlejat kontrollinud järelevalveasutuse arvamust. (5) Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise otsustab mahepõllumajanduskomisjoni ettepanekut arvestades põllumajandusminister. Otsusest teatatakse taotlejale kirjalikult. (6) Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse saanud isik tasub riigilõivu riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535) sätestatud ulatuses. § 5. Mahepõllumajanduskomisjon (1) Mahepõllumajanduskomisjoni moodustab põllumajandusminister, kehtestades mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse taotlemise korra, komisjoni töökorralduse ja selle liikmete töötasustamise tingimused. (2) Komisjon käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. (3) Komisjoni pädevusse kuulub: 1) mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse taotluste läbivaatamine; 2) mahemärgi kasutusloa väljaandjalt kasutuslubade väljaandmise õiguse äravõtmise ettepanekute läbivaatamine; 3) mahepõllumajandusliku toidu käitlejate ja mahemärgi kasutusloa väljaandja vaheliste vaidluste kohtueelne lahendamine; 4) muud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad ülesanded. § 6. Mahemärgi kasutusloa andmine mahepõllumajandusliku toidu käitlejale Mahemärgi kasutusloa väljaandja kehtestab kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega mahemärgi kasutusloa taotlemise ja väljaandmise korra. Nimetatud korra alusel antakse mahemärgi kasutuslube välja nii oma liikmetele kui ka teistele mahepõllumajandusliku toidu käitlejatele. § 7. Mahemärgi kasutusloa väljaandja kohustused (1) Mahemärgi kasutusloa väljaandja on kohustatud: 1) korraldama mahemärgi kasutusloa taotlejate ja mahemärgi kasutusluba omavate käitlejate koolitust ja nõustamist; 2) pidama arvestust väljastatud mahemärgi kasutuslubade üle ning koguma, süstematiseerima ja säilitama käitlejate poolt käesoleva seaduse alusel esitatavat informatsiooni; 3) informeerima Põllumajandusministeeriumi igast mahemärgi kasutusloa taotlusest ja väljaantud kasutusloast 10 päeva jooksul, arvates taotluse saamisest või kasutusloa väljaandmisest; 4) kontrollima regulaarselt, mitte harvemini kui kaks korda aastas, mahemärgi kasutusluba omavaid käitlejaid, kellele ta on mahemärgi kasutusloa välja andnud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist tõendavaid dokumente peab mahemärgi kasutusloa väljaandja säilitama vähemalt kolm aastat ja esitama need Põllumajandusministeeriumi või järelevalveasutuse nõudel kontrollimiseks. (3) Kui mahemärgi kasutusloa väljaandja avastab käitleja kontrollimise käigus käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, peab ta nimetatud asjaoludest informeerima järelevalveasutust. § 8. Mahemärgi kasutamine Mahemärgi kasutusluba omav käitleja võib mahemärki kasutada tema käideldud mahepõllumajandusliku toidu juures või pakendil, eristamaks seda muust pakutavast samaliigilisest toidust, samuti käideldavat mahepõllumajanduslikku toitu reklaamides või muul viisil sellest avalikkust teavitades. 3. peatükk MAHEPÕLLUMAJANDUS § 9. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus (1) Mahepõllumajanduslik taimekasvatus põhineb külvikorral, mis peab sisaldama liblikõieliste taimede kasvatamise tsüklit. Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega käesoleva seaduse mõistes on tegemist juhul, kui taimekasvatuses järgitakse käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegeleb mahemärgi kasutusluba omav käitleja. (2) Seemnete ja istutusmaterjali valikul tuleb kasutada vastavalt märgistatud või üleminekuperioodi läbinud seemneid ja istutusmaterjali, mida ei ole käideldud kemikaalidega ega modifitseeritud geneetiliselt. (3) Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses tuleb kasutada viljelusviisi, mis suurendab mulla huumusesisaldust, bioloogilist aktiivsust ja parandab mulla füüsikalist struktuuri. Väetamiseks võib sõnnikut ja virtsa kasutada vaid komposteeritult ja kogustes, mis ei ületa taimede toiteainevajadust. (4) Umbrohutõrje põhineb külvikorra õigel valikul ning mehhaaniliste, termiliste ja elektriliste tõrjemeetodite