Riigikogu — Täitemenetluse seadustik [terviktekst muudatustega kuni 19.03.97] — RT I, 43, 723

TÄITEMENETLUSE SEADUSTIK § 1. Täitmisele kuuluvad lahendid (1) Käesoleva seadustiku alusel kuuluvad täitmisele järgmised lahendid: 1) kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades; 2) kohtuotsused ja -määrused kriminaalasjades; 3) kohtuotsused ja -määrused haldusasjades; 4) vahekohtute otsused; 5) välisriigi kohtute otsused ja muud lahendid vastavalt Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välislepingutele; 6) halduskaristusi kohaldavate ametiisikute otsused; 7) riikliku eestkoste ja hooldusorganite otsused; 8) notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata varalised nõuded; 9) maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade (koos intressidega) sissenõudmise asjades; 10) seadusega ettenähtud vormis sõlmitud abieluvara lepingust tulenevad varalised nõuded; 11) arbitraai otsused; 12) täitevosakondade juhatajate määrused täitmise ja tagaotsimisega seotud kulude ning täitetoimingute läbiviimise eest ettenähtud lisatasude kohta; 13) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või kindlaksmääratud koguses asendatavate asjade või väärtpaberite üleandmise ja mille kohaselt võlgnik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele; 14) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele teatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkuleppe kohta peab olema tehtud märge kinnistusraamatusse. Kui kinnisasja omanik ei esita vastuväiteid vastavalt käesoleva seadustiku § 23 2. lõikele, ei kohaldata asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) § 352 3. lõikes sätestatut; 15) sundenampakkumise akt, mille alusel on toimunud enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku sissekandmine omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Sundtäitmist ei toimu eelmainitud täitedokumendi alusel juhul, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole kustunud sundtäitmise tõttu; 16) maavanema otsused kinnisasjade sundvõõrandamismenetluses; 17) töövaidluskomisjoni otsused; 18) juurdleja või uurija määrused kohtukulude kohta. (2) Täitedokumentide täitmise kord määratakse kindlaks käesoleva seadustiku ja teiste õigusaktidega. [16.11.1994; 22.02.1995; 20.12.1995; 8.01.1996; 19.03.1997] 1. peatükk. TÄITMISE KORRALDUS [19.03.1997] § 2. Täitmise korraldus Kohtuotsuste ja -määruste, samuti muude käesoleva seadustikuga ettenähtud lahendite täitmist korraldavad: 1) vabadusekaotuse osas -- vanglad; 2) eelvangistuse, aresti ja haldusaresti osas -- vanglad, politsei arestimajad või arestikambrid; 3) interneeritu kinnipidamise osas -- interneeritute vastuvõtupunktid, nende puudumisel vanglad, politsei arestimajad või arestikambrid; 4) muude käesoleva seadustiku §-s 1 nimetatud lahendite osas -- maa- ja linnakohtute täitevosakonnad. [19.03.1997] § 3. Vanglate Amet Vanglate Amet on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis vastavalt käesolevale seadustikule ja oma põhimäärusele korraldab vanglate ja interneeritute vastuvõtupunktide tööd. [19.03.1997] § 4. Vangla Vangla on Vanglate Ameti täidesaatva riigivõimu volitusi omav kohalik asutus, mille ülesandeks on isikute kinnipidamise otsuste täitmine käesolevas seadustikus sätestatud korras. [19.03.1997] § 5. Interneeritute vastuvõtupunkt Interneeritute vastuvõtupunkt on Vanglate Ameti täidesaatva riigivõimu volitusi omav kohalik asutus, mille ülesanne on interneeritute kinnipidamine. [19.03.1997] § 6. Kinnipidamiskohad (1) Kinnipidamist korraldatakse järgmistes kinnipidamiskohtades: 1) politsei arestimaja; 2) politsei arestikamber; 3) vangla; 4) eelvangistusmaja; 5) interneeritute vastuvõtupunkt. (2) Vabadusekaotust kannab kinnipeetav kinnises, poolkinnises või avavanglas. (3) Alaealine kannab temale mõistetud vabadusekaotust noortevanglas või poolkinnise vangla noorteosakonnas. (4) Vanglas võib olla eelvangistusosakond ja aresti kandmiseks kohandatud osakond. (5) Eelvangistusmajas, vanglas ja politsei arestimajas võib olla interneerimisosakond. (6) Politsei arestimaja ja arestikambri sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister. Vangla, eelvangistusmaja ja interneeritute vastuvõtupunkti sisekorraeeskirjad kinnitab justiitsminister. [19.03.1997] § 7. Kinnipidamiskoha valve ja kinnipeetava saatmine (1) Kinnipidamiskoha valve korraldamiseks ja kinnipeetavate saatmiseks on vanglas või interneeritute vastuvõtupunktis relvastatud valve- ja saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe. (2) Järelevalvet valve- ja saatemeeskonna üle teostab vangla või interneeritute vastuvõtupunkti direktor vahetult või oma asetäitja kaudu. (3) Valve- ja saatemeeskonna ülesanded ja töökord määratakse käesoleva seadustiku, vangla põhimääruse ja kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjadega. (4) Vajadusel kaasatakse kinnipeetavate saatmiseks politseiametnikke. (5) Vajadusel moodustab justiitsminister Vanglate Ameti, vangla või interneeritute vastuvõtupunkti juurde relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks ning määrab selle tegevuse korra. (6) Politsei arestimajades ja arestikambrites tagab kinnipeetavate valve ja saatmise Politseiamet. [19.03.1997] § 8. Vangla- ja interneeritute vastuvõtupunkti komisjon (1) Üldsuse kontrolli vangla ja interneeritute vastuvõtupunkti üle teostab selle juures tegutsev vangla- või interneeritute vastuvõtupunkti komisjon. (2) Vangla- või interneeritute vastuvõtupunkti komisjoni täpsemad ülesanded ja töökord määratakse kindlaks käesoleva seadustiku ja vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister. (3) Vangla- ja interneeritute vastuvõtupunkti komisjoni liikmed nimetab justiitsminister Vanglate Ameti peadirektori ettepanekul. [19.03.1997] § 9. Täitevosakond (1) Maa- ja linnakohtutes on täitevosakonnad, mille ülesanne on käesoleva seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud lahendite täitmine. (2) Justiitsminister võib mõne maa- või linnakohtu täitevosakonna moodustamata jätta, pannes selle ülesanded teise maa- või linnakohtu täitevosakonnale. (3) Täitevosakonna koosseisus on täitevosakonna juhataja ja kohtutäiturid. (4) Täitevosakonna kodukorra kinnitab justiitsminister. (5) Täitevosakonna tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette maa- või linnakohtu eelarves. (6) Täitevosakondadel on rahandusministri määratud krediidiasutustes deposiitarve. [19.03.1997] 2. peatükk. VANGLAAMETNIK JA KOHTUTÄITUR [19.03.1997] § 10. Vanglaametnik ja kohtutäitur (1) Vanglaametnik on kinnipidamiskoha valvet või kinnipidamistingimuste täitmist tagav, aga ka sellealast tegevust juhtiv vangla, interneeritute vastuvõtupunkti või Vanglate Ameti koosseisuline teenistuja. (2) Isikutele, kes õpivad Vanglate Ameti õppekeskuses või teistes õppeasutustes korrektsioonieriala või muud vanglaametniku tööks vajalikku eriala ning kes ei ole vanglaametnikud, laienevad vanglaametnikele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui nad on kaasatud vanglaametniku ülesannete täitmisele. (3) Kohtutäitur on kohtuametnik, kes sooritab käesolevas seadustikus ettenähtud täitetoiminguid. (4) Vanglaametnikele ja kohtutäituritele laieneb avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447) käesolevast seadustikust tulenevate erisustega. (5) Vanglaametnike teenistusmäärustiku, ametinimetuste loetelu ja palgaastmestiku kehtestab Vabariigi Valitsus. (6) Kohtutäitureid atesteerib Justiitsministeeriumi juures tegutsev komisjon, mille esimehe ja liikmed määrab justiitsminister. (7) Vanglaametnike ja kohtutäiturite atesteerimisnõuded kinnitab justiitsminister. [19.03.1997] § 11. Relva kasutamise õigus Vanglaametnikul on õigus teenistusülesannete täitmisel seadusega sätestatud korras kanda ja kasutada tulirelva ning erivahendeid. Tulirelva võib vanglaametnik kasutada äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud ülesandeid. Tulirelva ja erivahendite kasutamist kinnipidamiskohas sätestab käesoleva seadustiku § 97. [19.03.1997] § 12. Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg kehtestatakse vanglaametnike teenistusmäärustikuga. [19.03.1997] § 13. Kohtutäituri lisatasu Lisaks ametipalgale makstakse kohtutäituritele teatud täitetoimingute sooritamise eest lisatasu. Vastavate täitetoimingute loetelu ja lisatasu määrad kehtestab Vabariigi Valitsus. Võlgnikult mõistetakse täitevosakonna juhataja otsuse alusel riigi kasuks välja summa, millest makstakse välja kohtutäituri lisatasu ja sellele vastav sotsiaalmaks. Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. [19.03.1997] § 14. Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietus (1) Vanglaametnik ja kohtutäitur kannavad teenistusülesannete täitmisel ametiriietust, mille riik annab tasuta. (2) Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietusel peab nähtaval kohal olema ametinimetuse ja numbriga ametimärk. [19.03.1997] § 15. Vanglaametniku eluruum Vanglaametnikule antakse võimaluse korral tööandja eluruum, kui ta nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale või kui tal ametiasutuse asukohas ei ole omaette eluruumi. [19.03.1997] § 16. Varalise kahju hüvitamine Teenistusliku tegevuse tõttu vanglaametnikule või kohtutäiturile või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult. [19.03.1997] § 17. Vanglaametnike vabastamine kaitsejõudude tegevteenistusest Kaitsejõudude tegevteenistusse ja õppekogunemistele vanglaametnikke ei kutsuta. [19.03.1997] § 18. Sõidukulude kompenseerimine Kohtutäituritele kompenseeritakse teenistusülesannete täitmiseks sõidukulud riigisisestes ühissõidukites Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. [19.03.1997] § 19. Teenistusalastes surveaktsioonides osalemise keeld Vanglaametnik ei või osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes kollektiivsetes surveaktsioonides. [19.03.1997] §-d 20--22 [välja jäetud -- 19.03.1997] II osa TSIVIILNÕUETE TÄITMINE [16.11.1994] 3. peatükk. ÜLDSÄTTED § 23. Täitemenetluse algatamine (1) Täitemenetlus algatatakse kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (edaspidi täitedokument) esitamisega täitevosakonnale. (2) Käesoleva seadustiku § 1 1. lõike punktides 13 ja 14 nimetatud täitedokumendi esitamisel saadab täitur võlgnikule või kinnisasja omanikule teate täitedokumendi saamisest. Täitemenetlus algatatakse kahe nädala möödumisel võlgnikule või omanikule täitedokumendi kättetoimetamisest tingimusel, et võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kirjalikku vastuväidet. [16.11.1994] § 24. Täitetoimiku avamine Täitedokumendid registreeritakse täitevosakonnas. Võlgniku kohta avatakse täitetoimik, mis antakse täiturile allkirja vastu üle. § 25. Võlgnik ja sissenõudja (1) Käesoleva seadustiku mõttes on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. (2) Käesoleva seadustiku mõttes on sissenõudja õigustatud isik, kelle kasuks on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. § 26. Võlgniku ja sissenõudja õigused ning kohustused (1) Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus viibida täituri poolt teostatavate täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimiku materjalidega, saada täitemenetlusse puutuvaid õiendeid, teha täitemenetlusse puutuvaid avaldusi ning nõuda nende kandmist täituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning kaevata täituri tegevuse peale täitevosakonna juhatajale või kohtusse. (2) Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus kutsuda kõigi täitetoimingute juurde kuni kaks tunnistajat. Tunnistajad ei saa tasu ja nende mitteilmumine ei peata lahendi täitmist. (3) [kehtetu -- 16.11.1994][16.11.1994; 19.03.1997] § 27. Täituri toimingute üldalused (1) Täitmist teostavad võlgniku elukohajärgse või tema vara asukohajärgse täitevosakonna täiturid selle täitevosakonna poolt teenindataval territooriumil. Kui võlgnikuks on juriidiline isik, toimub täitmine tema asukoha või vara asukoha järgi. Erandjuhtudel võib täitur jätkata täitetoiminguid täitevosakonna juhataja loal väljaspool tema poolt teenindatavat territooriumi. (2) Kui võlgnik lahkub teise täitevosakonna tegevuspiirkonda ja tema endisse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõuet pöörata, koostab täitur selle kohta akti ja saadab täitedokumendi võlgniku uue elukoha järgsele täitevosakonnale, teatades sellest sissenõudjale. (3) Mittetööpäevadel ja öisel ajal, see on kella 22-st kuni kella kuueni teostatakse täitetoiminguid ainult edasilükkamatutel asjaoludel ja täitevosakonna juhataja loal. § 28. Täituri õigused ja kohustused (1) Täitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. (2) Kohtumääruse alusel on täituril õigus siseneda ruumidesse, mida võlgnik kasutab, ning välja selgitada arestimisele kuuluv vara. Määruse läbiotsimise ja vara arestimise lubamise kohta teeb kohus. (3) Kui täiturit ei lubata ruumidesse, on tal õigus kasutada sisenemiseks jõudu. (4) Täituril on õigus täitedokumendi täitmiseks võtta tarvitusele järgmised sunniabinõud: 1) pöörata sissenõue võlgniku varale selle arestimise ja müümise teel; 2) pöörata sissenõue võlgniku hoiusele; 3) pöörata sissenõue võlgniku rahale ja varale, mis on teiste isikute käes; 4) võtta võlgnikult ära kohtuotsuses või määruses märgitud esemed ja anda üle sissenõudjale; 5) võtta tarvitusele muud täitedokumendis märgitud seaduslikud abinõud. (5) Täituril on õigus kutsuda sissenõudja ja võlgnik täitevosakonda täitemenetluse korra kooskõlastamiseks käesoleva seadustikuga ettenähtud piires ning täitedokumendiga tutvumiseks. (6) Täituril on õigus sissenõudjalt ja võlgnikult ning täitmisest mitte osa võtvatelt isikutelt vastu võtta suulisi ja kirjalikke täitmiseks vajalikke teateid. (7) Täitur ei või täitmist iseseisvalt pikendada või ajatada ega muuta otsuse täitmise viisi ja korda. (8) Täituril ei ole õigust iseseisvalt vabastada vara arestist, peatada või lõpetada täitmist ja tagastada täitedokumente ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta. (9) Täituril on õigus vajalikel juhtudel nõuda abi politseilt. (10) Täituril on õigus eemaldada täitetoimingu läbiviimise juurest isikuid, kes oma tegude või käitumisega takistavad täitmist. (11) Täitur teeb vastupanu osutamisel selle kohta ettekande ning esitab selle täitevosakonna juhatajale vastupanu osutanud isiku vastutusele võtmise küsimuse lahendamiseks. § 29. Täituri esialgsed toimingud täitemenetluses (1) Saanud täitetoimiku, saadab täitur võlgnikule ja vajalikel juhtudel ka sissenõudjale kutse ilmuda täituri vastuvõtule ning teeb võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kui seaduse ega kohtuotsusega ei ole kindlaks määratud vabatahtliku täitmise tähtaega, võib täitur mõjuvatel põhjustel määrata võlgnikule tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. (2) Sissenõudjaga kooskõlastatakse, kas ta soovib sissenõude pööramist võlgniku varale, ning selgitatakse täitmise korda. (3) Kui võlgnik soovib võlasumma tasuda osade kaupa vabatahtlikult ja kui sissenõudja on sellega nõus või kui on tegemist perioodiliste maksetega, lepitakse kokku summades, mida võlgnik kohustub igakuiselt sissenõudjale tasuma. Kokku lepitakse samuti muudes täitmisega seotud küsimustes. Võlgnik annab allkirja selle kohta, et ta on teadlik oma kohustustest ja kokkuleppe mittetäitmise tagajärgedest. Sissenõudja kinnitab oma allkirjaga, et nõustub kokkuleppe tingimustega. (4) Kui võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud võlasumma tasumises perioodiliste maksetena, kuid ei jõua kokkuleppele maksete suuruses, määrab täitur igakuiselt tasumisele kuuluvad summad ja maksmise kuupäevad, samuti lahendab muud täitmisega seotud küsimused. Võlgnik ja sissenõudja annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud võlgnikule tasumiseks määratud igakuise summa suurusest. Allkirja andmisest keeldumine fikseeritakse toimikus ning võlgnikule ja sissenõudjale selgitatakse nende õigust summa suurusega mittenõustumisel esitada avaldus kohtusse. Avalduse esitamine ei peata summade sissenõudmist. Avalduse rahuldamise korral teeb täitur tasaarvestuse. (5) Mõjuvatel põhjustel võib sissenõudja või võlgniku soovil kokkuleppe tingimusi täitemenetluse käigus muuta. [16.11.1994] § 291. Täitekutse (1) Võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele teatatakse täitetoimingust ning nende kohustustest täitekutsega. (2) Täitekutse vormi kehtestab justiitsminister. [16.11.1994; 19.03.1997] § 30. Võlgniku vastutus täitedokumendi täitmisest kõrvalehoidumise eest (1) Kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, teatab sissenõudja sellest täiturile. Sellisel juhul arvestab täitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. (2) Täituri korduva kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest kannab võlgnik haldusvastutust. Protokolli selle kohta koostab kohtutäitur. (3) Seadusega ettenähtud juhtudel kannab võlgnik kriminaalvastutust. [19.03.1997] § 31. Täitmisele kuuluva lahendi selgitamine Täitmisele kuuluva lahendi ebaselguse korral on täitur kohustatud selgituse saamiseks pöörduma lahendi teinud organi (ametiisiku) poole. Lahendi selgitamine toimub seadusega sätestatud korras. § 32. Täitmise pikendamine ja ajatamine, täitmise viisi ja korra muutmine Asjaolude korral, mis teevad täitmise raskeks või võimatuks, on täituril õigus tõstatada lahendi teinud organi (ametiisiku) ees küsimus täitmise pikendamise või ajatamise või otsuse täitmise viisi ja korra muutmise kohta. Täituri avaldus, mille on kinnitanud täitevosakonna juhataja, vaadatakse läbi seadusega sätestatud korras. § 33. Täitetoimingute edasilükkamine Täitur võib täitetoimingute läbiviimist edasi lükata ainult sissenõudja kirjaliku avalduse alusel. § 34. Täitemenetluse peatamine (1) Täitevosakonna juhataja peatab täitemenetluse: 1) võlgniku surma korral, kui kohtu poolt tuvastatud õigussuhe võimaldab õigusjärglust; 2) võlgniku teovõime kaotusel; 3) võlgniku viibimisel kaitsejõudude tegevteenistuses või seal viibiva sissenõudja avalduse alusel; 4) vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati; 5) võlgniku poolt täitmisele kuuluva lahendi seaduslikel alustel vaidlustamisel; 6) ametiisiku otsuse järgi, kellele on seadusega antud täitmise peatamise õigus; 7) võlgniku tagaotsitavaks kuulutamisel. 