Vabariigi Valitsus — Politseiametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitamine — RT I, 39, 607

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953) paragrahvi 18 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Politseiametnike vormiriietuse kirjeldus» (juurde lisatud). 2. Lubada politsei kõrgematel ja juhtivatel ametnikel kanda senist vormiriietust kuni nende kandmistähtaja lõpuni. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1992. a. määrus nr. 204 ««Politsei vanem- ja nooremametnike vormiriietuse kirjelduse» kinnitamise kohta» (RT 1992, 38, 488), Vabariigi Valitsuse 29. juuli 1994. a. määrus nr. 274 «Kõrgemate ja juhtivate politseiametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitamine» (RT I 1994, 57, 968), Vabariigi Valitsuse 16. mai 1995. a. määrus nr. 210 «Kõrgemate politseiametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 49, 752). Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Riivo SINIJÄRV Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 93 Politseiametnike vormiriietuse kirjeldus I. ÜLDSÄTTED 1. Politseiametnike vormiriietus on tumesinine, «Pantone Textile» 1992. a. värvitabeli järgi värv 19-4028 TP INSIGNIA BLUE. Lisandiks (kantideks) on kasutatud sinist, värv 18-4252 TP BLUE ASTER. Päevasärk on helesinine, värv 15-4020 TP CERULEAN. 2. Politseiametnike vormiriietusel kasutatakse kuldseid, kolme lõvi kujutisega vorminööpe. Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm, väikeste vorminööpide läbimõõt on 14 mm. II. POLITSEIAMETNIKU VORMIESEMED 1. Kaheksanurkne vormimüts 16. Päevasärk 2. Naisametniku suvemüts 17. Suvesärk 3. Talvemüts 18. Lips 4. Talvine välimüts 19. Ohutusvest 5. Barett 20. Vihmakeep 6. Mantel 21. Saapad 7. Jope 22. Nöörsaapad 8. Kombinesoon 23. Ratsasaapad (ratsapolitseinikel) 9. Vormikuub 24. Kingad 10. Pidulik pintsak (kõrgematel politseiametnikel) 25. Kummisaapad 11. Blusoon 26. Kindad 12. Viigipüksid (naistel ka seelik) 27. Sokid (naistel ka sukad) 13. Ratsapüksid (ratsapolitseinikel) 28. Sall 14. Sviiter 29. Püksirihm 15. Kootud jakk 30. Vöörihm 31. Lipsunõel III. VORMIESEMETE KIRJELDUS 1. Kaheksanurkne vormimüts Vormimüts on tumesinisest poolvillasest riidest ümmarguse põhjaga, millel kaheksa väljaulatuvat nurka, eest püstja, tagant langeva pehme äärega, 40 mm kõrguse samast riidest rummuga, lakknahast nokaga ja lakknahast tormirihmaga. Vormimütsi pealmise osa ääre laius rummu ja põhja vahel on eestvaates 50 mm. Mütsinoka laius keskkohas on 50 mm, pikkus 240 mm. Noka langus 45o. Tormirihma laius on 15 mm. Tormirihm on kinnitatud mütsirummule kahe väikese vorminööbiga. Kõrgemate politseiametnike vormimütsi nokk on ääristatud kuldsete tammelehtedega, lakknahast tormirihma asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki (kirjeldus lisas 1). 2. Naisametnike suvemüts Naisametnike suvemüts on tumesinisest poolvillasest riidest ovaalse põhjaga, piloodimütsi tüüpi, külgedelt tõusva topeltkäänisega. Mütsi kõrgus eest on 100 mm, käänise kõrgus 80 mm, tagant kõrgus on 80 mm, käänisel 60 mm. Mütsipõhja laius keskosas on 70 mm. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki. 3. Talvemüts Talvemüts on tumesinisest villasest riidest, ovaalse põhjaga, traditsioonilise Eesti vormimütsi tüüpi. Mütsil on riidega ühes toonis kunstkarusnahast, eest külgedele tõusev, sisselõikega, osaliselt allalastav käänis. Mütsi kõrgus eest on 110 mm, tagant 90 mm, käänise kõrgus küljel on 80 mm, tagant 50 mm, põhja laius 110 mm. Mütsinokk on mustast lakknahast, keskosa laius 50 mm, pikkus 240 mm, langus 45o. Naisametnike talvemüts on ilma nokata. Kõrgemate politseiametnike talvemütsi ülaservas on 2 mm laiune sinine kant. Mütsinokk on ääristatud kuldsete tammelehtedega. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki. 4. Talvine välimüts Välimüts on tumesinisest poolvillasest riidest, ovaalse põhjaga, riidega ühes toonis kunstkarusnahast allalastava käänisega, millel väljaulatuvad kõrvaklapid. Kõrvaklapid ühendatakse mütsipõhjal takjapaelaga. Mütsil on riidega kaetud, kõvendusega nokk, mille laius keskosas on 45 mm. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki. 5. Barett Barett on tumesinisest villasest materjalist, servatud mustast kunstnahast või nahast kandiga, mille sees on pingutuspael. Bareti paremal küljel on kaks metalläärisega õhuava. Bareti esiosal kantakse mütsimärki. 6. Villasest riidest mantel Mantel on tumesinisest villasest riidest. Avatud nurkkraega, kaherealine, kuue suure vorminööbiga. Mantlil on sissetöödeldud klapptaskud, klapp on nööbitav ühe väikese vorminööbiga. Mantel on sirgelõikeline, pannalvööga. Vööpannal on riidega kaetud või riidega ühes toonis materjalist. Õlakud on mantli riidest, laius 50 mm, ääristatud 2 mm laiuse sinisest villasest riidest kandiga. Õlak kinnitub ühe väikese vorminööbiga. Mantli vasaku varruka välisküljel, alumisest servast vastavalt 25, 35 ja 65 mm kõrgusel, on kolm väikest vorminööpi. Mantli seljaõmbluse allosas on 350 mm pikkune lahtine volt. Volt on kinninööbitav nelja väikese vorminööbiga. Mantli varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem (kirjeldus lisas 2). Mantlil võivad olla äravõetavad, riidega ühes toonis kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder. 7. Impregneerriidest mantel Mantel on tumesinisest impregneerriidest, avatud kaelusega nurkkraega, kaherealine, kuue suure vorminööbiga. Mantel on sirgelõikeline, pannalvööga. Vööpannal on mantliga ühes toonis materjalist. Mantli külgedel on sissetöödeldud, poolviltu asetsevad klapptaskud. Mantli õlakute laius on 50 mm. Õlak kinnitub ühe väikese vorminööbiga. Mantli vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. Mantliseljal on vöökohani ulatuv passe. Seljaosa keskõmbluse allosas on lahtine volt. Mantlihõlma siseküljel on põuetasku. Mantlil on äravõetavad, riidega ühes toonis kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder. 8. Jope Jope on tumesinisest impregneerriidest, kaetud lukk- ja nähtava nööpkinnisega, millel on neli suurt vorminööpi, kinnise nurkkraega. Jope esihõlmade ülaosas on vastandvoldiga klapiga pealistaskud suurusega 180×210 mm, alaosas vastandvoldiga klapiga pealistaskud suurusega 200×250 mm. Taskuklapid on suletavad ühe väikese vorminööbiga. Jopel on samast materjalist õlakud, laiusega 50 mm. Õlak kinnitub ühe väikese vorminööbiga. Jope on sirgelõikeline, vöökohal on varjatud tunnelis pingutuspael. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. Jopel on äravõetavad kapuuts, riidega ühes toonis kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder. 9. Kombinesoon Kombinesoon on tumesinisest impregneerriidest, ühes tükis üla- ja alaosaga, eest lukk-kinnisega, vöökohal on varjatud tunnelis pingutuspael. Esihõlmade ülaosas on horisontaalsed sissetöödeldud lukk-kinnisega rinnataskud. Vasakul hõlmal on sisetasku all klapiga suletav kolmelahtriline tasku. Alaosal on puusa kõrgusel poolviltu asetsevad sissetöödeldud lukk-kinnisega taskud ja reieosa keskel põigiti asetsevad sissetöödeldud lukk-kinnisega taskud. Püksteosa küljeõmbluses on lukk-kinnis. Sääreosas on alläärest 170 mm kõrgusel 50 mm laiune säärt ümbritsev helendusriba. Kombinesoonil on kootud soonikust püstkrae ja mansetid. Õlakud on 50 mm laiused, kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. Mõlema varruka ümber, 200 mm kõrgusel varrukasuust, on 50 mm laiune helendusriba. Vasakul esihõlmal, 150 mm õlaõmblusest allpool, on kiri «Politsei» suurusega 40×130 mm. Kombinesooni seljaosal, 30 mm kraeõmblusest allpool, on kiri «Politsei» suurusega 110×300 mm. Kombinesoonil on äravõetavad kapuuts ja soojendusvooder. 