Meremäe Vallavolikogu — Meremäe-Obinitsa Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 111, 983
Statutory Text (1 Articles)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 35 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 12 lõike 4 alusel, juhindudes Meremäe Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a otsusest nr 3 «Meremäe valla koolivõrgu ümberkorraldamine», Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Meremäe-Obinitsa Põhikooli põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 25. veebruari 2000. a määrus nr 6 «Meremäe Põhikooli põhimääruse kinnitamine» ja Meremäe Vallavolikogu 28. septembri 2000. a määrus nr 23 «Obinitsa Põhikooli põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2004. a. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 18. märtsi 2004. a määrusega nr 6 MEREMÄE-OBINITSA PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Meremäe-Obinitsa Põhikool (edaspidi kool) on Meremäe Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 1.2. Kooli asukoht on Meremäe küla ja Obinitsa küla, Meremäe vald, Võru maakond. 1.3. Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. 1.4. Kooli teeninduspiirkonna kinnitab Meremäe Vallavolikogu. 1.5. Kooli õppekeel on eesti keel. 1.6. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 1.7. Koolil on oma nimega pitsat, oma eelarve ja sümboolika. 2. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2.1. Kool loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 2.2. Kooli tegevuse eesmärk on anda õpilastele võimalikult heatasemeline haridus ja sisendada õpilastesse kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid, hoiakuid ning käitumisnorme. 2.3. Kool tagab koos vallavalitsusega kooli teeninduspiirkonnas elavate kooliealiste laste koolikohustuse täitmise. 2.4. Kool võimaldab vallas elavatele täiskasvanutele täienduskoolitust. 3. KOOLI KOMPLEKTEERIMINE 3.1. Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 3.2. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 3.3. Lapsevanem võib taotleda koolikohustuse edasilükkamist. 3.4. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 3.5. Väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli vastu vabade kohtade olemasolul. 3.6. Õpilaste kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 4. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 4.1. Õppe- ja kasvatuskorralduse alusdokument on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava põhjal koostatud kooli oma õppekava. 4.2. Kooli õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse haridus- ja teadusministri poolt riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 4.3. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 4.4. Õppeaasta algab 1. septembril. 4.5. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. 4.6. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister. 4.7. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 4.8. Õppetöö põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetundide pikkus on vähemalt kümme minutit. 4.9. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mille kinnitab direktor. 4.10. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. 4.11. Hindamise alustamise aja 1.-2. klassis otsustab õppenõukogu kooskõlastatult klassiõpetaja ja lastevanematega. 4.12. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 4.13. Õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu, juhindudes haridusministri kehtestatud korrast. Õpilaste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 4.14. Eksamiperioodi põhikooli lõpetamiseks määrab, lõpueksamite korraldamise ja lõpetamise tingimused ning korra kehtestab haridus- ja teadusminister. 4.15. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus. 4.16. Koolil on raamatukogu, mille lugejateeninduse korralduse, lugejate õigused ja kohustused sätestatakse direktori kinnitatud raamatukogu kasutamise eeskirjas. 4.17. Koolis võivad tegutseda huviringid vastavalt vallaeelarve võimalustele, ja parandusõpperühm. Pikapäevarühma töö korraldamise aluseks on lapsevanematelt laekunud avaldused. 5. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 5.1. Õppekavakohase õppe- ja kasvatuskorralduse ning lapse tervise kaitse tema koolis viibimise ajal tagab kooli juhtkond. 5.2. Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma ja säästma kooli vara, täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest. 5.3. Õpilasel on õigus: 5.3.1. valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires ning õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 5.3.2. moodustada koolis õpilasesindus, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 5.3.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 5.3.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 5.3.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 5.3.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 5.3.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 5.3.8. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; 5.3.9. saada õpetajalt täiendavat ainealast juhendamist õpetaja üldtööaja piires. 5.4. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri ja kooli kodukorras sätestatud korras. 5.5. Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet haridusministri kehtestatud korras. 5.6. Õpilasele tagatakse koolis õppetingimused ja toitlustamine. 5.7. Õpilasel ja tema vanematel on õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral õigus pöörduda kooli hoolekogu või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 5.8. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (või klassijuhataja) vastavalt vajadusele kokku klassi õpilaste vanemate koosoleku, vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul üldkoosoleku. 5.9. Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 5.10. Vanematel on õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, samuti pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes pedagoogide, direktori või hoolekogu poole. 6. KOOLITÖÖTAJAD 6.1. Koolis töötavad pedagoogid ja teised töötajad. 6.2. Kooli personali koosseisu määrab kooskõlastatult hoolekoguga ja vallavalitsusega direktor tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 6.3. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine, suunamine ja kasvatamine. 6.4. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine, vara korrasolek, finants- ja tervishoiualane töö. 6.5. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 6.6. Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 6.7. Õpetajate ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 6.8. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridusministri kehtestatud tingimusel ja korras. 7. JUHTIMINE 7.1. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 7.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seadusega sätestatud ülesannete täitmisele. 7.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 7.4. Direktoriga sõlmib töölepingu konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, samuti peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 7.5. Direktor juhib kooli õppe-, kasvatus-, majandus- ning õppenõukogu tegevust. 7.6. Pedagoogidest koosneva õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine, samuti direktorile, hoolekogule ja vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. 7.7. Kooli juures töötab alaliselt tegutsev hoolekogu, kelle ülesanne on pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 7.8. Hoolekogu tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korra alusel. Hoolekogu koosseisu kinnitab vallavalitsus. 7.9. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 7.10. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 8. FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 8.1. Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 8.2. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 8.3. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 8.4. Kooli eelarve projekti kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus. Eelarve kinnitab vallavolikogu. 8.5. Kooli kulud katab kooli omanik. Pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamise kulud kaetakse riigieelarvest vallaeelarvele määratud toetusest. Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad ja linnad proportsionaalselt koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 8.6. Pedagoogide töötasustamise alused kehtestab vallavolikogu. 8.7. Koolis peetakse haridusministri määrusega sätestatud kohustuslikke dokumente. 8.8. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 9. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 9.1. Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab tegevuse vallavolikogu otsusel vallavalitsus. 9.2. Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 9.2.1. koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; 9.2.2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 9.2.3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 9.2.4. muudel seadusest või regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 9.3. Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 9.3.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 9.3.2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 9.3.3. kooli kõik koolitusload on tühistatud; 9.3.4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 9.4. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 9.5. Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, maavanemale, lapsevanematele (eestkostjatele, hooldajatele) ning õpilastele ja koolile vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.