8) [kehtetu -- 16.11.1994] (2) Täitevosakonna juhataja võib täitemenetluse peatada: 1) võlgnikuks oleva juriidilise isiku olemasolu lõppemisel; 2) riikliku või ühiskondliku kohustuse täitmisele kaasatud võlgniku avalduse alusel; 3) võlgniku pikaajalisel komandeeringus viibimisel; 4) võlgniku raske haigestumise korral või tema viibimisel raviasutuses; 5) täituri tegevuse peale kaebuse esitamisel; 6) ametiisiku tegevuse peale kaebuse esitamisel; 7) võlgniku tunnistamisel maksejõuetuks; 8) sissenõudmise võimatuse tõttu. (3) Täitemenetluse peatamisel jäävad kõik teostatud täitetoimingud jõusse. Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolude äralangemist. [16.11.1994; 19.03.1997] § 35. Täitemenetluse lõpetamine (1) Täitemenetlus lõpetatakse: 1) sissenõudja kirjalikul loobumisel oma nõudest; 2) sissenõudja või võlgniku surma korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna surnud isiku pärijatele; 3) täitedokumendi muutmisel või tühistamisel; 4) sissenõudja tõestatud allkirja esitamisel selle kohta, et võlgnik on lahendi täitnud; 5) võlgniku poolt sellise lahendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast. (2) Sissenõudja loobumisel nõudest kokkuleppel võlgnikuga rakendatakse seadusega kindlaksmääratud korda. (3) Täitemenetluse lõpetamisel tühistatakse kõik täituri poolt tehtud täitetoimingud. Lõpetatud täitemenetlust ei saa uuesti alustada. § 36. Täitemenetluse peatamise või lõpetamise kord (1) Täitemenetluse peatamise või lõpetamise küsimuse vaatab läbi täitevosakonna juhataja ja sellest teatatakse võlgnikule ja sissenõudjale, kuid nende mitteilmumine ei takista küsimuse lahendamist. (2) Küsimuse lahendamise kohta teeb täitevosakonna juhataja määruse, mille peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. (3) Täitemenetluse peatamisest või lõpetamisest teatatakse lahendi teinud organile. [19.03.1997] § 37. Täitmisele kuuluva dokumendi täitmiselt tagastamine Täitedokument tagastatakse täitmiselt sissenõudjale tema kirjaliku avalduse alusel või juriidilise isiku lõppemisel, kui tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudjal on igal ajal õigus taotleda täitedokumendi edasist täitmist. [19.03.1997] § 38. Täituri taandamine (1) Täitur ei või täitmisest osa võtta, kui ta on sissenõudja, võlgniku või teiste asjast osavõtvate isikute sugulane või kui ta on isiklikult, otseselt või kaudselt huvitatud asjade käigust või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude esinemisest on täitur kohustatud teatama täitevosakonna juhatajale. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel võivad taanduse esitada sissenõudja, võlgnik või nende esindajad. (4) Taandus peab olema motiveeritud ja esitatud enne täitedokumendi täitmisele asumist. Taanduse hilisem avaldamine on lubatud ainult juhul, kui selle alus sai taanduse esitajale teatavaks pärast täitemenetluse alustamist. (5) Täituri taandamise otsustab täitevosakonna juhataja. Ta kuulab ära täituri, kelle vastu avaldati taandus, samuti sissenõudja, võlgniku või nende esindajate arvamuse. Lahenduse kohta tehakse määrus. Taandamisest keeldumise korral võib määruse peale esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub, kuid kaebuse esitamine ei peata täitetoimingute sooritamist. (6) Täituri taandamise korral antakse täitmisele kuuluv dokument täitevosakonna juhataja määruse alusel üle teisele täiturile. [19.03.1997] § 39. Võlgniku maksejõuetuks tunnistamine Täituri ettekande alusel, mille on kinnitanud täitevosakonna juhataja, võib kohus tunnistada maksejõuetuks töötu või töövõimetu võlgniku, kellel ei ole vara, millele saaks sissenõuet pöörata. § 40. Võlgniku tagaotsimine (1) Kui võlgniku asukoht ei ole teada, kuulutab täitevosakonna juhataja oma määrusega võlgniku tagaotsitavaks. Määrus saadetakse täitmiseks täitevosakonna asukohajärgsesse politseiprefektuuri. (2) Politseiprefektuuri avalduse alusel teeb täitevosakonna juhataja määruse võlgnikult tema tagaotsimise kulude sissenõudmiseks selle kasuks, kes need kandis. § 41. Võlgniku sundtoomine Kui võlgnik ei ilmu täituri kutse peale täitevosakonda, võib kohtuniku määruse alusel rakendada tema suhtes riigi kulul sundtoomist. Sundtoomise kulud mõistetakse võlgnikult välja kohtuniku määrusega ja need kantakse riigieelarvesse. Sundtoomise korraldab elukohajärgne politseiasutus. [16.11.1994; 19.03.1997] § 42. Täitekulud (1) Täituri poolt tehtud arvestuse alusel teeb täitevosakonna juhataja määruse täitekulude võlgnikult väljamõistmiseks. (2) Määrusega mittenõustumisel võib võlgnik esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. [16.11.1994; 19.03.1997] § 43. Sissenõudega ühinemine Sissenõude teostamisel võivad sissenõudega ühineda isikud, kellel on võlgniku suhtes täitedokumente teistes asjades. § 44 [kehtetu -- 16.11.1994] § 45. Varaliste nõuete täitmine vanglates (1) Vangla kannab võlgniku töötasust kinnipeetud osa igakuiselt selle täitevosakonna deposiitarvele, kelle tööpiirkonnas vangla asub. (2) Vangla võib sissenõude pöörata käesoleva seadustikuga määratud piires kinnipeetava isiklikul arvel olevale rahale, samuti isiklikult temale kuuluvale varale. (3) Võlgnikult kinnipeetud raha jaotamiseks koostab täitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjatele üle. [16.11.1994] § 46. Täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel Pankrotimenetluses toimub täitemenetlus pankrotiseadusest (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302) tulenevate erisustega. Pankrotiseaduses sätestatud juhtudel täidab pankrotimenetlusest tulenevaid ülesandeid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras haldur. [18.12.1996A] § 47. Kaotatud täitetoimiku taastamine (1) Kaotatud täitetoimiku taastamiseks võib avalduse esitada võlgnik või sissenõudja või nende esindajad täitevosakonnale, kus lahend on või oli täitmisel. Täitevosakond võib täitetoimiku taastada ka oma algatusel. (2) Avaldus peab sisaldama üksikasjalikke andmeid asja kohta. Avaldusele lisatakse avaldajal säilinud ja asjasse puutuvad dokumendid või nende ärakirjad, kuigi need ei ole tõestatud nõutavas korras. (3) Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist peab täitevosakond vajalikuks. (4) Täitetoimiku taastamisel kasutab täitevosakond säilinud toimiku osi, enne toimiku kadumist isikutele välja antud dokumente või nende ärakirju ning teisi asjasse puutuvaid materjale. (5) Vajadusel võib täitevosakonda kutsuda täitetoimingute juures viibinud tunnistajaid ja teisi isikuid ning võtta nendelt seletusi. 4. peatükk. SISSENÕUE VÕLGNIKU VARALE [16.11.1994] 1. jagu. Sissenõue võlgniku vallasvarale 1. jaotis. Vallasvara arestimine § 48. Sissenõude pööramine võlgniku vallasvarale (1) Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil. (2) Sissenõude pööramine vallasvarale seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises. [16.11.1994] § 49. Asjad, millele ei või pöörata sissenõuet Vallasvarale sissenõude pööramisel ei pöörata sissenõuet vallasasjadele, millele vastavalt seadusele ei saa pöörata sissenõuet, samuti kinnisasja päraldistele ning riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale ja muuseumiseaduses (RT I 1996, 83, 1487) sätestatud riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi, riigiettevõttemuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi muuseumikogule ning sellesse kuuluvale museaalile. [16.11.1994; 15.02.1995; 13.11.1996] § 50. Võlgniku vara arestimine (1) Võlgniku vara arestimine seisneb selle üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja hoiule andmises. Vajalikel juhtudel on täituril õigus esemed pitseerida või vara kaasa võtta ja hoiustada. Võlgnikult äravõetud raha kannab täitur täitevosakonna deposiitarvele. (2) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku või tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja. (3) Kui täiturit ei lubata ruumidesse, mida võlgnik kasutab, samuti siis, kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub täitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. (4) Kui teine isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse vara loendisse, kuhu tehakse märge teise isiku vastuväite kohta. Asjast huvitatud isikule selgitab täitur õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. Selle kohta tehakse akti märge. (5) Vara üleskirjutamisel on võlgnikul õigus täiturile avaldada, millistele esemetele pöörata sissenõue esmajärjekorras. Täitur on kohustatud selle avalduse rahuldama, kui see ei takista otsuse täitmist. (6) Kui võlgniku lahusvarast ei piisa täitedokumendi täitmiseks, kirjutab täitur üles ka kaas- ja ühisomandis oleva vara. (7) Sissenõudjal on õigus võlgniku nõusolekul vabastada mõned asjad arestist, kuigi muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks. (8) Võlgnik, sissenõudja ja teised arestimise juures viibinud isikud võivad teha täiturile avaldusi ja märkusi vara arestimise akti kohta ja nõuda nende kandmist akti. (9) Võlgniku nimele registreerimisele kuuluva asja arestimisest teatab täitur viivitamatult vastavale registripidajale, kes kannab asja kohta registrisse keelumärke. Pärast keelumärke kandmist tehtud võlgniku käsutused on kehtetud. (10) Juhul kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale. [16.11.1994; 19.03.1997] § 51. Vara hindamine (1) Üleskirjutatud vara hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet või nad keelduvad vara hindamisest, samuti kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. (2) Kui üksikute esemete hindamine osutub raskeks või kui võlgnik või sissenõudja vaidlustab täituri määratud hinna, kutsub täitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja. Täituri määratud hinna vaidlustamisel kannab uue hindamise kulud isik, kes uut hindamist nõuab. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. [16.11.1994] § 52. Vara arestimise akt (1) Vara arestimise kohta koostab täitur akti, mille vormi kehtestab justiitsminister. (2) Aktile kirjutavad alla täitur, vara hoidja, võlgnik, sissenõudja, teised arestimise juures viibinud isikud ja isikud, kes on teinud avaldusi oma õiguste suhtes arestitud varale. Allkirja andmisest keeldumise korral tehakse akti vastav märge. (3) Akt koostatakse kolmes eksemplaris. Üks eksemplar jäetakse täitetoimikusse, teine eksemplar antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele, nende puudumisel kohaliku omavalitsusorgani esindajale, ja kolmas eksemplar antakse vara hoidjale. [16.11.1994; 19.03.1997] 2. jaotis. Arestitud vallasvara hoidmine § 53. Hoidja määramine (1) Arestitud ja äravõtmata jäetud vara antakse sissenõudja nõusolekul hoiule võlgnikule, kellel ei ole õigust sellest keelduda, või võlgnikuga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele. (2) Kui sissenõudja ei nõustu vara hoiuleandmisega võlgnikule, määratakse vara hoidja võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab vara hoidja täitur. (3) Vara hoidjaks ei või olla täituri või sissenõudja sugulane ega hõimlane. [16.11.1994] § 54. Hoitava vara kasutamine (1) Hoidjal ei ole õigust kasutada ega võõrandada hoitavaid asju, välja arvatud juhul, kui asja kasutamine või võõrandamine on tingitud asja omadustest. (2) Hoidja on kohustatud kohtutäiturile teatama asjast saadud viljadest ja asja võõrandamisest saadud tulust. (3) Hoitavale varale tekitatud kahju eest vastutab hoidja seaduses sätestatud korras. [19.03.1997] § 55. Hoidja tasustamine (1) Kui hoidjaks ei ole võlgnik, saab ta hoidmise eest tasu ja talle hüvitatakse asja hoidmiseks tehtud kulutused. (2) Hoidmise tasu suurus määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel hoidjaga. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab tasu täitevosakonna juhataja täituri esildise alusel. (3) Asja hoidmiseks tehtud kulutused teeb kindlaks täitur, vastava arvestuse kinnitab täitevosakonna juhataja. (4) Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvestatakse täitekulude hulka. [16.11.1994] 3. jaotis. Arestitud vallasvara müük § 56. Vara müügi viis (1) Vara müüb täitur enampakkumisel. (2) Kui vara väärtus ei ole küllaldane, võrreldes enampakkumise korraldamise kuludega, valib täitur muu sobiva müügiviisi. (3) Täituril on õigus anda võlgnikule võimalus müüa vara kindlaksmääratud tähtaja jooksul täituri kontrolli all, kuid mitte vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. (4) Võlgnikult äravõetud kullast, hõbedast, plaatinast ja plaatinagrupi metallidest, vääriskividest ning pärlitest juveel- ja olmetooted, samuti nende toodete murd antakse üle Eesti Vabariigi Väärismetallide ja Vääriskivide Fondile, kes kannab nende väärtusele vastava rahasumma täitevosakonna deposiitarvele. [16.11.1994] § 57. Vara müügi järjekord Vara müügi järjekorra määrab võlgnik. Kui võlgnik seda teha ei soovi, määrab järjekorra täitur. [16.11.1994] § 58. Täituri õigus vara ümber hinnata Kui vara ei müüda enampakkumisel ja selle müümine vara arestimise aktis märgitud hinnaga osutub võimatuks, võib täitur vara alla hinnata kuni 50 protsendi ulatuses, võrreldes vara arestimise aktis märgitud hinnaga. [16.11.1994] § 59. Vara müügi lõpetamine vajaliku summa saamisel Vara müük lõpetatakse, kui summa, mis on saadud osa vara müügist, on küllaldane sissenõuete ja täitekulude katteks. [16.11.1994] § 60. Enampakkumise aeg ja koht (1) Enampakkumise korraldamise aja ja koha määrab täitur, arvestades vara säilivust ja hoiukulusid. (2) Täitur võib määratud enampakkumise päeva edasi lükata üksnes võlgniku ja sissenõudja ühise avalduse alusel. [16.11.1994] § 61. Enampakkumise kuulutus (1) Enampakkumise kuulutusse märgitakse: 1) müüdav vara; 2) müügi koht ja aeg; 3) vara alghind ja tagatisraha nõutavus. (2) Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumist kohalikus ajalehes. [16.11.1994] § 62. Isikud, kes ei või enampakkumises osaleda Enampakkumises ei või osaleda isikud, kes viibisid vara arestimise juures või korraldavad selle müümist või on tunnistajateks enampakkumise läbiviimisel. Täitur peab sellest informeerima osavõtjaid enne enampakkumisele asumist. [16.11.1994] § 63. Manukate või politseiametnike kohalolek enampakkumisel Enampakkumine viiakse läbi kahe manuka või politseiametniku juuresolekul. [16.11.1994] § 64. Alghind ja tagatisraha (1) Vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind. (2) Enampakkumises osaleda sooviv isik peab maksma täitevosakonna deposiitarvele tagatisraha, mille suurus on 10 protsenti müüdava vara alghinnast. (3) Tagatisraha ei pea maksma: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused; 2) müüdava vara ühised omanikud, kui nende osa väärtus ühises omandis katab nõutava tagatisraha; 3) sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. (4) Ostja poolt sissemakstud tagatisraha arvestatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see tagatisraha laekumise päevale järgneval päeval. [16.11.1994; 19.03.1997] § 641. Ostetud vara eest tasumine (1) Vara loetakse müüduks isikule, kes pakkus kõrgeima hinna. (2) Ostja on kohustatud enampakkumise päeval tasuma vähemalt kolmandiku tema poolt pakutud hinnast. (3) Ostja on kohustatud viie päeva jooksul pärast enampakkumist tasuma täitevosakonna deposiitarvele kogu ostuhinna. (4) Kui ostjaks on sissenõudja, tehakse tasumisel tasaarvestus tema sissenõudega. (5) Kui ostja mõjuvate põhjusteta ei tasu määratud tähtajaks ostuhinda, ei tagastata tema tagatisraha ja tasutud osa ostuhinnast ning need kantakse riigieelarvesse. [16.11.1994; 19.03.1997] § 642. Ostetud vara üleandmine (1) Enampakkumisel ostetud vara antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. (2) Kui ostetud vara tuleb vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel. [16.11.1994] § 643. Enampakkumise akt (1) Enampakkumise kohta koostab täitur akti, millele kirjutavad alla täitur ja manukad või politseiametnik. (2) Akti vormi kehtestab justiitsminister. [16.11.1994; 19.03.1997] § 644. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine Täitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumisele ei ilmu osavõtjaid; 2) keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; 3) ostja ei tasu ettenähtud tähtajaks kogu ostuhinda. [16.11.1994] § 645. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise tagajärjed (1) Enampakkumise nurjumise korral võivad sissenõudjad müümata vara sissenõude katteks endale jätta või nõuda kordusenampakkumist. (2) Lahkarvamuste korral kordusenampakkumise korraldamise küsimuses lahendatakse see sissenõudjate hääletamise teel, kusjuures häälte arv on võrdeline sissenõudesummaga. [16.11.1994] § 646. Kordusenampakkumine (1) Kordusenampakkumine toimub mitte varem kui 10 päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist vastavalt esimeseks enampakkumiseks sätestatud korrale. (2) Kordusenampakkumisel võib vara müüa alla arestimisaktis märgitud hinna. [16.11.1994] § 647. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine Kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. [16.11.1994] § 648. Müümata vara (1) Kui vara ei õnnestu müüa, on sissenõudjal õigus see vara kahjusumma katteks endale jätta vara arestimise aktis märgitud hinnaga, vara ümberhindamise korral aga ümberhindluse hinnaga. (2) Kui vara soovivad endale jätta mitu sissenõudjat, arvestatakse sissenõudjate nõudmiste rahuldamise järjekorda. Kui eelisjärjekorras rahuldamisele kuuluvaid sissenõudeid ei ole, kuulub eesõigus sellele, kelle taotluse alusel oli vara arestitud, seejärel sellele, kelle kasuks kuulub sissenõudmisele suurim summa. Kui sissenõudjad on võrdses olukorras, otsustab küsimuse loosimine. (3) Kui sissenõudja avaldab soovi arestitud vara endale jätta, kuid ei ilmu mõjuvate põhjusteta selle vastuvõtmisele täituri poolt määratud päeval, vabastatakse vara aresti alt. (4) Kui sissenõudja ei soovi vara endale jätta, tagastatakse see võlgnikule ja vabastatakse aresti alt. Registreerimisele kuuluvate asjade korral kustutab registripidaja registrisse kantud keelumärke täituri esildise alusel. [16.11.1994] 4. jaotis. Sissenõue võlgniku vallasvarale eritingimustel § 649. Sissenõue võlgniku varale, mis on kolmanda isiku käes (1) Sissenõude pööramisel võlgniku varale, mis on kolmanda isiku käes, teatab täitur sellest kolmandale isikule, mille järel see on kohustatud tema käes oleva võlgniku vara täiturile üle andma või kandma raha täitevosakonna deposiitarvele. Juhul kui kohustatud isik ei täida vastavat kohustust, arestib täitur tema käes oleva võlgniku vara. (2) Kui sissenõue pööratakse võlgnikule kuuluvale, tema poolt rendile või üürile antud varale, ei ole ostjal õigust tähtajalist rendi- või üürilepingut ühepoolselt lõpetada. [16.11.1994] § 6410. Sissenõude pööramine ühisele varale (1) Sissenõue pööratakse võlgniku osale ühises varas, kui võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. (2) Kui ühine vara koosneb ühesugustest asendatavatest asjadest, arestitakse ja müüakse see osa, mis võrdub võlgnikule kuuluva osaga. (3) Kui sissenõudjaiks on ühised omanikud, arestitakse vara täies ulatuses ja antakse hoiule ühistele omanikele, kui nad sellest ei keeldu. (4) Tervikuna võib ühist vara müüa ainult ühiste omanike nõusolekul. (5) Võlgnik on kohustatud teatama kohtutäiturile vara arestimise aktile allkirja andmisel või selle kättesaamisel ühis- või kaasomandisse kuuluvate asjade olemasolust arestitud vara hulgas, vastasel juhul ei ole tal sellele asjaolule viidates õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale. [16.11.1994; 19.03.1997] § 6411. Sissenõude pööramine panditud varale (1) Panditud vara võib arestida ainult pandipidaja taotlusel. Arestitud käsipandiese jäetakse hoiule pandipidajale. (2) Panditud vara müügist teatatakse pandipidajale. (3) Panditud vara enampakkumise alghind võib pandipidaja nõusolekul olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest. (4) Panditud vara enampakkumise nurjumisel on pandipidajal, kes on pööranud pandiga tagatud nõude panditud varale, eesõigus jätta see vara endale arestimise aktis märgitud hinnaga. [16.11.1994] § 6412. Sissenõude pööramine nõudele (1) Sissenõuet võib pöörata nõudele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Rahalise nõude arestimiseks saadab täitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule teate kohustusest võlasummat võlgnikule mitte maksta. Samaaegselt saadab täitur võlgnikule teate kohustusest hoiduda käsutusest rahalise nõude suhtes. Rahaline nõue loetakse arestituks teate kättetoimetamisega kohustatud kolmandale isikule. (3) Arestitud rahaline nõue täidetakse sissenõudja kasuks tema nõude ulatuses. [16.11.1994] § 6413. Sissenõude pööramine väärtpaberitel põhinevatele nõuetele (1) Väärtpaberitel põhinevate nõuete arestimiseks võtab täitur vastavad väärtpaberid võlgnikult ära. (2) Sõltuvalt väärtpaberite müügi korrast ja võimalustest müüb täitur väärtpaberid ise või paneb need müüki ja täidab müügihinna arvelt sissenõudja nõude. [16.11.1994] § 6414. Sissenõude pööramine osaühingu osale (1) Võlgnikule kuuluv osaühingu osa loetakse arestituks teate kättetoimetamisega osaühingule. (2) Võlgnikule kuuluva osaühingu osa müüb täitur samal viisil, nagu seda oleks saanud müüa võlgnik. [16.11.1994] § 6415. Sissenõude pööramine võlgniku hoiusele või pangaarvele (1) Sissenõudja soovil võib pöörata sissenõude võlgniku hoiusele või pangaarvele, mille olemasolu teeb kirjaliku järelepärimise alusel kindlaks täitur. (2) Hoius või pangaarve arestitakse ja raha kantakse täituri avalduse ja vara arestimise akti alusel pangaasutuse poolt täitevosakonna deposiitarvele. Arestimisele ei kuulu hoius ühe minimaalpalga piires iga võlgnikuga koos elava perekonnaliikme kohta. [16.11.1994] 2. jagu. Sissenõue võlgniku kinnisvarale 1. jaotis. Üldsätted § 6416. Vallasvara sissenõude sätete rakendamine Sissenõude pööramisel võlgniku kinnisvarale kohaldatakse käesoleva seadustiku §-de 48, 50 2., 3. ja 5. lõike, 51, 57, 59, 62, 63 ja 643 sätteid. [16.11.1994] § 6417. Kinnisvarale sissenõude pööramise viisid (1) Sissenõude pööramine kinnisvarale toimub kinnisasja sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. (2) Kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab kohus, kuulates ära sissenõudja seisukoha. (3) Sissenõuet ei pöörata riigivaraseaduses sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale. [16.11.1994; 15.02.1995] § 6418. Sundenampakkumine (1) Sundenampakkumise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasja enampakkumisest saadavast rahast. (2) Sundenampakkumine toimub käesoleva seadustiku §-des 6433--6448 sätestatud korras. [16.11.1994] § 6419. Sundvalitsemine (1) Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast. (2) Kinnisasja sundvalitsemine toimub käesoleva seadustiku §-des 6424--6431 sätestatud korras. [16.11.1994] § 6420. Varasemate õiguste püsimajäämine (1) Kinnisasja müümisel enampakkumisel jäävad kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal järjekohal asuvad õigused kehtima. Ostjal on õigus nõuda tagapool seisvate õiguste kustutamist. (2) Kinnistusraamatusse kandmata kolmandale isikule kuuluv õigus kinnisasjale ei jää kehtima, kui seaduses pole sätestatud teisiti. (3) Isik, kellele kuulus sundtäitmise tõttu kustutatud õigus, võib nõuda enda nõude rahuldamist sundenampakkumise tulemist vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. [16.11.1994; 19.03.1997] 2. jaotis. Kinnisvara arestimine § 6421. Kinnisasja arestimine Kinnisasja arestimine seisneb kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja nende üle valitsemise sisseseadmises. [16.11.1994] § 6422. Keelumärge kinnistusraamatus (1) Täitemenetluse algatamisel saadab täitur kinnistusametile täitedokumendi ärakirja ja täituri notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Pärast märke tegemist saadab kinnistusamet täitevosakonnale arestitud kinnisasja kinnistusregistri osa väljavõtte. [16.11.1994] § 6423. Kinnisasja üleskirjutamine (1) Kinnisasja üleskirjutamiseks koostatakse arestimise akt, milles peab olema märgitud: 1) täitedokument, mille alusel sissenõue toimub; 2) kinnisasja kohta kinnistusraamatus sisalduvad andmed; 3) kinnisasja kõlvikuline koosseis; 4) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve; 5) tootmishoonete juurde kuuluvad seadmed; 6) kinnisasja hind; 7) kinnisasja päraldised. (2) Kinnisasja arestimise akti vormi kehtestab justiitsminister. [16.11.1994; 19.03.1997] 3. jaotis. Arestitud kinnisvara valitsemine § 6424. Vara jätmine võlgniku valdusse (1) Kui kohus ei määra valitsejat, jääb arestitud kinnisasi võlgniku valdusse. (2) Võlgnik on kohustatud arestitud kinnisasja majandama käesoleva seadustiku §-s 6427 sätestatud korras. [16.11.1994] § 6425. Järelevaataja määramine kinnisasjale Kui arestitud kinnisasi jääb võlgniku valdusse, määrab kohus kinnisasjale järelevaataja, kes jälgib võlgniku poolt kohustuste täitmist ja teatab kohtule võlgnikupoolsetest kohustuste rikkumistest. Järelevaataja kandidaadi esitab kohtu nõudel sissenõudja. [16.11.1994] § 6426. Valitseja määramine (1) Täituri, võlgniku, sissenõudja või järelevaataja ettepanekul võib kohus määrata arestitud kinnisasjale valitseja. (2) Valitsejaks ei tohi olla täitur, sissenõudja või otsuse teinud kohtu koosseisu liige, samuti iga nimetatud isiku sugulane või hõimlane. Nimetatud isikud võivad valitsejaks olla ainult võlgniku ja sissenõudja kirjalikul nõusolekul. (3) Kui kohus määrab valitseja täituri või järelevaataja ettepanekul, teatab ta sellest kohe võlgnikule ja sissenõudjale. (4) Kohtul on õigus asendada valitseja, kui viimane ei täida oma kohustusi. Asendamisel toimub uue valitseja määramine käesoleva paragrahvi sätete kohaselt. [16.11.1994] § 6427. Valitseja ülesanded (1) Valitseja võtab kinnisasja vastu arestimise akti alusel ja on kohustatud selle üle andma vähemalt samas koosseisus ja majanduslikus seisukorras. (2) Valitseja on õigustatud ja kohustatud teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud kinnisasja majandusliku seisukorra säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks. Ta võib sisse nõuda nõudeid kinnisasja kasuks ning müüa valitsemiseks mittevajalikke vilju. (3) Valitseja täidab enne kinnisasja arestimist sõlmitud rendi- ja üürilepinguid. Valitseja võib sõlmida uusi rendi- ja üürilepinguid tähtajaga kuni sundvalitsemisaja lõpuni. [16.11.1994] § 6428. Valitseja aruandlus (1) Valitseja on kohustatud täiturile esitama aruandeid kinnisasja majandamise kohta viimase määratud tähtaegadel. (2) Võlgnikul ja sissenõudjal ning nii ühe kui ka teise esindajal on õigus tutvuda valitseja aruannetega. [16.11.1994] § 6429. Üüri ja rendi maksmine (1) Kinnisasja kasutamise eest tasutav üür ja rent tuleb maksta valitsejale. (2) Kohus võib määrata, et üür ja rent tuleb maksta täitevosakonna deposiitarvele, kui need summad ei ole vajalikud kinnisasja majandamiseks. [16.11.1994] § 6430. Valitseja ja järelevaataja tasustamine (1) Valitseja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mida valitsejal on õigus saada kinnisasja viljadest. (2) Kui kinnisasjast valitsemise kestel saadavad viljad ei kata valitsejale tasuks määratud summat, arvestatakse puudujääv osa juurde täitekuludele. (3) Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mis arvatakse täitekulude hulka. [16.11.1994] § 6431. Võlgniku õigus kasutada arestitud kinnisasja (1) Võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elas hoones kuni kinnisasja arestimiseni, võib jääda pärast valitseja määramist sinna elama kuni kinnisasja müümiseni. (2) Võlgnikul ja tema perekonnaliikmel on õigus saada sundvalitsemise jooksul põllumajanduslikult kinnisasjalt vilju või nende müügist laekunud raha isiklikuks tarbeks vajalikul määral. [16.11.1994] 4. jaotis. Arestitud kinnisvara müük § 6432. Müügi viis Kinnisasja müüb täitur enampakkumisel käesolevas seadustikus sätestatud korras. [16.11.1994] § 6433. Enampakkumise tähtaeg Enampakkumise määrab täitur mitte varem kui kahe kuu möödumisel enampakkumise kuulutuse ilmumisest Riigi Teataja Lisas. [16.11.1994] § 6434. Enampakkumise kuulutus (1) Kinnisasja enampakkumise kuulutusse märgitakse: 1) kinnisasja omaniku nimi ja elukoht; kui omanik ei teata teist elukohta, kehtib kinnistusraamatusse kantud elukoht; 2) enampakkumist läbiviiva täituri nimi; 3) kinnisasja kinnistusnumber, asukoht ja lühikirjeldus; 4) enampakkumise aeg ja koht; 5) tagatisraha, mis tuleb maksta enampakkumises osalemiseks; 6) kinnisasja alghind; 7) kinnisasja koormavad kolmandale isikule kuuluvad väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; 8) teade, et kõik isikud, kellel on õigusi kinnisasjale, peavad esitama tõendid oma õiguste kohta enne enampakkumise algust; tõendit ei pea esitama isik, kelle õigused on kantud kinnistusraamatusse. (2) Kuulutus pannakse välja täitevosakonna ruumides ning avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja kohalikus ajalehes. [16.11.1994] § 6435. Õigus tutvuda müüdava kinnisasjaga (1) Alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise päevani on soovijail õigus tutvuda müüdava kinnisasja ja selle päraldistega. (2) Täitur määrab kinnisasjaga tutvumiseks kindlad nädalapäevad ja kellaajad. Võlgnikul on õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires vastavalt käesoleva seadustiku § 27 3. lõikele. [16.11.1994] § 6436. Alghind enampakkumisel Kinnisasja alghinnaks enampakkumisel on arestimise aktis märgitud hind või täitekulude ja kinnisasjale pööratud sissenõuete summa, kui see on arestimise aktis märgitud hinnast suurem. [16.11.1994] § 6437. Kirjalik hinnapakkumine Kinnisasja osta sooviv isik, sealhulgas isik, kes ei viibi enampakkumise juures, võib kuni enampakkumise alguseni esitada täiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peab olema märgitud: 1) hinnapakkuja nimi ja elukoht; 2) kinnisasja kinnistusnumber ja asukoht; 3) kinnisasja eest pakutav hind. [16.11.1994] § 6438. Tagatisraha (1) Enampakkumisel suuliselt või kirjaliku hinnapakkumise teel osaleda sooviv isik peab maksma täitevosakonna deposiitarvele tagatisraha 10 protsenti kinnisasja alghinnast. (2) Tagatisraha suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku §-de 64 3. ja 4. lõike ning 641 5. lõike sätteid. [16.11.1994] § 6439. Enampakkumise akt Täitur koostab iga kinnisasja müümise kohta akti, millesse märgib: 1) enampakkumise kuulutuses sisalduvad andmed; 2) kinnisasjal lasuvad maksuvõlad; 3) täitekulud; 4) enampakkumise alguseks saabunud kirjalikud hinnapakkumised. [16.11.1994] § 6440. Enampakkumise kord (1) Täitur kuulutab enampakkumise avatuks ja loeb ette akti. (2) Iga ülepakkumine märgitakse akti. (3) Kinnisasi loetakse müüduks isikule, kes pakub selle eest kõrgeima hinna. (4) Ostja nimi ja ostuhind märgitakse koostatud akti, millele kirjutavad alla ostja, võlgnik ja sissenõudja, kui nad viibivad enampakkumise juures, täitur ning manukad või politseiametnik. (5) Ostueesõiguse korral on asjaõigusseaduse §-s 262 tähendatud müüjaks täitur ja ostu-müügilepinguks enampakkumise akt. (6) Ostjale, kes ei viibinud enampakkumise juures, teatab kinnisasja temale müümisest täitur. [16.11.1994] § 6441. Kinnisasja vabastamine enampakkumisest (1) Kinnisasi vabastatakse enampakkumisest, kui enne enampakkumise algust makstakse täitevosakonna deposiitarvele summa, mis katab kinnisasjale pööratud sissenõude ja täitekulud, või kui on esitatud sissenõudja avaldus sissenõudest loobumise kohta või avaldus sissenõude täieliku täitmise kohta ja tasutud täitekulud. (2) Kinnisasja enampakkumisest vabastamisel täitemenetlus lõpetatakse. [16.11.1994] § 6442. Ostetud kinnisasja eest tasumine (1) Ostja on kohustatud kahe nädala jooksul pärast enampakkumist maksma täitevosakonna deposiitarvele asja kogu ostuhinna. (2) Kui ostjaks on sissenõudja, teeb täitur sissenõudega tasaarvestuse. [16.11.1994] § 6443. Kinnisomandi ülemineku alus (1) Kaks nädalat pärast enampakkumise päeva saadab täitur kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. (2) Enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise korral saadab täitur selle kinnistusametile kaks nädalat pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmist. [16.11.1994] § 6444. Avaldused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel. [16.11.1994] § 6445. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine Täitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumisele ei ilmu osavõtjaid ega ole tehtud kirjalikke hinnapakkumisi; 2) suuliselt ega kirjalikult ei tehta pakkumisi vähemalt alghinna ulatuses; 3) ostja ei tasu ostuhinda ettenähtud tähtajaks. [16.11.1994] § 6446. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise tagajärjed (1) Ostjate puudumise tõttu nurjunud enampakkumise korral on sissenõudjal õigus ühe kuu jooksul, arvates enampakkumise nurjumisest, kinnisasi alghinnaga ära osta. (2) Kui enampakkumine on nurjunud ostja poolt ostuhinna tasumata jätmise tõttu, on sissenõudjal õigus kahe nädala jooksul kinnisasi pakutud kõrgeima hinnaga ära osta. [16.11.1994] § 6447. Kordusenampakkumine (1) Kui sissenõudja ei soovi kinnisasja ära osta, võib ta nõuda kordusenampakkumist. (2) Kordusenampakkumisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-de 6432--6445 sätteid, kuid kinnisvara võib sellisel juhul müüa alla alghinna. [16.11.1994] § 6448. Müümata kinnisasi Kui sissenõudja ei nõua kordusenampakkumist või ei soovi kinnisasja ära osta, kustutatakse kinnistusraamatust täituri notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse alusel keelumärge. [16.11.1994] 5. jaotis. Sissenõue võlgniku kinnisvarale eritingimustel § 6449. Sissenõude pööramine panditud kinnisasjale (1) Sissenõude pööramisel hüpoteegiga koormatud kinnisasjale saadetakse sellekohane teade koos Riigi Teataja Lisas avaldatud kuulutuse sisuga hüpoteegipidajale. (2) Hüpoteegipidajale teatatakse enampakkumise tulemused. [16.11.1994] § 6450. Sissenõude pööramine ühises omandis olevale kinnisasjale (1) Sissenõude pööramisel ühises omandis olevale kinnisasjale arestitakse ja hinnatakse kinnisasi tervikuna, müüakse ainult võlgnikule kuuluv mõtteline osa. (2) Ühiste omanike soovil võib müüa kinnisasja tervikuna. [16.11.1994] § 6451. Sissenõude pööramine kinnisasja kasutusvaldusele Kui võlgnikuks on kinnisasja kasutusvaldaja, saab kasutusvalduses oleva kinnisasja viljadele sissenõuet pöörata kinnisasja sundvalitsemise teel. [16.11.1994] § 6452. Sissenõude pööramine hüpoteegiga tagatud nõudele ja reaalkoormatisele (1) Hüpoteegiga tagatud nõude või reaalkoormatise arestimiseks kannab kinnistusamet täituri avalduse ja täitedokumendi alusel kinnistusraamatusse vastava keelumärke. (2) Hüpoteek või reaalkoormatis kantakse nõude omandajale üle täituri avalduse alusel sellekohase kandega kinnistusraamatus. [16.11.1994] 3. jagu. Sissenõuete rahuldamise kord § 6453. Vallasvarale pööratud sissenõuete rahuldamise järjekord (1) Vallasvara müügist saadud raha jaotamisel osalevad need sissenõudjad, kelle osas on täitedokumendid täitmisele saabunud enne vara müümist. (2) Vallasvara müügist saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt: 1) nõuded, mille tagamiseks on müüdud vara panditud; 2) alimendinõuded, töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded; 3) ülejäänud nõuded. (3) Kui vara müügist saadud rahast ei piisa kõikide ühe järgu nõuete täielikuks rahuldamiseks, jaotatakse raha sissenõudjate vahel võrdeliselt nende nõuete suurusega. [16.11.1994] § 6454. Kinnisvarale pööratud sissenõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisvara müügist saadud raha jaotamisel osalevad need sissenõudjad, kelle osas on täitedokumendid täitmisele saabunud või kelle nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga enne kinnisvara müüki või sundvalitsemise sisseseadmisest. (2) Kinnisvara müügist või sundvalitsemisest saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt: 1) kinnistusraamatust nähtuvad nõuded vastavalt nende järjekohtadele; 2) kinnisasjal asuva võlgnikule kuuluva ettevõtte töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, alimendinõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded; 3) kinnisasja riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kasuks koormavad