Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava kinnitamine» muutmine — RT I, 37, 573

Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahvi 2 lõikest 6 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365) paragrahvi 3 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava kinnitamine» (RT I 1996, 65--69, 1201) punkti 1 muutmiseks lisada teksti lõppu enne sõnu «(juurde lisatud)» sõnad «eesti keele ainekava (vene õppekeelega koolile) ning emakeele ainekavaga (vene õppekeelega koolile)». 2. Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määrusega nr. 228 kinnitatud «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava» muutmiseks: 1) täiendada seda lisaga 16 «Eesti keel (vene õppekeelega koolile)» ja lisaga 17 «Emakeel (vene õppekeelega koolile)»* (juurde lisatud); 2) asendada lisa 3 «Matemaatika» II peatüki alapunktis 2.5.1 «Õppesisu» lause «Funktsioonid Y=X ja Y=X» lausega «Funktsioonid

ja

»; 3) kehtestada lisa 8 «Füüsika» I peatükk uues sõnastuses (juurde lisatud). * Vene keeles avaldatakse õppekava Riigi Teataja venekeelses väljaandes

. Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Lisa 16 Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava juurde (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 91 sõnastuses) EESTI KEEL (vene õppekeelega koolile) Eesti keele õppimist alustatakse 2. klassi III õppeveerandist, kuid seda võib alustada 1. klassi III õppeveerandist. Eesti keele õppesisu, -tegevused ja õpitulemused 1. klassile on ära toodud riiklikule õppekavale lisanduvas valikaineraamatus. I. PÕHIKOOLI AINEKAVA Põhikoolis õpitakse-õpetatakse eesti keelt kommunikatiivse tunnetustegevuse käigus. Põhiline on suhtlustreening. Õpetamise sisuks on motiveeritud kõneülesanded. Ülesanded grupeeruvad järgmiste kõnefunktsioonide ümber: 1) tunnetuslik-kommunikatiivsed * väljendada teadmisi, edastada infot; * küsida teavet, selgitusi, nõu; * anda teavet, selgitusi, nõu; * vahendada teavet; * kirjeldada (sündmust, inimest, loodust jm.); * interpreteerida nähtut, loetut, kuuldut; * tutvustada (kooli, klubi, töö iseloomu, eseme töötamise põhimõtteid jm.); * esitada mitmesuguseid andmeid nii suuliselt kui kirjalikult jne.; 2) regulatiiv-kommunikatiivsed * teha ettepanekuid ühistegevuseks; * ärgitada midagi tegema; * pöörduda taotluse, soovi, palve või ettepanekuga kellegi poole; * anda koraldusi; * pakkuda kellelegi midagi; * reageerida ettepanekule, korraldusele, kutsele a) nõustumisega, b) ettepaneku, korralduse, kutse jm. tagasilükkamisega (seda põhjendades või põhjendamata), c) omapoolse ettepaneku tegemisega; 3) tundmuslik-kommunikatiivsed * avaldada rõõmu, vaimustust, kurbust; * laita, kiita; * väljendada sümpaatiat, antipaatiat; * teha komplimente; * väljendada rahulolu või rahulolematust; * innustada; * lohutada, avaldada kaastunnet, rahustada jm.; 4) kõneetikett * õnnitleda; * vabandada; * tänada; * esitleda ennast ja teisi isikuid; * kõnetada tuttavat, võõrast; * tutvuda, tutvustada; * pöörduda telefonitsi kellegi poole; * pöörduda kirjalikult tuttava või ametiisiku poole; * vastata tuttavale või ametiisikule jm. Kõne- ja suhtlusülesannetega taotletakse kõigi kõne osaoskuste (kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine) arendamist. Õpilane kui õppeprotsessi subjekt tegeleb tundides teabe hankimisega suulisest ja kirjalikust tekstist (kuulamine, lugemine) ning teadmiste, mõtete, suhtumiste jm. väljendamisega õpitavas keeles (dialoog, monoloog, isiklik kiri, seletuskiri jm.). Õppimisel-õpetamisel eristatakse konkreetse teema (situatsioonülesande) raames järgmisi etappe: a) retseptiivne kõnetegevus: keelematerjali (foneetika, sõnavara, grammatika, õigekirjanormide) omandamine ja esmane kinnistamine tinglike kõneharjutuste abil; b) reproduktiivne kõnetegevus: õpitud sõnade, sõnaühendite ja väljendite ühendamine seotud kõneks. Sel perioodil on õppekõne sisu antud ja harjutamine toimub kindlates või osaliselt piiritletud raamides. Peatähelepanu on suunatud automatiseeritud kõnevilumuste kujundamisele; c) produktiivne (loominguline) kõne ehk suhtlemine. Sel etapil arendatakse õpilaste võimet suhelda reaalsetes (või reaalsetele lähedastes) suhtlussituatsioonides vastavalt kõne eesmärgile. Arvestatakse nn. suulise eelnevuse printsiipi. Suuline kõne eelnegu kirjalikule. Soovitatakse järgmist järjekorda: monoloog/dialoog -- kuulamine -- lugemine -- kirjutamine. Mõnikord on kasutusel ka teised kombinatsioonid. Õpetamisel kasutatav tekstimaterjal (ilukirjanduslikud, populaarteaduslikud ja publitsistlikud tekstid, pildid, kaardid, skeemid, filmid jne.) võimaldab õpilastel saada täisväärtusliku ja tervikliku pildi Eestimaast -- tema ajaloost, ühiskonnaelust, kultuurist. Tekstidest saadud teadmised ja vahetu osalemine ühiskonnaelus ning kultuuris on üheks eelduseks, et indiviidi adapteerumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult valutult ja komplikatsioonideta. 1.1. Õpetuse eesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane * omandab eesti keele tasemel, mis rahuldab olulisemad igapäevaelu suhtlemisvajadused nii kõnes kui kirjas; * omandab suhtlemiseks vajalikud olulisemad grammatikareeglid ja rakendab neid teadlikult nii kõnes kui kirjas; * omandab suhtlemisjulguse ja -valmiduse keele praktiliseks kasutamiseks; * õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte, rahva tavasid ja kombeid; * huvitub nüüdisaegsest ühiskonna- ja kultuurielust, rikastab selle kaudu oma teadmisi, mõtte- ja tundemaailma. 1.2. Ainekava 1.--3. klassile 1.2.1. Õppesisu Eesti keele õppimist alustatakse vanuses, mil õpilasel on juba mõningane emakeele õppimise kogemus: on omandatud emakeele lugemise ja kirjutamise oskus, saadud on ka esmane lingvistiline kogemus. Sellele kogemusele on võimalik ka eesti keele õppimisel toetuda. Samas aga langeb sellele ainele suur psühholoogiline ja lingvistiline koormus. Õpilane puutub kokku emakeelest erineva tähestiku, hääldusaluste ja väljendusvahenditega. Ta saab esmase kogemuse, kuidas üht ja sama sisu on võimalik väljendada emakeele ja teiste keelte, sealhulgas ka eesti keele vahenditega. Eesti keele õppimist alustatakse suulise kursusega. Selle käigus tekitatakse huvi erinevate maailmakeelte vastu, õpitakse kuulmise järgi eristama eesti keelt teiste keelte hulgas, õpitakse tunnetama artikulatsioonibaasi, etaloni järgi matkitakse kuuldud häälikuid, häälikuühendeid, sõnu ja lühikesi lauseid. Hääldusharjutusteks kasutatakse eesti pärisnimesid, kohanimesid, riimikesi, salme, vanasõnu, lauldakse eakohaseid lastelaule. Õpilasi ergutatakse suhtlema elementaarsetes suhtlussituatsioonides -- lühidialoogides, kollektiivsetes keelemängudes, laulumängudes. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, mille raames hakatakse kujundama kõnevilumusi ja -oskusi kõigis neljas kõne osaoskuses: kõnelemises dialoogi- ja monoloogivormis, kuulamises, lugemises ja kirjutamises. Õpilaste teadmiste hindamisel eesti keele õpetamise algetapil (1. ja 2. kl.) kujundab õpetaja õpilaste õpimotivatsiooni ja hindab ainult positiivseid õpitulemusi ning teeb seda suulise hinnanguna. Suhtlusoskused Õpime lühikesi salme, laule, lauamänge. Mängime keelemänge. Koostame lühidialooge õpilaste eluga seotud situatsioonides. Kirjeldame pilte. Instseneerime emakeeletundidest õpitud lihtsamaid ja korduvate elementidega muinasjutte («Tare-tareke», «Kakuke» jt.). Inimene ja perekond Jutustame joonistatud pildi järgi oma perekonnast (perekonna koosseis, nimed, kes töötab ja kus, kes õpib, kes käib lasteaias, kes on kodus). Inimene ja töö Nimetame koolitarbeid, palume klassikaaslastelt mõnd koolitarvet. Küsime, kellele leitud koolitarve (ese) kuulub. Loetleme, missugused koolitarbed on koolikotis (laual). Kirjeldame klassiruumi ja kiidame korrapidajaid, kui klass on puhas ja korras. Jutustame oma (vanaema, venna jt.) päevast. Inimene ja elukeskkond Nimetame kodu- ja metsloomi, kirjeldame neid. Küsime, milline loom kellelgi kodus (maal sugulaste juures) on: mis on ta nimi, kui vana, kuidas välja näeb, mida teha oskab, kuidas tema eest hoolitsetakse. Joonistame selle looma pildi ja jutustame pildi järgi. Kirjeldame ilma ja anname soovitusi, mida vastavalt ilmale selga panna. Inimene ja puhkus Nimetame ja kirjeldame mänguasju. Räägime, missugused mänguasjad kellegi kodus on, milline on lemmikmänguasi. Palume mänguasju vaatamiseks või mängimiseks. Kutsume kedagi mängima, palume luba mängust osa võtta. Jutustame, missugused mänguasjad sünnipäevaks (jõuludeks) kingiti. Inimene ja olme Loetleme arve ja arvutame 1--12 piires. Küsime kellaaega: ütleme, mis kell on (täistund, pool, veerand). Nimetame toiduaineid, palume ulatada toitu. Nimetame riietusesemeid. Kirjeldame, mis kellelgi seljas on. Nimetame transpordivahendeid. Teatame, missugust liiklusvahendit keegi sõiduks kooli (tööle, maale) kasutab. Inimene ja kalendritähtpäevad Teatame, kellel klassikaaslastest on sünnipäev, õnnitleme teda. Nimetame mõned olulisemad kalendritähtpäevad. Inimene ja kultuurilugu Õpime tundma eesti pärisnimesid (naiste, meeste nimesid), perekonnanimesid, kohanimesid. Kõneetikett Olulisemad viisakusfraasid. Tervitamine. Hüvastijätt. Vabandamine. Sünnipäevaõnnitlus. Keeleteadmised Eesti tähestik, trüki- ja kirjatähed. Hääliku ja tähe vaheline seos. Tähtede ühendamine. Silpide ja üksikute sõnade kirjutamine. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g, b, d helitus; esimese silbi lühike vokaal; teise silbi poolpikk vokaal. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles. Grammatika: tegusõna pöördevormid olevikus (jaatav ja eitav kõne); õpitavate sõnade käändelõpud; käändevorm vastusena küsimusele kus?, kellel?, kellele?; isikulised asesõnad: vastata küsimusele kes?, kelle?, kellel?, kellele? 1.2.2. Õpitulemused 2. klassi lõpetaja * eristab kuulmise järgi mitmeid keeli, nende hulgas eesti keelt; * tunneb elementaarseid hääldusreegleid, hääldab korrektselt kõiki häälikuid isoleeritult; * loeb häälega ja vaikselt suurte ja väikeste kirjatähtedega trükitud teksti, mõistab õpitud sõnavara põhjal koostatud teksti; * kirjutab kirjatähti, teeb ärakirja, koostab lauseid antud teemal või pildi juurde (loovtöö orienteeruv pikkus on 10--40 sõna); * suudab osaleda lihtsamates keelemängudes, ettevalmistatud instseneeringutes, lühidialoogides; * suudab nimetada ja kirjeldada esemeid, olendeid ja nähtusi; jutustada teemal ja pildi järgi. 1.3. Ainekava 4.--6. klassile 1.3.1. Õppesisu Toimub suhtluskeele edasine täiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kõnes ainekavas ettenähtud kõnesfäärides ja -situatsioonides. Kõne muutub sisukamaks, argumenteeritumaks ja grammatiliselt ülesehituselt mitmekesisemaks. Suureneb vaikse lugemise osakaal. Õpitakse kasutama sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. Süstemaatiliselt tegeldakse klassivälise lugemisega. Õpitakse vormistama lihtsamaid formulare (lugejakaart, vihiku, kontrolltöö jm. vormistamine), koostatakse lühikesi kirjalikke teadaandeid (kuulutus, õnnitluskaart, sünnipäevakutse jm.), kirjutatakse klassi- ja kodukirjandeid. Õpetamise sisus suureneb kultuurilooline aspekt. Õpitakse tundma eestlaste traditsioone ning rahvakalendri tähtpäevi. Lugemiseks pakutakse eesti lastekirjanike lühijutte või adapteeritud tekstikatkendeid. Õpitakse teadlikult rakendama grammatikareegleid. Suhtlusoskused Inimene ja perekond Anname andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, kool, klass jm.) ja küsime samasuguseid andmeid teistelt. Jutustame oma emast (vanaemast). Nimetame mööbliesemeid ja kirjeldame korterit. Kiidame (laidame) kellegi korterit. Jutustame, mida kasulikku jõuame kodus ära teha enne, kui vanemad töölt koju jõuavad. Pöördume vanemate (sõprade) poole soovi või palvega aidata midagi teha (parandada). Jutustame enda või mõne sugulase linnakodust ja maakodust. Põhjendame, miks paljudele meeldib talvel elada linnas, aga suvel maal. Kirjeldame, missugust kodu keegi endale soovib. Teatame, millal on perekonnaliikmete sünnipäevad, suvepuhkus. Inimene ja töö Teatame, mida eesti keele tunnis tehakse. Kirjeldame oma koolimaja, klassi (kabinetti), kus õpime. Vestleme oma sugulastest (tuttavatest), kes elavad maal, nende elust, töödest ja tegemistest. Seletame, miks paljudel inimestel on sügisel eriti palju tööd. Nimetame aia- ja metsamarju. Räägime, kus ja millal neid korjame ja mida neist teeme. Nimetame köögi- ja puuvilju. Anname nõu, millal on õige aeg ühtesid või teisi köögi- ja puuvilju korjata. Kutsume kedagi appi seda tegema. Vestleme, kelle tööst sõltub, et ka talvel oleks hea tänavatel käia ja sõita. Kirjeldame koolipäeva. Jutustame oma kohustustest ja tööst kodus, koolis, maal suvilas või sugulaste juures. Pärime, kus töötavad ja millega tegelevad vanemad. Vastame ise samalaadsetele küsimustele. Inimene ja puhkus Kutsume kinno (õue, parki jm.), lepime