Vabariigi Valitsus — Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra kinnitamine — RT I, 45, 726

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391) paragrahvi 18 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise kord» (juurde lisatud). 2. Teha Vabariigi Valitsuse 2. mai 1994. a. määrusega nr. 154 (RT I 1994, 35, 540; 1996, 4, 87; 17, 284) kinnitatud «Riigimetsas kasvava metsa müügi ja tasuta andmise korras» järgmised muudatused: 1) täiendada punkti 14 alapunktiga 4 järgmises sõnastuses: «4) vastavalt kehtestatud korrale hooldusraie tegemisel ja piirisihtide raiumisel õigusvastaselt võõrandatud maal.»; 2) muuta II osa punkti 19 ja sõnastada see järgmiselt: «19. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või erastamise õigustatud subjektil on õigus tasuta teha hooldusraiet ja raiuda piirisihte vastavalt kehtestatud korrale.». 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 1992. a. määruse nr. 94 «Raiete kohta ebaseaduslikult võõrandatud maal» (RT 1992, 11, 183) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a. määrusega nr. 106 Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise kord 1. Käesolev «Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise kord» (edaspidi kord) reguleerib tasuta hooldusraie tegemist ja piirisihtide raiumist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ning erastamise õigustatud subjektide poolt. 2. Maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjekt võib raiuda piirisihte ja teha hooldusraiet tasuta raieloa alusel. Raielubasid antakse välja keskkonnaministri 8. veebruari 1996. a. määrusega nr. 9 kinnitatud «Raielubade väljaandmise korra» (RTL 1996, 23, 152; 1997, 21, 112) kohaselt. 3. Maa tagastamise õigustatud subjektil on õigus tasuta teha hooldusraiet ja raiuda piirisihte, kui tal on olemas vastavalt kehtestatud korrale maa tagastamise toimiku jaoks koostatud maaüksuse plaan või piiriprotokoll. 4. Käesoleva korra punktis 3 nimetatud maaüksuse plaani või piiriprotokolli puudumise korral on maa tagastamise õigustatud subjektil õigus tasuta teha hooldusraiet ja raiuda piirisihte, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) õigustatud subjekt ning piirnevate maade omanikud, maa tagastamise õigustatud subjektid, kasutajad ja haldajad (edaspidi piirinaabrid) on tagastatava maaüksuse piirid plaanil või kaardimaterjalil vannutatud maamõõtja, vastavat litsentsi omava isiku või kohaliku omavalitsuse volitatud isiku (edaspidi maamõõtja) juuresolekul üle vaadanud ning on vormistatud kooskõlastus. Kooskõlastuses peavad olema järgmised andmed: a) koostamise aeg; b) tagastatava maaüksuse nimi ja asukoht; c) tagastatava maaüksuse ligikaudne pindala; d) tagastamise õigustatud subjekti ja piirinaabrite andmed (nimi, isikukood või registrinumber, postiaadress); e) tagastatava maaüksuse tagastamisel kaasomandisse õigustatud subjektide volitus piiride kooskõlastamiseks. Kooskõlastusele lisatakse maaüksuse plaan või kaardimaterjal; 2) kui tagastamise õigustatud subjekt või piirinaaber peab vajalikuks piirid looduses üle vaadata, siis koostab maamõõtja asjast huvitatud isiku taotlusel piirisihtide kooskõlastamise protokolli, millele kirjutavad alla õigustatud subjekt ja piirinaabrid. Piirisihtide kooskõlastamise protokollis peavad olema järgmised andmed: a) koostamise aeg ja koht; b) tagastatava maaüksuse nimi, asukoht ja ligikaudne pindala; c) maa tagastamise õigustatud subjekti(de) ja piirinaabrite andmed (nimi, isikukood või registrinumber, postiaadress); d) maa kaasomandisse tagastamise korral kõikide õigustatud subjektide või nende poolt volitatud isikute nõusolek piirisihtide kooskõlastamise protokolliga; e) maaüksuse plaan. Piirisihtide kooskõlastamise protokolli ja piirinaabrite allkirjade õigsust tõestab maamõõtja. 5. Pärast seda, kui kohalik omavalitsusüksus on vastu võtnud korralduse maa ostueesõigusega erastamise kohta, on maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektil õigus tasuta raiuda piirisihte ja teha hooldusraiet, kui erastatava maa piirid on looduses kätte näidatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 (RT I 1996, 77, 1372; 85, 1522; 1997, 20, 332) kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» kohaselt ja on koostatud piiriprotokoll, millele on alla kirjutanud maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) paragrahvi 20 lõigetes 51 ja 52 nimetatud isikud, või kui ostueesõigusega erastatava maa piirid on käesoleva korra punkti 4 kohaselt üle vaadatud ja kooskõlastatud. 6. Eesti NSV taluseaduse või sellega võrdsustatud alusel maa oma kasutusse saanud isikul on õigus tasuta teha hooldusraiet ja raiuda piirisihte käesoleva korra punkti 5 kohaselt, kui ta on esitanud avalduse temale kasutada antud maa ostueesõigusega erastamiseks ja kohalik omavalitsus on vastu võtnud korralduse maa ostueesõigusega erastamise kohta. 7. Piirisihil raiutakse kaht naaberpiiripunkti ühendav sirge (visiir) puudest ja põõsastest lahti kuni 2 meetri laiuselt. Kui piirinaaber ei soovi piirisihi raiumist, võib piirisihi raiuda ühe maataotleja maale. 8. Piirisihtide raiumine on keelatud parkides, haljasaladel, istandustes, hoiumetsades ja kuni 20 meetri kaugusel valitsevatele tuultele avatud metsaservadest. Kui piir kulgeb mööda kõverjoonelist looduslikku joonkontuuri (jõgi, oja jm.), siis piirisihti lahti ei raiuta. 9. Käesoleva korra alusel tehtava harvendus- ja sanitaarraie tegemisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 7. juuli 1995. a. määrusega nr. 30 «Raiete eeskirjade kinnitamine» (RTL 1995, 54, lk. 1826) kehtestatud nõuetest. Keskkonnaminister Villu REILJAN