maksud koos viiviste ja trahviga; 4) ülejäänud nõuded. (3) Kui vara müügist saadud rahast ei piisa kõikide ühe järgu nõuete täielikuks rahuldamiseks, jaotatakse raha sissenõudjate vahel võrdeliselt nende nõuete suurusega. [16.11.1994; 19.03.1997] § 6455. Ülejääva summa tagastamine võlgnikule Täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule. [16.11.1994] § 6456. Nõudeõiguse säilitamine Sissenõudjad, kelle kehtivaid sissenõudeid osaliselt või täielikult ei rahuldatud, säilitavad nõudeõiguse võlgniku suhtes. [16.11.1994] 4. jagu. Võlgnikult raha vastuvõtmine ja selle väljaandmine § 6457. Raha vastuvõtmine täituri poolt (1) Võlgnik tasub võlasumma sissenõudjale täitevosakonna vahenduseta, mille kohta esitab täiturile maksmist tõendava dokumendi. Täitur võtab kviitungi alusel raha vastu, kui sissenõudja asukoht on võlgnikule teadmata või kui sissenõudja keeldub raha vastu võtmast. (2) Deposiitarvele kantakse ka vara müügist laekunud raha, kui vara ei müüda enampakkumisel või sissenõudja ei viibi enampakkumise juures ega saa müügist laekunud raha kohe vastu võtta. (3) Täitur võtab raha vastu ainult vormikohaste kviitungite alusel. (4) Kviitungi alusel vastuvõetud raha peab täitur maksma deposiitarvele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast raha vastuvõtmist. (5) Täituril on keelatud ilma täitevosakonna deposiitarve vahenduseta raha vastu võtta ning sissenõudjale üle kanda. [16.11.1994] 5. peatükk. TEATAVAT LIIKI LAHENDITE TÄITMISE ERISUSED § 65. Lahendis märgitud esemete üleandmine sissenõudjale (1) Kui sissenõudjale on välja mõistetud konkreetsed esemed, võtab täitur need võlgnikult ära ja annab üle sissenõudjale. Üleandmise kohta koostatakse akt, mille vormi kehtestab justiitsminister. (2) Kui lahendit ei ole võimalik täita väljamõistetud esemete kadumise tõttu, kui sissenõudja keeldub neid vastu võtmast seoses nende väärtusetuks muutumise või riknemisega või muudel mõjuvatel põhjustel, koostab täitur selle kohta akti, mille saadab koos oma ettepanekuga lahendi teinud organile edasise täitmise korra ja viisi muutmiseks. [19.03.1997] § 66. Võlgnikku teatava toimingu tegemisele kohustava lahendi täitmine (1) Lahendiga võlgnikule pandud teatava toimingu määratud tähtajaks tegemata jätmisel koostab täitur selle kohta akti ja võlgniku suhtes rakendatakse lahendis märgitud mittetäitmise tagajärgi. (2) Kui lahendis ei ole märgitud mittetäitmise tagajärgi, saadetakse akt lahendi teinud organile, kus see küsimus lahendatakse. (3) Kui määratud tähtajaks ei ole täidetud lahendit, mis kohustab võlgnikku tegema toiminguid, mida saab teha ainult tema ise, teeb täitur kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Esmakordsel trahvimisel on trahvisumma mitte vähem kui 10 ja mitte rohkem kui 200 päevapalka, korduval trahvimisel mitte rohkem kui 400 päevapalka. Trahv nõutakse võlgnikult sisse riigieelarvesse. Trahvi tasumine ei vabasta võlgnikku lahendis ettenähtud toimingu tegemise kohustusest. (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui võlgnik on kohustatud lubama teatavaid toiminguid või hoiduma teatavatest toimingutest. § 67. Lahendi täitmine tööle ennistamise asjas (1) Kui tööandja ei täida määratud tähtajaks lahendit tööle ennistamises, koostab täitur lahendi mittetäitmise kohta akti, mille saadab kohtule. Kohus võib seejuures lahendada küsimuse täitmisega viivitamises või mittetäitmises süüdioleva ametiisiku materiaalsest vastutusest. (2) Lahendi mittetäitmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 66 3. lõike sätteid. § 68. Lahendi täitmine lapse üleandmise asjas (1) Lapse üleandmise asjas viib täitur täitetoimingu läbi hooldus- või haridusorgani esindaja osavõtul. (2) Kui kohustatud isik takistab lahendi täitmist, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seadustiku § 30 2. ja 3. lõike ja § 66 3. lõike sätteid. (3) Vajalikul juhul võib täitur tõstatada eestkoste- ja hooldusorgani ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks lasteasutusse. § 69. Lahendi täitmine alimentide sissenõudmise asjas (1) Alimentide sissenõudmise asja täitmisel ei või kokkuleppe alusel igakuiselt makstav summa olla väiksem seadusega kehtestatud miinimummäärast. (2) Alimentide võlgnevuse korral võib pöörata sissenõude võlgniku varale. (3) Alimentideks väljamaksmisele kuuluvad summad ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. § 70. Ruumidest väljatõstmise lahendi täitmine (1) Täitedokumendil märgitud ruumidest tõstetakse sellel märgitud isikud välja koos nendele kuuluva varaga. (2) Võlgnikule määratakse tähtaeg lahendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sellele järgneb sundkorras väljatõstmine. (3) Täitur teeb võlgnikule teatavaks lahendi vabatahtliku täitmise tähtaja, sundkorras väljatõstmise kuupäeva ning võlgnikule pandud kohustused: muretseda ruum vara paigutamiseks; teatada selle asukoht täiturile; väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest isiklikult või teiste isikute kaudu täiturile. Võlgnik kinnitab allkirjaga, et on teadlik temale pandud kohustuste mittetäitmise tagajärgedest. Allkirja andmisest keeldumine fikseeritakse tunnistajate juuresolekul. (4) Kui väljatõstetav isik hoidub väljatõstmisest kõrvale või teeb selleks takistusi, kutsub täitur vajaduse korral väljatõstmise juurde politseiametniku või kohaliku omavalitsuse esindaja või tunnistajad. (5) Sundkorras väljatõstmise kohta koostab täitur akti, millele kirjutavad alla täitur ja väljatõstmise juures viibinud isikud. (6) Kui võlgnik ei ole täitnud oma kohustust muretseda ruum vara paigutamiseks, tõstetakse vara välja. Kui võlgnik ei viibi väljatõstmise juures, kirjutatakse väljatõstetav vara üles. (7) Kui võlgnik ei viibi väljatõstmise juures, kuid ta on teatanud täiturile, kuhu väljatõstetav vara paigutada, kirjutatakse vara üles ja paigutatakse võlgniku poolt soovitud kohta samas asustatud piirkonnas. Väljatõstetud vara säilimise eest täitur ei vastuta. (8) Väljatõstmisega seotud kulud nõutakse võlgnikult sisse käesoleva seadustiku §-s 42 sätestatud korras. (9) Väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel lõpetab täitur väljatõstmise ja tõstatab täitevosakonna juhataja ees küsimuse täitmise peatamise kohta, teatades sellest ka sissenõudjale. § 71. Lahendi täitmine teise eluruumi paigutamise või eluruumi sundvahetamise asjas (1) Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult temale antud tähtajaks lahendit teise eluruumi asumise kohta, paigutatakse võlgniku vara teise eluruumi sundkorras. (2) Kui lahendis nähakse ette väljatõstetavale teise eluruumi vastuandmine, saadab täitur organile, kellele on pandud kohustus anda teine eluruum, teate lahendi täitmise aja kohta. Kui määratud tähtajaks teist eluruumi ei anta, koostab täitur selle kohta akti ning esitab selle lahendi teinud kohtule edasise täitmise korra kindlaksmääramiseks. § 72. Erikonfiskeerimine (1) Erikonfiskeerimisele kuuluvad esemed antakse täituri poolt üle rahandusorganile, kes korraldab nende realiseerimise. (2) Esemete rahandusorganile üleandmise kohta koostatakse akt, mille vormi kehtestab justiitsminister. [19.03.1997] 6. peatükk. TÄITEMENETLUS JURIIDILISTE ISIKUTE JA VÄLISRIIGI KOHTUTE OTSUSTE NING MUUDE LAHENDITE SUHTES § 73. Lahendi täitmine juriidilise isiku suhtes (1) Sissenõue juriidiliselt isikult võlasumma sissenõudmiseks pööratakse esimeses järjekorras võlgniku pangaasutustes olevatele rahalistele vahenditele. Selleks saadab täitur täitedokumendi vahetult vastavale pangaasutusele vahendite sundkorras mahakandmiseks. Kui sissenõudjaks on teine juriidiline isik, kantakse võlasumma otse sissenõudja kontole. (2) Sissenõude korral kodaniku kasuks saadab täitur täitedokumendi koos inkassokorraldusega pangaasutusse ja võlasumma kantakse täitevosakonna deposiitarvele. Deposiitarvele laekunud raha makstakse sissenõudjale välja teki alusel või kantakse üle posti teel. (3) Kui rahalised vahendid ei ole võlgnevuse kustutamiseks küllaldased, võib pöörata sissenõude võlgniku varale. (4) Juriidilise isiku reorganiseerimisel toimub sissenõudmine esialgse võlgniku kohustuste eest vastutava organisatsiooni arveldus- või jooksvalt arvelt. Selline vastutus määratakse kindlaks kompetentse organi otsusega reorganiseerimise kohta või üleandva ja vastuvõtva organisatsiooni poolt kinnitatud üleandmisbilansiga. (5) Võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimisel koos likvideerimiskomisjoni moodustamisega võib komisjon esitada pangaasutusele, kus on likvideeritava juriidilise isiku konto, avalduse vahendite kontolt mahakandmise lõpetamise kohta. Selle avalduse alusel antakse nii pangaasutusse kui ka täiturile saabunud täitedokumendid täitmiseks likvideerimiskomisjonile, välja arvatud täitedokumendid töötasu või sellega võrdsustatud väljamaksete nõudes. Täitedokumendi saatmisest likvideerimiskomisjonile teatatakse sissenõudjale. (6) Juriidilise isiku likvideerimisel saadetakse täitedokumendid töötasu ja sellega võrdsustatud maksete nõuetes pangaasutusse likvideeritava asutuse kontolt vahendite mahakandmiseks likvideerimiskomisjonist sõltumata. Täitedokumendid saadetakse pangaasutusse ka juhul, kui likvideerimiskomisjon ei teata likvideeritava asutuse kontolt vahendite mahakandmise lõpetamisest. (7) Kui täitmise käigus selgub, et juriidiline isik, kelle kasuks on kahjusummad välja mõistetud, on likvideeritud ning muu juriidiline isik ei ole kandnud sissenõudmisele kuuluvaid summasid oma bilanssi, tõstatab täitur lahendi teinud organi ees küsimuse väljamõistetud summade riigieelarvesse ülekandmise kohta. § 74. Välisriigi kohtute otsuste ja muude lahendite täitmine (1) Vastavalt Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel sõlmitud õigusabi kokkulepetele teeb võlgniku elukohajärgne kohus määruse välisriigi kohtu otsuse või muu lahendi sundkorras täitmise lubamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Määrus koos täitedokumendiga saadetakse täitmiseks võlgniku elukohajärgsele täitevosakonnale. Võlgniku elukohajärgsele kohtule saadab välisriigi kohtu otsuse või muu lahendi täitmise lubamise küsimuse lahendamiseks Justiitsministeerium. (2) Välisriigi kohtu otsuse või muu lahendi täitmiseks, mis puudutab võlasumma sissenõudmist, tasub võlgnik raha täitevosakonna deposiitarvele ja seda hoitakse seal seni, kuni sissenõudja saab loa selle ülekandmiseks välisriiki või kantakse raha sissenõudja soovil tema nimele avatud hoiu- või pangaarvele Eesti Vabariigis. Raha kantakse sissenõudjale üle vabariigi pangaasutuse kaudu. 7. peatükk. VÕLGNIKULT RAHA VASTUVÕTMINE JA SELLE VÄLJAANDMINE § 75. Täituri poolt raha vastuvõtmine deposiitarvele (1) Tavaliselt tasub võlgnik võlasummad sissenõudjale otse, ilma täitevosakonna vahenduseta, mille kohta esitatakse täiturile maksmist tõendav dokument. Täitur võtab kviitungi alusel raha vastu, kui sissenõudja asukoht on võlgnikule teadmata või kui sissenõudja keeldub raha vastuvõtmisest. (2) Deposiitarvele kantakse ka vara müügist laekunud raha, kui sissenõudja ei viibi enampakkumise juures ega saa vara müügist laekunud raha kohe vastu võtta. (3) Täitur võtab raha vastu ainult vormikohaste kviitungite alusel. (4) Kviitungi alusel vastuvõetud raha peab täitur maksma panka deposiitarvele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast raha vastuvõtmist. (5) Täituril on keelatud ilma täitevosakonna deposiitarve vahenduseta raha vastu võtta ning sissenõudjale üle kanda. § 76. Raha väljaandmine sissenõudjale täitevosakonna deposiitarvelt (1) Täituri poolt võlgnikult sissenõutud rahast rahuldatakse sissenõudjate nõudmised ja kaetakse otsuse täitmise kulud. Raha, mis jääb üle pärast kõikide nõudmiste rahuldamist, tagastatakse võlgnikule. (2) Riigieelarvesse maksab täitur raha deposiitarve vahenduseta. (3) Kõik operatsioonid sissenõudjale kuuluva raha väljaandmiseks toimuvad sissenõudja nimele vormistatud teki alusel või juriidilisele isikule kuuluva raha ülekandmiseks vormistatud maksekorralduse alusel. Raha ülekandmiseks posti teel annab täitevosakonna juhataja kirjaliku korralduse, millele lisatakse sissenõudjate nimekiri koos nende aadresside ja ülekantavate summadega. (4) Nimelised tekid antakse passi alusel välja sissenõudjale või isikule, kellel on raha saamiseks volitus. Passiandmed märgitakse tekikontsule. (5) Deposiitarvele kantud raha hoitakse arvel kuus kuud. Kui selle aja jooksul ei ole sissenõudja kutsetele vaatamata ilmunud raha vastu võtma või on tema asukoht teadmata, avatakse kohalikus pangaasutuses täitevosakonna korralduse alusel sissenõudja nimele arve ja raha kantakse sinna üle. (6) Täiturile lisatasuna väljamaksmisele kuuluv raha makstakse deposiitarvelt välja täituri nimele väljakirjutatud teki alusel. 8. peatükk. VÕLGNIKU, SISSENÕUDJA JA TEISTE ISIKUTE KAITSE TÄITEMENETLUSES § 77. Täituri tegevuse peale edasikaebamine (1) Täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. (2) Kaebus täituri tegevuse peale vaadatakse läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine ei takista selle läbivaatamist. Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kohus vaatab kaebuse täitevosakonna juhataja otsuse peale läbi kahe nädala jooksul, arvates kaebuse esitamisest. (4) Maa- või linnakohtu määruse peale täitevosakonna juhataja otsuse kohta võib esitada erikaebuse ringkonnakohtusse tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) sätestatud korras. [19.03.1997] § 78. Teiste isikute kaitse täitemenetluses (1) Kui täitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus täituri tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 77 sätestatud korras. Sellist avaldust võib esitada kuni arestitud vara müümiseni. (2) Teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. III osa OTSUSTE TÄITMINE HALDUSASJADES 9. peatükk. RAHATRAHV § 79. Rahatrahvi sissenõudmise kord (1) Otsuseid rahatrahvi sissenõudmise asjades täidavad täiturid. (2) Rahatrahvi sissenõudmiseks kutsutakse võlgnik täituri vastuvõtule ja talle antakse trahvi tasumiseks tähtaeg, mis ei ületa 10 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kviitungi (maksedokumendi). (3) Võlgniku mitteilmumise korral täituri vastuvõtule võib võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vajaduse korral kuulutada ta tagaotsitavaks käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätete kohaselt. (4) Rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist võib lubada ainult otsuse teinud kohus/kohtunik või ametiisik võlgniku vastava avalduse alusel. (5) Rahatrahvi suurust vähendada või trahvi edasisest maksmisest vabastada võib ainult otsuse teinud kohus/kohtunik või ametiisik. (6) Võlgnikul on rahatrahvi sissenõudmise asjade täitmisel käesoleva seadustiku §-s 26 sätestatud õigused ja kohustused. (7) Täitmisega seotud kulud nõutakse võlgnikult sisse käesoleva seadustiku § 42 sätete kohaselt. (8) Täitemenetluse trahvi sissenõudmise osas võib täitevosakonna juhataja peatada või lõpetada käesoleva seadustiku §-des 34--36 sätestatud korras ja alustel. § 80. Rahatrahvi mittetasumise tagajärjed Rahatrahvi määratud tähtajaks mittetasumisel või trahvi osalisel tasumisel pöörab täitur sissenõude võlgniku varale käesoleva seadustiku §-des 49--64 sätestatud korras. 10. peatükk. ERIKONFISKEERIMINE JA ERIÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE § 81. Erikonfiskeerimine Erikonfiskeerimise otsus täidetakse käesoleva seadustiku §-s 72 sätestatud korras. § 82. Eriõiguste äravõtmine (1) Eriõiguste äravõtmise otsus kuulub täitmisele täitevosakonna vahenduseta. (2) Otsuse mittetäitmise eest kannab süüdlane kriminaalvastutust. 