kokku kohtumise aja ja koha. Teatame või küsime, missugused sporditarbed kellelgi on ja mida ta tahaks veel endale saada. Jutustame, kellega koos ja kus me tegime lumememme. Kirjeldame seda. Kutsume osa võtma talvelõbudest, nõustume meile tehtud ettepanekutega, keeldume neist. Jutustame, kus ja kuidas möödus suvi (õpilase enda, ta vanemate, klassikaaslaste suvi), kas jäime suvepuhkusega rahule. Näitame kaardilt ja reklaamime mõnd Eestis asuvat suvituskohta. Teatame, missuguses reklaamitud suvituskohas me tahaksime puhata. Miks? Joonistame lumelinnaku projekti ja anname korraldusi, kes selle järgi mida ehitama hakkab. Jutustame mõnest huvitavast suvevaheaja ettevõtmisest. Õpetame mängukaaslastele mõne mängu. Valmistame ette klassiõhtu või koolipeo ettekanded (luuletused, laulud, instseneeringud jt.). Inimene ja inimene Tutvustame oma sõpra. Jutustame tema vanematest, õdedest-vendadest ja kodust. Ütleme, mida meile meeldib koos sõbraga teha. Küsime, kas sõpra lubatakse õue (suusatama jm.), vastame ise samalaadsetele küsimustele. Nimetame kehaosasid. Kirjeldame inimese välimust, riietust. Täpsustame, kes kellega uuel õppeaastal istub (kes on kelle pinginaaber). Uurime, mis kuul on klassikaaslaste sünnipäevad. Vormistame kutsekaardi, millega palume kedagi sünnipäevale. Jutustame oma sõpradest (täiskasvanu, eakaaslane, loom). Kirjutame kirja oma puhkusemuljetest, kirjutame ümbrikule aadressi. Inimene ja elukeskkond Nimetame Eesti linnu, jõgesid, järvi. Kirjeldame oma kodukoha loodust. Nimetame loomi, kes elavad loomaaias. Jutustame loomaaia külastamise muljetest (küsime teiste muljeid). Seletame, kuidas loomaaias käituda. Kirjeldame hilissügist ilma. Nimetame linde. Jutustame, kes neist jäävad talveks kohale, kes lendavad ära. Teatame, missugust lindu-kevadekuulutajat oleme näinud. Anname nõu, kuidas linde ja loomi talvel aidata. Kirjeldame sügisest loodust metsas (põllul, pargis jm.). Nimetame metsloomi, kirjeldame nende välimust. Anname nõu, kuidas säilitada talveks mitmesuguseid marju. Vahetame muljeid loomaaias nähtu kohta. Kirjeldame omajoonistatud pildi (postkaardi) järgi loodust erinevatel aastaaegadel. Inimene ja olme Uurime, kas keegi on leidnud kadunud eseme. Otsime leitud eseme omanikku, pakume leitud eset kellelegi. Loendame ja arvutame. Koostame arvutusülesandeid. Pakume toitu, võtame vastu ja täname või keeldume pakutust. Mängime poodi. Vestleme turul, toidu-, raamatu-, mänguasjade- jm. kaupluses. Küsime hinda ja teatame, mida ja kui palju osta soovime. Avaldame arvamust, kes on riides vastavalt ilmale, kes mitte. Anname nõu, missugust transpordivahendit on õigem, otstarbekam kasutada soovitud kohta jõudmiseks. Suhtleme müüjaga pudukaupluses ja raamatukaupluses. Suhtleme polikliinikus arstiga, räägime talle oma vaevustest. Inimene ja kultuurilugu Osaleme eesti laulumängudes. Õpime eesti vanasõnu ja mõistatusi. Soovitame mõnd eestikeelset (või eesti autori) raamatut ja põhjendame oma soovitust. Jutustame eesti lastekirjanikest (Eno Raud, Ellen Niit, Jaan Rannap, Holger Pukk jt.) ja kunstnik Edgar Valterist. Jutustame kadripäevast, mardipäevast ja vastlapäevast. Jagame oma muljeid mardi- või kadrisandiks käimise kohta või oma kohtumisest kadri- või mardisantidega. Jutustame eesti rahvuslinnust ja -lillest. Inimene ja kalendritähtpäevad Õpime luuletusi ja laule mitmesugusteks kalendritähtpäevadeks. Ütleme nädalapäevade ja kuude nimetused. Vestleme, mis meeldivat ootab ees seoses jõuluvana ja jõulupuuga. Kirjeldame jõulukaarte, mida kavatseme sugulastele ja sõpradele saata. Kõneetikett Viisakusväljendid söögilauas ja ühissõidukeis. Õnnitlemine õppeaasta alguse puhul. Viisakas pöördumine täiskasvanu (eakaaslase, müüja jt.) poole. Telefonikõne alustamine, lõpetamine. Hilinemise pärast vabandamine. Keeleteadmised Hääldamine: raskemate häälikute (ä, ö, ü, h, g, b, d), häälikuühendite (jõ, jä, õe, ti, av jm.) häälikute pikkuse hääldamise täiustamine. Grammatika. Nimisõna: mitmuse nimetav kääne; käändelõpud; käändevorm õpitud sõnadest vastusena küsimusele kuhu?, kus?, kust?, kellele?, kellel?, kellelt?, kellega?; osastav koos sihilise verbiga (joonistan mida?, näen keda?) õpitud sõnadest; omastav kääne (kelle oma?); mitmuse nimetav; sise- ja väliskohakäänded enam levinud funktsioonides; koha ja aja väljendamine; kellel midagi on, kellele midagi antakse (tuuakse, kingitakse), kellelt midagi võetakse. Omadussõna võrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre. Arvsõna: põhiarvsõna nimetavas käändes -- 1--1000; järgarvsõna (1--31) nimetavas, omastavas ja alalütlevas käändes (kuupäevade ja sünnipäevade nimetamine, kus koolis ja mitmendas klassis õpib jm.); põhiarvsõna (rahasumma lugemine, matemaatiliste tehete lugemine, telefoninumber, aadress). Asesõna: näitav asesõna see -- need; isikuliste asesõnade käändelõpud, vastused küsimustele kes?, kelle?, keda?, kellel?, kellele? Tegusõna: ülevaade tegusõna muutumisest olevikus; pööramine lihtminevikus: jaatav ja eitav kõne; i-tunnusega lihtminevik sõnadest olema, tulema, panema, tegema, nägema, saama, tooma, jooma, sööma, jääma; jaatav ja eitav kõne õpitavatest tegusõnadest; käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. pööre õpitud tegusõnadest; pean, hakkan + ma-tegevusnimi; tahan, luban + da-tegevusnimi. Rektsioon: käima kus?, küsima kellelt?, aitama/abistama, keda?, mängima mida? Ees- ja tagasõnad: alla, all, alt, peale, peal, pealt, juurde, juures, juurest, ette, ees, eest, taha, taga, tagant, üle. Küsimuste moodustamine sõnadega: kus?, kuhu?, kust?, kuidas?, mis?, miks?, kelle (oma)?, kellele?, kellel?, kellega?, mida?, mitu? 1.3.2. Õpitulemused 6. klassi lõpetaja * tunneb eesti keele hääldusreegleid, suudab ise oma hääldust korrigeerida; * jätab meelde ja edastab kuuldud tekstist saadud lühiteate; * tuleb toime õpitud suhtlussituatsioonides (dialoogilise kõne maht kahe suhtleja peale 6--8 repliiki, monoloogilise kõne maht 8--10 fraasi); * loeb õpitud sõnavaral põhinevaid tekste, jätab meelde ja edastab tekstist saadud olulisema teabe; * kirjutab lühikesi loovtöid: sõnum, õnnitluskaart, lühikirjand etteantud teemal või pildi järgi (kirjandi orienteeruv pikkus on 40--100 sõna); * koostab suulist ja kirjalikku teksti õpitud sõnavara ja keelereegleid teadlikult kasutades. 1.4. Ainekava 7.--9. klassile 1.4.1. Õppesisu Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseid klassiväliseid üritusi, külastatakse teatrietendusi, käiakse muuseumides jm. Õpitakse andma hinnanguid nähtule ja kogetule. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õpiku, töövihiku, helilindi ja sõnaraamatuga kasutama mitmesuguseid teatmeteoseid, lugema adapteerimata ilukirjanduslikke tekste, ajakirju ja ajalehti, kuulama raadiot, vaatama telesaateid. Igapäevaeluks vajalikud suhtlusoskused hõlmavad peale olmesuhtluse (ühiskondlik transport, kaubandus, teenindus) ka suhtlust ametnikega eri tüüpi keskõppeasutustes, tööandjaga, politseiga, elamuvalitsuse töötajatega jms. Suhtlussituatsioonides ja rollimängudes õpib õpilane käituma ja rääkima vastavalt sotsiaalsele rollile. Suhtlusoskused Inimene ja perekond Teatame, mida põnevat (lõbusat) on perekonnas viimasel ajal juhtunud. Jutustame, kes mida perekonnas selleks teeb, et korter (maja) puhas ja korras püsiks. Arutame, missuguseid loomi kodus pidada, missuguseid mitte. Küsime nõu, kuidas looma kodus pidada. Teatame oma perekonnaliikmete sünniaja (kuupäev, aasta) ja sünnikoha. Tunneme huvi, kas suvi möödus nii, nagu see oli planeeritud, ning mida kasulikku suve jooksul tehti. Tutvustame perekonnaliikmeid ja lähemaid sugulasi. Räägime tähelepanuväärsetest sündmustest perekonna elus. Jutustame ja kirjutame eluloo. Täidame isikliku ankeedi. Kommenteerime perekonnafotosid. Tutvustame oma pere kollektsioone (kogusid). Osaleme väitluses «Miks mõnikord on raske vanematega läbi saada?». Soovitame sõbrale mõnd kooli, kus ta võiks õpinguid jätkata. Osaleme väitluses «Missugune kool edasiõppimiseks valida? Kas maa- või linnakool? Kas keskkool, tehnikum või kutsekool?». Inimene ja töö Uurime, missuguseid töid teevad klassikaaslased (sõbrad) kodus hea meelega, missuguseid mitte. Kiidame hästi ja korralikult tehtud töö eest, laidame lohakalt tehtud tööd. Loetleme, missugused tööd tuleb nädala jooksul igaühel perekonnaliikmetest ära teha. Uurime, missugused tööriistad kellelgi kodus on ja kas ta neid töös kasutada oskab. Peame nõu, missugused tööd korteri remondi ajal ette võtta. Tunneme huvi, missugust käsitööd klassikaaslased (sõbrad) oskavad ja armastavad teha. Teatame, milliseid moose, mahlu jms. on peres talveks muretsetud. Arutame, kuidas puu-, köögivilju, marju ja seeni paremini ületalve säilitada. Arutame kevadiste aiatöödega seotud probleeme. Nimetame põllutööriistu, kirjeldame nende tööomadusi. Inimene ja puhkus Räägime koolivaheaja ja vaba aja veetmisest suvel ja talvel. Anname soovitusi, kus võib Eestis eriti hästi puhata talvel, kus suvel. Põhjendame oma soovitust. Arutame erinevate reisivõimaluste üle. Selgitame reisibüroos reiside marsruute, piletite hindu; tellime pileteid; küsime teavet transpordiliigi vahetamise kohta valitud marsruudil (ümberistumine rongile, laevale, lennukile jm.). Saame aru raudtee-, bussi-, lennujaamas, sadamas jm. välja pandud infost või raadio teel teatatud teabest. Vestleme, kuidas laienesid teadmised (Eesti) geograafiast suviste sõitude, matkade, ekskursioonide ajal. Anname telkimisplatsil matkakaaslastele mitmesuguseid käske ja korraldusi. Räägime oma klassikaaslaste suhtumisest sporti. Jutustame oma kooli kehalise kasvatuse tundidest. Kommenteerime nähtud spordivõistlust. Jutustame eestlastest-olümpiavõitjatest. Manitseme ettevaatlikkusele suvemõnudega liialdamise eest. Inimene ja inimene Tutvustame teistele oma sõpra. Kirjeldame sõbra (inimese) välimust ja iseloomu. Arutame, kes on tõeline sõber. Veename klassikaaslasi peol (klassiõhtul) esinema. Jutustame inimestest, kes meid on elus aidanud ja keda me ise oleme aidanud. Räägime, kes meid pühade ajal meeles peab ja keda ise meeles peame. Suhtleme autoavariisse sattunud inimestega. Koostame peokõne sünnipäevalapse või juubilari auks. Pakume abi mitmesuguste tööde tegemisel. Inimene ja elukeskkond Nimetame seeni ja jutustame oma käigust seenemetsa. Nimetame Eestis (kodukohas) kasvavaid puid ja kirjeldame oma kodukoha loodust. Kutsume oma sõpra (tuttavat) loodusesse. Põhjendame oma kutset. Reageerime sõbra kutsele loodusesse minna nõusoleku või keeldumisega, põhjendame keeldumist. Vestleme loodushoiust. Võrdleme loodust erinevatel aastaaegadel. Jutustame oma lemmikaastaajast. Nimetame lilli. Kirjeldame mõnd lille. Räägime perekonnaliikmete meelislilledest. Kirjeldame Eestimaa kliimat ja ühe konkreetse päeva ilma. Anname nõu, missuguseid ravimtaimi ja millal korjata. Võtame osa väitlusest teemal «Inimene -- looduse sõber, inimene -- looduse vaenlane». Inimene ja kultuurilugu Oleme teejuhiks oma kodukoha kultuuriloo tutvustamisel. Jutustame Viljandi (või mõne teise linna) ja selle ümbruse vaatamisväärsustest. Kirjeldame Otepää ja selle ümbruse loodust ning puhkamisvõimalusi. Kommenteerime pilte (slaide, postkaarte) Tartu linna vaatamisväärsustest. Soovitame külastada mõnd Tartu muuseumi (näiteks Oskar Lutsu majamuuseumi). Põhjendame oma soovitust. Koostame giiditeksti Kadrioru pargi ja Pirita puhkerajooni kohta. Anname soovitusi Tallinna huvitavamate kohtade külastamiseks. Kirjeldame Tallinna vanalinna. Jutustame Tallinnaga seotud legende. Osaleme väitluses «Kas Tallinn vajab niisuguseid pidusid nagu vanalinnapäevad või hansapäevad?» Jutustame Carl Robert Jakobsoni talumuuseumist Kurgjal. Anname seletusi Eesti rahatähtedel kujutatud isikute kohta. Vestleme vanaema ja/või vanaisa osast perekonnas vanasti ja praegu. Õpime kõnes kasutama eesti vanasõnu ja piltlikke väljendeid. Ütleme kuude rahvapärased nimetused. Loeme peast mõned J. Liivi ja L. Koidula luuletused kodust ja kodumaast. Jutustame ühe eesti muinasjutu ja ühe A. H. Tammsaare miniatuuri. Inimene ja olme Anname infot ja seletusi paikkonna teenindus- ja toitlustusasutuste kohta. Kirjeldame oma teekonda kooli ja mujale (liiklusvahendid, kellaajad, tee pikkus jm.), küsime samasisulist teavet teistelt. Küsime ja juhatame teed. Anname infot erinevate sõidukite (buss, rong, lennuk, tramm, troll jt.) kasutamise iseärasuste, käigusolekuaegade ja marsruutide kohta. Teeme jõulu- ja uusaastaoste: küsime soovitavat kaupa, pärime infot kauba omaduste, hinna jm. kohta, mõistame müüja seletusi. Loeme kaupa tutvustavat reklaami, väljendame suhtumist reklaamitavasse kaupa. Küsime ja ütleme kellaaega (kaks varianti). Peame isiklikku kirjavahetust. Kirjutame telegrammitekste. Kirjeldame bussi- või autosõidu ajal läbielatud sündmusi, vahejuhtumeid. Kirjeldame oma kodu või korterit. Anname nõu mööbli paigutamiseks korteris. Palume elektri abil töötavaid kodumasinaid sisse ja välja lülitada. Suhtleme töötajaga fotoateljees. Õnnitleme mitmesuguste sündmuste puhul, vastame õnnitlustele, peame lühikese peokõne. Anname soovitusi mõne rõivaeseme ostmiseks. Laidame maha soovi teatud rõivaese osta. Kutsume välja kiirabi ja/või politsei. Loeme ja saame aru polikliinikus ja haiglas väljapandud teadetest. Küsime haiglast teavet patsiendi kohta (tervislik seisukord, külastamisajad jm.). Inimene ja kalendritähtpäevad Jutustame nääri- ja jõulukuusest, jõulu- ja näärikommetest, näärisokust. Kõneetikett Viisakusväljendid tutvumisel. Lohutamine. Laitmine. Kiitmine. Viisakas keeldumine (toidust, küllakutsest jm.). Telefonietikett. Soov ja palve teise inimese poole pöördumisel. Jõudu tööle soovimine, samalaadsele pöördumisele reageerimine. Rõõmu väljendamine kohtumisel. Pöördumine ametiisikute poole. Viisakusavaldused pidulauas. Head soovid pidulistele, reisileminejatele, automatkajatele jt. Keeleteadmised Käändsõna muutelõppude süsteemi loomine; käändevormide kasutamine enamtarvitatavates funktsioonides. Nimisõna käänded mitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine; vokaalilõpuline mitmuse osastav; mitmuse osastava kasutamine koos sõnadega palju/vähe, suur valik/väike valik, osa/enamus, rohkesti jm.; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine. Tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegumoed: isikuline ja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid ja nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsus ning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus; ma- ja da-infinitiivi kasutamine. Omadussõna võrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre. Järgarvsõna 1--1000. Aastaarvu kasutamine, vastused küsimustele millal? Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitise funktsioonis. Õigekiri: olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, vene pärisnimede kirjutamine eesti keeles, kirjavahemärgid otsekõne puhul ja muud olulisemad kirjavahemärgid, sõnade poolitamine. 1.4.2. Õpitulemused Põhikooli lõpetaja * suhtleb igapäevastes suhtlusolukordades, vestleb etteantud teemal, on suhtluses vestluspartnerina aktiivne ja initsiatiivikas; * loeb ja kuulab, mõistab ning edastab ilukirjandusest ja massiteabevahenditest saadud teavet; * kirjutab olmeteksti, ümberjutustusi ja lühikirjandeid; kirjutab välja märkmeid loetud või kuuldud tekstist; oskab kirjutada tüüpavaldusi ja täita elukondlikke blankette; * oskab leida vajalikku teavet teatmeteostest, sõnaraamatutest, keeletabelitelt ja -skeemidelt. II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA Võrreldes põhikooliga toimuvad õppeprotsessis järgmised muudatused. Keeleõpe on integreeritud eeskätt eesti kultuuri püsiväärtustega. * Suhtlussfääridest on esikohal sotsiaal- ja kultuurisfäär, osalt ka ühiskondlik-poliitiline sfäär. Olmesfääris lisandub põhikoolis õpitule vaid mõni üksik uus aspekt (vajaduse korral korratakse ja kinnistatakse ka varem õpitut). * Suhtlusõpetus toetub valdavalt ilukirjanduslikele tekstidele, publitsistikale ja populaarteaduslikele tekstidele. * Avardub kultuurilooline aspekt. Gümnaasiumikursus põhineb ajaloolisel ja temaatilisel printsiibil. Kõnearendusteemad sisaldavad konkreetseid suhtlusülesandeid kõigis kõneliikides ainekavas olevatel teemadel. Eesti kirjandust, kujutavat kunsti, muusikat ja ühiskonnaelu käsitletakse aga ajaloo taustal: 10. klassis püütakse anda ülevaade 19. sajandist, 11. klassis kultuurielust aastail 1918--1940 ja 12. klassis tänapäevast. Täieneb töövõtete arsenal. Koostatakse ja esitatakse * loenguid; * ettekandeid (referaate) mingil kindlal teemal; * aruandeid või kokkuvõtteid tehtud tööst, sellega seotud õnnestumistest ja ebaõnnestumistest; * selgitusi (seletuskirju); lihtsamaid ametikirju. Kuulatakse ja konspekteeritakse * õpetaja ja külalisesinejate loenguid. Oluline koht keeletunnis on väitlusel, intervjueerimisel, rollimängudel. Tunduvalt suureneb iseseisva lugemise maht (töö tundmatu tekstiga). Kõik loetletud töövõtted võimaldavad harjumuspärase tegevuse muuta eakohasemaks, arvestades erinevate õpistrateegiatega, pakuvad soodsaid võimalusi keele kommunikatiivseks kasutamiseks, arendavad mõtlemise paindlikkust ja oskust näha probleeme teiste inimeste pilgu läbi, põhjendada oma seisukohti, nõustuda või vastu vaielda. Õppetöö korraldamiseks on 2 võimalust. A-variant * Õppetöö korraldatakse kursustena -- 35-tunniste õppeüksustena. Kursused on soovitav kavandada järgmiselt: X klass -- 3 kohustuslikku kursust (I ja II kursus lugeda üheks); XI klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus; XII klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus. Valikkursuste programmid on esitatud valikaineraamatus. Kursuste järjestus on kooli otsustada. Kooli õppekavas võib kohustuslikke kursusi omavahel liita, mõnd neist õppida põhjalikumalt või ühendada kohustuslikke kursusi sobivalt valikkursustega. B-variant * Õppetöö korraldatakse põhikooli töökorralduse põhimõtete järgi tunnijaotusplaanis etteantud tundide arvuga nädalas. 2.1. Õpetuse eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane * saavutab keeleoskuse taseme, mis a) võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt hakkama saada; b) võimaldab haridusteed jätkata eestikeelses õppeasutuses; * huvitub eesti kultuurist, rikastab kirjanduse, kunsti ja muusika suurkujude ja tippteoste tundmise kaudu oma siseelu, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi; * huvitub eestlaste tavadest ja kommetest, õpib neid mõistma ja hindama, suhtub erinevate rahvaste traditsioonidesse ja kommetesse eelarvamusteta; * õpib tundma ja kasutama eestlastele iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme; * tahab omandatud keeleoskust edasi arendada. 2.2. A-variant. Kohustuslikud kursused 2.2.1. I kursus. Inimene ja olme (tasanduskursus) Suhtlemine ametiasutustes, õppeasutustes, teenindusettevõtetes, reisibüroodes jm. Teated hädanumbritel (kiirabi, politsei, tuletõrje jm.). Meelelahutused ja meelistegevused, küllakutsed. Võõrkeelteoskus. Tarbekirjad. 2.2.2. II kursus. Inimene suhetes teiste inimestega Noored ja nende ideaalid. Sõprus ja armastus. Kodu. Suhted perekonnas ja sõpradega. Konfliktid ja nende vältimine. Isa ja ema roll perekonnas. Perekonna eelarve, probleemid ja lahendused. 2.2.3. III kursus. Inimene ja infoallikad Raadio, televisioon, ajakirjandus -- Eesti majanduselust, kultuurist ja spordist põhilised teabe saamise allikad. Aktuaalsed päeva- ja nädalaprobleemid. 2.2.4. IV kursus. Inimene ja vaimne tegevus Hariduse ja elukutse omandamise võimalused. Eesti kõrgkoolid. Isikuomadused ja kutsevalik. Töö. Töökultuur, karjäär. Tööturg. Haridust toetavad fondid. Pidevõpe ja selle tähtsus. 2.2.5. V kursus. Inimene ja kultuurilugu Soome-ugri keelkond, sugulaskeeled. Laulupidude traditsioon. Rahvakalendri olulisemad tähtpäevad, nendega seotud kombestik. Püüdlused ja probleemid nüüdisaegses kultuuris. Eesti muuseumid -- kultuuri säilitajad. 2.2.6. VI kursus. Inimene ja looming Eesti kirjanduse suurkujud ja tippteosed (klassika ja kaasaeg). Eesti kunsti suurkujud ja tippteosed (klassika ja nüüdisaeg). Eesti teatri- ja filmikunst. Õpilase omalooming (jutud, novellid, luuletused, tõlketööd). 2.2.7. VII kursus. Inimene ja elukeskkond Loodus -- inimese elukeskkond. Ökoloogiline tasakaal, selle tasakaalu rikkumise võimalikud tagajärjed. Ilmateade. Tervisliku eluruumi säilitamine. Loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti looduskaitsealad, rahvuspargid; ajaloolised ja koduloolised üksikobjektid ja paigad. Matkad ja reisid Eestis. 2.2.8. VIII kursus. Inimene ja ühiskond Eesti riiklus, haldussüsteem. Rahvastik. Riigi sise- ja välispoliitika hetkeseis ja päevaprobleemid. Kohus. Valimissüsteem. Kohalike omavalitsuste töö, selle tööga seotud probleemid ja lahendusvariandid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklike tüüpdokumentide vormistamine. 2.3. B-variant 2.3.1. Õppesisu Suhtlusoskused Inimene ja perekond Esitame eluloolisi andmeid enda ja oma pere kohta. Vastame meile esitatud küsimustele enda ja oma pereliikmete eluloo kohta. Räägime, millised on perekonnaliikmete harrastused ja huvid, milleks kellelgi aega jätkub, milleks mitte. Osaleme väitluses «Lastevanemate ootused ja lootused oma laste suhtes -- kas need on reaalsed?». Räägime maa- või linnakodu eelistest. Osaleme väitluses. Teemad: «Turvaline kodu -- on see võimalik?», «Mis on tähtis tulevase kodu loomisel?», «Mida suurem pere -- seda parem!», «Missugune kasvatusstiil annab soovitud tulemusi?», «Kuidas vältida perekonnas konflikte?» jm. Koostame intervjuuküsimused teemal «Ema ja isa roll laste kasvatamisel». Vahetame mõtteid teemal «Perekonna eelarve. Probleemid ja lahendused». Vestleme vanemate tööga seotud probleemidest. Anname soovitusi konfliktide vältimiseks noores perekonnas. Õnnitleme suuliselt/kirjalikult abiellumise puhul. Inimene ja töö Arutame, mis ametis me ennast ja oma klassikaaslasi tulevikus ette kujutame. Põhjendame oma arvamust. Arutame, missugune on meie kool praegu ja mis suunas ta peaks muutuma. Avaldame arvamust, mis õppimise huvitavaks või ebahuvitavaks teeb. Esitame oma tulevikunägemuse koolist, kus on meeldiv olla ja huvitav õppida. Anname soovitusi, kuidas üht või teist õppeainet kergemini ja efektiivsemalt õppida, kuidas materjali paremini meelde jätta. Avaldame mõtteid teemal «Haridus ja haritus». Koostame äriplaani ettevõtte rajamiseks (ettevõtte tegevus, stardikapital, asukoht, sisseseade, töökohad jm.). Osaleme väitluses «Kellele on edukas ettevõtlus jõukohane?» Pakume end tööle mõnda asutusse, firmasse. Kirjutame avalduse töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks. Edastame teavet õppimisvõimaluste kohta erinevates kõrgkoolides. Jutustame, kas soovime või ei soovi jätkata vanemate tööd. Põhjendame oma arvamust. Arutleme teemadel: «Kuidas töötame, nõnda elame» ja «Minu tulevane kutsetöö. Mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda.». Inimene ja puhkus Kirjeldame laulupidu, millest oleme osa võtnud kas lauljana, tantsijana või pealtvaatajana. Avaldame arvamust puhkuse veetmise kohta rahvarikkas või üksikus kohas. Põhjendame oma arvamust. Soovitame külastada mõnd kunstinäitust (muuseumi). Põhjendame oma soovitust. Avaldame arvamust (anname hinnangu) külastatud kunstinäituse kohta. Selgitame välja kultuuriasutuste (näitused, muuseumid, teatrid jm.) lahtiolekuajad, ürituste toimumisajad. Vormistame reisidokumente (tollideklaratsioon, viisa jm.). Anname hinnangu erinevate infoallikate (teler, raadio, ajalehed, ajakirjad) kohale ja mõjule inimese elus. Räägime, kust saame põhilise teabe Eesti majanduselust, kultuurist, poliitikast, spordist. Vestleme infoallikate objektiivsuse üle. Soovitame mõnd tele- või raadiosaadet. Põhjendame oma soovitust. Laidame mõnd tele- või raadiosaadet. Põhjendame oma arvamust. Hangime suulist ja kirjalikku teavet kultuuri- ja meelelahutusürituste kohta. Hangime suulist ja kirjalikku infot turismivõimaluste kohta Eestis, Skandinaavias, Euroopas. Loeme reisijuhte ja reklaamtrükiseid. Loeme programme, mängukavasid, ajalehtede vastavaid rubriike etenduste, kontsertide, näituste jm. kohta. Hangime ja anname teavet erinevate haiguste ravivõimaluste kohta Eesti sanatooriumides. Arutleme teemal «Mida on vaja teha, et haigustest hoiduda?» Nõutame teavet sportimisvõimaluste kohta (terviseklubid, basseinid jm.). Inimene ja inimene Räägime eestlastest ja eesti keelest. Jutustame soome-ugri rahvastest. Iseloomustame klassikaaslasi (sõpru). Kelle iseloomu võib kadestada? Miks? Arutame, kas ja kelle eeskuju tasub järgida. Koostame küsimustiku laulupeol esinejate ja külaliste intervjueerimiseks. Iseloomustame iseennast. Räägime, kas me tegeleme enesekasvatusega või mitte. Miks? Kirjutame elulookirjelduse. Täidame isikliku ankeedi. Jutustame, millised on klassikaaslaste omavahelised suhted. Osaleme väitluses teemadel: «Kuidas võita sõprust? Kuidas seda hoida?», «Tõelise sõbra leidmine ajalehekuulutuse järgi -- on see võimalik?» ja «Usaldustelefon -- on see vajalik?» Koostame intervjuuküsimused ja intervjueerime teemadel: «Minu põlvkond, tema ideaalid ja probleemid» ja «Kuidas kohaneda uue kollektiiviga?». Kasutame intervjuudest saadud materjali referaatide koostamiseks. Vahetame teavet teemal «Mida olen lugenud usu kohta. Mida arvan 10 käsust?». Inimene ja elukeskkond Kirjeldame üksikasjalikult konkreetse päeva ilma ja pikema perioodi ilma. Teatame oma arvamuse ilmajaama ja ilmatarkade ennustuste kohta. Kirjeldame eesti kunstnike loodusteemalisi maale ja kunstfotosid. Anname ülevaate Eestimaa majandusgeograafiast. Osaleme väitluses «Kui kaua jätkub puhast õhku, vett ja maavarasid?». Osaleme väitluses «Meie elukeskkond, selle probleemid ja võimalikud lahendused». Koostame referaadi «Eesti rahvuspargid ja looduskaitsealad». Teeme ettepanekuid loodusliku tasakaalu säilitamiseks Eestimaal. Inimene ja olme Täidame makse- ja üürikviitungeid ning kirjutame välja arveid jms. Pöördume politsei poole isiklike probleemidega (isiklike eseme(te) kaotamine, vargus, tülitamine, röövimine, peksmine jm.), seletame politseile oma käitumise (tegutsemise) motiive. Nõutame võõras linnas vajalikku infot (kus asub mõni ametiasutus, tänav; millega sõita, mis suunas jm.), vastame meie poole pöördunud isikutele. Jutustame mõnest «vasaku jala päevast». Seletame, mis küsimuste ja probleemidega missuguse ametiasutuse poole pöörduda. Küsime mitmesugustest ametiasutustest (Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, makseasutus, valimisjaoskond, majavalitsus jm.) seletusi, probleemide lahendusvõimalusi. Pöördume palve või sooviga teenindusasutuste poole (korteri remont, akende klaasimine, vaipade puhastamine jm.). Edastame teateid hädanumbritel (tuletõrje, kiirabi, politsei jm.). Kutsume külla, sünnipäevale, pulmapeole jm. Võtame küllakutse vastu või keeldume sellest. Põhjendame keeldumist. Selgitame ja põhjendame oma soovi moeateljees (riie, tegumood, prooviajad, valmimise tähtaeg jm.). Inimene ja kultuurilugu Jutustame rahvusliku liikumise perioodist Eestis ja tähtsamatest kultuurisündmustest 19. sajandi keskel. Jutustame mõne Fr. R. Faehlmanni muistendi. Jutustame Fr. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Jutustame mõne episoodi eeposest «Kalevipoeg». Tutvustame Eesti Kunstimuuseumi huvitavaid maale ja skulptuure. Jutustame ühe 19. sajandi eesti kunstniku elust ja loomingust. Kirjeldame mõne kihelkonna rahvariideid. Jutustame J. Liivi elust ja loomingust. Esitame peast mõned tema luuletused. Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- prosaistide A. H. Tammsaare ja F. Tuglase elust ja loomingust (katkendeid teostest õpetaja ja õpilase vabal valikul). Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- poeetide G. Suitsu, M. Underi, B. Alveri jt. elust ja loomingust (luuletuste valik õpetaja ja õpilaste valikul). Analüüsime ühe kaasaegse eesti prosaisti (J. Kross, A. Valton, M. Unt jt.) loomingut. Teoste või nende katkendite valik vaba. Analüüsime mõne kaasaegse eesti poeedi (H. Runnel, P.-E. Rummo, D. Kareva, E. Niit jt.) loomingut. Kirjutame referaadi mõnel järgmistest teemadest: «Eesti vanema või uuema ajaloo kajastus kirjanduses (proosas, luules)», «Kirjanduse interpretatsioon teistes kunstides (maal, skulptuur, film, teater, muusika)», «Kaasaegne kirjandusteos, mis on mõju avaldanud» või «Kunstinäitus, mis on pakkunud positiivseid (või negatiivseid) elamusi». Koostame giiditeksti Saaremaa või Kuressaare ekskursiooni läbiviimiseks. Demonstreerime giidioskusi postkaartide, slaidide jm. põhjal. Jutustame teemal «Muuseumid -- eesti kultuuri säilitajad». Koostame giiditeksti tutvustamaks mõnd muuseumi (Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Hangime suulist ja kirjalikku teavet kõrg- ja ülikoolide kohta. Jutustame eesti kooli ajaloost. Jutustame Eesti vanimast ülikoolist -- Tartu Ülikoolist. Jutustame eesti ringhäälingu ajaloost. Inimene ja kalendritähtpäevad Jutustame jõuludest laiemas ja kitsamas tähenduses. Anname nõu, kuidas luua kodus jõulumeeleolu. Nimetame rahvakalendri olulisemaid tähtpäevi ja ütleme, millal üht või teist tähtpäeva tähistatakse, millised traditsioonid kaasnevad ühe või teise tähtpäevaga. Jutustame jaanipäevast ja sellega seotud traditsioonidest. Räägime kiriklikest pühadest ja nendega seotud traditsioonidest. Kõneetikett Kaastunde avaldamine mitmesuguste kurbade või ebameeldivate sündmuste (olukordade) puhul. Komplimendi tegemine sobiva soengu, moodsa riietuse, hea väljanägemise jm. puhul. Negatiivse hinnangu väljendamine nii, et see poleks solvav. Kahetsuse väljendamine. Erinevate isikute poole pöördumise variante. Vabandamine erinevates situatsioonides. Tähelepanu juhtimine ja märkuste tegemine erinevates situatsioonides. Keeleteadmised Foneetika: vajaduse korral häälduse korrigeerimine, häälikute pikkuse eristamine, vene hääldusmõjude kõrvaldamine. Käändsõnad: süsteemi loomine käändsõna muutmises; käändsõnade astmevaheldus; arv- ja asesõna süvendatud käsitlus; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; omadussõna võrdlusastmete kordamine. Pöördsõna: süsteemi loomine pöördsõna muutumises; põhivormid ja nendest tuletatavad teised vormid; tegusõna käändelised vormid; tingiva ja umbisikulise kõneviisi süvendatud käsitlus; ma- ja da-infinitiivi süvendatud käsitlus; astmevahelduslike tegusõnade nõrk ja tugev aste; enamkasutatavate verbide rektsioon eesti ja vene keeles; tud- ja mata-vorm; tingiva kõneviisi süvendatud käsitlus; umbisikulise tegumoe oleviku ja mineviku süvendatud käsitlus. Lauseõpetus: küsilausete moodustamine; sidesõnad liht- ja liitlausetes; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; sõnade järjekord lauses. Õigekiri: võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; vene pärisnimede õigekirjutus; suur ja väike algustäht; kokku- ja lahkukirjutamine; jutumärkide kasutamine. 2.3.2. Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja * kasutab keelt erinevates eluvaldkondades ja erinevate inimestega suheldes olukordade kirjeldamisel, oma teadmiste, mõtete, seisukohtade, arvamuste ja tunnete väljendamisel nii kõnes kui kirjas; * tunneb eesti kultuuriajaloo põhifakte, suurkujusid ja tippteoseid; oskab nii kõnes kui kirjas teoseid analüüsida, oma seisukohti väljendada, põhjendada ja kaitsta; * tunneb reaal- ja humanitaarainete olulisemat sõnavara ja põhimõisteid eesti keeles, on võimeline oma haridusteed jätkama eestikeelses õppeasutuses; * tunneb eestlaste tavasid ja kombeid; * tunneb ja kasutab eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme; * järgib teadlikult keelereegleid, sõnavara rikastamise teid ja põhilisi õigekirjareegleid; teab ja oskab kasutada eesmärgipäraselt erinevaid keeleõpikuid ja teatmeteoseid. Konkretiseeritud õpitulemused kõne osaoskuste järgi Kuulamine Õpilane saab aru * kaasvestleja(te)st vahetus kontaktis; * raadios või televisioonis edastatud infost; * þanriliselt mitmekesistest tekstidest (teatrietendus, riiklik teadaanne, loeng jm.); * tekstist, mis võib sisaldada kuni 10% tundmatuid, kuid konteksti abil mõistetavaid sõnu. Monoloogiline kõne Õpilane oskab * sündmustest jutustada ja infot edastada; * esemeid kirjeldada; * lühiettekandeid ja referaate esitada; * oma arvamust ja suhtumist loetu, nähtu või kuuldu põhjal väljendada; * mitmesuguseid sündmusi kommenteerida. Teksti pikkus sõltub kõne eesmärgist. Dialoogiline kõne Õpilane * suudab aktiivselt ja initsiatiivikalt osa võtta vestlustest, diskussioonidest, probleemide arutelust, olmesuhtlusest; * oskab intervjueerida; * anda nõuandeid, soovitusi jm. Lugemine Õpilane oskab * leida tekstist vajalikku infot; * määratleda teksti peaideed ja autoripoolseid taotlusi; * kasutada erinevaid lugemisviise (otselugemine, tutvuslugemine, detailne lugemine); * lugeda valikuliselt eestikeelset kirjandust originaalis. Lugemisteksti pikkus sõltub lugemise eesmärgist. Keelematerjal Õpilane oskab * kasutada praktilises kõnetegevuses omandatud sõnavara; * koostada ülevaatlikke keeletabeleid; * kõnes tehtud keelevigu ise parandada; * emakeele mõjul tekkivaid keelevigu vältida. Kirjaliku teksti pikkus sõltub kirjutamise eesmärgist. Haridusminister Mait KLAASSEN Lisa 17 Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava juurde (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 91 sõnastuses) EMAKEEL (vene õppekeelega koolile) Emakeelel on isiksuse arengus suur osa: ta on mõtlemise vahend, ta aitab kaasa inimese maailmapildi ja oma rahvuskultuuri hulka kuulumise tunde kujunemisele. Kirjandus on kultuuri olulisim osa. Emakeelel on eriline koht õppeainete hulgas, ta on samaaegselt õppimise eesmärk ja vahend, kogu õppetegevuse alus. Emakeel on tähtsaim eneseväljendusvahend. Emakeele vahendusel tunnetab õpilane iseend ja ümbritsevat tegelikkust, õpib väljendama oma suhtumist sellesse. Keel on inimeste peamine suhtlusvahend. Emakeele õppimise käigus omandab õpilane keelelise suhtluse vilumusi ja oskusi, õpib väljendama mõtteid ja tundeid, analüüsima kuuldut ja loetut ning üldistama informatsiooni. Keelt kui suhtlusvahendit kasutades muutub inimene keelekollektiivi liikmeks, samastab end sellega, omandab sotsiaalse käitumise vormid. Emakeele õppimine loob hädavajalikud eeldused eesti keele kui riigikeele, samuti võõrkeelte omandamisele. Kirjanduse õppimine soodustab eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste, tolerantsuse, teiste rahvaste kultuuri ja kirjanduse omapära mõistmise kujunemist. Emakeeleõpetuse põhivaldkonnad on keelelise suhtluse osaoskused (kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine), keeleteadmised ja kirjandus. Lugemine algab üksikute sõnade ja lausete kokkulugemisest. Lugemisoskuse arenedes tekib soov lugeda sisult olulisi tekste, loetu üle arutleda, arenevad tekstianalüüsi ja isikliku arvamuse väljendamise oskused. Kirjutamine on lugemisega tihedalt seotud. Kirjutamisoskuse omandamine algab tähtede ja häälikute vastavuse omandamisest. Samaaegselt esmase kirjaoskuse saavutamisega areneb oskus oma mõtteid kirjalikult väljendada, luua eri tüüpi ja eri stiilis tekste. Kuulamine kui kõnetegevuse üks liike kujundab teksti mõistmise ja analüüsi oskust. Kuuldu meeldejätmine treenib mälu ja arendab mõtlemist. Õpilased õpivad tajuma eri stiilis ja þanrites tekste, määratlema kuuldus sisalduva informatsiooni olulisust, väljendama oma suhtumist kuuldusse. Kõnelemine on kõnetegevuse liik, mille kaudu õpilasel arenevad dialoogilise ja monoloogilise kõne oskused. Kõnelemist õpitakse loomulikes ja õppesituatsioonides. Kõnelemise kaudu kujunevad keelelise suhtluse ja kõnetehnika oskused. Keeleteadmised on teadliku keelekasutuse alus. Need sisaldavad teadmisi keele süsteemist, keele variatiivsusest, suulisest ja kirjalikust keelest, funktsionaalstiilidest jne. Keeleteadmistel on tunnetuslik väärtus, nad on võõrkeelte teadliku omandamise aluseks. Kirjandus. Emakeele vahendusel puutuvad õpilased kokku mitmesuguste tekstidega, sealhulgas ilukirjanduslikega. Ilukirjandus kajastab inimsuhete mitmekesisust, võimaldab õpilastel saada elamusi, arendab kujundlikku mõtlemist ja keeletunnet. Ilukirjanduslike tekstide lugemine võimaldab tunnetada emakeele rikkust ja mitmekesisust. Aimekirjandus laiendab silmaringi, võimaldab osa saada maailma teadusest ja kultuurist. I. PÕHIKOOLI AINEKAVA 1.1. Õpetuse eesmärgid Põhikooli emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane * oskab oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada vastavalt suhtlusolukorrale ja -eesmärgile; * omandab põhiarusaamad keelest ja oskab nende põhjal täiustada oma keelekasutust; * oskab kuuldud teksti mõtestatult vastu võtta; * oskab vabalt ja teadlikult lugeda; * orienteerub eri tüüpi tekstides, suudab tekstidest vajalikku informatsiooni leida ja selle kohta oma arvamust väljendada; * tunneb lugemisvajadust; * huvitub kirjandusest, näeb kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelisi seoseid; * oskab kasutada teatmeteoseid oma keele- ja kirjandusteadmiste kontrollimiseks ja süvendamiseks; * õpib hindama vene keelt ja vene kirjandust kui vene rahva vaimukultuuri tähtsaimat osa. 1.2. Ainekava 1.--3. klassile 1.2.1. Õppesisu Kommunikatiivsed oskused. Keelekultuur Suuline ja kirjalik keel. Teksti teema, peamõtte leidmine, teksti liigendamine lõikudeks, teksti kava, teksti pealkirjastamine. Oma kirjaliku või suulise teksti kava koostamine. Argi-, ilukirjanduslike ja publitsistlike tekstide kuulamine. Dialoogid lastele aktuaalsetes olukordades. Dramatiseering. Pildi või pildiseeria järgi jutustamine. Nähtu, loetu, kuuldu, läbielatu põhjal jutustamine. Häälega ja endamisi lugemine. Jutustavate ja kirjalike tekstide lugemine. Loetu üle arutlemine. Luuletuste lugemine. Lugemine ositi. Loetu ümberjutustamine väljaarendatult ja lühidalt, toetudes illustratsioonidele ja teksti kavale. Sündmustest kirjutamine; inimeste, loomade, asjade, looduse kirjeldamine. Kiri sõbrale, kutse, õnnitlus. Õige hääldus lugemisel ja jutustamisel. Õige intonatsioon väit-, küsi-, käsk- ja hüüdlausetes. Intonatsioon kellegi poole pöördumisel. Loogilise rõhu säilitamine. Keeleline etikett. Keeleteadmised Foneetika. Ortoeepia. Häälikud, rõhk, intonatsioon. Häälikute tähendust eristav funktsioon. Täis- ja kaashäälikud. Häälikute positsiooniline vaheldumine. Silp. Sõna- ja loogiline rõhk. Leksika. Sõna ja tema leksikaalne tähendus. Sõna otsene ja ülekantud tähendus. Sünonüümid. Antonüümid. Homonüümid. Kiri ja ortograafia. Sõna koosseis. Tähestik. Täis- ja kaashäälikute märkimine kirjas. Tähtede

häälikuline tähendus. Tähtede

ja

tähendus. Suur- ja väiketähed. Täishäälikute õigekirjutus sisihäälikute järel.