kasutamisel. Keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamine on keelatud. Kahjurite ja haiguste tõrje peab põhinema taimede loomuliku vastupanu tõstmisel ja loodusliku koosluse tasakaalustamisel. Kasutada võib biotõrjemeetodeid. (5) Väetamiseks, umbrohu-, kahjurite ja haiguste tõrjeks lubatud ainete ja taimekaitsevahendite loetelu ning meetodid kinnitab põllumajandusminister. (6) Kui mahepõllumajanduses lubatud meetoditega taimehaiguste või kahjurite tõrje ei anna tulemusi, võib erandjuhul kasutada üldlevinud meetodeid. Sel juhul peab mahemärgi kasutusluba omav mahepõllumajandusliku toidu tootja sellest eelnevalt informeerima mahemärgi kasutusloa väljaandjat. Selliselt käideldud toitu ei ole lubatud märgistada mahemärgiga ning käitleja peab igati vältima niisuguse toidu sattumist mahepõllumajandusliku toidu hulka. (7) Mahemärgi kasutusluba omaval käitlejal on keelatud samade taimeliikide ja nende sortide üheaegne kasvatamine mahepõllumajanduslikku ja tavamaaviljelust kasutades. § 10. Mahepõllumajanduslik loomakasvatus (1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega käesoleva seaduse mõistes on tegemist juhul, kui loomakasvatuses järgitakse käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb mahemärgi kasutusluba omav käitleja. (2) Mahepõllumajanduslikku loomakasvatust reguleerivad sätted laienevad ka linnu- ja kalakasvatusele ning mesindusele, kui sätete olemusest ei tulene teisiti. (3) Loomade sisseostmine on lubatud teistelt mahemärki omavatelt käitlejatelt piiramatult. Tavameetodeid kasutavatelt käitlejatelt võib osta: 1) emapiimaga toidetud kuni seitsme päeva vanuseid vasikaid; 2) kuni ühe päeva vanuseid tibusid; 3) muid loomi karja täienduseks kuni 10 protsendi ulatuses, lähtudes olemasolevast karjast aasta jooksul. (4) Loomade söötmine peab baseeruma mahemärki omaval loomatoidul (söödal). Muud sööta lubatakse kasutada kuni 20 protsendi ulatuses kogu sööda hulgast. Sel juhul peab söödal olema vastavussertifikaat ja impordi puhul ka päritolusertifikaat või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Mahemärgi kasutusluba omav käitleja, kes ostab ja kasutab muud sööta, on kohustatud informeerima sellest mahemärgi kasutusloa väljaandjat. (5) Loomade pidamisel tuleb lähtuda loomade käitumisvajadustest ja liigilistest iseärasustest ning nende ravimisel eelistada looduslikke ravimeetodeid. Keelatud on embrüosiirdamine, profülaktiline ravi kemoteraapia vahenditega ja hormoonpreparaatide kasutamine. (6) Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses peab vältima keskkonna reostamist loomakasvatuse heitmetega. (7) Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lubatud söödalisandite, konservantide, ravimite ja hooldusvahendite loetelu ning soovitused loomade pidamise kohta kinnitab põllumajandusminister. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 alusel sisseostetud loomi ei või mahepõllumajandusliku toodanguna realiseerida enne kahe aasta möödumist sisseostmisest. § 11. Mahepõllumajandusliku toidu käitlejate koolitus (1) Mahepõllumajandusliku toidu käitlemise alast koolitust võivad läbi viia ja selle lõpetamise kohta riiklikult aktsepteeritavat tunnistust välja anda kõik selleks asjakohast tegevuslitsentsi omavad koolitusasutused. Nõustamisteenuse osutamisega võivad tegelda eelnimetatud koolitusasutused ja nõustajatele mõeldud koolitusprogrammi läbimise kohta riiklikult aktsepteeritud tunnistust omavad isikud. (2) Nõuded mahepõllumajandusliku koolitusega tegelevatele koolitusasutustele ja koolitusprogrammi mahepõllumajandusnõustajate koolitamiseks kinnitab põllumajandusminister kooskõlastatult haridusministriga. § 12. Üleminek mahepõllumajandusliku toidu tootmisele (1) Mahepõllumajandusliku toidu tootmisele ülemineku periood pärast mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise lõpetamist ning mahemärgi kasutusloa saamiseks taotluse esitamist on üldjuhul kaks aastat. Lisaks taotlusele on mahepõllumajandusliku toidu tootmisele üleminekut alustada sooviv käitleja kohustatud koostama ja mahemärgi kasutusloa väljaandjale esitama: 1) ülevaate lähteseisundist koos aruandega