11. peatükk. HALDUSAREST § 83. Haldusarest ja selle täitmise koht Haldusarest on lühiajaline vangistus, mida kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses politsei arestikambris või arestimajas. Vajaduse korral on lubatud aresti kandmine vangla selleks kohandatud osakonnas, mis on eraldatud vabadusekaotuse kandmiseks määratud osakondadest. [19.03.1997] § 84. Politsei arestikamber ja arestimaja Politsei arestikamber ja arestimaja on kinnipidamiskohad, kus arestialuseid hoitakse ööpäevaringselt ühe- kuni neljakohalistes lukustatud kambrites. [16.11.1994] § 85. Haldusaresti kandmise reiim Haldusaresti kantakse kinnise vangla karantiinireiimi tingimustes. [16.11.1994] § 86. Arestialuste vastuvõtmine (1) Arestialune toimetatakse haldusaresti kandmise kohta ühes kohtuotsuse või määruse ärakirja ja isikut tõendavate dokumentidega või nende puudumisel politsei poolt koostatud dokumentidega isikusamasuse tuvastamise kohta. (2) Kui kohtuotsus võimaldab arestialusel ise ilmuda haldusaresti kandmisele, loetakse arestiaja alguseks tema saabumise aeg kinnipidamiskohta. Vabatahtliku ilmumise aeg ja päev määratakse kohtuotsusega. (3) Kui arestialune ei ole ilmunud haldusaresti kandmisele kohtuotsuses määratud ajaks, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätteid. (4) Halduskinnipidamise aeg arvatakse haldusaresti kandmise aja hulka. (5) Arestialuse isiklikud esemed, dokumendid ja raha võtab hoiule kinnipidamiskoha administratsioon. (6) Arestialune fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Arestialuse signaleetilisi fotosid ja nende negatiive, samuti daktüloskoopilist kaarti hoitakse tema isiklikus toimikus. Üks daktüloskoopiline kaart saadetakse Politseiameti Teabebüroole. [16.11.1994] § 87. Haldusaresti kandmise tingimused (1) Arestialune paigutatakse tema soovil ja vastavate võimaluste olemasolul üksikkambrisse. Eri soost arestialuseid hoitakse eraldi kambrites. (2) Sanitaar-hügieenilised tingimused ruumides, kus haldusaresti kantakse, peavad vastama vangla jaoks käesolevas seadustikus sätestatud tingimustele. (3) Arestialuse toitlustamine toimub samade normatiivide alusel, mis kehtivad vabadusekaotusele mõistetud isikute suhtes. Arestialuse lisatoitlustamine isiklike vahendite või saadetud toidupakkide arvel on lubatud üksnes meditsiinilistel näidustustel. (4) Arestialusele kindlustatakse vajalik arstiabi. (5) Haldusaresti kandmisele mõistetud töövõimelised isikud on kohustatud töötama kas kinnipidamiskoha majapidamistöödel või töökodades. Haldusaresti kandmise ajal arestialusele töötasu ei maksta. (6) Arestialuseid võib nende abikaasa, laste või teiste lähisugulaste surma, raske haiguse või muul olulisel põhjusel kinnipidamisasutuse direktori loal, mis on kooskõlastatud täitevosakonna juhatajaga, aresti alt vabastada kuni kolmeks ööpäevaks, katkestades selleks ajaks haldusaresti kandmise. Haldusaresti kandmise võib ennetähtaegselt lõpetada ainult halduskohtunik. (7) Karistatud isiku soovil võib halduskohtuniku loal haldusaresti kanda puhkepäevadel või puhkuse ajal. (8) Arestialuse suhtlemine advokaadi, prokuröri, kohtuniku, ajakirjaniku või vaimulikuga on lubatud tingimustel, mis on sätestatud käesoleva seadustikuga. (9) Arestialusele laieneb käesoleva seadustiku §-s 991 kehtestatud erikeeld. [16.11.1994; 19.03.1997] § 871. Arestialuse distsiplinaarne karistamine Arestialuse suhtes võib kohaldada reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) kartserisse paigutamine kuni viieks ööpäevaks. [16.11.1994] § 88. Haldusarestist vabastamine (1) Arestialune vabastatakse kohtuotsuses ettenähtud karistusaja viimasel päeval hiljemalt kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb kokku riikliku pühaga, siis vabastatakse arestialune pühale eelneval päeval. (2) Vabastamisel tagastatakse arestialusele kinnipidamiskoha administratsiooni käes hoiul olnud esemed, dokumendid ja raha. IV osa KOHTUOTSUSTE TÄITMINE KRIMINAALASJADES 12. peatükk. RAHATRAHV § 89. Rahatrahvi sissenõudmise kord Süüdimõistetult kriminaalasjas väljamõistetud rahatrahvi sissenõudmine toimub käesoleva seadustiku §-s 79 sätestatud korras. § 90. Rahatrahvi maksmise tähtaeg (1) Rahatrahv makstakse tervikuna käesoleva seadustiku § 79 2. lõikes sätestatud korras. (2) Kui rahatrahv on määratud tasuda vastavalt kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535) sätetele osade kaupa, määrab täitur üldise maksmise tähtaja mitte üle ühe aasta, maksete sageduse ning ühekordselt maksmisele kuuluva summa suuruse. (3) Süüdimõistetu põhjendatud taotluse korral teeb täitur otsuse teinud kohtule esildise, mille kinnitab täitevosakonna juhataja, käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tähtaegade pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra. § 91. Rahatrahvi mittetasumise tagajärjed (1) Rahatrahvi määratud tähtajaks mittetasumisel või trahvi osalisel tasumisel või osastatud trahvi maksmistähtaegadest mittekinnipidamisel teeb täitur selle kohta ettekande täitevosakonna juhatajale, kes selle kinnitab ja saadab kohtule asenduskaristuse kohaldamise otsustamiseks. Asenduskaristuse kohaldamise kohta teeb kohus määruse. (2) Kui süüdimõistetu ei ole trahvi määratud tähtajaks tasunud ja mingil põhjusel ei ole asenduskaristuse kohaldamine võimalik, võib täitur otsuse teinud kohtu korralduse alusel pöörata sissenõude süüdimõistetu varale käesoleva seadustiku §-des 49--64 sätestatud korras. (3) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. (4) Kui süüdimõistetu on enne asenduskaristuse kohaldamist või varale sissenõude pööramist rahatrahvi tasunud, lõpetab kohus täituri esildise alusel menetluse. Võlgnevuse likvideerimisel osastatud trahvi korral peatab kohus täituri esildise alusel menetluse. (5) Maksmata rahatrahvi asendab kohus aresti või vabadusekaotusega kriminaalkoodeksi sätete alusel. 13. peatükk. TEATAVAL AMETIKOHAL TÖÖTAMISE VÕI TEATAVAL TEGEVUSALAL TEGUTSEMISE ÕIGUSE, SAMUTI RIIKLIKE TEENETEMÄRKIDE KANDMISE ÕIGUSE ÄRAVÕTMINE [11.12.1996] § 92. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsuse täitmine (1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsus kuulub täitmisele ilma täitevosakonna vahenduseta. (2) Otsuse mittetäitmise eest kannab süüdlane kriminaalvastutust. [11.12.1996] 14. peatükk. AREST § 93. Aresti kandmine Kriminaalasjas põhikaristusena või asenduskaristusena mõistetud aresti kandmine toimub käesoleva seadustiku §-des 83--88 sätestatud korras. [19.03.1997] 15. peatükk. VABADUSEKAOTUS 1. jagu. Üldsätted § 94. Vabadusekaotuse mõiste ja eesmärgid (1) Vabadusekaotus on isiku kinnipidamine vanglas seadusega sätestatud alustel ja korras. Vangla liigid on loetletud käesolevas seadustikus. (2) Vabadusekaotuse eesmärk on isiku tegevusvabaduse piiramine ja järelevalve tema käitumise üle seaduses ettenähtud ulatuses ja tingimustel. (3) Isiku tegevusvabaduse piiramine ning järelevalve tema käitumise üle ei tohi lõhkuda kinnipeetava sotsiaalselt positiivseid kontakte ja sidemeid ühiskonnaga, sealhulgas perekonnaliikmete, sugulaste ning teiste lähedaste isikutega. (4) Vabadusekaotuse kandmise tingimused üksikute vanglate ja kinnipidamise reiimide lõikes on reguleeritud käesoleva seadustikuga. Keelatud on kohaldada piiranguid, mida käesolev seadustik ette ei näe. [16.11.1994] § 95. Kinnipeetavate eraldi hoidmine vanglas (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) eeluurimisaluseid ja kohtu poolt süüdimõistetuid; 4) eeluurimisaluseid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi eeluurimisaluseid juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu korraldusel; 5) esmakordselt karistatuid ja korduvalt vabadusekaotusega karistatuid; 6) aresti ja vabadusekaotusega karistatuid; 7) isikuid, kes kannavad eluaegset vabadusekaotust; 8) isikuid, kellele on mõistetud surmanuhtlus; 81) isikuid, kellel surmanuhtlus on armuandmise korras asendatud eluaegse vabadusekaotusega; 9) isikuid, kes asuvad karantiinireiimil esmakordselt kinnipidamiskohta saabunuina, ja neid, kes on karantiinireiimile paigutatud sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise eest; 10) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksu oht. (2) Vangla direktor võib vajaduse korral paigutada kinnipeetavaid eraldi osakondadesse ka niisuguste tunnuste alusel, mida ei ole nimetatud käesolevas paragrahvis. (3) Kinnipeetavate eraldamine vanglas ei tohi olla inimväärikust alandava või diskrimineeriva iseloomuga. [16.11.1994; 18.12.1996] § 96. Kinnipidamise reiimid vanglas (1) Kinnipidamise reiime on kolm: karantiini-, üld- ja soodustusreiim. Iga üksiku reiimi tingimused sätestab käesolev seadustik. Keelatud on kohaldada kinnipeetavate suhtes rangemaid reiimitingimusi, kui seda näeb ette käesolev seadustik. Samuti on keelatud käesoleva seadustikuga ettenähtud reiimitingimuste osaline või valikuline täitmine, välja arvatud juhud, mil see on tingitud kinnipeetava tervislikust seisundist. (2) Süüdimõistetud isik alustab karistuse kandmist talle kohtu poolt määratud vangla rangeimalt kinnipidamise reiimilt, milleks on karantiinireiim. Kooskõlas käesoleva seadustiku ja kinnipeetava tegeliku käitumisega võib teda viia üle ühelt reiimilt teisele. (3) Kinnipeetava üleviimisel ühelt reiimilt teisele arvestatakse teda iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. Kinnipeetava üleviimisel ühelt reiimilt teisele võidakse arvestada tema osalemist administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides. (4) Kinnipeetava üleviimise ühelt reiimilt teisele otsustab vangla direktor, tutvunud vanglakomisjoni otsusega. Kui seoses sellega on vaja kinnipeetav üle viia ühest vanglast teise, peab üleviimiseks olema Vanglate Ameti korraldus. [16.11.1994; 19.03.1997] § 97. Julgeolekumeetmed vanglas (1) Vangla peab väljast ehitustehniliselt ja arhitektuuriliselt vastama järgmistele tingimustele: 1) vangla välisilme peab võimalikult vähe rõhutama tema otstarvet; 2) poolkinnise ja kinnise vangla välispiirete ülemisel osal on lubatud kasutada elektrivoolu tingimustel, mis välistaks õnnetusjuhtumid. (2) Vangla peab seest ehitustehniliselt vastama järgmistele tingimustele: 1) vangla eri reiimid peavad olema üksteisest isoleeritud; 2) vangla reiimi siseselt peab olema võimalus kinnipeetavate eraldamiseks sektsioonide kaupa; 3) eriolukorra kehtestamisel poolkinnises ja kinnises vanglas peab olema võimalus kinnipeetavaid täielikult isoleerida üksteisest kambrite ja sektsioonide kaupa. (3) Tulirelva või erivahendeid võib vanglaametnik kasutada õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras. (4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vangla töötajatele või muudele isikutele. (5) Tulirelva või erivahendite kasutamiseks annab loa vangla direktor või teenistuskoha järgi kõrgeim kohalviibiv ametnik. Juhul kui tulirelva või kaitsevahendi kasutamist ei ole võimalik edasi lükata, võib neid kasutada ilma selleks eriluba saamata. (6) Massiliste korratuste puhul otsustab relvade kasutamise lubamise justiitsminister või Vanglate Ameti peadirektor või tema asetäitjad. (7) Kinnipidamiskoha ametnikul on keelatud kasutada erivahendeid karistuslikul eesmärgil. (8) Massiliste korratuste tõkestamiseks on õigus kaasata politsei eriüksusi justiitsministri või Vanglate Ameti peadirektori või tema asetäitjate loal. [16.11.1994; 19.03.1997] 2. jagu. Kinnipeetava õigused ja kohustused § 98. Kinnipeetava õigused Käesoleva seadustikuga sätestatud kinnipidamise reiimidest tulenevate kitsendustega on kinnipeetaval õigus: 1) tervise säilimist tagavale eluruumile, toidule, riietusele ja töökaitsele; 2) arstiabile, sealhulgas stomatoloogilisele ja psühhiaatrilisele teenindamisele; 3) kokkusaamistele perekonnaliikmete, sugulaste ja lähedaste inimestega ning vaimulikuga; 4) piiranguteta kokkusaamistele kaitsjaga; 5) kirjavahetusele ja telefonikõnedele administratsiooni kontrolli all; 6) käsi- ja postipakkide ning rahakaartide saamisele ja saatmisele administratsiooni kontrolli all; 7) esitada avaldusi ja kaebusi vangla administratsioonile ning vangla tegevuse üle järelevalvet teostavale riigi- või ühiskondlikule asutusele. Kohtule, kaitsjale, Vanglate Ametile või prokurörile adresseeritud avaldusi on administratsioonil keelatud kontrollida; 8) saada üld- ja kutsealast haridust, praktilist kutseõpetust ja sotsiaalõpet ja -nõustamist; 9) osaleda kultuurilis-kasvatuslikes või religioossetes üritustes, omada ning kasutada vastavat seadmestikku, inventari või kirjandust; 10) vastavate võimaluste olemasolul tegelda administratsiooni kontrolli all huviala või individuaaltööga ja omada ning kasutada selleks vajalikke tööriistu. [16.11.1994; 19.03.1997] § 99. Kinnipeetava kohustused (1) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud: 1) vastuvaidlematult ning täpselt täitma vangla sisekorraeeskirju ja administratsiooni seaduslikke korraldusi; 2) hoolitsema isikliku hügieeni eest, pidama korras ja puhtad oma riietuse ning voodivarustuse ja tema kasutuses olevad elu- ning olmeruumid; 3) töötama vanglas loodud töökohal või käesolevas seadustikus sätestatud tingimustel väljaspool vanglat. (2) Kooskõlas kinnipidamise reiimiga võib administratsioon panna kinnipeetavale täiendavaid kohustusi. Keelatud on panna kinnipeetavale kohustusi, mis raskendavad käesoleva seadustikuga sätestatud reiimitingimusi. § 991. Erikeeld (1) Kinnipeetaval on keelatud, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, omada vanglas sularaha, väärtpabereid, samuti teatud dokumente, esemeid ja aineid, mille loetelu kehtestatakse sisekorraeeskirjadega. (2) Vanglaametnikel on õigus teostada kinnipeetavate läbivaatust, nende isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbivaatust keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbivaatust teostavad temaga samast soost isikud. (3) Läbivaatuse käigus on keelatud põhjendamatult kahjustada vangla ruumides kinnipeetavale seaduslikul alusel kuuluvat vara. Kinnipeetavale kuuluva ebaseaduslikult kahjustatud vara maksumuse hüvitab vangla, nõudes kahjuhüvise seadusega kehtestatud korras sisse otseselt süüdlaselt. (4) Vanglas avastatud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule vangla administratsiooni kätte ja tagastatakse kinnipeetavale käesolevas seadustikus või sisekorraeeskirjades kehtestatud tingimustel ja korras. [16.11.1994; 19.03.1997] 3. jagu. Kinnipeetava kasvatuslik ja distsiplinaarne mõjutamine § 100. Kasvatuslik mõjutamine (1) Vangla administratsioon on kohustatud suunama ja ergutama kinnipeetavaid sotsiaalselt positiivsete teadmiste, oskuste ja käitumisharjumuste omandamisele kinnipidamiskoha üldise elukorralduse ning vastavate õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammide organiseerimise kaudu. (2) Osalemine administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides on täiskasvanud kinnipeetavale vabatahtlik. [16.11.1994; 19.03.1997] § 101. Kinnipeetava ergutamine hea käitumise ja töössesuhtumise eest (1) Hea käitumise ja töössesuhtumise eest ning muudel kasvatuslikel eesmärkidel võib administratsioon kinnipeetavat ergutada. Ergutamise kord kehtestatakse vangla sisekorraeeskirjadega. (2) Ergutusteks on: 1) tänuavaldus; 2) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine; 3) luba täiendavaks pikaajaliseks kokkusaamiseks kaks korda poolaastas; 4) luba täiendavaks lühiajaliseks kokkusaamiseks kuni kolm korda kuus; 5) luba täiendavaks lühiajaliseks väljasõiduks kaks korda poolaastas; 6) luba täiendavalt 1--8 kg raskuse paki (saadetise) saamiseks kuus. [16.11 1994; 19.03.1997] § 102. Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine (1) Kinnipidamise reiimi, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise eest võib kinnipeetava suhtes kohaldada käesolevas seadustikus sätestatud distsiplinaarkaristusi, kui toimepandu ei sisalda kuriteo tunnuseid ega too kaasa kriminaalvastutust. (2) Distsiplinaarkaristusi kohaldab vangla direktor või tema asetäitja. (3) Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest mitme distsiplinaarkaristuse kohaldamine on keelatud. (4) Kinnipeetavat tuleb informeerida üleastumisest, milles teda süüdistatakse, tal on õigus anda enese kaitseks selgitusi. (5) Kõik materjalid kohaldatud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. (6) Kinnipeetava kartserisse või lukustatud kambrisse paigutamise korda reguleeritakse vangla sisekorraeeskirjadega. (7) Distsiplinaarkaristus loetakse kustunuks, kui distsiplinaarkorras karistatud kinnipeetav ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist ei ole toime pannud uut distsiplinaarüleastumist. (8) Distsiplinaarkaristuse täitmist ei tohi siduda kinnipeetava inimväärikust alandavate või häbistavate toimingutega. [16.11.1994] § 103. Kinnipeetava isiklik toimik (1) Kinnipeetava saabumisel vanglasse avatakse tema kohta isiklik toimik, millesse lisatavate dokumentide loetelu kinnitab justiitsminister Vanglate Ameti peadirektori ettepanekul. (2) Isiklikku toimikusse märgitakse distsiplinaarkaristused ja ergutused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning muud andmed kinnipeetava käitumise, ülalpidamise ja töössesuhtumise kohta. (3) Järelevalvet sissekannete õigsuse ning isiklike toimikute pidamise korra üle teostavad vangla direktor, prokurör ja vanglakomisjon. (4) Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse saadetakse sinna ka tema isiklik toimik. [16.11.1994; 19.03.1997] 4. jagu. Olmetingimused vanglas § 104. Kinnipeetavate arvu piirmäärad (1) Kohtade suurim lubatud arv kinnipidamiskohas on: 1) arestimajas -- 100 kohta; 2) avavanglas -- 150 kohta; 3) poolkinnises vanglas -- 250 kohta; 4) kinnises vanglas -- 500 kohta; 5) noortevanglas -- 100 kohta; 6) eelvangistusmajas -- 250 kohta; 7) interneerimislaagris -- 500 kohta. (2) Kinnipeetavate suurima lubatud arvu eri reiimidel määrab justiitsminister. Vastava otsuse tegemisel võetakse arvesse vanglas olevaid võimalusi reiimi hoidmiseks. [27.10.1993; 19.03.1997] § 105. Kinnipeetava eluruum (1) Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumide jaoks kehtestatud ehitustehnilistele, sanitaar- ja hügieeninormidele ning tagama kinnipeetava tervise säilimise. (2) Eluruumis peab olema aken, mis tagab normikohase loomuliku valgustuse ja ruumi ventileerimise. § 106. Kinnipeetava isiklik hügieen (1) Kinnipeetaval peab olema alati võimalik rahuldada loomulikke füsioloogilisi vajadusi viisil, mis on hügieeniline ja ei alanda inimväärikust. (2) Vähemalt üks kord nädalas tuleb kinnipeetavale võimaldada saun, vann või du koos puhta ihu- ja voodipesu andmisega. (3) Juuste ja habeme eest hoolitsemiseks tuleb kinnipeetavale võimaldada regulaarselt kasutada juuksuri teenuseid. Administratsioonil on keelatud nõuda kinnipeetava pea paljaks ajamist, välja arvatud arsti ettekirjutusel meditsiinilistel või hügieenilistel põhjustel. § 107. Kinnipeetava riietus ja voodivarustus (1) Kui kinnipeetaval ei ole või ta ei soovi kanda isiklikku riietust või on selle kandmine keelatud, antakse vangla poolt ilmastikutingimustele vastav vormiriietuse komplekt. Vormiriietus ei tohi tegumoega ja väljanägemisega alandada kandja inimväärikust. Vajalikel juhtudel antakse kinnipeetavale tööriietus. (2) Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. (3) Iga kinnipeetava isiklikus kasutuses on voodi ja voodivarustus, mis tuleb kasutajale anda puhtana ja tervena. Voodivarustust vahetatakse sagedusega, mis tagab hügieeninõuete täitmise. § 108. Kinnipeetava toitlustamine (1) Vanglas tuleb toitlustamine korraldada vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades inimese normaalseks elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Keelatud on kinnipeetavale antava toidu hulga, kalorsuse või kvaliteedi vähendamine sunni- või karistusabinõuna. (2) Kinnipeetaval on õigus osta vangla kauplusest toiduaineid. Kinnipeetavad tohivad lisatoidu ostmiseks kulutada vanglas tehtud tööga teenitud raha. Isiklikku raha võib kasutada vangla direktori loal. (3) Lisatoitlustamine vabadusest saadud toidupakkidega on lubatud kõikide vanglate üld- ja soodustusreiimil ning eelvangistuses või vanglahaiglas viibivatele kinnipeetavatele. (4) Joogivesi peab olema kinnipeetavale vabalt kättesaadav. 5. jagu. Meditsiiniline teenindus vanglas § 109. Vangla meditsiiniteenistuse korraldamine Vangla meditsiiniteenistus on üldise tervishoiusüsteemi osa. Vangla meditsiiniteenistuse materiaalne, tehniline ja kvalifikatsioonitase ei tohi olla madalam vastavast tasemest tervishoiusüsteemis tervikuna. § 110. Kontroll kinnipeetava tervisliku seisundi üle (1) Vanglasse vastuvõtmisel teevad kõik kinnipeetavad läbi põhjaliku meditsiinilise ja psühhiaatrilise kontrolli. (2) Vanglas kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Haigestunud kinnipeetavale tagatakse viivitamatult ravi. § 111. Eritingimused naiskinnipeetavatele (1) Vajaduse korral sisustatakse vanglas eriruumid rasedate naiste eest hoolitsemiseks ja organiseeritakse lastesõim. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ning eestkoste- ja hooldusorgani ning vanglakomisjoni nõusolekul elada koos. (2) Emale tagatakse vangla poolt sideme säilimine üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. [16.11.1994] § 112. Kinnipeetava ravimine (1) Vanglas, kus on vähemalt sada vangistuskohta, peab olema statsionaarne ravipunkt, mis võimaldab ööpäevaringse arstiabi igale kinnipeetavale. (2) Väiksemates vanglates antakse edasilükkamatut arstiabi velskripunktis või vastava lepingu alusel. (3) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse kohe ravile vanglahaiglasse või üldhaiglasse. Kinnipeetava üldhaiglas ravimise kulud kannab vangla, kes kinnipeetava üldhaiglasse suunas. (4) Kinnipeetava poolt toimepandud tahtliku enesevigastuse ravimine toimub tema enda kulul. [16.11.1994] § 113. Vangla teenindusarst (1) Väiksemaid vanglaid, kus ei ole otstarbekas avada statsionaarset ravi- või velskripunkti, teenindab vastava lepingu alusel kohalik arst. (2) Vanglat lepingu alusel teenindav arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate tervislikku seisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires või vajadusel suunama ravile selleks ettenähtud raviasutusse. (3) Temale pandud ülesannete täitmiseks on vanglat teenindav arst kohustatud lepingus sätestatud regulaarsusega vastu võtma ja külastama kinnipeetavaid. (4) Kui arst leiab, et vangla kinnipidamistingimused ohustavad kinnipeetava tervist, teatab ta sellest viivitamatult vangla direktorile. [16.11.1994] § 114. Vangla meditsiiniteenistuse poolt teostatav kontroll (1) Vangla meditsiiniteenistus või teenindav arst on kohustatud regulaarselt kontrollima vangla tervishoiu- ja sanitaartingimusi: 1) kinnipeetavatele antava toidu kogust, kvaliteeti, valmistamise ja serveerimise hügieeni; 2) vangla ruumide ja territooriumi sanitaarhügieenilist seisundit; 3) kinnipeetavate riietuse, voodipesu ja -varustuse seisundit ja puhtust, nende vastavust ilmastikutingimustele. (2) Vangla direktor on kohustatud ära kuulama arsti või meditsiiniteenistuse ettekande ning soovitused ja nendega nõustumisel võtma kohe meetmeid soovituste elluviimiseks. Kui direktor leiab, et soovitused ei ole realiseeritavad vangla administratsiooni pädevuse piires või on sisult kõlbmatud, teeb ta ettekande Vanglate Ametile, millele lisab arsti või meditsiiniteenistuse seisukoha. [19.03.1997] § 115. Kinnipeetava üldfüüsiline seisund (1) Kinnipeetavale, kes tulenevalt reiimitingimustest või muudest asjaoludest ei saa regulaarselt viibida värskes õhus, tuleb võimaldada jalutuskäiguks õues iga päev vähemalt üks tund. (2) Vanglas tuleb luua kinnipeetavatele võimalused kehakultuuriga tegelemiseks. 6. jagu. Haridus ja kutseõpe vanglas § 116. Kinnipeetava üldhariduslik ja kutsealane enesetäiendamine Vangla administratsioon peab kinnipeetavale looma tingimused kutsealaseks ja üldhariduslikuks enesetäiendamiseks. Kinnipeetaval on õigus osaleda sotsiaalõppe gruppides. § 117. Üldharidus (1) Vanglas kinnipeetavale tuleb tagada võimalus üldhariduse saamiseks põhikooli programmi ulatuses. (2) Alaealiste kinnipeetavate puhul on üldhariduse andmine põhikooli programmi ulatuses kohustuslik. Alaealise kinnipeetava või tema vanemate või hooldaja või eestkostja soovil või eestkoste- ja hooldusorgani ettepanekul tuleb temale tagada võimalus keskhariduse saamiseks üldistel alustel. (3) Kinnipeetavaile, kes ei valda riigikeelt, tuleb nende soovil anda võimalus riigikeele õppimiseks. [16.11.1994] § 118. Kutseharidus (1) Vanglas luuakse kinnipeetavale tingimused kutseõppe andmiseks ainetundide ja praktilise väljaõppe vormis. (2) Kutseõpe on vabatahtlik täiskasvanud kinnipeetavale, kel on eriala, ning kohustuslik eriala mitteomavale ja alaealisele kinnipeetavale. (3) Kutseõppe andmisel tuleb eelistada elukutseid, mille õpetamine on vangla tingimustes võimalik ning mis on vabaduses enamnõutavad. (4) Avavanglas ning sellega võrdsustatud vanglas soodusreiimil viibival kinnipeetaval on vangla juhtkonna ja vanglakomisjoni loal ning vangla üldhariduskooli õppenõukogu soovitusel lubatud õppida eksternina väljaspool vanglat asuvas keskeri- või kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. 7. jagu. Kinnipeetava kokkusaamised ja muu suhtlemine § 119. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise üldpõhimõtted (1) Vangla administratsioon soodustab kinnipeetava suhtlemist perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega. Keelatud on kinnipeetava täielik isoleerimine väljastpoolt vanglat lähtuvatest kontaktidest ja informatsioonist. (2) Järelevalve kinnipeetava välise suhtlemise üle peab olema korraldatud nii, et see ei alandaks suhtlevate poolte inimväärikust. [19.03.1997] § 120. Kokkusaamised sugulaste ja teiste isikutega (1) Vanglas kinnipeetaval on lubatud kokku saada oma perekonnaliikmete, sugulaste ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla administratsioonil põhjendatud kahtlusi. Välisriigi kodanikust kinnipeetaval on õigus kokku saada ka oma riigi konsulaartöötajaga. Kokkusaamiste sagedus ja kord sätestatakse käesolevas seadustikus ja vangla sisekorraeeskirjades. (2) Kinnipeetaval on õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele. Pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga võimaldatakse tingimustel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. (3) Lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatakse lisaks perekonnaliikmetele ja sugulastele ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teiste isikutega. Pikaajaline kokkusaamine on üks kuni kolm ööpäeva kestev kooselamine selleks ettenähtud ruumides ilma administratsiooni juuresolekuta. Lühiajaline kokkusaamine toimub administratsiooni esindaja juuresolekul kuni kolm tundi. Soodustusreiimidel toimub lühiajaline kokkusaamine administratsiooni juuresolekuta. (4) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata karantiinireiimil viibivatele kinnipeetavatele. (5) Distsiplinaarkaristuse kandmiseks lukustatud kambrisse või kartserisse paigutatud kinnipeetavale kokkusaamisi ei võimaldata. (6) Kõigile kinnipeetavatele tagatakse võimalus piiramatult kohtuda kaitsjaga. Kokkusaamised kaitsjaga peavad toimuma segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Vanglaametnikud võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata. [16.11.1994; 19.03.1997] § 121. Lühiajalised väljasõidud vanglast (1) Ava- ja poolkinnise vangla või nendega võrdsustatud vangla soodustusreiimil viibivale kinnipeetavale, kelle käitumine ja suhtumine töösse või õppimisse on eeskujulik, võib vangla administratsioon anda aastas kahel korral loa lühiajaliseks väljasõiduks perekonna või sugulaste, samuti eestkoste- või hooldusaluse või eestkostja või hooldaja või koguduse külastamiseks. (2) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse puhul võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks vangla üld- ja soodustusreiimil viibivatele kinnipeetavatele, sõltumata vangla liigist. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul antud puhkust ei arvata käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud väljasõitude hulka. (3) Väljasõidu pikkus koos teeloleku ajaga ei tohi ületada seitset ööpäeva. Sõidu- ja muud kulud kannab kinnipeetav. (4) Lühiajalise väljasõidu aeg arvatakse karistusaja hulka, kui kinnipeetav ei pane väljasõidu ajal toime õiguserikkumisi. [16.11.1994] § 122. Kirjavahetus ja telefonikõned Kinnipeetaval on õigus administratsiooni järelevalve all saata ja saada piiramatul arvul kirju ning kasutada vangla üldkasutatavat telefoni, kui selleks on olemas tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefonikõned toimuvad kinnipeetava kulul. § 123. Suhtlemine üldsuse esindajatega (1) Administratsioon aitab kaasa kontaktidele kinnipeetava ja avaliku elu tegelaste vahel, kes võivad soodustada kinnipeetava kohanemist eluga vabaduses pärast karistuse kandmiselt vabanemist. (2) Vanglas tuleb luua tingimused kinnipeetava usuliste tarvete rahuldamiseks ja suhtlemiseks vaimulikuga või oma konfessiooni pädeva esindajaga. Vanglavaimulikuks võib olla kiriku või koguduse poolt volitatud isik. [16.11.1994] § 124. Massiteave vanglas (1) Kinnipeetavale tuleb võimaldada juurdepääs massiteabe kaudu edastatavale informatsioonile. (2) Raamatukogus ja puhkeruumides peab üldiseks kasutamiseks olema välja pandud kaks kuni kolm päevalehte ja ajakirja. Ei ole lubatud takistada kiriklike ja usuliste publikatsioonide levitamist vanglas. (3) Vanglas kantakse üle raadio- ja televisioonisaateid. Käesoleva seadustikuga sätestatud kinnipidamise reiimist tulenevate piirangutega võivad kinnipeetaval olla isiklik raadiovastuvõtja, televiisor, video- või helikassettmagnetofon, kirjutusmasin, kui nende kasutamisega ei rikuta vangla sisekorraeeskirju ega häirita teiste kinnipeetavate rahu ning kui kinnipeetav kannab nimetatud elektriseadmete ekspluateerimise kulud. Kinnipeetaval võivad olla üksnes temale kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed. (4) Kinnipeetav võib tellida vanglasse isiklike vahendite arvel ja väljastpoolt vanglat võib temale tellida teaduslikku, populaarteaduslikku, usulist või ilukirjandust, ajalehti ja ajakirju. [16.11.1994] 8. jagu. Kinnipeetava töökohustus § 125. Töökohustuse täitmise üldnõuded (1) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. (2) Kinnipeetav, kellel käesoleva seadustiku järgi ei ole õigust väljuda vangla territooriumilt, kindlustatakse tööga vangla töökodades või teistes tootmisüksustes. (3) Kinnipeetaval on õigus valida endale sobivat tööd nende töökohtade vahel, mida vangla administratsioon pakub. (4) Töö korraldamise viisid ja sisu peavad vastama tavapärasele töökorraldusele vabaduses. (5) Keelatud on kinnipeetavale tekitada tööga kehalisi või vaimseid kannatusi või sundida tööd tegema inimväärikust alandaval viisil. § 126. Kinnipeetava töötingimused (1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama tööseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadustikust tulenevad erisused. (2) Õppivad alaealised töötavad koolitundidest vabal ajal, kusjuures alaealiselt ei või nõuda, et ta töötaks ja õpiks üle kaheksa tunni päevas. (3) Ületunnitööle või tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib kinnipeetavat vangla tootmisettevõttes rakendada vaid tema nõusolekul. Kinnipeetavaid, kes töötavad vangla majandustöödel, rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale administratsiooni äranägemisel. Vangla administratsiooni korraldusel on kinnipeetavad kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Vangla administratsiooni korraldusel on kinnipeetavad kohustatud tegema heakorrastustöid vangla ruumides ja territooriumil. [16.11.1994] § 127. Töö tasustamine (1) Kinnipeetavate töö tasustamise alused ja korra kinnitab justiitsminister. (2) Väljateenitud töötasust 25 protsenti võetakse riigieelarvesse, 25 protsenti antakse kinnipeetavale vangla siseseks kulutamiseks ja 50 protsenti jäetakse tsiviilnõuete täitmiseks. Kinnipeetav võib kasutada talle vangla siseseks kulutamiseks ettenähtud töötasu osa tsiviilnõuete täitmiseks. Seda arvestatakse ennetähtaegsel vabastamisel. Avavanglas või poolkinnise vangla soodustusreiimil väljaspool vangla valvatavat piiret karistust kandvatelt kinnipeetavatelt võetakse riigieelarvesse 10 protsenti väljateenitud töötasust. (3) Kui kinnipeetava vastu ei ole tsiviilnõudeid või on neid vähem kui 50 protsendi ulatuses väljateenitud töötasust, hoiustatakse töötasu jääk ning antakse isikule kätte vabanemisel. Vangla direktori loal võib anda kinnipeetavale vangla siseseks kulutamiseks kuni 50 protsenti väljateenitud töötasust. Kinnipeetava soovil võib saata töötasu jäägi tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, vangla administratsiooni loal aga ka teistele isikutele. (4) Väljateenitud töötasu osa, mis antakse kinnipeetavale vanglasiseseks kulutamiseks, kasutamise kord kehtestatakse vangla sisekorraeeskirjadega. (5) Juhul kui kinnipeetav keeldus kinnipidamiskohas töötamast ning tal puudusid seetõttu vahendid enda ülalpidamise kulude katmiseks, nõutakse ülalpidamiskulud temalt sisse pärast kinnipidamiskohast vabanemist. [16.11.1994; 19.03.1997] § 128. Tööohutus ja -tervishoid (1) Vanglas kinnipeetavale laienevad seaduses ettenähtud tööohutuse ja -tervishoiu nõuded. Vangla administratsioon on kohustatud looma kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. (2) Töövigastuse või kutsehaigusse haigestumise korral makstakse kinnipeetavale, kui tal ei ole ülalpeetavaid, pärast tema vabanemist karistuse kandmiselt kompensatsiooni ja invaliidsuspensioni üldalustel. Juhul kui kinnipeetaval on ülalpeetavaid, makstakse talle kompensatsiooni ja invaliidsuspensioni ka kinnipidamise aja vältel. [16.11.1994] 9. jagu. Vanglasse vastuvõtmine § 129. Kinnipeetava saatedokumendid (1) Isik toimetatakse vanglasse ühes kohtuotsuse või vahistusmääruse või kohtumääruse ärakirjaga ja isikut tõendavate dokumentidega või nende puudumisel politsei poolt koostatud dokumentidega isikusamasuse tuvastamise kohta ning vajaduse korral ka kinnipidamise aktiga. (2) Eeluurimise ja asja kohtuliku arutamise ajaks vahi alla võetud isik saadetakse kohtu poolt määratud kinnipidamisasutusse 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumise kohta dokumendi saamisest. (3) Kui seadus lubab isikul ise ilmuda vanglasse karistuse kandmisele, loetaks kinnipidamisaja alguseks vanglasse saabumise päev ja kellaaeg. Avavanglasse võib kohtu poolt süüdimõistetud isik pärast kohtuotsuse jõustumist karistust kandma ilmuda ise või ta võidakse sinna toimetada elukohajärgse politseiasutuse poolt. Kui Eestis on mitu üheliigilist avavanglat, ilmub süüdimõistetu või ta toimetatakse karistuse kandmiseks oma alalisele elukohale lähimasse avavanglasse. [16.11.1994; 19.03.1997] § 130. Kinnipeetavate register (1) Kõik vanglasse kinnipidamisele või karistuse kandmisele toimetatud või saabunud isikud, kelle kohta on olemas käesoleva seadustiku § 129 1. lõikes nimetatud dokumendid, kantakse kinnipeetavate registrisse dokumentides olevate isikuandmete alusel. (2) Vanglasse ei tohi vastu võtta ja kinnipeetavate registrisse kanda isikuid, kelle kohta puuduvad käesoleva seadustiku § 129 1. lõikes nimetatud dokumendid. (3) Vanglasse saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja nende negatiive, samuti daktüloskoopilist kaarti hoitakse tema isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahi alla võtnud juurdlus- või uurimisasutusele lisamiseks kriminaalasjale ning üks daktüloskoopiline kaart saadetakse Politseiameti Teabebüroole. [16.11.1994] § 131. Saabunud kinnipeetava paigutamine vanglas (1) Poolkinnisesse või kinnisesse vanglasse karistuse kandmisele saabunud isik paigutatakse karantiinireiimi osakonda või -kambrisse. Avavanglasse karistuse kandmisele saabunud isik paigutatakse üldreiimi vastuvõtuosakonda. Kinnisest vanglast käesoleva seadustiku § 160 alusel poolkinnisesse vanglasse üleviidud isik paigutatakse poolkinnise vangla üldreiimile. (2) Kinnipeetavate paigutamisel vanglaosakondadesse ja kambritesse tuleb järgida käesoleva seadustiku § 95 sätteid. (3) Kinnipeetav viiakse käesoleva seadustiku §-des 60 ja 163 sätestatud korras üle ühest vanglast teise kohtumääruse alusel, järgides käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud korda. [16.11.1994] 10. jagu. Vanglast vabastamine § 132. Vanglast vabastamise alused (1) Kinnipeetav vabastatakse karistuse kandmiselt järgmistel alustel: 1) karistuse ärakandmisel; 2) parandamatult raske haiguse tõttu; 3) tingimisi enne tähtaega; 4) kohtuotsuse muutmisel või tühistamisel seaduses ettenähtud alustel; 5) amnestia või armuandmise korral. (2) Isiku vabastamine käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3 ja 4 ettenähtud alustel toimub kohtu poolt seaduses ettenähtud korras. (3) Vangla administratsioon on kohustatud osutama vabastatavale kaasabi elu- ja töökoha leidmisel enne vanglast vabastamist. § 133. Vanglast vabastamise üldkord (1) Vanglast vabastamisele kuuluv isik vabastatakse viimasel karistuspäeval hiljemalt kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse isik viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. Vabastatavale antakse välja vabastamistõend. (2) Vabastamisel tagastatakse isikule vangla administratsiooni hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui vabastataval isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse talle vajalikud riietusesemed vangla poolt tasu eest või tasuta. (3) Vangla administratsiooni poolt hoiustatud töötasu tagastatakse vabastatavale. (4) Kui vabaneja isiklikul arvel on raha vähem kui töötu ühe kuu abiraha, makstakse temale ühekordset toetust isiklikul arvel oleva summa ja töötu ühe kuu abiraha vahe ulatuses. [16.11.1994] § 134. Karistuse kandmiselt vabastamine parandamatult raskesti haigestumise korral (1) Kinnipeetava, kes on parandamatult raskesti haigestunud, võib kohus vabastada kriminaalkoodeksi sätete alusel. (2) Parandamatult raskesti haige kinnipeetava vabastamiseks teeb vangla direktor kohtule esildise, millele lisatakse arstliku komisjoni otsus. Arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel esitatakse kohtule oma motiveeritud seisukoht. § 135. Tingimisi enne tähtaega vabastamise alused (1) Vastavalt kriminaalkoodeksi sätetele võib vangla direktor või vanglakomisjon teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kui kinnipeetav on vangla soodustusreiimil ja on enamiku karistuse kandmise aja vältel käitunud korralikult, suhtunud kohusetundlikult töösse ja õppimisse ning kohusetundlikult täitnud tsiviilnõuetest tulenevaid kohustusi. (2) Kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks arvestatakse teda iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. Kinnipeetava