10. Meeste vormikuub Meeste vormikuub on tumesinisest poolvillasest riidest, üherealine, lahtise nurkkaelusega, kergelt taljesse töödeldud. Kinnitub eest nelja suure vorminööbiga. Esihõlmadel on pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga, ümardatud nurkadega, klapiga suletavad rinnataskud suurusega 145×170 mm. Hõlmade allosas kaks samasugust küljetaskut suurusega 180×210 mm. Taskuklapid on alt kahe kumerusega ja keskelt tipuga, suletavad väikeste vorminööpidega, mis asuvad klappide tipu kohal. Hõlmakinnise ülemine nööp on ühel kõrgusel rinnatasku nööbiga, hõlma alumine nööp on 215 mm kõrgusel kuue alumisest servast. Kuuekäise allosa välisküljel on 2 väikest vorminööpi. Kuue õlakud on 50 mm laiused, kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 11. Naiste vormikuub Naiste vormikuub on tumesinisest poolvillasest riidest, lahtise nurkkaelusega, üherealine, kergelt taljesse töödeldud. Kinnitub eest nelja suure vorminööbiga. Esihõlmadel on pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga, ümardatud nurkadega, klapiga suletavad rinnataskud suurusega 120×140 mm. Hõlmade allosas kaks samasugust küljetaskut suurusega 164×205 mm. Taskuklapid on alt kahe kumerusega ja keskelt tipuga, suletavad väikeste vorminööpidega, mis asuvad klapi tipu kohal. Hõlmakinnise alumine nööp on allservast 215 mm kõrgusel, ülemine ühel kõrgusel rinnatasku nööbiga. Kuuekäise allosa välisküljel on 2 väikest vorminööpi. Kuue õlakud on 50 mm laiused, kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 12. Pidulik pintsak Kõrgemate politseiametnike pidulik pintsak on tumesinisest poolvillasest riidest, lahtise nurkkaelusega, kaherealine, eest nööbitav, kergelt taljesse töödeldud. Kinnitub kahe suure vorminööbiga, samas nööbireas ülal on üks ja vastasreas kolm samasugust nööpi. Pintsaku esihõlmade külgedel on kummalgi pool sissetöödeldud klapptasku. Taskuklapi ühendusõmbluses on 5 mm laiune sinine kant. Pintsakukäise allosas on 75 mm kõrgusel käiseotsast 5 mm laiune sinine kant. Käise allosa välisküljel on kolm väikest vorminööpi. Pintsaku õlakud on 50 mm laiused, ääristatud 5 mm laiuse sinise kandiga, kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 13. Blusoon Blusoon on tumesinisest poolvillasest riidest, lahtise nurkkaelusega, üherealine, kinnitub eest viie suure vorminööbiga, millest alumine paikneb blusooni allservas oleval 70 mm laiusel värvlil. Blusoon ulatub puusani. Blusooni esihõlmadel on kaks pealeõmmeldud, klapiga suletavat, keskelt vastandvoldiga, ümardatud nurkadega rinnataskut suurusega 145×170 mm. Taskuklapid on alt kahe kumerusega ja keskelt tipuga, tasku sulgemiseks on klapi tipu kohal väike vorminööp. Hõlmakinnise ülemine nööp asub ühel kõrgusel taskuklapi kinnitusõmblusega. Esihõlmadel on värvli vahel taskute all, taskute vastandvoltide lõõtsadega kohakuti, kaks avarusvolti. Blusooni külgedel, värvli peal on kummalgi pool üks nööpauguga tripp, suurusega 40×140 mm, värvli pikkuse reguleerimiseks. Tripp kinnitub väikese vorminööbiga. Blusooni varruka otsas on 60 mm laiune mansett, mille kohal varrukal kahandusvoldid. Mansett on suletav ühe väikese vorminööbiga. Blusooni seljaosal on 20 mm laiune passe, mille all kummalgi pool üks väike volt, seljaosa allservas värvli vahel kummalgi pool kaks väikest avarusvolti. Õlakud on 50 mm laiused, kinnituvad väikese vorminööbiga. Blusooni vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 14. Meeste viigipüksid Meeste viigipüksid on tumesinisest poolvillasest riidest sirgelõikelised pikad püksid. Pükstel on ees kaks sissetöödeldud, poolviltu puusale avatud küljetaskut ja kaks nööbitava klapiga tagataskut. Pükstel on rihma-aasadega 37 või 52 mm laiune värvel. Kõrgemate politseiametnike vormipükste küljeõmbluste peal on 25 mm laiused sinised lampassid. 