tehnilise varustuse kohta; 2) üleminekuperioodi tegevusplaani koos ajakavaga. (2) Üleminekuperioodil kontrollivad mahemärgi kasutusloa väljaandja ja järelevalveasutused käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete ning kasutusloa taotlemiseks esitatud üleminekuprotsessi tegevusplaani ja ajakava täitmist. (3) Erandina võib mahemärgi kasutusloa väljaandja lugeda üleminekuperioodi läbituks enne kahe aasta möödumist taotluse esitamisest mahemärgi kasutusloa saamiseks, kui käitleja tõendab, et 1) lõpetas mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise ning alustas üleminekut mahepõllumajandusliku toidu tootmisele vähemalt kaks aastat enne mahemärgi kasutusloa saamiseks taotluse esitamist; 2) asus mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelema maal, millel ei ole eelneva kahe aasta jooksul kasutatud väetisi ja pestitsiide. (4) Kui mahemärgi kasutusluba omav käitleja on taimehaiguste või kahjurite tõrjeks kasutanud vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 6 üldlevinud meetodeid, peab ta pärast nende meetodite kasutamise lõpetamist läbima üleminekuperioodi kestvusega üks aasta. Üleminekuperioodil käideldud toitu ei ole lubatud märgistada mahemärgiga. 4. peatükk MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOIDU KÄITLEMINE § 13. Üldnõuded (1) Mahepõllumajanduslik toit peab vastama toiduseaduses, teistes toidu käitlemist reguleerivates seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides toidu käitlemise ning kvaliteedi ja ohutuse suhtes kehtestatud nõuetele. Mahepõllumajandusliku toidu käitlemisel tuleb tagada keskkonnakaitsealaste nõuete täitmine, sealhulgas tekkivate jäätmete keskkonnaohutu käitlemine. (2) Mahepõllumajanduslikku toitu tuleb käidelda vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides kehtestatud nõuetele viisil, mis tagab mahepõllumajanduslikule toidule omase kvaliteedi. (3) Käitlejal tuleb vältida mahemärki omava ja muu toidu segunemist. Mahepõllumajandusliku toidu müümisel või muul viisil järgmisele käitlejale üleandmisel tuleb käitlejal toidupartiile kaasa anda selle vastavussertifikaat, imporditud toidu puhul ka maaletoomisluba või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Mahepõllumajandusliku toidu jaemüügi korral on käitleja kohustatud esitama ülalmainitud dokumendid tarbija nõudel. Mahepõllumajandusliku toidupartii liikumisest käitlejalt tarbijani tuleb informeerida mahemärgi kasutusloa väljaandjat. (4) Mahepõllumajandusliku toidu käitlejatel on keelatud samal viljelusmaal, tootmis-, lao- ja teistes tootmisega seotud ruumides käidelda samaliigilist mahemärgita toitu. (5) Mahepõllumajandusliku toidu käitlemise nõuded kinnitab põllumajandusminister. § 14. Mahepõllumajandusliku toidu töötlemine (1) Mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel on keelatud kasutada: 1) ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kõrgsageduskiirgust; 2) loodusele mitteomaseid sünteetilisi aineid ja kemikaale; 3) geneetiliselt modifitseeritud organisme. (2) Kõik mahepõllumajandusliku toidu põllumajandusest pärinevad koostisosad peavad olema käideldud mahepõllumajandusliku käitlemise nõudeid järgides. Erandina, mahemärgi kasutusloa väljaandja tähtajalise loa alusel, võib mahepõllumajandusliku toiduna realiseeritava toidu käitlemisel kasutada koostisosana põllumajandussaadust, mida ei ole saadaval mahepõllumajanduslikult toodetuna. Loa tähtaega võib lühendada, kui leitakse, et seda saadust on võimalik osta mahepõllumajanduslikuna. (3) Kui mahepõllumajandusliku toidu töötlemise tehnoloogia näeb ette koostisosade kasutamist, mida ei ole võimalik osta mahemärki kandva saadusena, võib kasutada õigusaktidega lubatud koostisosi kuni viie protsendi ulatuses toidu valmistamiseks vajaminevate koostisosade hulgast, informeerides sellest eelnevalt mahemärgi kasutusloa väljaandjat. Lubatud lisaainete loetelu kinnitab põllumajandusminister. § 15. Mahepõllumajandusliku toidu vedu ja säilitamine (1) Mahepõllumajanduslikku toitu võib vedada teise käitleja juurde vaid sellises rühmapakendis või eraldi konteineris, mis takistab selle sisu