osalemist administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides võidakse arvestada tema esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. (3) Tingimisi enne tähtaega vabastamisele ei kuulu kriminaalkoodeksi §-s 551 nimetatud ja aresti kandmisele mõistetud isikud. [16.11.1994] § 136. Tingimisi enne tähtaega vabastamise kord (1) Esildise tingimisi enne tähtaega vabastamiseks teeb vangla direktor, lisades vanglakomisjoni otsuse, või vanglakomisjon, lisades vangla direktori arvamuse. Esildis esitatakse koos kinnipeetava isikliku toimikuga kohtule. Kohus võtab vastu otsuse kuu aja jooksul pärast esildise saamist. (2) Enne tähtaega vabastamise esildise rahuldamata jätmisel võib seda korrata mitte varem kui poole aasta pärast. [16.11.1994] 16. peatükk. SURMANUHTLUS § 137. Surmanuhtluse mõiste (1) Surmanuhtlus on kohtu poolt mõistetud erakorraline karistus, mis loetakse täidetuks surmamõistetu hukkamise momendist. (2) Surmanuhtlus viiakse täide mahalaskmise teel. (3) Keelatud on surmanuhtluse täideviimine, kui surmamõistetu on: 1) haigestunud ja arstlik komisjon, arvestades haiguse iseloomu, ei pea surmanuhtluse täideviimist võimalikuks; 2) narkootilise aine mõju all või alkoholijoobes; 3) süüdimatus seisundis. [16.11.1994] § 138. Surmamõistetu kinnipidamise tingimused (1) Surmamõistetut hoitakse kinnise vangla selleks eraldatud osakonna ööpäevaringselt lukustatud üksikkambris, kus on võimalik tema pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. (2) Surmamõistetule kohaldatakse kinnise vangla karantiinireiimi nõudeid käesolevas peatükis ettenähtud eranditega. (3) Keelatud on surmamõistetu kontaktid ja suhtlemine teiste kinnipeetavatega. (4) Surmamõistetu ei ole kohustatud töötama. Tema soovil ja vastavate võimaluste olemasolul võidakse teda rakendada töödel, mis ei nõua kambrist väljumist. [16.11.1994] § 139. Surmamõistetu õigused (1) Surmamõistetul on õigus: 1) saada kaks korda kuus lühiajaline kokkusaamine; 2) saada ja saata kirju ning pakke; 3) saada teada kohtuotsuse täideviimisest vähemalt 10 tundi enne selle täideviimist; 4) saada piiramatult kokku vaimulikuga, kui ta pole esitanud armuandmispalvet või kui see on tagasi lükatud. (2) Vähemalt kaks tundi enne kohtuotsuse täideviimist on surmamõistetul õigus esitada käesoleva seadustikuga kooskõlas olev ja olemasolevate võimaluste piires samal päeval täidetav viimane soov. Viimase soovi täitmine võib toimuda surmamõistetu isiklike vahendite või nende puudumisel vangla vahendite arvel, mis summaliselt ei või ületada 1/3 kehtivast miinimumpalgast. [16.11.1994] § 140. Surmamõistetu kohustused Surmamõistetu on kohustatud täitma kinnipidamise ajal käesoleva seadustikuga kehtestatud reiiminõudeid ja vangla sisekorraeeskirju ning nende rikkumise korral võib talle määrata kinnises vanglas kohaldatavaid distsiplinaarkaristusi. § 141. Surmanuhtluse täideviimise kord (1) Surmanuhtluse täideviimise aluseks on Riigikohtu sellekohane luba. (2) Kohtuotsuse täideviimise aja määrab kohtuotsust täitva vangla direktor, teatades sellest Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele, riigiprokurörile, otsuse teinud kohtu esimehele ja vanglakomisjonile vähemalt kolm ööpäeva ette. (3) Surmanuhtlus viiakse täide vangla selleks eraldatud ruumides. (4) Keelatud on viia surmanuhtlust täide üheaegselt mitme surmamõistetu suhtes ning teiste kinnipeetavate juuresolekul. (5) Vahetult enne surmanuhtluse täideviimist kontrollitakse surmamõistetu kehalist ja vaimset tervist. (6) Surmanuhtluse täideviimise juures peavad viibima kinnipidamiskohtade tegevuse üle järelevalvet teostav prokurör, vangla direktor või tema asetäitja, Vanglate Ameti esindaja ja arst. Surmanuhtluse täideviimise juures võib viibida vanglakomisjoni liige. (7) Surmanuhtluse vahetu täideviija, kelle isik ei kuulu avalikustamisele, määrab vangla direktor. (8) Surmanuhtluse täideviimise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla juuresviibinud isikud ja see saadetakse otsuse teinud kohtule. (9) Surmanuhtluse täideviimisest teatab vangla direktor kohe Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele ja riigiprokurörile. (10) Põrmu võib justiitsministri loal anda sugulastele välja ainult tuhastatuna. Loa andmine või mitteandmine ei kuulu vaidlustamisele. [16.11.1994; 19.03.1997] § 142. Surmanuhtluse täideviimise peatamine (1) Käesoleva seadustiku § 137 3. lõikes nimetatud asjaoludel peatab vangla direktor surmanuhtluse täideviimise. Uus surmanuhtluse täideviimise aeg määratakse käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud korras. (2) Kui vahetult enne kohtuotsuse täideviimist tekib surmamõistetu vaimse tervise osas kahtlus, määrab vangla direktor komisjonilise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kui ekspertiisiga tuvastatakse surmamõistetu süüdimatuse seisund, saadab vangla direktor ekspertiisiakti otsuse teinud kohtule surmamõistetu edasise saatuse otsustamiseks. (3) Kohtuotsust täitva vangla direktor on kohustatud koheselt peatama surmanuhtluse täideviimise, kui selleks on Vabariigi Presidendi, Riigikohtu esimehe või riigiprokuröri korraldus. [16.11.1994] 17. peatükk. ELUAEGNE VABADUSEKAOTUS [16.11.1994] § 1421. Eluaegne vabadusekaotus (1) Eluaegset vabadusekaotust kantakse kinnise vangla selleks kohandatud osakonnas kinnise vangla karantiinireiimil, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. (2) Eluaegset vabadusekaotust kandvat kinnipeetavat hoitakse ühe- või kahekohalises ööpäevaringselt lukustatud ruumis, kus on võimalik kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. (3) Eluaegset vabadusekaotust kandval isikul on õigus: 1) saada kaks korda kuus lühiajaline kokkusaamine ja kolm korda aastas pikaajaline kokkusaamine kinnise vangla territooriumil selleks eraldatud ruumis; 2) saada ja saata postisaadetisi. (4) Eluaegset vabadusekaotust kandvate kinnipeetavate suhtes võib reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest kohaldada käesoleva seadustiku §-s 159 kehtestatud distsiplinaarkaristusi. (5) Keelatud on eluaegset vabadusekaotust kandva kinnipeetava kontaktid nende kinnipeetavatega, kes ei ole mõistetud eluaegset vabadusekaotust kandma. [16.11.1994] 18. peatükk. VANGLAD 1. jagu. Avavangla § 143. Üldtingimused (1) Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vangla. Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud kuni neljakohaliste tubadega. (2) Avavanglas on kaks kinnipidamise reiimi: üld- ja soodustusreiim. (3) Järelevalvet kinnipeetavate üle teostatakse avavanglas elektrooniliste valveseadmete ja visuaalse jälgimise abil. Kinnipeetavate loendusi tuleb korraldada viisil ja sagedusega, mis ei häiri sisekorraeeskirjadega kehtestatud vangla elurütmi ja ei alanda inimväärikust. (4) Töökohustuse täitmiseks on avavangla juures tööstus-, teenindus- või põllumajanduslikud ettevõtted. Kinnipeetavatel, keda peetakse soodustusreiimil, on lubatud töötamine väljaspool vangla territooriumi. [16.11.1994] § 144. Avavangla üldreiim (1) Avavangla üldreiimil kinnipeetavale on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda vangla territooriumil vangla administratsiooni poolt määratud ja tähistatud piirides; 2) administratsiooni loal viibida järelevalveta väljaspool vangla territooriumi, kuid Eesti Vabariigi piires, kui see on tarvilik tema töö või õppimise tõttu; 3) kanda isiklikku riietust, hoida enda juures ja kasutada kitsendusteta raha ja väärtasju; 4) saada kord nädalas üks lühiajaline ja kord kuus üks pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmete, sugulaste või muude isikutega, võtta neilt vastu või saada posti teel piiramatus koguses pakke; 5) saada poolaastas kuni üks nädal puhkust. (2) Kinnipeetavatele laienevad avavangla vastuvõtuosakonnas kõik üldreiimi tingimused, välja arvatud vabadus liikuda väljaspool vangla territooriumi. [16.11.1994; 19.03.1997] § 145. Avavangla soodustusreiim (1) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatule võib avavangla soodustusreiimil kinnipeetav: 1) töötada väljaspool avavangla territooriumi ajutiselt või alaliselt; 2) elada koos perekonnaga omaette elamispinnal kas avavangla territooriumil või selle läheduses. (2) Erandina võib administratsiooni ja vanglakomisjoni kooskõlastatud otsuse alusel avavangla soodustusreiimil kinnipidamist korraldada teistel soodsamatel tingimustel, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi 1. lõikes. § 146. Üleviimine avavangla ühelt reiimilt teisele (1) Avavanglasse karistuse kandmisele saabunud isikut on lubatud hoida vastuvõtuosakonnas järjest kuni kolm kuud, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast. Kinnipeetav, kelle käitumine vastuvõtuosakonnas on eeskujulik ja kes on järginud vangla sisekorraeeskirju, viiakse üle üldreiimile. (2) Avavangla üldreiimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ja ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodustusreiimile. (3) Kui kergemale reiimile üle viidud kinnipeetav rikub reiimi või ei pea kinni vangla sisekorraeeskirjadest, võib ta tagasi viia rangemale reiimile, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. [16.11.1994; 19.03.1997] § 147. Distsiplinaarkaristused avavanglas (1) Avavanglas kehtestatud reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest võib kinnipeetava suhtes kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) liikumisvabaduse piiramine kuni üheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 10 ööpäevaks; 4) lukustatud kambrisse paigutamine kuni üheks kuuks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud distsiplinaarkaristusi on keelatud kohaldada rasedate ja last rinnaga toitvate emade suhtes. 2. jagu. Poolkinnine vangla § 148. Üldtingimused (1) Poolkinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla. Kinnipeetavate majutamiseks on poolkinnises vanglas ühiselamud kuni neljakohaliste tubadega. (2) Poolkinnises vanglas on kolm kinnipidamise reiimi: karantiini-, üld- ja soodustusreiim. (3) Järelevalvet kinnipeetavate üle teostatakse nii vangla siseselt kui väliselt. Lubatud on elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine. (4) Kinnipeetavate töökohustuse täitmiseks on poolkinnises vanglas töökojad või tsehhid. Soodustusreiimil kinnipeetavaid on lubatud järelevalveta või järelevalve all suunata tööle väljapoole vangla territooriumi. [16.11.1994; 19.03.1997] § 149. Poolkinnise vangla karantiinireiim (1) Karantiinireiimi jaoks on poolkinnises vanglas teistest osakondadest isoleeritud osakond. (2) Karantiinireiimi osakonna kambrid on kuni neljakohalised ööpäevaringselt lukustatud ruumid, kus on võimalik kinnipeetavate pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. (3) Karantiinireiimil kinnipeetavat rakendatakse töödel, mis ei nõua kambrist väljumist. (4) Karantiinireiimi osakonnas kinnipeetaval on õigus saada administratsiooni järelevalve all kolm korda poolaastas lühiajaline kokkusaamine. [16.11.1994] § 150. Poolkinnise vangla üldreiim (1) Poolkinnise vangla üldreiimi osakonna kambrid on kuni neljakohalised ruumid, mis lukustatakse öörahu algusest kuni äratuseni ning kus on võimalik kinnipeetavate visuaalne või elektrooniline jälgimine. (2) Poolkinnise vangla üldreiimil kinnipeetavale on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda vangla territooriumil ja hoonetes, välja arvatud karantiinireiimi osakonnas ja sisekorraeeskirjadega keelatud hoonetes ja territooriumi osades; 2) administratsiooni järelevalve all saada kord nädalas lühiajaline kokkusaamine ja neli korda aastas pikaajaline kokkusaamine poolkinnise vangla territooriumil selleks eraldatud ruumis; 3) saada ja saata postisaadetisi. [16.11.1994] § 151. Poolkinnise vangla soodustusreiim (1) Poolkinnise vangla soodustusreiim on korraldatud eraldi osakonnana või väljaspool vangla valvatavat piiret. (2) Poolkinnise vangla soodustusreiimil väljaspool vangla valvatavat piiret viibival kinnipeetaval on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes; 2) administratsiooni loal liikuda järelevalveta väljaspool vangla territooriumi, kui see on tarvilik seoses töötamise või õppimisega; 3) kanda isiklikku riietust, hoida enda juures raha ja väärtasju, saada ja saata postisaadetisi; 4) saada lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi väljaspool poolkinnise vangla territooriumi; 5) saada poolaastas kuni üks nädal puhkust. (3) Poolkinnise vangla soodustusreiimil eraldi osakonnas viibival kinnipeetaval on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes; 2) administratsiooni järelevalve all saada üks kord nädalas lühiajaline ja kuus korda aastas pikaajaline kokkusaamine poolkinnise vangla selleks eraldatud ruumis; 3) saada poolaastas kuni üks nädal puhkust; 4) kanda isiklikku riietust, saada ja saata postisaadetisi; 5) viibida järelevalve all väljaspool vangla territooriumi, kui see on tarvilik seoses töötamise või õppimisega. [16.11.1994; 19.03.1997] § 152. Üleviimine poolkinnise vangla ühelt reiimilt teisele (1) Poolkinnisesse vanglasse karistuse kandmisele saabunud isikut on lubatud hoida karantiinireiimi osakonnas järjest kuni kuus kuud, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast. Kinnipeetav, kes karantiinireiimi osakonnas on käitunud eeskujulikult ja on järginud vangla sisekorraeeskirju, viiakse üle üldreiimile. (2) Poolkinnise vangla üldreiimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ja ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodustusreiimile. (3) Kui kergemale reiimile üle viidud kinnipeetav paneb toime reiimirikkumisi või rikub vangla sisekorraeeskirju, võib teda viia tagasi rangemale reiimile, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. [16.11.1994; 19.03.1997] § 153. Distsiplinaarkaristused poolkinnises vanglas (1) Poolkinnises vanglas võib kinnipeetava suhtes kohaldada reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) kartserisse paigutamine kuni 15 ööpäevaks; 4) lukustatud kambrisse paigutamine kuni kolmeks kuuks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud distsiplinaarkaristusi on keelatud kohaldada rasedate ja last rinnaga toitvate emade suhtes. 3. jagu. Kinnine vangla § 154. Üldtingimused (1) Kinnine vangla on valvatava müüriga piiratud vangla. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambriblokid lukustatavate kambritega. (2) Kinnises vanglas on kolm kinnipidamise reiimi: karantiini-, üld- ja soodustusreiim. (3) Järelevalvet kinnipeetavate üle teostatakse nii vangla siseselt kui väliselt. Lubatud on elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine. (4) Kinnipeetavate töökohustuse täitmiseks on kinnises vanglas töökojad või tsehhid. (5) Kontaktid ja suhtlemine eri reiimide kinnipeetavate vahel ei ole lubatud. [19.03.1997] § 155. Kinnise vangla karantiinireiim (1) Kinnise vangla karantiinireiimi osakonna kambrid on ühe- või kahekohalised ööpäevaringselt lukustatud ruumid, kus on võimalik kinnipeetavate pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. (2) Karantiinireiimil kinnipeetavat rakendatakse töödel, mis ei nõua kambrist väljumist. (3) Karantiinireiimi osakonnas kinnipeetaval on õigus saada administratsiooni järelevalve all kolm korda poolaastas lühiajaline kokkusaamine. [16.11.1994] § 156. Kinnise vangla üldreiim (1) Kinnise vangla üldreiimi osakonna kambrid on kuni neljakohalised ruumid, mis lukustatakse öörahu algusest kuni äratuseni. (2) Ehitustehniliselt peavad üldreiimi osakonna kambrid võimaldama kinnipeetavate pidevat visuaalset või elektroonilist jälgimist. (3) Kinnise vangla üldreiimil kinnipeetavale on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda üldreiimi osakonna elutsoonis ja olmeruumides; 2) saada kord kuus lühiajaline ja kaks korda aastas pikaajaline kokkusaamine kinnise vangla territooriumil selleks eraldatud ruumis. [16.11.1994] § 157. Kinnise vangla soodustusreiim (1) Kinnise vangla soodustusreiimi osakonna kuni neljakohalised kambrid on ööpäevaringselt lukustamata. Kambri võib lukustada kinnipeetavate soovil või vanglas tekkinud eriolukorra ajaks. (2) Soodustusreiimi osakonnas kinnipeetavale on lubatud: 1) vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes; 2) saada kaks korda kuus lühiajaline kokkusaamine ja kolm korda aastas pikaajaline kokkusaamine kinnise vangla territooriumil selleks eraldatud ruumis; 3) saada ja saata postisaadetisi. (3) Administratsiooni otsuse alusel võib kinnise vangla soodustusreiimi osakonnas kehtestada lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatule täiendavaid soodustusi. [16.11.1994] § 158. Üleviimine kinnise vangla ühelt reiimilt teisele (1) Kinnisesse vanglasse karistuse kandmisele saabunud isikut on lubatud hoida karantiinireiimi osakonnas järjest kuni üks aasta, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast. Kinnipeetav, kes karantiinireiimi osakonnas on käitunud eeskujulikult ja järgib vangla sisekorraeeskirju, viiakse üle üldreiimile. (2) Kinnipeetaval, kes paneb toime reiimirikkumisi või rikub vangla sisekorraeeskirju, võib pikendada karantiinireiimil viibimise tähtaega ühe aasta võrra. Tähtaega võib pikendada korduvalt, kui kinnipeetav jätkab reiimi või sisekorraeeskirjade rikkumist. (3) Kinnise vangla üldreiimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ja ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodustusreiimile. (4) Kui kergemale reiimile üle viidud kinnipeetav paneb toime reiimi- või vangla sisekorraeeskirjade rikkumisi, võib teda tagasi viia rangemale reiimile, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. [16.11.1994; 19.03.1997] § 159. Distsiplinaarkaristused kinnises vanglas (1) Kinnises vanglas kehtestatud reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest võib kinnipeetava suhtes kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) kartserisse paigutamine kuni 20 ööpäevaks; 4) lukustatud kambrisse paigutamine kuni kuueks kuuks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud distsiplinaarkaristusi on keelatud kohaldada rasedate ja last rinnaga toitvate emade suhtes. § 160. Kinnisesse vanglasse paigutatud kinnipeetava üleviimine poolkinnisesse vanglasse (1) Eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku töössesuhtumisega kinnipeetava suhtes, kes on asunud paranemise teele ning keda seadus lubab vabastada tingimisi enne tähtaega, võib taotleda kohtult tema üleviimist poolkinnisesse vanglasse pärast kolmandiku karistuse ärakandmist. Kriminaalkoodeksi §-s 551 tähendatud isiku suhtes võib taotleda kohtult tema üleviimist poolkinnisesse vanglasse pärast poole karistuse ärakandmist. (2) Taotluse üleviimiseks võib esitada vangla direktor, lisades vanglakomisjoni otsuse, või vanglakomisjon, lisades vangla direktori arvamuse. Taotlus esitatakse koos kinnipeetava isikliku toimikuga kohtule. (3) Kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse üleviidud kinnipeetavat ei ole lubatud väljaspool vangla valvatavat piiret asuvasse soodustusreiimi osakonda üle viia enne kahe kolmandiku kohtu poolt määratud karistuse ärakandmist. [16.11.1994; 19.03.1997] 4. jagu. Noortevangla § 161. Üldtingimused (1) Noortevangla on alaealiste kinnipidamiseks ette nähtud vangla. (2) Noortevanglas kehtivad käesolevas seadustikus ettenähtud üldtingimused ja poolkinnise vangla reiiminõuded. § 162. Alaealiste eraldi kinnipidamine Noortevanglas või poolkinnise vangla noorteosakonnas hoitakse eraldi: 1) nooremaid kui viieteistkümneaastasi; 2) viieteistkümne- kuni kuueteistkümneaastasi; 3) seitsmeteistkümneaastasi; 4) täisealiseks saanud kinnipeetavaid, kes jätkavad karistuse kandmist noortevanglas. [16.11.1994] § 163. Täisealiseks saanud isiku jätmine noortevanglasse ja tema üleviimine täiskasvanute vanglasse (1) Pärast kohtuotsust, kuid enne selle jõustumist täisealiseks saanud tahtliku kuriteo eest vabadusekaotusega karistatu viiakse otsuse jõustumisel kohtumääruse alusel eelvangistusmajast üle poolkinnisesse vanglasse, ettevaatamatu kuriteo eest karistatu aga avavanglasse. (2) Noortevanglas täisealiseks saanud kasvandik, kes õpib ja käitub korralikult, jäetakse karistuse edasiseks kandmiseks noortevanglasse, kuid mitte kauemaks kui tema 20-aastaseks saamiseni. (3) Noortevanglas 20-aastaseks saanud kasvandik, samuti täisealiseks saanud kasvandik, kes ei õpi või ei käitu korralikult ja on karistatud tahtliku kuriteo eest, viiakse kohtumääruse alusel üle poolkinnisesse vanglasse, ettevaatamatu kuriteo eest karistatud süüdimõistetu aga avavanglasse. (4) Esildise käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes nimetatud isikute üleviimiseks täiskasvanute vanglasse teeb kohtule kinnipidamisasutuse või noortevangla direktor, kooskõlastades käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud isikute üleviimise vanglakomisjoniga. [16.11.1994; 19.03.1997] § 164 [kehtetu -- 16.11.1994] § 165. Üldharidus ja kutseõpe Noortevanglas korraldatakse kasvandikele üldhariduse andmine ja kutseõpe. Kasvandiku töölerakendamine toimub kutseõppe raames. Töö tasustamise, töötervishoiu ja muudes tööga seotud küsimustes kehtivad tööseaduses ning käesolevas seadustikus ettenähtud tingimused. § 166. Alaealise vastuvõtmine noortevanglasse Noortevanglasse vastuvõtmisel paigutatakse alaealine karantiinireiimi osakonda, kus ta viibib vanglakomisjoni otsuseni, kuid mitte rohkem kui kaks nädalat. [16.11.1994] § 167. Kasvandiku kokkusaamised ja puhkused (1) Kasvandiku käitumise parandamise eesmärgil võib noortevangla direktor kooskõlastatult vanglakomisjoniga suurendada või vähendada käesolevas seadustikus ettenähtud kokkusaamiste ja puhkuste arvu ning kestust, samuti keelata käesoleva seadustiku §-s 120 nimetatud isikul kasvandikuga kokku saada. (2) Eeskujulikult käitunud kasvandikul võimaldatakse lisaks käesoleva seadustiku § 151 2. lõikes ettenähtud puhkusele kuni seitse ööpäeva puhkust koolivaheaegadel ja riiklikel pühadel. [16.11.1994] § 168. Kasvandiku suhtes kohaldatavad distsiplinaarkaristused (1) Noortevangla reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest võib kasvandiku suhtes kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) kartserisse paigutamine kuni seitsmeks ööpäevaks; 4) lukustatud kambrisse paigutamine kuni kaheks nädalaks; 5) järjekordse puhkuse keelamine. (2) Lukustatud kambris hoitakse kasvandikku ööpäevaringselt ja teda viiakse jalutuskäigule valve all. Kasvandik saab lukustatud kambris tegelda õppe- ja kutsetööga. (3) [kehtetu -- 16.11.1994][16.11.1994] V osa EELVANGISTUS § 169. Eelvangistusse paigutamine (1) Isik, kelle suhtes on kohtueelse menetluse ajaks tõkendina kohaldatud vahistamist (eelvangistuses peetav), paigutatakse juurdlusorgani või uurija vahistusmääruse alusel ja kohtu loal eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse. (2) Kohtu luba vormistatakse resolutsiooniga vahistusmäärusele. (3) Isik, kelle suhtes on kohtumenetluse ajal tõkendina kohaldatud vahistamist (eelvangistuses peetav), paigutatakse kohtumääruse alusel eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse. (4) Kohtueelse menetluse ajal võib eelvangistuses peetava teise kinnipidamiskohta ümber paigutada kinnipeetava ümberpaigutamise määruse alusel, mille koostab juurdlusorgan või uurija. (5) Kohtumenetluse ajal võib eelvangistuses peetava teise vanglasse ümber paigutada: 1) kohtumääruse alusel; 2) juurdlusorgani või uurija määruse alusel ja kohtu loal. (6) Eelvangistuses peetava üleviimisest ühest kinnipidamisasutusest teise on eelvangistuses peetava vastuvõtnud kinnipidamisasutus kohustatud teatama üleviimiseks loa andnud kohtule ja sellele juurdlusorganile või uurijale, kelle menetluses on kriminaalasi ja kelle määruse alusel isik on eelvangistuses peetav. [16.11.1994; 19.03.1997] § 1691. Süüdimõistetu paigutamine eelvangistusmajja Kui on tarvis teostada uurimistoiminguid teise isiku poolt toimepandud kuriteoasjas, võidakse isik, kellele on mõistetud vabadusekaotus, paigutada eelvangistusmajja riigiprokuröri või tema asetäitja loal kuni neljaks kuuks või kohtumääruse alusel kriminaalasja arutamise ajaks kohtus. [16.11.1994] § 170. Eelvangistuse üldtingimused (1) Eelvangistusmaja on valvatava müüri või muu piirdega kinnipidamiskoht, kus võib teostada järelevalvet elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmetega ning visuaalse jälgimise abil. Eelvangistuses peetavate majutamiseks on lukustatavad kambrid. (2) Kontaktid ja suhtlemine erinevates kambrites eelvangistuses peetavate vahel ei ole lubatud. Kohtult või uurimisasutuselt asjakohase teate saamisel on kinnipidamiskoha administratsioon kohustatud tagama, et isikud, kes on süüdistatavad või kohtualused ühes ja samas kriminaalasjas, ei viibiks eelvangistuse ajal ühes kambris või nii lähestikku asuvates kambrites, et neil oleks võimalik pidada omavahel sidet. Sama kehtib jõustunud kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute suhtes, kes on kinnipidamiskohas toimepandud kuriteo uurimise ajaks seaduses ettenähtud korras üle viidud eelvangistusmajja või kinnise või poolkinnise vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse. (3) Sanitaar-hügieenilised tingimused ruumides, kus eelvangistuses peetavaid hoitakse, peavad vastama käesoleva seadustikuga vangla jaoks sätestatud normidele. (4) Eelvangistuses peetavate suhtes võib kohaldada reiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) kartserisse paigutamine kuni 10 ööpäevaks. [16.11.1994] § 171. Eelvangistuse reiim (1) Eelvangistuses peetavale on lubatud lisatoitlustamine isiklike vahendite või saadud toidupakkide arvel. (2) Eelvangistuses peetavad kannavad isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui eelvangistuses peetav ei soovi neid kanda, annab riietuse kinnipidamisasutus. (3) Lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmete, sugulaste ja muude isikutega ning vaimulikuga toimuvad ainult uurija, juurdleja või prokuröri loal või kohtu loal, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Kokkusaamiste kord reguleeritakse kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjadega. (4) Eelvangistuses peetava kirjavahetus, telefoni- ja muu elektriline või elektrooniline ühendus ja kokkusaamised vabaduses viibivate isikutega toimuvad ainult uurija, juurdleja või prokuröri loal või kohtu loal, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Telefoni- ja muu elektrilise või elektroonilise ühenduse ja kirjavahetuse kord reguleeritakse kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjade ja juurdleja, uurija või prokuröri või kohtu, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, seadusjärgsete nõudmistega. Kontrollimata edastatakse kaitsjale, prokurörile, Vanglate Ametile ja kohtule adresseeritud kirjad. (5) Eelvangistuses peetavatele peavad olema kättesaadavad päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Kinnipidamiskoha administratsiooni nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler. (6) Eelvangistuses peetavad ei ole kohustatud töötama. [16.11.1994; 19.03.1997] § 172. Eelvangistusest vabastamine (1) Eelvangistuses peetav vabastatakse viivituseta: 1) kohtueelsel menetlusel juurdlusorgani või uurija poolt koostatud tõkendi muutmise või tühistamise määruse alusel või kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse alusel prokuröri nõusolekul; 2) kohtueelsel või kohtumenetlusel kohtu poolt koostatud tõkendi muutmise või tühistamise määruse alusel; 3) õigeksmõistva kohtuotsuse kuulutamisel. (2) Kolm päeva enne vahistusmääruses märgitud vahistustähtaja lõppemist teatab eelvangistusasutuse administratsioon sellest prokurörile, kes kontrollib, kas vahistustähtaega on pikendatud või kriminaalasi kohtu menetlusse antud. Vastava teate mittesaamisel vabastatakse vahistatud isik prokuröri määruse alusel vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 18.00. (3) Eelvangistuses peetav, kes on viibinud eelvangistuses kauem, kui seda näeb ette seaduses sätestatud maksimaalne vabadusekaotuslik tähtaeg temale inkrimineeritud kuritegude eest, vabastatakse kinnipidamiskohast kinnipidamiskoha üle järelevalvet teostava prokuröri määruse alusel. [16.11.1994] VI osa INTERNEERITU KINNIPIDAMINE § 173. Interneeritu kinnipidamise tingimused (1) Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv ja halduskorras kinnipeetud välismaalane paigutatakse halduskohtuniku otsuse alusel interneeritute vastuvõtupunkti, selle puudumisel eelvangistusmaja või vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonda. (2) Interneeritute majutamiseks on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kinnipidamiskohtades ühiselamud kuni neljakohaliste tubadega. (3) Järelevalvet interneeritu üle teostatakse nii asutusesiseselt kui ka -väliselt. Lubatud on elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine. [16.11.1994; 19.03.1997] § 174. Interneeritu kinnipidamise reiim (1) Käesoleva seadustiku § 173 1. lõikes nimetatud kinnipidamiskohtades kinnipeetaval interneeritul on lubatud: 1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes; 2) administratsiooni loal viibida järelevalve all või järelevalveta väljaspool kinnipidamiskoha territooriumi; 3) elada koos perekonnaga omaette selleks eraldatud ruumis; 4) kanda isiklikku riietust, hoida enda juures ja kasutada kitsendusteta raha ja väärtasju; 5) saada ja saata postisaadetisi; 6) saada üks kord nädalas lühiajaline ja üks kord kuus pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmete, sugulaste või muude isikutega. (2) Interneeritule tagatakse tema usutavasid järgiv toitlustamine, silmas pidades inimese normaalseks elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Laste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades. (3) Interneeritul on õigus piiramatult kohtuda kaitsjaga ja oma riigi konsulaartöötajaga. Kokkusaamised nimetatud isikutega peavad toimuma segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Kinnipidamiskoha ametnikud võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata. [16.11.1994; 19.03.1997] § 175. Interneeritu pöördumine ametiasutustesse Interneeritud isikul on õigus pöörduda taotluste ja avaldustega Eesti Vabariigi ja välisriikide ametiisikute ja asutuste poole. § 176. Interneeritu suhtes kohaldatavad mõjutusvahendid Kehtestatud korra rikkumise eest võib kinnipidamiskoha administratsioon kohaldada interneeritu suhtes paigutamist üksikkambrisse kuni kaheks nädalaks. § 177. Interneeritu töö Interneeritut tööle ei rakendata, välja arvatud majapidamistöödele. § 178. Interneeritu vabastamise alused Isik vabastatakse interneeritute kinnipidamiskohast Eesti Vabariigis elamis- ja tööloa saamisel, vahi alla võtmisel või tema väljasaatmisel Eesti Vabariigist. [19.03.1997] § 179. Interneeritu vabastamise kord (1) Interneeritu vabastatakse käesoleva seadustiku §-s 133 ettenähtud üldkorras käesolevast paragrahvist tulenevate eranditega. (2) Isik, kellele pädev riigiasutus on andnud elamis- või tööloa Eesti Vabariigis, vabastatakse halduskohtu otsuse alusel. Vajadusel kindlustab kinnipidamiskoha administratsioon vabastatule tasuta sõidu ning ülalpidamise teeloleku ajaks elamiskohta. (3) Eesti Vabariigist väljasaatmisele kuuluv interneeritu vabastatakse halduskohtu määruse alusel. (4) Vahi alla võetud interneeritu vabastatakse interneeritute kinnipidamiskohast vahi alla võtmise määruse alusel. [27.10.1993; 19.03.1997] VII osa TAGASITÄITMINE § 180. Tagasitäitmine kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjades Kahju, mis on kodanikule tekitatud alusetult süüdimõistmise, kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise või halduskaristuse määramisega, hüvitatakse vastavalt seadusele. § 181. Tagasitäitmine teistes asjades Teistes asjades tehtud lahendite tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel tuleb kodanikule tagastada kõik see, mis temalt tühistatud lahendi alusel oli sisse nõutud. Sissenõutu reaalse tagastamise võimatuse korral hüvitatakse kahju rahaliselt. VIII osa SEADUSTIKU RAKENDAMINE § 182. Kuni kohtuotsuste täitmise ameti moodustamiseni korraldab isikute kinnipidamist kinnipidamiskohtades Eesti Vabariigi Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet. § 183. Kohtutäiturid jätkavad kohtuotsuste täitmist kohtute juures kuni täitevbüroode moodustamiseni. § 184. Pärast täitemenetluse seadustiku jõustumist toimivad käesoleval ajal täitemenetlust reguleerivad õigusaktid osas, mis ei ole vastuolus täitemenetluse seadustiku sätetega. § 185. Võlgnike töökohtades täitmisel olevad täitedokumendid nõutakse sealt tagasi pärast täitevbüroode moodustamist ja nende täitmist jätkatakse täitemenetluse seadustiku sätete alusel. § 186. Kuni nõuetekohaste vanglaasutuste väljaehitamiseni ei rakendata täitemenetluse seadustiku § 104 1. lõiget kinnipeetavate arvu piirmäärade osas. § 187. Kuni vajaliku arvu töökohtade loomiseni ei rakendata täitemenetluse seadustiku § 125 kinnipeetava töökohustuse nõude osas. § 188. Täitemenetluse seadustiku § 132 3. lõikes sätestatud vanglaasutuse administratsiooni kohustust osutada vabastatavale kaasabi elu- ja töökoha leidmisel enne vanglaasutusest vabastamist rakendatakse kuni kinnipidamiskohtadest vabanenud isikute readaptsioonisüsteemi käivitumiseni olemasolevate võimaluste piires. § 189. (1) Isikud, kellele on mõistetud vabadusekaotus koos kinnipidamisreiimi äranäitamisega kohtuotsuses, jätkavad karistuse kandmist kohtuotsuses määratud reiimide järgi olemasolevates kinnipidamiskohtades vastavate vanglaasutuste väljaehitamiseni. (2) Enne 1992. aasta 1. juunit kohtu poolt esimese astme kuritegude toimepanemise eest üld- või tugevdatud reiimiga parandusliku töö kolooniasse karistuse kandmisele mõistetud isikud jäävad karistust kandma samasse kinnipidamiskohta, kuid nende suhtes kuuluvad kohaldamisele käesoleva seadustiku §-d 155--159. [16.11.1994] § 190. Isikud, kellele on mõistetud vabadusekaotus kriminaalkoodeksi § 23 sätete alusel, kannavad karistust vastavate vanglaasutuste väljaehitamiseni: 1) asunduskoloonias nõuetekohase avavangla väljaehitamiseni; 2) üldreiimiga parandusliku töö koloonias nõuetekohase poolkinnise vangla väljaehitamiseni; 3) range reiimiga parandusliku töö koloonias nõuetekohase kinnise vangla väljaehitamiseni. § 191. Isikud, kellel on surmanuhtlus asendatud eluaegse vanglakaristusega, kannavad karistust nõuetekohase kinnise vangla väljaehitamiseni olemasolevas uurimisisolaatoris. § 192. Alaealised meessoost isikud kannavad vabadusekaotust nõuetekohase noortevangla väljaehitamiseni olemasolevas noortevanglas. Alaealised naissoost isikud kannavad vabadusekaotust naistevangla alaealistele eraldatud osakonnas. § 193. Kuni vanglakomisjonide moodustamiseni ja nende tegevuse korra kindlaksmääramiseni jätkavad oma tegevust kohtuotsust täitvate asutuste asukohajärgsed järelevalvekomisjonid. § 194. Aresti kantakse kuni nõuetekohaste arestimajade väljaehitamiseni politsei arestikambris või olemasolevate vanglaasutuste selleks eraldi kohandatud osakondades. § 195. Eelvangistuses viibib kinnipeetav olemasolevas uurimisisolaatoris kuni nõuetekohaste eelvangistus- ja arestimajade väljaehitamiseni. § 196. Eesti Vabariigi territooriumil viibivaid interneeritud välismaalasi hoitakse olemasolevates vanglaasutustes selleks eraldatud osakondades. § 197. Sätteid, mis reguleerivad vanglaasutuste reiiminõudeid ja isikute kinnipidamise tingimusi, rakendatakse etapiviisiliselt olemasolevate võimaluste piires. §-d 198--199 [käesolevas terviktekstis ei avaldata] Väljavõte 19.03.1997 seadusest TÄITEMENETLUSE SEADUSTIKU MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUS § 2. Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) § 115 lõike 2 alusel võetakse täitevbüroode teenistujad kahe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest, nende kohtute koosseisus ettenähtud teenistuskohale, kuhu moodustatakse täitevosakonnad. § 7. Täitevameti reorganiseerimiseni Vanglate Ametiks ja täitevbüroode reorganiseerimiseni kohtute täitevosakondadeks jätkavad Täitevamet ja täitevbürood seniste ülesannete täitmist. § 8. Kuni 1997. aasta 31. detsembrini võib Vanglate Amet kasutada Täitevameti ja kohtu täitevosakond täitevbüroo pitsateid ja dokumendiplanke. § 9. Täitemenetluse seadustiku terviktekst käesoleva seadusega jõustuvas redaktsioonis avaldatakse Riigi Teatajas. Avaldamise tagab Vabariigi Valitsus.