15. Naiste viigipüksid Naiste viigipüksid on tumesinisest poolvillasest riidest sirgelõikelised pikad püksid. Pükstel on ees kaks sissetöödeldud, poolviltu puusale avatud küljetaskut. Tasku kohal on värvli vahel lahtine avarusvolt. Pükstel on rihma-aasadega 37 või 52 mm laiune värvel. Kõrgemate politseiametnike vormipükste küljeõmbluste peal on 25 mm laiused sinised lampassid. 16. Ratsapüksid Ratsapüksid on tumesinisest elastaani sisaldavast riidest alt kitsenevad pikad püksid. Pükstel on ees kaks poolviltu asetsevat lukk-kinnisega sissetöödeldud taskut. Sääreosa alumises servas on elastne tripp pükste hoidmiseks saabaste sees. Pükste esiosal on viike jäljendavad nöörvoldid. Pükstel on 52 mm laiune värvel. 17. Seelik Seelik on tumesinisest poolvillasest riidest, sirgelõikeline, põlvesilmani ulatuva pikkusega. Seelikul on kaks sissetöödeldud, poolviltu puusale avatud küljetaskut. Tasku kohal on värvli vahel lahtine avarusvolt. Seelikul on 30 mm laiune värvel. Seeliku tagapoole keskõmbluse allosas on lahtine volt. 18. Sviiter Sviiter on kootud tumesinisest villasest lõngast, kolmnurkkaelusega, puusani ulatuv. Kaeluse äär, varrukaotsad ja alumine äär on soonikkoes. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on tumesinisest riidest tugevduslapid. Samast riidest on 50 mm laiused õlakud, mis kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasakul pool rinnaesisel on kaheosaline riidest pealeõmmeldud rinnatasku, mille välimine laiem pool on suletav lõigatud nurkadega klapiga. Klapp on suletav takjapaelaga. Sisemine, kitsam osa on pliiatsitasku. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 19. Kootud jakk Jakk on kootud tumesinisest villasest lõngast, sügava kolmnurkkaelusega, eest nööbitav nelja suure vorminööbiga. Kaeluse äär, varrukaotsad ja alumine äär on soonikkoes. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on tumesinisest riidest tugevduslapid. Samast riidest on 50 mm laiused õlakud, mis kinnituvad väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. 20. Päevasärk Päevasärk on helesinisest või valgest puuvillasest segakiudu sisaldavast riidest, kinnise, kannaga nurkkraega, eest nööbitav, pikkade varrukatega. Esihõlmadel kummalgi pool klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, pealeõmmeldud rinnataskud. Õlakud on 50 mm laiused, kinnituvad nööbiga. Vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on kinnitatud politsei käiseembleem. Valge päevasärk, mida kantakse ainult vormikuue all, võib olla ilma õlakute, taskute ja käiseembleemita. Päevasärki kantakse lipsuga. 21. Suvesärk Suvesärk on samasugune kui käesoleva kirjelduse punktis 19 kirjeldatud päevasärk, kuid varrukad on lühikesed. Suvesärki kantakse lipsuga. 22. Lips Lips on tumesinisest riidest, teravnurkse otsaga. Lipsu otsast 300 mm kõrgusel on lipsu laius 60 mm. 23. Ohutusvest Ohutusvest on erkkollasest impregneerriidest, sügava kolmnurkkaelusega, eest lukuga suletav, vööni ulatuv vest. Vesti esihõlmadel on kummalgi pool keskel üks vertikaalne, õlaõmblusest algav 50 mm laiune helendusriba ja käeaugust allpool kaks horisontaalset, paralleelset, sama laia helendusriba. Vertikaalne riba ulatub ülemise horisontaalse ribani. Vasakul pool on rinnaesisel sinisel põhjal hõbedane kiri «Politsei» suurusega 40×130 mm. Vesti seljaosal on esiosaga ühesugune helendav triibustik. Turja kõrgusel on sinisel põhjal hõbedane kiri «Politsei» suurusega 110×300 mm. 24. Vihmakeep Vihmakeep on tumesinisest impregneerriidest või muust vettpidavast materjalist, allapoole laienev, eest avanev. Pikkus selja pealt on 750--900 mm. Esihõlmad langevad vabalt alla ja on vaheliti 500 mm laiuselt. Hõlmad kinnituvad kaeluses takjapaelaga. Vihmakeebil on kapuuts. Kapuutsi servas ja keebi allääres on 50 mm laiune helendusriba. 