asendamist teise toiduga ja mis on varustatud tarbijakaitseseadusele (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953), pakendiseadusele (RT I 1995, 47, 739), toiduseadusele ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele vastava etiketiga. (2) Mahepõllumajandusliku toidu vedamisel peavad kaubapartiiga kaasas olema dokumendid, mis sisaldavad tootja identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid: toidu tootja nimi, aadress ja äriregistri kood, toidu käitlemisloa ning mahemärgi kasutusloa registreerimisnumber ning kaubapartii tunnus. (3) Mahepõllumajanduslikku toitu vastu võttes peab käitleja kontrollima, kas pakend või konteiner on suletud ja nõuetekohaselt märgistatud. Kui kontrolli käigus jääb ebaselgeks, kas toidu tootja on riikliku järelevalve all ja kas tal on õigus kasutada mahemärki, ei tohi toitu enne selle päritolu selgumist edasi käidelda, välja arvatud juhul, kui toit realiseeritakse mahemärki kasutamata või sellele viitamata. (4) Mahepõllumajandusliku toidu veoks kasutatavate veovahendite puhastamiseks ja kahjurite leviku tõkestamiseks lubatud vahendite ja meetodite loetelu kinnitab põllumajandusminister. § 16. Mahepõllumajandusliku toidu turustamine (1) Mahepõllumajandusliku toidu turustamisel tuleb järgida käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, et tagada võimalikult suures ulatuses mahepõllumajanduslikule toidule omase kvaliteedi säilimist. (2) Jaekaubandusega tegelev ettevõtja, kes turustab eri tootmisviiside kasutamise teel saadud toite, on kohustatud mahepõllumajandusliku toidu müügiks eraldama spetsiaalselt märgistatud pinna või ruumi. § 17. Mahepõllumajandusliku toidu eksport (1) Mahepõllumajanduslikku toitu võib eksportida mahemärgi kasutusluba omav käitleja. Eksportija peab mahemärgi kasutusloa väljaandjat ja järelevalveasutust teavitama igast eksporditavast toidupartiist. Informatsioon peab sisaldama tootja identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid, toidu nimetust, kogust, ostja nime ning sihtmaad. (2) Järelevalveasutusel on õigus võtta eksporditavast toidust proove uurimiseks. § 18. Mahepõllumajandusliku toidu import (1) Käitleja, kes soovib alustada mahepõllumajandusliku toidu importi, peab sellest informeerima järelevalveasutust. Informatsioon peab sisaldama: 1) teavet välisriigi mahemärki valdava organisatsiooni ja tema kehtestatud käitlemisreeglite, samuti järelevalvet teostava organisatsiooni kohta; 2) teavet kontrollile allutatud ettevõtjatest, kes käitlevad eksporditavaid toidukaupu ning kellel on õigus kasutada mahemärki; 3) teavet mahemärgiga realiseeritavast toidust. § 19. Mahemärgi kasutusloa andmine mahepõllumajandusliku toidu importijale (1) Otsuse langetamisel mahemärgi kasutusloa andmise kohta mahepõllumajandusliku toidu importijale tuleb lähtuda eksportivas välisriigis mahepõllumajanduslikele käitlemisviisidele kehtestatud nõuete vastavusest Eestis kehtivatele nõuetele, pöörates erilist tähelepanu: 1) garantiidele, mis on välisriigist eksporditavale toidule kaasa antud, ja sellele, et imporditava toidu käitlemisel oleks järgitud mahepõllumajandusliku käitluse nõudeid; 2) teostatava kontrolli efektiivsusele, eriti eksporditava toidu osas. (2) Imporditavale mahepõllumajanduslikule toidule mahemärgi kasutusloa saamiseks peab importija: 1) koostama aruande välisriigis kehtivatest mahepõllumajandusliku toidu käitlemist reguleerivatest õigusaktidest ja toidu käitlejatest, imporditavast toidust, selle Eestisse saabumise kohast ja ladustamiseks kasutatavatest ruumidest; 2) fikseerima kõik vajalikud ja realiseerimisele kuuluvad menetlused, mida toidu importija peab teostama õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud dokumendid esitatakse mahemärgi kasutusloa väljaandjale. § 20. Impordist teatamine (1) Iga välisriigist toodud toidupartii kohta tuleb importijal pidada eraldi arvestust, et mahemärgi kasutusloa väljaandjal ja järelevalveasutusel oleks võimalik välja selgitada toidupartii: 1) päritolukoht, kogus ja iseloomustus, samuti kõik üksikasjad, mis puudutavad toidupartii vedu välisriigi käitlejalt