kasutamine, eraldavate

,

kasutamine. Kontrollitavate ja mittekontrollitavate täis- ja kaashäälikute kirjutamine sõnatüvedes. Suur- ja väiketähe õigekiri. Eesliidete õigekiri. Sõnaosad: tüvi, liited, lõpp. Sõna tähendusosad. Samatüvelised sõnad. Sõnaosad ja sõnade kirjutamine samatüvelistele sõnadele toetudes. Morfoloogia. Sõnaliigid. Täistähenduslikud ja mittetäistähenduslikud sõnad. Sõna grammatiline ja leksikaalne tähendus. Nimisõnad. Sugu, arv, kääne. Nimisõnade käänamine. Omadussõnad. Omadussõnade muutumine soo, arvu ja käände põhjal. Nimi- ja omadussõnade käändelõpud. Tegusõnad. Tegusõna määramata vorm. Aeg, isik, arv. Tegusõnade pööramine. Enamkasutatavate tegusõnade isikulõpud.

koos tegusõnaga. Asesõnad. Isikulised asesõnad. Isik ja arv. Käänamine. Eessõnad, nende kirjutamine sõnast eraldi. Süntaks ja interpunktsioon. Sõnaühend. Põhisõna ja laiend sõnaühendis. Lause. Lause pea- ja kõrvalliikmed. Lause rinnastatud liikmed. Lause lõpumärk väit-, käsk-, küsi- ja hüüdlausete puhul. Rinnastatud lauseliikmete eraldamine. Dialoog. Kirjanduse lugemine. Tekstid Erinevad rahvaluule- ja kirjandusteosed (luuletus, jutustus, muinasjutt, mõistatus, vanasõna, kõnekäänd, valm, nali). Proosa- ja luuletekstid. Ilukirjanduslikud tekstid. Publitsistika. Tarbetekstid. Filmid ja multifilmid. Mängud, instseneeringud. Omalooming. Tutvumine kooliraamatukoguga. Töö õppe- ja teatmekirjandusega. 1.2.2. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja * orienteerub õpitud keelemõistetes; * oskab teha foneetilist, morfeemi-, morfoloogilist (nimi-, omadus- ja tegusõnad) analüüsi; * tunneb sõna- ja lausepiiri; * eristab eri tüüpi rahvaluule- ja ilukirjandusteoseid ning ilukirjandusteoseid publitsistlikest ja tarbetekstidest; * tunneb õpitud vene, eesti ja välismaa kirjanike teoseid; * kasutab õpitud materjali piires õigeid rõhu- ja hääldusnorme; * loeb luule- ja proosatekste sujuvalt ja väljendusrikkalt, mõistab loetut; * oskab leida tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad kangelast ja teda ümbritsevat keskkonda (loodus, interjöör); * on võimeline eristama sündmusi, määratlema nende järgnevust, selgitama kangelaste käitumist; * on võimeline mõistma loetu sisu ja seda oma sõnadega väljendama, suhestama teksti pealkirja ja mõtet; * oskab väljendada oma suhtumist teksti sisusse, hinnata tegelaste käitumist, sündmusi; * oskab üksikasjalikult ja lühidalt ümber jutustada lühemaid proosateoseid; * oskab suuliselt lühidalt ja üksikasjalikult küsimustele vastata; * on võimeline koostama jutustust pildi, pildiseeria ja teksti põhjal; * oskab veatult kirjutada maha käsikirjalist ja trükiteksti; * oskab kirjutada dikteerimise järgi, kasutades õpitud ortograafia- ja interpunktsioonireegleid; * oskab teksti koostada kava, pildi ja pildiseeria abil; * oskab kirjutada omaloomingulist teksti; * oskab õpetaja ja sõnaraamatu abil kirjutatud teksti kontrollida ja parandada; * oskab kõneetiketiga kooskõlas väljendada palvet, tänu, vabandust, keeldu, kutset, õnnitlust nii suuliselt kui ka kirjalikult; * oskab kasutada kooliraamatukogu. 1.3. Ainekava 4.--6. klassile 1.3.1. Õppesisu Kommunikatiivsed oskused. Keelekultuur Keeleline suhtlus. Suhtluseesmärgid. Suhtlustingimused: kaasvestleja, eesmärk, aine, ühine keel. Suuline ja kirjalik, dialoogiline ja monoloogiline kõne. Teksti struktuur. Kõneteksti koostamine ja korrigeerimine, arvestades suhtluseesmärke ja -tingimusi. Lihtsa ja keeruka kava koostamine. Lause tekstiks seostamise vahendite valik. Kirja- ja kõnekeel. Keele argi-, teaduslik, ametlik, publitsistlik ja ilukirjanduslik stiil, nende kasutussfäär, ülesanded, iseloomulikud keelevahendid. Eri stiilis ja þanrites tekstide kuulamine ja lugemine. Loetu ümberjutustamine ja selle üle arutlemine. Isikliku arvamuse avaldamine. Jutustava ja kirjeldava suulise teksti koostamine. Arutlemine õpilastele olulistel teemadel. Eri tüüpi tekstide kirjutamine. Jutustava ja kirjeldava teksti kirjutamine. Samatüveliste sõnade, mittekäänduvate nimisõnade, tegusõnade ja omadussõnade õige kasutamine eri tüüpi tekstides. Partitsiipide ja gerundiividega lausete koostamine. Sünonüümsete ja antonüümsete eessõnade, partiklite ja hüüdsõnade kasutamine. Tegusõna olevikuvormi kasutamine mineviku tähenduses argikeeles ja ilukirjanduses. Eesti ees-, perekonna-, linna-, tänava-, asulanimede õige kasutamine. Hüüdsõnade intonatsioon. Õige rõhk tegusõnade minevikuvormis. Keeleteadmised Keelelise suhtluse kaks poolt (informatsiooni edastamine ja vastuvõtt). Vene keele koht teiste maailma keelte hulgas. Foneetika. Ortoeepia. Täis- ja kaashäälikute liigitus. Kaas- ja täishäälikute vaheldumine. Foneetiline transkriptsioon. Normatiivne ja mittenormatiivne hääldus. Leksika ja fraseoloogia. Sõna roll mõtte formeerumisel ja tunnete väljendamisel. Keele sõnavaraline rikkus. Sõnad ja keele stiililine diferentseerimine. Sõna mitmetähenduslikkus. Leksika diferentseerimine lähtuvalt päritolust ja suhtluseesmärgist suhtlussituatsioonis. Laensõnad. Oskussõnad. Murdesõnad. Fraseologismid, nende leksikaalne tähendus. Stilistiline iseloomustus ja peamised funktsioonid keeles. Sõnaraamatute liigid. Kiri ja ortograafia. Ühe- ja kahetähenduslikud täis- ja kaashäälikud. Nimi-, omadus- ja tegusõnade lõppude õigekirjutus.