25. Meeste saapad Meeste saapad on mustast nahast, paksu tallaga, madala säärega, sääreosa siseküljel lukk-kinnis. 26. Naiste saapad Naiste saapad on mustast nahast, paksu tallaga, poolpika säärega. Sääreosa siseküljel lukk-kinnis. 27. Nöörsaapad Nöörsaapad on mustast paksust nahast, roomiktallaga, madala säärega, eest nöörkinnisega, kerge või sooja voodriga. 28. Ratsasaapad Ratsasaapad on mustast nahast, õhukese tallaga, madala kontsaga, pika kitsa säärega. 29. Meeste kingad Meeste kingad on mustast nahast, paksema talla ja madala kontsaga, ümara ninaosaga, pealt kinnisega. 30. Naiste kingad Naiste kingad on mustast nahast, paksema talla ja madala või poolkõrge kontsaga, pealt kinnisega. 31. Kummisaapad Kummisaapad on paksust mustast kummist, paksu tallaga, kõrge säärega, sääreotstes pingutuspaelad. 32. Kindad Kindad on tumesinisest või mustast lõngast kootud või nahast sõrmikud, millel on pikk randmeosa. Kootud kinnaste käelabapealne, sõrmevahed ja peopesa tugevdatud tumesinise või musta riidega. 33. Sokid Sokid on tumesinised või mustad, puuvillased või poolvillased, poolpika soonikust sääreosaga. 34. Sukad Naiste sukad (sukkpüksid) on helehallid või beeþid, puuvillasest, poolvillasest või tehiskiust materjalist. 35. Sall Sall on tumesinisest riidest või kootud tumesinisest poolvillasest lõngast. 36. Püksirihm Püksirihm on mustast nahast, kollasest metallist ühe keelega pandlaga. Rihma laius on 35 mm. 37. Vöörihm Vöörihm on mustast paksust nahast, kollasest metallist kahe keelega pandlaga, nahkvoodriga, äärtest läbiõmmeldud. Rihma laius on 50 mm. 38. Lipsunõel Lipsunõel on kollasest metallist, klambrikujuline, klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune politseivapi või väikese riigivapi kujund. IV. VORMIL KANTAVAD AMETIASTMETUNNUSED Politseiametniku mantlil, jopel, kombinesoonil, vormikuuel, pidulikul pintsakul, blusoonil, sviitril, kootud jakil ja suvesärgil kantakse õlakutel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud politsei ametiastmetunnuseid. Kõrgema politseiametniku mantli, vormikuue ja piduliku pintsaku krae mõlemal otsal kantakse tammelehtedega ümbritsetud mõõga kujulist kollasest metallist stantsitud või kullavärvi metallniidiga tikitud ilustist (vt. lisa 3a). Politseiprefekti (v.a. kõrgemate politseiametnike hulka kuuluva politseiprefekti) mantli ja vormikuue krae mõlemal otsal kantakse kahe ristatud tammelehe kujulist kollasest metallist stantsitud või kullavärvi metallniidiga tikitud ilustist (vt. lisa 3b). Siseminister Riivo SINIJÄRV Lisa 1 Politseiametnike vormiriietuse kirjelduse juurde Politsei mütsimärgi kirjeldus Mütsimärk kujutab 40 mm kõrgust emailitud politseivappi (sinisel kilbil hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi), mida ümbritseb kollasest metallist stantsitud tammepärg, mille moodustavad vapi tipu all kaks risti asetsevat tammelehte ja vapi külgedel kummalgi pool kolm lehepaari. Mütsimärgi kõrgus on 60 mm.

Lisa 2 Politseiametnike vormiriietuse kirjelduse juurde Politsei käiseembleemi kirjeldus Käiseembleemil on kujutatud 80 mm kõrgust ja 65 mm laiust politseivappi, s.o. sinist (rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi toon 285 C) vapikilpi, millel on hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Embleemi ääristus on hõbedane. Kilbi kohal, 5 mm kõrgusel ülemisest äärest, on kilbiga ühelaiune, 15 mm kõrge, poolkaares, sinise ääristusega valgel taustal siniste trükitähtedega kiri -- POLITSEI.

Lisa 3 Politseiametnike vormiriietuse kirjelduse juurde

a) kõrgema politseiametniku kraeilustis

b) politseiprefekti kraeilustis