importija laoruumidesse; 2) kogus, iseloomustavad andmed ja vastuvõtja, samuti kõik üksikasjad, mis puudutavad toidupartii vedu importija laoruumidest toidu ostjani. (2) Riiki imporditud mahepõllumajandusliku toidupartiiga kaasas olev toiduseaduse § 10 lõikes 8 nimetatud maaletoomisluba peab originaalis liikuma koos toidupartiiga esimese vastuvõtjani, kes on kohustatud seda säilitama käesoleva seaduse § 23 lõikes 5 sätestatud aja jooksul ning esitama selle vajadusel mahemärgi kasutusloa väljaandja või järelevalveasutuse esindajale. (3) Kui imporditud mahepõllumajanduslikku toitu hoitakse laoruumides, kus käideldakse ka muid põllumajandussaadusi ja tooteid, tuleb: 1) nad ladustada muudest toidukaupadest eraldatud suletavasse ruumi; 2) täita kõiki nõudeid toidupartiide eristamiseks ja selliste toodetega, mida ei ole käideldud mahepõllumajanduslikult, segunemise vältimiseks. (4) Mahepõllumajandusliku toidu importija peab võimaldama mahemärgi kasutusloa väljaandja ja järelevalveasutuse esindajatele sissepääsu oma laoruumidesse. Juhul kui importija laoruumid on teise riigi territooriumil, peab ta võimaldama sissepääsu selle riigi asjaomases valdkonnas järelevalvet teostava organisatsiooni esindajatele. § 21. Informatsiooni uuendamine Kogu käesoleva seaduse alusel mahemärgi kasutusloa väljaandjale, järelevalveasutusele või Põllumajandusministeeriumile esitatav informatsioon kuulub esitaja poolt uuendamisele üks kord aastas. 5. peatükk MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOIDU KVALITEEDI TAGAMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE JA KÄITLEJA VASTUTUS § 22. Mahepõllumajandusliku toidu reklaamimine ja pakendi märgistamine (1) Mahemärki võib toidu pakendi märgistamisel ning toidu reklaamimisel kasutada vaid siis, kui: 1) toidu kõik põllumajandusest pärinevad koostisosad on kasvatatud või käideldud mahepõllumajanduslikule käitlemisele esitatud nõudeid täites; 2) ettevõtjal on õigus kasutada mahemärki; 3) toidus on põllumajandusest mittepärinevate koostisosadena või tehnoloogiliste abiainetena kasutatud vaid õigusaktidega lubatud aineid; 4) mittemahepõllumajanduslikke koostisosi ei ole toidus rohkem kui viis protsenti; 5) toitu või selle koostisosi ei ole käitlusprotsessi jooksul mõjutatud ioniseeriva kiirguse või mitteioniseeriva kõrgsageduskiirgusega; 6) toit on varustatud etiketiga, millel on mahemärk, käitleja nimi ja aadress ning järelevalveasutuse nimi; 7) realiseerimisele kuuluv toit on veetud ja jaemüüjale üle antud suletud pakendis; 8) toidukaupu importinud käitlejal on õigus kasutada mahemärki, imporditavad toidukaubad on märgistatud mahemärgiga ning teada on toidu esmane või viimane käitleja. (2) Kui toidu valmistamisel on kasutatud vaid osaliselt koostisosi, mis on käideldud mahepõllumajanduslikult, siis võib toidu märgistamisel ja reklaamimisel kasutada märkust «Tootes on mahepõllumajanduslikke koostisosi», kui: 1) vähemalt 70 protsenti koostisosadest on käideldud vastavalt mahepõllumajanduslikele nõuetele; 2) toidu muudeks koostisosadeks on õigusaktidega lubatud ained; 3) toitu ei ole käitluse käigus mõjutatud ioniseeriva kiirguse või mitteioniseeriva kõrgsageduskiirgusega; 4) koostisosade sisaldus toidus on esitatud nende osakaalu vähenemise järjekorras, kusjuures mahemärgita koostisosade ja mahepõllumajanduslikult käideldud koostisosade loetelu on toodud eraldi; 5) koostisosade loetelud on sama suures, sama tüüpi ja värvi kirjas. (3) Kui mahemärki kandvaid koostisosi on toidus alla 70 protsendi, ei ole käitlejal lubatud viidata toidus sisalduvatele mahepõllumajandusliku toidu komponentidele. § 23. Mahepõllumajandusliku toidu käitleja kohustused (1) Mahepõllumajandusliku toidu käitleja on kohustatud regulaarselt kontrollima toidu kvaliteeti vastavalt toiduseaduse § 17 lõikele 1. (2) Mahepõllumajandusliku toidu käitleja peab vastavalt oma käitlemisvaldkonnale igal aastal koostama ja mahemärgi kasutusloa väljaandja või järelevalveasutuse nõudel esitama: 1) taimse toidu tootmisplaani iga viljeluseks kasutatava maatüki kohta eraldi; 2) loomse toidu tootmisplaani loomaliikide ja söötade