õigekirjutus

järel. Täis- ja kaashäälikute õigekirjutus eesliidetes. Tüves vahelduvate täis- ja kaashäälikute õigekirjutus. Mittehäälduvate kaashäälikutega sõnade õigekirjutus. Määrsõnade, partitsiipide ja gerundiivide õigekirjutus. Peamised poolitusreeglid. Sõna osad. Sõnamoodustus. Sõnamoodustus kui emakeele sõnavara pideva täienemise allikas. Morfeemide roll vormi- ja sõnamoodustuses. Sõnade grammatiline ja leksikaalne tähendus, õigekirjutus lähtuvalt sõna tähendusosadest. Lõpp kui vormimoodustusmorfeem. Häälikute vaheldumine sõnatüves. Ees- ja järelliide -- sõnamoodustusmorfeemid. Sõnaliikide moodustamise morfoloogilised ja mittemorfoloogilised võimalused. Muutused sõna struktuuris. Etümoloogia mõiste. Morfoloogia. Sõna leksikaalne ja grammatiline tähendus. Morfoloogianormid kui õige keelekasutuse ja ortograafia eduka omandamise alus. Sõnade sõnaliikidesse jaotamise kriteeriumid. Iseseisvad, muutuvad ja muutumatud sõnad. Abisõnad, nende ühine grammatiline tähendus. Peamised morfoloogilised tunnused, süntaktiline roll. Semantilis-temaatilised sõnagrupid iga sõnaliigi sees. Hüüdsõnad. Onomatopoeetilised sõnad. Üleminekunähtused sõnaliikides. Süntaks ja interpunktsioon. Sõnaliikide süntaktilised funktsioonid. Partitsiipide ja gerundiividega laused. Üte. Lihtlause kirjavahemärgid. Liitlause. Koma liitlauses. Kirjanduse lugemine. Tekstid Ilukirjandusteosed. Tutvustav ja süvitsi lugemine. Ilukirjandusteose analüüs ja arutelu. Kirjandusklassikud: biograafilised andmed ja peateosed. Rahvaluule. Vanavene kirjandus. Vene kirjandus XIX ja XX sajandil. Eesti ja välismaa kirjandus. Humoresk, jutustus, novell, luuletus, näidend. Õpilaste omalooming. Raamatukogu tehniline pool: kataloog, raamatute laenutamine jne. Kirjandusteoste põhjal tehtud filmide arutelu. 1.3.2. Õpitulemused 6. klassi lõpetaja * orienteerub õpitud keele- ja kirjandusmõistetes; * oskab teha sõnade foneetilist, morfeemi-, sõnatuletus- ja morfoloogilist analüüsi ja määrata nende süntaktilist funktsiooni; * oskab koostada lauseid, kasutades partitsiipe ja gerundiive; * oskab määrata teksti stiili, leida tekstis kirjeldust, jutustust, arutlust; * oskab tekstis määratleda lausete seostamise viise ja vahendeid; * teab õpitud kirjandusklassikute eluloolisi andmeid ja peateoseid; * kasutab õpitud materjali piires õigesti hääldus- ja rõhunorme; * oskab ladusalt ja teadvustatult lugeda eri stiilides ja þanrites tekste; * suudab üksikasjalikult ja valikuliselt ümber jutustada ilukirjandus- ja õppetekste, arvestades nende spetsiifikat; * oskab loetu üle arutleda ja arvamust avaldada; * oskab koostada monoloogi- ja dialoogivormis tekste; * on võimeline koostama suulisi ja kirjalikke tekste, kasutades lihtsat või laiendatud kava; * oskab kasutada sõnu ja fraseologisme suhtluseesmärki ja -situatsiooni arvestades; * suudab nii iseseisvalt kui sõnaraamatute abil seletada üldkasutatavate sõnade ja fraseologismide leksikaalset tähendust; * oskab õigesti kirjutada õpitud ortogrammidega ja mittekontrollitava kirjutusviisiga sõnu ning selgitada nende kirjutamist; * oskab iseseisvalt ja ortograafiasõnaraamatu abil kontrollida ja parandada kirjutatud teksti; * oskab kirjutada eri tüüpi tekste; * oskab kirjutada jutustavaid ja kirjeldavaid tekste, koguda ja süstematiseerida nende jaoks materjali, arvestades kirjutise teemat ja peamist mõtet; * oskab kasutada kooliraamatukogu ja selle katalooge vajaliku kirjandusteose leidmiseks. 1.4. Ainekava 7.--9. klassile 1.4.1. Õppesisu Kommunikatiivsed oskused. Keelekultuur Suuliste ja kirjalike tekstide koostamine eri stiilides ja þanrites, valides keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärgile ja -situatsioonile. Publitsistlik stiil: seinaleheartikkel, tööaruanne, reportaaþ-jutustus, reportaaþ-kirjeldus, portree, följeton, arvustus, retsensioon. Ametlik stiil: avaldus, elulookirjeldus. Teaduslik stiil: konspekt, teesid. Inimese seisundi kirjeldamine, probleemi arutelu, oma vaatepunkti argumenteerimine, järeldused ja üldistused. Eri stiilides ja þanrites tekstide kuulamine, neist vajaliku info eraldamine. Publitsistliku teksti analüüs, selle spetsiifilised keelevahendid. Otsene ja pöördsõnajärg publitsistlikus tekstis. Erinevat tüüpi tekstide üksikasjalik, kokkusurutud ja valikuline ümberjutustus (suuline ja kirjalik). Inimese välimuse, iseloomu ja olukorra kirjeldamine (kirjalik); vaatluste põhjal ja pildi järgi kirjutamine. Arutluse ja kirjelduse elementidega jutustavate tekstide kirjutamine. Arutluse kirjutamine moraali ja eetika teemal. Teksti viimistlemine, arvestades teksti stiili ja eesmärki. Lingvistilise ja kirjandusteadusliku teatmematerjali kasutamine. Vene kirjakeele normide kasutamine. Keelelise suhtluse oskuste täiustamine. Keeleteadmised Ülevaade vene keele süsteemist, tema variatiivsusest. Keele peamised funktsioonid: kommunikatiivne, informatiivne, esteetiline. Keeleteadus. Süntaks. Süntaks kui teadus sõnaühenditest, lausest, tekstist. Sõnaühendi nominatiivne ja lause kommunikatiivne funktsioon. Sõnaühendi struktuur, sõnade ja sõnaühendite seose tüübid (ühildumine, sõltumine, rinnastus). Sõnaühendite liigid põhisõna järgi. Predikatiivsus kui lause peamine tunnus. Lause predikatiivne (grammatiline) alus. Alus ja öeldis kui lause pealiikmed, aluse ja öeldise tüübid. Nende väljendamise viisid. Lihtlause. Ühe- ja kaheliikmeline; laiendatud ja laiendamata; täielik ja mittetäielik. Lause kõrvalliikmed: määrus, täiend, sihitis. Nende väljendamise viisid. Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi: väit-, käsk- ja küsilause. Hüüdlaused. Retooriline küsimus. Suulise teksti vormistamise vahendid (intonatsioon, loogiline rõhk, sõnajärg) ja kirjaliku teksti vormistamise vahendid (kirjavahemärgid, sõnajärg). Üte, lauselaiendid. Kiilud. Rinnastatud lauseliikmed. Kokkuvõttev sõna rinnastatud lauseliikmete juures. Gerundiiv-, partitsiip-, absoluut- ja sekundaartarindid. Liitlause. Kahe või enama öeldise olemasolu kui liitlause alus. Rind- ja põimlaused. Sidendita liitlaused. Erinevate seoste liikidega liitlaused. Teise isiku kõne edastamise viisid: otsene, kaudne, siirdekõne, dialoog. Süntaktiline sünonüümia. Interpunktsioon. Kirjavahemärkide funktsioon. Lause lõpumärgid. Lihtlause kirjavahemärgid. Mõttekriips aluse ja öeldise vahel. Kirjavahemärgid rinnastatud lauseliikmete, võrdluse, gerundiiv-, partitsiip-, absoluut- ja sekundaartarindite ning ütte puhul. Kirjavahemärgid lauselaiendite ja kiilude puhul. Kirjavahemärgid mitmesugustes liitlausetüüpides. Teise isiku kõne vormistamine (otsekõne, tsiteerimine jm.). Kirjanduse lugemine. Tekstid Peamised kirjandusteaduslikud mõisted: ilukirjandusteos, ideelis-temaatiline alus, süþee, kompositsioon, kuju. Kirjanduslikud kujundid. Üleminek autori üksikteoste õppimiselt tema kunstilise loomingu iseärasuste mõistmisele. Erinevate kirjanike teoste kõrvutamine ühe þanri piires (eepos, lüürika, draama). Kursuse problemaatika: «Kangelane ja aeg» (moraaliaspekt) ja «Kirjandusteoste þanr» (kirjandusteoreetiline aspekt). Vene, eesti ja väliskirjanduse autorite teoste lugemine ja analüüs. Raamatukogu süstemaatiline külastamine. Tähestikuliste ja süstemaatiliste kataloogide ja bibliograafiliste materjalide kasutamine. Töö raamatuga, väljakirjutused, tsitaadid, teesid, mitte väga mahukad konspektid. 1.4.2. Õpitulemused Põhikooli lõpetaja * orienteerub õpitud keele- ja kirjandusmõistetes; * kasutab hääldamisel, rõhutamisel, intoneerimisel kirjakeele norme; * oskab analüüsida sõna ja lauset; * suudab määratleda seost sõna ehituse, tähenduse, grammatiliste tunnuste ja kirjapildi vahel; * eristab liht- ja liitlauset, suudab leida nende formaalseid ja grammatilisi iseärasusi; * oskab teksti analüüsida, määratleda selle stiili, leida teema, peamine mõte; * oskab määratleda lausete seostamise viise ja vahendeid tekstis, analüüsida teksti ehitust, leida keelevahendeid, mis iseloomustavad teksti stiili; * oskab suhtlussituatsiooni arvestades koostada erinevates stiilides ja þanrites suulisi ja kirjalikke tekste; * oskab kirjutada arutlevat teksti: selgitus ja arutlus-tõestus; * oskab kirjutada õigesti, arvestades ortograafia- ja interpunktsioonireegleid; * suudab koostada eri þanrites tekste, toetudes lihtsale või laiendatud kavale ja teesidele; * oskab kirjutada avaldust, elulookirjeldust, arvamust, retsensiooni, koostada konspekti; * suudab kirjutatut viimistleda, parandada stiili- ja grammatikavigu iseseisvalt ning teatmeteoste abiga; * omab ettekujutust kunstiteosest, tema iseärasustest, ilukirjanduse þanritest; * omab elementaarset ettekujutust kirjandusajaloolisest protsessist, kirjandusklassikutest, õpitud teoste kirjutamise ajaloost; * oskab töötada raamatuga, kasutada bibliograafilisi materjale, tähestikulist ja süstemaatilist kataloogi. II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA Gümnaasiumi ainekava koosneb 10 kohustuslikust kursusest: Keel kui märkide süsteem ja suhtlusvahend (1. kursus) Vene keele süsteem (2.--3. kursus) Kõneõpetus. Tekstiõpetus. Funktsionaalne stilistika (4. kursus) Antiikkirjandus. Keskaja kirjandus. Renessansikirjandus. Klassitsism. Romantism. Realismi algus (5. ja 6. kursus) XIX sajandi teise poole kirjandus (6. kursus) Uued ilmingud realismis. Modernism (8. ja 9. kursus) Eesti kirjandus (10. kursus) Kursuste maht on 35 tundi. Kohustuslike kursuste õppimise järjekorra määrab kool, arvestades seda, et õpilastele jääks piisavalt aega kirjandusteoste lugemiseks. Gümnaasiumis tuleb õpilastel läbi lugeda vähemalt 20 mahult ja sisult olulist kirjandusteost. Valikkursused, nende seas ka kirjanduse süvendatud kursused, esitatakse vastavas eriväljaandes, mis lisandub riiklikule õppekavale. 2.1. Õpetuse eesmärgid Gümnaasiumi emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane * oskab end loogiliselt ja põhjendatult, suhtluseesmärgile ja -olukorrale vastavalt väljendada; * püüab välja kujundada oma mõtete väljendamise isikupärast stiili nii kõnes kui kirjas; * õpib kriitiliselt suhtuma oma keelekasutusse; * oskab vastu võtta, edastada, mõtestada ja hinnata informatsiooni; * omab ettekujutust vene keele süsteemist, tema variatiivsusest ja funktsionaalstiilidest; * omandab lugemiskultuuri, tunnetab pidevalt vajadust lugeda, arendab oma esteetilist maitset; * omab ettekujutust kirjanduse kui kunstiliigi olemusest, maailma, vene ja eesti kirjanduse arengu peamistest etappidest, kirjandusvooludest, nende peamistest esindajatest ja teostest; * õpib hindama vene keelt ja kirjandust kui vene rahva vaimukultuuri allikat ja olulisimat osa, tema rahvuslikku väärtust; * orienteerub maailma- ja Euroopa kultuuris, suhtub tolerantselt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse. I kursus. Keel kui märgisüsteem ja suhtlusvahend 2.2.1. Õppesisu Keel -- inimeste tähtsaim suhtlusvahend. Keele funktsioonid ja nende väljendamine. Keele ja mõtlemise seos. Keele universaalsus. Inimeste keelte erinevus loomade suhtlusvahendist. Keele eelised võrreldes mittekeeleliste suhtlusvahenditega (þestid, signaalid, sümbolid jne.). Kunstlikud keeled. Tekst. Tekstitüübid. Stilistika. Keele kasutamise vormid. Kõne ja kiri. Kirja tekkimine ja areng. Tähtkiri. Tähestikud (kreeka, ladina, kirillitsa). Keele variatiivsus. Hääldusvariandid. Tähenduse varieerumine. Grammatiliste vormide ja süntaktiliste konstruktsioonide variatiivsus. Keelemuutused, nende põhjused. Keele seos rahva vaimse ja materiaalse kultuuriga. Keelte vastastikune mõjutamine. Maailma keeled. Keelkonnad, keelerühmad, keeled, murded, murrakud. Indoeuroopa, türgi-tatari, soomeugri keelkond. Germaani, romaani, slaavi keeled. Vene keel kui slaavi keel. Lähisugulaskeeled. Vene murded. 2.2.2. Õpitulemused Õpilane * omab ettekujutust keele peamistest funktsioonidest, tema universaalsusest ja variatiivsusest ning kasutamise vormidest; * oskab analüüsida ja iseloomustada tekste lähtuvalt nende funktsioonist ja kasutamisolukorrast; * omab ettekujutust keelkondadest ja keelerühmadest, vene keele asendist teiste slaavi keelte hulgas, vene murretest; * teab vene kirja tekkimise ajalugu. 2.3. II--III kursus. Vene keele süsteem. 2.3.1. Õppesisu Keelesüsteemi õpitakse tundma lähtuvalt tema võimalikust ilmnemisest kõnes või kirjas. Vene keele häälikulised erijooned. Sõnarõhu roll luules. Rõhu tähendust eristav roll. Intonatsioon kui kõne rütmilis-meloodiline pool. Intonatsiooni peamised elemendid (loogiline rõhk, paus, tempo, kõnetoon) ja nende võimalused kõne mõtte väljendamisel. Keele leksikaalsed erijooned. Sõna ülekantud tähenduse kasutamine kõnekujundites: metafoor, epiteet, hüperbool, isikustamine, võrdlus jne. Sünonüümi valik mõtte täpseks, õigeks ja kujundlikuks väljendamiseks. Antonüümid ilukirjandustekstides. Homonüümide tüübid ja nende kasutamine ilukirjanduses. Piiratud kasutusega leksika (murded, oskussõnavara, þargoon) ja selle kasutamine ilukirjanduses. Arhaismide kasutamine ilukirjandustekstides. Keele- ja autorineologismid. Fraseologismide, lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude kasutamine ilukirjanduses. Samatüveliste sõnade kasutamine ilukirjandustekstis väljendusvahendina. Sõnatuletus kui keele sõnavara täiendamise allikas. Mitmesuguste sõnamoodustusvahendite kasutamine väljendusvahendeina (sõnamoodustuslik kordus, sõnade kasutamine deminutiiviliidetega, stilistiliselt piiratud morfeemide kasutamine, juhutuletiste, paronüümide, samatüveliste sõnade kasutamine tekstis jne.). Üksikute sõnade ajaloo ja etümoloogiaga tutvumine. Vene keele morfoloogilised vahendid ja nende võimalused väljendusvahendeina. Pärisnimede ajaloost. Ilukirjanduskangelaste perekonnanimed kui ilukirjandusliku iseloomustuse vahend. Elusolendite sugu ja grammatiline sugu. Kujundlik-poeetilise isikustamise morfoloogilised vahendid. Täielike ja lühikeste omadussõnade semantilised erinevused. Lühikeste omadussõnade kasutamine poeesias ja suulises rahvaluules. Suhet ja kvaliteeti väljendavate ning omastavate omadussõnade kasutamine ülekantud tähenduses (kuldsed käed, karuteene, hundinaeratus). Selle võtte kasutamine keeles ja ilukirjanduslikus tekstis. Verbi kõneviiside ja aegade ekspressiiv-stilistiline kasutus. Partitsiipide stilistilised iseärasused. Mõnede partitsiibivormide tähenduslikud erinevused ja kasutamine kõrvuti samatüveliste omadussõnadega