kaupa; 3) eeldatava töötlemisele võetava toidu koguse ja planeeritavad saadused artiklite kaupa; 4) eeldatava impordi/ekspordi mahu kaubaliikide kaupa. (3) Käitleja raamatupidamist ja toidu liikumist kirjeldavad dokumendid peavad võimaldama selgitada: 1) käitleja juurde toodud mahepõllumajandusliku toidu nimetusi, päritolu ja koguseid; 2) käitleja juurest turustatud mahepõllumajandusliku toidu nimetusi ja koguseid; 3) muud teavet, mida järelevalveasutus vajab järelevalve teostamiseks, nagu sisseostetud ained, lisaained ja käitlemise abiained, nende päritolu ja kogus ning käitlemisprotsessis valminud toidu koostis. (4) Toidu algmaterjalide päritolu peab olema jälgitav kogu käitlemisahela jooksul. Toiduga koos liikuv dokumentatsioon peab sisaldama: 1) toidu päritolu kajastavat teavet -- tootja, töötleja, ladustaja, vedaja; 2) partii numbrit, kuupäeva, toidu kogust; 3) hangitud toidu mahemärki tõendavat dokumenti. (5) Kõik jooksva majandusaasta kohta käivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud dokumendid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat, arvates jooksva majandusaasta lõppemisest. (6) Käitleja peab tagama mahemärgi kasutusloa väljaandja või järelevalveasutuse esindajale juurdepääsu viljelusmaale, tootmis-, lao- ning tootmisjäätmete käitlemisega seotud ruumidesse ja pindadele, samuti raamatupidamis- ja äridokumentatsioonile. Lisaks ülalöeldule peab ta esitama kogu muu vajaliku teabe, mis on nõutav järelevalve teostamiseks. § 24. Riiklik järelevalve (1) Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Veterinaar- ja Toiduinspektsioon ning Taimetoodangu Inspektsioon oma pädevuse piires. (2) Järelevalveasutus on kohustatud teostama järelevalvet vähemalt kord aastas käitleja asukohas. Seejuures ei tohi käitleja viljelusmaal, tootmis-, lao- ja teistes mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega seotud ruumides olla aineid, mille kasutamine on käitlusprotsessis vastavalt käesolevale seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning mahemärgist tulenevatele nõuetele keelatud. (3) Kõikidest kohapeal avastatud käitlemisega seotud rikkumistest ja puudustest on järelevalveasutus kohustatud informeerima mahemärgi kasutusloa väljaandjat ja Põllumajandusministeeriumi. § 25. Sanktsioonid mahepõllumajanduse seaduse rikkumise eest (1) Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes võib kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid: 1) ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks; 2) rahatrahvi määramine vastavalt seadusele; 3) mahemärgi kasutusloa tühistamine; 4) mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse tühistamine. § 26. Puuduste kõrvaldamine (1) Käitleja peab talle määratud perioodi jooksul kõrvaldama avastatud puudused ja täitma järelevalveasutuse ettekirjutuses esitatud nõuded. (2) Järelevalveasutus teostab järelevalvet puuduste kõrvaldamise üle ja informeerib Põllumajandusministeeriumi järelkontrolli tulemustest. § 27. Mahepõllumajandusliku toidu käitleja ja mahemärgi kasutusloa väljaandja vastutus mahepõllumajanduse seaduse rikkumise eest (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. (2) Juriidilise isiku poolt: 1) käesoleva seaduse §-st 7 tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni; 2) käesoleva seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahepõllumajandusliku toidu käitlemise üldnõuete ja §-s 14 sätestatud töötlemisnõuete rikkumise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni; 3) käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatud mahepõllumajandusliku toidu veo, säilitamise ja turustamise nõuete rikkumise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 25 000 krooni või toidupartii väärtuse ulatuses; 4) käesoleva seaduse §-des 17 kuni 20 sätestatud mahepõllumajandusliku toidu ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni või toidupartii väärtuse kahekordses ulatuses; 5) käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nõuete rikkumise, sealhulgas mahemärgi kasutamise eest ilma kasutusloata, määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 25 000 krooni. (3) Õigus juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise protokolli koostada ja halduskaristust määrata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguserikkumiste eest on Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ning Taimetoodangu Inspektsiooni ametiisikutel. (4) Juriidiliste isikute õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikuga (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) ettenähtud korras. (5) Füüsilise isiku vastutuse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest sätestab haldusõiguserikkumiste seadustik. § 28. Mahemärgi kasutusloa tühistamine (1) Kui mahemärgi kasutusluba omav käitleja rikub korduvalt käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid või ei kõrvalda avastatud puudusi mahemärgi kasutusloa väljaandja või järelevalveasutuse poolt määratud ajaks, võib mahemärgi kasutusloa väljaandja käitlejale antud mahemärgi kasutusloa tühistada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib järelevalveasutus teha mahemärgi kasutusloa väljaandjale ettekirjutuse käitlejale antud mahemärgi kasutusloa tühistamise kohta. Järelevalveasutuse tehtud ettekirjutuse alusel on mahemärgi kasutusloa väljaandja kohustatud käitlejale antud mahemärgi kasutusloa tühistama. (3) Järelevalveasutusel on õigus taotleda põllumajandusministrilt mahemärgi kasutusloa väljaandjale antud mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse tühistamist, kui 1) mahemärgi kasutusloa väljaandja või temalt mahemärgi kasutusloa saanud käitlejad on korduvalt rikkunud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid või ei ole kõrvaldanud avastatud puudusi järelevalveasutuse poolt ettenähtud ajaks; 2) mahemärgi kasutusloa väljaandja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi või kasutab seadusevastaselt talle antud õigusi. (4) Mahemärgi kasutusloa väljaandjalt mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse äravõtmise taotluse vaatab läbi mahepõllumajanduskomisjon. Kuulanud ära komisjoni seisukoha, otsustab põllumajandusminister mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse tühistamise või tühistamata jätmise. Otsusest teatatakse asjaosalisele kirjalikult. § 29. Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse ja mahemärgi kasutusloa tühistamise tagajärjed (1) Mahemärgi kasutusloa tühistamise korral on käitleja kohustatud kohe lõpetama mahemärgi kasutamise. (2) Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse tühistamise korral on mahemärgi kasutusloa väljaandja kohustatud lõpetama mahemärgi kasutuslubade väljaandmise ning sellelt mahemärgi kasutusloa väljaandjalt mahemärgi kasutusloa saanud käitlejad on kohustatud lõpetama mahemärgi kasutamise. (3) Pärast mahemärgi kasutusloa tühistamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamist võib käitleja esitada uue taotluse mahemärgi kasutusloa saamiseks. 6. peatükk MAHEPÕLLUMAJANDUSE SEADUSE RAKENDAMINE § 30. Põllumajandusministeeriumi pädevus mahepõllumajandusliku toidu käitlemise reguleerimisel (1) Põllumajandusministeerium korraldab käesolevast seadusest tulenevate õigusaktide väljatöötamist, kehtestatud õigusaktidest tuleneva riikliku järelevalve teostamist ja muude riiklike kohustuste täitmist, analüüsib mahepõllumajandusliku toidu käitlemist reguleerivate õigusaktide rakendumist ning vajadusel töötab välja ja esitab ettepanekuid mahepõllumajandusliku toidu käitlemist reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. (2) Riik toetab mahepõllumajandust. Toetuse suurus määratakse kindlaks igal aastal riigieelarvega Põllumajandusministeeriumi taotluse alusel. § 31. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) § 351 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna «Toiduseaduse» sõnadega «ja mahepõllumajanduse seaduse» ning pärast sõna «toidu» sõnaga «käitlemise,». § 32. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535) lisa 1 punkti 8 alapunkti 41 täiendatakse sõnadega «ning mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse andmise eest mahepõllumajanduse seaduse § 4 alusel». Riigikogu esimees Toomas SAVI