. Partitsiipide ja gerundiivide kasutamine ilukirjanduses. Ortograafia ja interpunktsiooni roll kirjas. Ortograafia võimalused kõne tähenduspoole võimalikult täpsemaks edastamiseks kirjas. Interpunktsioon ja teksti mõte. Interpunktsioon ja intonatsioon. Kirjavahemärkide stilistilised võimalused. Ortograafia ja kirjavahemärkide väljenduslikud võimalused ilukirjanduses. Vene keele süntaktilised iseärasused. Üheliikmeliste lausete tüübid, nende semantilis-stilistilised võimalused, kasutamine ilukirjanduses ja suulises rahvaloomingus. Sõnajärje tähenduslik ja stilistiline roll lauses. Inversioon kui keele väljendusvahend. Rinnastatud lauseliikmete ja gerundiiv-, partitsiip-, absoluut- ja sekundaartarindite kasutamine ilukirjanduses. Üte kui poeetilise süntaksi vahend. Võrdluse väljendamise võimalused ja võrdluskonstruktsioonide kasutamine ilukirjanduses. Eri tüüpi liitlausete kasutamine ilukirjanduses; rind- ja põimlausetes kasutatud seoste semantilis-stilistiline roll. Otsese, kaudse ja siirdekõne kasutamine tegelase kõne iseloomustamiseks. Lõigu semantilis-stilistiline roll tekstis. Periood kui liitlause eriline vorm -- ilukirjandusteksti poeetiline kujund. 2.3.2. Õpitulemused Õpilane * omab ettekujutust vene keele funktsioneerimise iseärasustest kõnes ja kirjas; * oskab analüüsida ilukirjandusteoste keelt; * tunneb vene keele häälikulisi, leksikaalseid, sõnatuletuslikke ja grammatilisi iseärasusi; * oskab näha kirja, interpunktsiooni ja ortograafia kujundlikke võimalusi ilukirjanduses. 2.4. IV kursus. Kõneõpetus. Tekstiõpetus. Funktsionaalne stilistika 2.4.1. Õppesisu Üldteoreetilised teadmised. Retoorika võtted, adressaadi tähelepanu köitmine, retoorika, adressaadi aktiveerimine. Teesi-antiteesi meetodid. Fundamentaalne argumenteerimine, blokkide võte, küsimuste-vastuste argumentatsioon. Teksti universaalsed karakteristikud. Teksti struktuuriline, kommunikatiivne ja keeleline sidusus. Sidususe rikkumise mitmesugused vormid. Sidususe kompositsioonilised ja keelelised vahendid. Üldstilistilised teadmised. Funktsionaalstiilide kriteeriumid. Stiilide klassifitseerimine kasutussfääri, suhtluseesmärgi ja kõnesituatsiooni eripära põhjal. Individuaalstiil. Neutraalne ja stilistiliselt markeeritud tekst. Ametliku ja mitteametliku stiili keeleerinevused. Erinevad funktsionaalstilistilised tekstid. Ametlik stiil. Suuliste ja kirjalike ametlike tekstide koostamise eripära. Publitsistlik stiil. Tekstide koostamise eripära ühiskondlik-poliitilise tegevuse sfääris. Autoriþanrid ja autori suhtes neutraalsed þanrid. Teadusstiil. Klassikaline teadustekst ja teadusliku tekstiloome uued vormid. Teadusstiili þanrid. Neutraalne ja ekspressiivne teaduslik tekst. Teadusstiili kooliþanrid. Ilukirjandusstiil. Ilukirjandusstiil suhetes teiste kirjakeele stiilidega. Ilukirjanduskeele võtete valiku sõltuvus liigist ja þanrist. Ilukirjanduslike võtete diapasoon tänapäeva vene kirjanduses. Stiliseerimine, parodeerimine jt. autorikõne asendamise vormid. Polüfooniline autorikõne. Ilukirjanduslikele tekstidele omaste keele estetiseerimise võtete ülekandmine teistesse kirjakeele funktsionaalstiilidesse. Tekstide loogilised tüübid. Monoloogilised tekstid (loogilised tüübid): kirjeldus, arutlus, jutustus, segatüübid. Kirjelduse liigid ja þanrid, nende kompositsioonilised ja keeletunnused. Jutustuse liigid ja þanrid. Keelevahendite kasutamine eri tüüpi jutustustes. Arutluse liigid. Arutluse mõiste, vastastamine, tees, järeldus. Dialoogilised ja polüloogilised tekstid. Dialoogilise teksti keelelised ja kompositsioonilised erijooned. Küsimuste--vastuste dialoog. Vastuste ja küsimuste klassifitseerimine motiivide ja struktuuri põhjal. Pariteetne dialoog kui üks tähtsamaid suhtluse vorme. Otsuste vastuvõtmise mehhanism. Argumenteeritud dialoog. Palve esitamine. Keeldumise motiveerimine. Telefonikõneluste kultuur. Ametlik kirjavahetus kui dialoogi vorm. Infovahetus faksi abil. Polüloogilise teksti keelelised ja kompositsioonilised erijooned. Ametlike vestluste ettevalmistamine ja läbiviimine. Nõupidamine kui polüloogi vorm. Ajurünnaku iseärasused. Diskussiooni läbiviimine, resümee. Vestluse tulemuste analüüs ja neile hinnangu andmine. 2.4.2. Õpilane * valdab peamisi retoorikavõtteid, suudab neid tekstis eristada ja kasutada, tunneb ära kaasvestleja kasutatud retoorikavõtted ja oskab neile reageerida; * on teadlik enda kõnetüübi tugevatest ja nõrkadest külgedest, tunnetab selle täiustamise perspektiive, oskab koostada pikaajalist korrektsiooniprogrammi, hinnata selle tulemusi ja koostada edasise iseseisva töö plaani; * oskab koostada erinevaid loogilist tüüpi tekste, varieerida teksti algust ja lõppu vastavalt suhtluseesmärgile ja olukorrale; * oskab koostada ametlikus ja mitteametlikus stiilis tekste stilistiliselt neutraalselt või markeeritult, arvestades suhtlusolukorda; * oskab määratleda tänapäeva publitsistlike tekstide þanreid, anlüüsida nende kompositsiooni ja keelevahendite kasutamist; * oskab koostada monoloogilisi tekste kindlates ametliku stiili þanrites (tarbekirjade koostamine); * omab ilukirjanduslike proosa- ja luuletekstide analüüsi vilumusi; * mõistab polüfoonia olemust ilukirjandustekstis; * suudab esile tuua autorist lähtuva eripära tekstis; * teab dialoogilise teksti ülesehituse iseärasusi; * oskab läbi viia küsimuste--vastuste dialoogi, arvestades küsimuste ja vastuste struktuuri ja motiive; * oskab läbi viia pariteetset dialoogi, formuleerida kompromisslahendusi; * suudab osaleda argumenteeritud dialoogis, esitada palvet ja motiveerida keeldumist; * oskab pidada ametlikku kirjavahetust posti või faksi abil; * oskab planeerida ja läbi viia ametlikku vestlust ning selles osaleda; * oskab analüüsida vestluse kulgu ja hinnata selle tulemusi. 2.5. V--X kursus. Kirjandus 2.5.1. Õppesisu Antiikkirjandus. Keskaja kirjandus. Renessanss. Klassitsism. Realismi algus. V--VI kursus Antiikkirjandus Antiikühiskond ja selle kultuur. Vanakreeka mütoloogia. Homeros. «Ilias» või «Odüsseia». Vanakreeka lüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon, Theokritos). Vanakreeka draama. Antiikteater. Aischylose, Euripidese, Sophoklese tragöödiad (valiku järgi 1--2 näidendit). Aristophanes. Komöödiad (valiku järgi). Vanarooma lüürika (Catullus, Horatius, Quintilianus). Keskaja kirjandus Keskaja kultuur. «Niebelungide laul» (fragmente) või «Rolandi laul». «Tristan ja Isolde». Keskaja lüürika. Vanavene kirjandus. «Jutustus möödunud aegadest», «Vladimir Monomahhi õpetused», «Jutustus Borissist ja Glebist», «Lugu Igori sõjaretkest». Renessansi kirjandus Renessansi inimeseideaal. Petrarca. Lüürikat (valiku järgi). Boccaccio. Novellid (valiku järgi). Shakespeare. Sonetid. Tragöödiad (valiku järgi). Cervantes. «Don Quijote» (fragmente). Vene renessanss. Avvakum Petrovitð. «Ülempreester Avvakumi elulugu». Klassitsism Valgustusaeg. Klassitsismi ideoloogilised ja esteetilised alused. Corneille. «Cid». Moliére. «Kodanlasest aadlimees» või «Tartuffe». Voltaire. «Kohtlane». Rousseau. «Julie ehk Uus Héloise». Beaumarchais. «Sevilla habemeajaja» või «Figaro pulm». Goethe. «Faust» (I osa). XVIII sajand vene kirjanduses. Vene ühiskonnaelu ja kultuur. Lermontov. Lüürika. Derþavin. Lüürika. Karamzin. «Vaene Liisa». Romantismi kirjandus Romantism kunstis. Romantismi esteetika. Hoffmann. «Kuldpott». Byron. Poeemid (1--2 valiku järgi). Shelley. Lüürika (valiku järgi). Hugo. Romaanid (1--2 valiku järgi). Mickiewicz. Lüürika (valiku järgi). þukovski. Lüürika (valiku järgi). Batjuðkov. Lüürika (valiku järgi). Realismi algus Realismi tekkimise ajalugu. Esteetikaprintsiibid. Mérimée. Novellid (1--2 valiku järgi). Stendhal. Romaanid (valiku järgi). Balzac. Romaanitsükkel «Inimlik komöödia» (ülevaade). Dickens. Jutustused, romaanid (valiku järgi). Gribojedov. «Häda mõistuse pärast». Puðkin. Elu ja looming. Lüürika (valiku järgi). «Jevgeni Onegin». Dramaturgia (valiku järgi). Poeemid (valiku järgi). Kriitika, kirjanikud Puðkini loomingust. Lermontov. Elu ja looming. Lüürika (valiku järgi). «Meie aja kangelane». Kriitika, kirjanikud Lermontovi loomingust. Gogol. Elu ja looming. Poeem «Surnud hinged» (1. köide). Kriitika, kirjanikud Gogoli loomingust. Eesti-vene kirjandusseosed. XIX sajandi teise poole kirjandus VII kursus Realismi arengu peamised jooned Lääne-Euroopas Flaubert. «Madame Bovary». Zola. «Thérèse Raquin». Vene kirjandus XIX sajandi teisel poolel Peamised ajaloo- ja kultuurisündmused Venemaal. Kirjandusajakirjade poleemika. A. Ostrovski. Näidendid (valiku järgi). Gontðarov. «Oblomov». Turgenev. Elu ja looming. «Isad ja pojad». Kriitika, kirjanikud Turgenevi loomingust. Tjuttðev. Lüürika (valiku järgi). Fet. Lüürika (valiku järgi). A. Tolstoi. Luuletused, ballaadid, bõliinad, poeemid (valiku järgi). N. Nekrassov. Lüürika (valiku järgi). Saltõkov-ðtðedrin. «Ühe linna ajalugu» (fragmente). Dostojevski. Elu ja looming. Kirjaniku filosoofilised vaated. «Kuritöö ja karistus». Kriitika, kirjanikud Dostojevski loomingust. L. Tolstoi. Elu ja looming. Kirjaniku filosoofiliste, moraalsete ja esteetiliste vaadete areng. «Sõda ja rahu». Kriitika, kirjanikud L. Tolstoist. Tðehhov. Elu ja looming. Proosa (valiku järgi). Dramaturgia (valiku järgi). Kriitika, kirjanikud Tðehhovi loomingust. Kuprin. Jutustused, novellid (valiku järgi). Bunin. Jutustused, novellid (valiku järgi). Gorki. Romantilised ja realistlikud jutustused. «Põhjas». Andrejev. Jutustused (valiku järgi). Eesti-vene kirjandusseosed. Uued ilmingud realismis. Maailmakirjanduse ja vene modernism VIII--IX kursus London. «Martin Eden». Ibsen. Näidendid (1--2 valiku järgi). Baudelaire, Whitman, Verlaine, Mallarmé, Verhaeren, Apollinaire, Rilke. Lüürika (1--2 poeedi luuletused valiku järgi). Hemingway või Remarque. Romaanid (1--2 valiku järgi). Maeterlinck. «Pimedad» vm. Kafka. «Metamorfoos». Faulkner. «Hälin ja raev». Vene poeesia «hõbeaeg». Poeesia üldkriteeriumid ja poeetide esteetilised vaated. Brjussovi, Sologubi, Annenski, Gumiljovi, Balmonti, Belõi, Hodassevitði, Mandelðtami, Severjanini jt. luule (valiku järgi). Blok. Lüürika (valiku järgi). Ahmatova. Erinevate aastate lüürika (valiku järgi). «Reekviem». Jessenin. Lüürika (valiku järgi). Majakovski. Varane lüürika (valiku järgi). Poeemid «Pilv pükstes», «Armastan», «Selle kohta». Vene emigrantide kirjandus. Aldanov. «Võti». Nabokov. «Luþini kaitse», «Maðenka» vm. (valiku järgi). Tsvetajeva. Lüürika (valiku järgi). Ülevaade 20.--30. aastate kirjandusprotsessist Vene kultuurielu 20. aastatel, selle õitseng. Poleemika erinevate grupeeringute vahel. Ühiskonna ja kultuurielu 30. aastatel. Paljude kirjanike traagiline saatus. Selle epohhi olulisemate kirjandusteoste peamine temaatika. Platonov. ðolohhov. «Vaikne Don» (ülevaade üksikute fragmentide analüüsiga). Pasternak. Lüürika (valiku järgi). Bulgakov. «Meister ja Margarita». II maailmasõda kirjanduses. Tvardovski. Lüürika, poeemid (valiku järgi). Sõjaproosa (V. Nekrassov «Stalingradi kaevikuis», Grossman «Elu ja saatus» jt. valiku järgi). Vene kirjandus 50.--80. aastatel Ühiskondliku ja kultuurielu iseloomustus. Mälu -- epohhi peateemasid. Solþenitsõni, ðalamovi, Grossmani, Pristavkini «laagriproosa». «Külaproosa». Abramov. «Kaks talve ja kolm suve» või «Maja». ðukðin. Jutustused (valiku järgi). Rasputin. «Hüvastijätt Matjoraga». «Linnaproosa». Trifonov. «Vahetus» või «Pikk hüvastijätt». «Karm proosa». Pjetsuhh (üks teos). Petruðevskaja või Tolstaja (1--2 jutustust). Makanin. «Kljutðarjov ja Alimuðkin». Tänapäeva poeesia peateemad. Sõjajärgse vene emigratsiooni kirjandus. Aksjonovi, Maksimovi, Voinovitði, Vladimovi jt. 1--2 teose (valiku järgi) arutelu. Sõjajärgne välismaa kirjandus. 2--3 teose (Camus. «Võõras» või «Katk», Beckett või Ionesco (üks näidend), Salinger. «Kuristik rukkis») arutelu. Eesti-vene kirjandusseosed XX sajandil. Eesti kirjandus X kursus Eesti kirjanduse lätted (XII--XIX sajand) Kroonika ja kroonikud. Mitte-eestlaste kirjutatud teosed, nende þanri eripära (juhuluuletused, valgustuslikud jutustused, novellid, moraaliõpetuslik temaatika). Kristjan Jaak Peterson -- eesti rahvusliku kirjanduse algus. Eesti rahvusliku kirjanduse teke (1830.--1890. aastad) Romantism -- selle perioodi peamine meetod. Kirjanduse seos eesti rahvusliku liikumisega. Rahva kuulsusrikka mineviku poole pöördumine; patriootiline lüürika, ajalooline proosa. Friedrich Robert Faehlmann. Tema poeesia folkloorsed motiivid. Mõte luua «Kalevipoeg». Friedrich Reinhold Kreutzwald. Valgustustegevus. Folkloorimotiivide kasutamine luules. Kreutzwald kui «Kalevipoja» autor. Eepose loomise lugu, selle peamised motiivid ja osatähtsus eesti rahvuslikus ärkamises. Kreutzwald kui muinasjuttude koguja ja «Eesti rahva ennemuistsete juttude» koostaja. Kreutzwaldi autoriteet rahva hulgas, tema roll eesti kultuuris. Lydia Koidula. Lüürika peateemad. Koidula poeesia traditsiooniline romantiline sümboolika. Koidula kui romantiline müüt. Koidula -- eesti draamakirjanduse looja. Koidula roll eesti teatri ajaloos. Rahvusliku ärkamise aja luule peamotiivid (Kuhlbars, Veske, Reinvald, Tamm). Eesti kirjandus sajandivahetusel (1890--1916) Kriitilise realismi tekkimine. Juhan Liiv. Lüürika. Jutustus «Vari». Selle perioodi lüürika: Grünthal-Ridala, Enno, Haava. August Kitzberg. «Libahunt». Eduard Vilde looming. Realistlik proosa rahvamasside liikumise kujutajana. «Mäeküla piimamees». Draama «Tabamata ime». Modernismi sünd sajandi alguses. Lääne kirjandusvoolude (sümbolism, impressionism, ekspressionism jt.) mõju eesti kirjandusele. Nietzsche filosoofia mõju. «Noor-Eesti» rühmitus. Rühmituse põhiseisukohad. Gustav Suitsu looming. Suits -- «Noor-Eesti» asutajaid. Lüürika peajooned, igavesed motiivid. Tehniline ja temaatiline mitmekesisus. Friedebert Tuglase looming. Iseseisva Eesti Vabariigi (1918--1940) kirjandus Kultuuri arengu erijooned iseseisvas Eesti Vabariigis. Kirjandusvoolude diapasoon -- avangardismist neorealismini. Poeesia: kirjanduslike otsingute mitmekesisus, filosoofilise lüürika sünd, pöördumine igaveste teemade juurde (Alle, Visnapuu, Under, Barbarus). Rühm «Arbujad», nende tegevus. Talviku, Alveri, Sanga jt. looming. Proosa. Romaaniþanri populaarseks muutumine. Mitteromantiline proosa (Luts, Semper). Gailiti «Toomas Nipernaadi». Temaatika: «väikese inimese» elu, talutemaatika, külaatmosfäär, rännakud, intelligentsi elu-olu. Neorealismi areng (Metsanurk, Vallak). Tammsaare looming. Psühhologism kangelase kujutamisel, sotsiaalne kriitika, aeg -- tema romaanide kangelane. «Tõe ja õiguse» problemaatika. Lõhe. Eesti kirjanduse kaks haru (1940--1960) Poliitiliste tingimuste mõju eesti kirjandusele. Totalitarismi esteetika juurutamine: olme idealiseerimine, skemaatilisus, trafaretsus, ideoloogiline «ustavus» -- ainukesed õigustused teose loomiseks, esteetilise vastuhaku katsed. Eesti kirjanduse lõhenemine. Väliseesti kirjandus eesti väärtuste järjepidevuse hoidjana (realismi jätkumine 30-ndatel); modernismi uus laine, integreerumine Euroopa kirjandusprotsessiga. «Siseemigratsioon» -- katse vastu seista totalitarismi esteetikale. Kaasaegne eesti kirjandus (1960.--1990. aastate algus) Kollaboratsionismi ja totalitarismi esteetika krahh. Eksperimenteerimisvõimaluste teke. Sürrealismi ja eksistentsialismi teke mõlemas eesti kirjanduse harus. Esteetiline pluralism. Poeesia. Uuenemiskatsed -- vormi lõhkumine, vabavärsi domineerimine. Keerukate kujunditega assotsiatiivne lüürika (Ehin, Viiding, P.-E. Rummo, Kaplinski). Traditsioonilise värsi tagasitulek 70. aastatel (Traat, Siig, Runnel). Betti Alveri looming. Filosoofiline lüürika, vormiline virtuoossus, kunsti kujutamine kõrgeima väärtusena. Proosa: groteski ja sisedialoogi kasutamine, katsed uuendada jutustamistehnikat, «väikese romaani» þanri teke (Valton, Vetemaa, Saluri jt.). Jaan Krossi looming. Üleminek poeesialt proosale. Ajalootemaatika eesti rahva elujõu kinnitajana. Kompromissi teema. 2.5.2. Õpitulemused Õpilane * omab ettekujutust kirjandusprotsessist ning vene, välismaa ja eesti kirjanduse tähtsamatest perioodidest; * tunneb kirjandusvoole (klassitsism, romantism, realism, modernism); * omab ettekujutust suurimate kirjanike elust ja loomingust, nende parimate teoste loomise ajaloost, ajastust, mida nad oma teostes kajastasid; * oskab hinnata oluliste kirjandusteoste tähendust tänapäeval; * omab ettekujutust vene kriitika hinnangust reale kirjandusteostele; * oskab kirjandusteost analüüsida, kasutades õpitud kirjandusteooria mõisteid (kunstiline kujund, kirjandusliik, maailma kunstilise tunnetamise iseärasused jne.). 2.6. Gümnaasiumilõpetaja õpitulemused Gümnaasiumilõpetaja * valdab vene keelt suuliselt ja kirjalikult, suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, oskab seda täiustada; teab * keele peamisi funktsioone; * suulise ja kirjaliku kõne iseärasusi; * peamisi lingvistika ja kirjandusteaduse mõisteid; * vene keele süsteemi iseärasusi; * lingvistilise analüüsi printsiipe; * erinevate tekstitüüpide peamisi tunnuseid, nende ehituse printsiipe; * vene, eesti ja maailmakirjanduse peamisi etappe; * peamisi kirjandusvoole, nende olulisemate esindajate teoseid; * tuntumaid vene poeete ja kirjanikke, nende teoseid; oskab * analüüsida teksti eri aspektidest (eesmärk, adressaat, kompositsioon, teksti tüüp, keel, stiil); * analüüsida kirjandusteost eri positsioonidelt; * väljendada ja põhjendada oma mõtteid loetu, nähtu, kuuldu kohta; * koguda ja süstematiseerida materjali, kasutada seda suuliste ja kirjalike tekstide loomisel; * valida väljendusvahendeid vastavalt suhtluseesmärgile ja -situatsioonile; * vestelda, arutleda, tõestada, esineda auditooriumi ees; * kasutada tekstide koostamisel ja kontrollimisel teatmekirjandust. Haridusminister Mait KLAASSEN Lisa 8 Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava juurde (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 91 sõnastuses) FÜÜSIKA I. PÕHIKOOLI AINEKAVA Põhikooli füüsikakursus annab tervikliku ettekujutuse füüsikast kui loodusteadusest, kuigi haarab vaid minimaalse füüsikaliste nähtuste ringi. Õpilased tutvuvad aine ja väljaga (ilma neid defineerimata) ning nende liikumisega. Ülesandeks on kinnitada arusaama, et kõiki nähtusi saab seletada kui millegi liikumist mingitel põhjustel. Põhimõistete ja seaduspärasustega tutvutakse valdavalt vaatluste ning katsete teel. Katseid, näiteid ja laboratoorseid töid kasutatakse ulatuslikult ka väidete tõestamiseks. Kursuses domineerib fenomenoloogiline lähenemine füüsikalistele nähtustele. Matemaatilist aparatuuri rakendatakse minimaalselt -- vaid põhiliste seoste ja seaduste käsitlemisel. Valitsev on induktiivne käsitlus. Põhitähelepanu pööratakse vaatluste ja lihtsamate katsete korraldamisele. Õpetatakse jälgitavast eristama olulist, selle esitamist füüsika keeles, ja järelduste tegemist. Kõike seda tehakse õpetaja aktiivsel vahendamisel näitkatsete, näitlaboritööde ja laboritööde vormis. Laboritööd korraldatakse kas mingi nähtusega tutvumiseks, selle kvalitatiivseks analüüsiks või siis lihtsamate mõõtmisoskuste kujundamiseks koos mõõtmistulemuste esitamisega tabelina või graafikuna. Ülesannete lahendamisel pööratakse põhitähelepanu ülesande tingimuste adekvaatsele kirjeldamisele füüsika keeles, tehetele mõõtühikutega ja vastuse reaalsuse kontrollimisele. Samuti õpitakse vormistama ülesande lahendamist. Õppetöös kasutatakse vastavalt vajadusele mõningate teemade süvendatud või laiendatud käsitlust. Samuti võib varieerida õppematerjali esituslaadi (teoreetiline, eksperimentaalne). 1.1. Õpetuse eesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane * saab ettekujutuse füüsika uurimisvaldkondadest, isiksuse osast füüsika arengus; * omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist; * õpib omandatud teadmisi kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamisel, seletamisel ja ennustamisel; * õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas endas, teistes teadustes, tehnikas, olmes ja loodushoius; * õpib lahendama küsimus-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid; * õpib vaatlusi ja katseid tegema, lihtsamaid mõõtevahendeid ja füüsikariistu käsitsema. 1.2. Õppesisu Valgusõpetus Valgusallikas. Valguse spekter. Valguse neeldumine. Valguse sirgjooneline levimine. Vari. Valguse kiirus. Valguse peegeldumine. Valguse murdumine. Lääts. Kujutis läätses. Prillid. Silm. Mehaanika Kehad meie ümber Kehad meie ümber. Mõõtmine. Mass. Kaalumine. Tihedus. Jõud. Dünamomeeter. Rõhk. Manomeeter. Vedelik ja gaas Rõhk gaasis ja vedelikus. Pascali seadus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Kehade liikumine ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine. Trajektoor. Teepikkus. Kiirus. Kehade vastastikmõju. Inertsus. Gravitatsioon. Hõõrdumine. Deformeerumine. Elastsusjõud. Energia Mehaaniline töö. Mehaaniline energia. Energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism. Kang. Kangi tasakaalu reegel. Mehaanika kuldreegel. Heliõpetus Võnkumine. Amplituud. Periood. Sagedus. Heliallikas. Heli kõrgus. Müra. Soojusõpetus Soojuspaisumine. Termomeeter. Temperatuuriskaala. Aine ehituse mudel. Tahkis. Vedelik. Gaas. Siseenergia. Soojusliikumine. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Termos. Soojushulk. Aine erisoojus. Kalorimeeter. Sulamine ja kristalliseerumine. Sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Aurustumissoojus. Elektriõpetus Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine hõõrumisel. Elektrilaeng. Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki elektrilaengud. Elektroskoop. Juht ja mittejuht. Elektrostaatiline väli. Elementaarlaeng. Elektrilaengu ülekanne. Elektrivool Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivool metallides. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Vooluring Vooluallikas. Vooluring, selle osad. Pinge. Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus. Reostaat. Juhtide jada- ja rööpühendus. Elektrivoolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö ja võimsus. Tööühik 1 kWh. Elektrienergia arvesti. Elektrisoojendusriist. Lühis. Kaitse. Elektriohutus. Magnetnähtused Püsimagnet. Oerstedi katse. Magnetväli. Vooluga pooli ja püsimagneti magnetväli. Elektromagnetid. Vooluga juhe magnetväljas. Alalisvoolu elektrimootor. Elektromagnetiline induktsioon. Elektrivoolugeneraator. Aatomiõpetus Planetaarne aatomimudel. Bohri mudel. Valguse teke. Aatomituuma mudel. Tuumajõud. Tuumaenergia. Tuumareaktsioon. Tuumareaktor. Looduskaitse. Universumiõpetus Uurimismeetodid. Teleskoop. Kuu. Päike. Galaktika. Päikesesüsteem. Aastaaegade vaheldumine. 1.3. Õpitulemused Põhikooli lõpetaja teab * füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas; * füüsikamõisteid, sh. füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega, mõõtühikuid, mõõtmisvahendeid; * õpitud seoste sõnastust, seost väljendavat valemit, seose õigsust kinnitavaid katseid, seose kasutamist praktikas; * mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid; * keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; oskab * vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; * kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel; * lahendada ülesandeid, kasutades õpitud seoseid; * leida infot aineregistrist; * kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid; * koostada skeemi järgi katseseadet; * kasutada joonlauda, malli, mõõtesilindrit, dünamomeetrit, kella, termomeetrit, kalorimeetrit, kaalusid, elektroskoopi, ampermeetrit, voltmeetrit, arvestit, kompassi, lihtsaimat teodoliiti; * ohutult teha lihtsamaid katseid; * töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi. Haridusminister Mait KLAASSEN