Kohila Vallavolikogu — Kohila valla arengukava — KO, 109, 971

Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9, § 22 lõikest 7 ja §-st 37, Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada lisatud Kohila valla arengukava aastani 2015. 2. Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 23. mai 2001. a määrus nr 54 «Kohila valla arengukava». 3. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla koduleheküljel. 4. Määrus jõustub 12. aprillil 2004. a. 5. Määrust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates avalikustamisest. Volikogu aseesimees Ülle UDAM Kohila Vallavolikogu 30. märtsi 2004. a määruse nr 51 lisa KOHILA VALLA ARENGUKAVA AASTANI 2015 «KOHILA – VÄÄRTUSTADES ELU» Kohila on hinnatud paik nii elamiseks, õppimiseks, töötamiseks kui ka puhkamiseks. Kohila on koduks kõigile valla elanikele sõltumata nende sotsiaalsest staatusest. Kohilas hinnatakse koostööoskust. Vallavalitsus tegutseb koostöös äri- ja kolmanda sektoriga. Kohila ametnikud ja elanikud kannavad vastutust oma tegevuse eest, olles arengustrateegia loojateks ja elluviijateks. 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on dokument, mis määratleb Kohila valla arengu eesmärgid, näitab ressursid ja tegevused, mis tagavad piirkonna säästliku ja jätkusuutliku arengu. Arengukava koostamisel on silmas peetud kaugemat perspektiivi aastani 2015. Konkreetsed ülesanded on püstitatud lähiaastateks 2004... 2006. Kohila alevi ja Kohila valla ühine arengukava koostati aastal 2001, milles piirkonda käsitleti terviklikuna ja kus arengueesmärgid olid mõlema omavalitsuse poolt tunnustatud. Tiheda koostöö loomulikuks jätkuks oli 2002. aasta lõpus Kohila valla ja Kohila alevi liitumine üheks haldusüksuseks. 2003. aastal oli kaasatud arengukava uuendamis- ja muutmisprotsessi kaheksa töögruppi ligikaudu 100 inimesega. Arengukava täiendamiseks kasutati metoodikat, kus erinevates teemagruppides töötasid oma ala spetsialistid. Kaardistati hetkeolukorrad, tõenäolised trendid antud valdkondades, ning sõnastati tulevikunägemus ehk visioon. Sealt liiguti edasi probleemideni ja nende põhjuste väljaselgitamiseni. Põhjuste selgitamiste kaudu jõuti konkreetsete tegevusteni. Sellise metoodika aluseks on põhimõte, et tegelikkuse teisenemine toimub probleemide põhjuste leidmise kaudu, mida omakorda on võimalik vähendada. Nii toimub keskkonna loomine arenguks. Lähtuti põhimõttest, et kogu valla arengu keskpunktiks peab olema inimene. Arengukava kirjeldab eesmärke ja tegevusi parema keskkonna loomisel inimese arenguks. Seepärast kaasatigi arengukava tegemise protsessi võimalikult palju vabatahtlikke, et nad tunneksid end loojatena ja teostajatena. Vaid sellisel arengukaval on võimalus realiseeruda. Inimestel omakorda on erinevad vajadused – materiaalsed, emotsionaalsed, kommunikatiivsed, intellektuaalsed jne. Seega on võimalik inimest ümbritsevat keskkonda liigitada. Sellest põhimõttest lähtudes on arengukava jagunenud osadeks, nn teemagruppideks: 1. Sotsiaalne keskkond Haridus. Vaimuelu Kultuur. Muinsuskaitse Sotsiaalhoolekanne. Tervishoid Sport 2. Looduskeskkond. Heakord 3. Majanduskeskkond. Infrastruktuur 4. Kohalik omavalitsus 5. Asustusüksused Arengukava on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute ja rahastuste taotlustele ja erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ning planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal. Arengukava lähtub valla põhimäärusest ning Eesti Vabariigi seadusandlusest. Arengu kavandamisel on tuginetud piirkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra, keskkonnaseisundi ning omavalitsuse kui institutsiooni analüüsile. Arengukava põhiosa koosneb tekstist, tegevuskavast ja lisadest. Tekstis kirjeldatakse olemasolevat hetkeolukorda, käsitletakse arengusuundumusi (trende), määratletakse tulevikuvisioonid ja arengueesmärgid ning näidatakse vajalikud tegevused soovitud tulevikupildi saavutamiseks. Tegevuskava sisaldab konkreetseid ülesandeid ja projekte lähiaastateks. Lisades on esitatud arengumudel, illustreerivad tabelid ning skeemid. Arengukava lõpus on lühikokkuvõte ning märksõnaline sisujuht. Viimane võimaldab lugejal kergemini leida materjali teda huvitavast eluvaldkonnast. Eraldi lisadena on esitatud töö käigus kogutud materjalid töögruppidelt. Mõisted Areng – kestev protsess, mille käigus toimuvad kvalitatiivsed ja/või kvantitatiivsed muutused. Planeerimine – protsess, mille käigus kavandatakse tulevikku, arvestades senist arengut, hetkesituatsiooni, soove ja võimalusi. Planeering – dokument, mis esitab planeerimisprotsessi käigus kokku lepitud tulevikuvisiooni ja eesmärkide saavutamise teed. Üldplaneering – dokument, mis esitab planeerimisprotsessi käigus kokku lepitud valla tulevikuvisiooni ja seatud eesmärkide saavutamise teed strateegilise ja ruumilise planeerimise ühtsuses. Arengumudel – hetkeolukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest lähtuv üldine terviklahend. Tegevuskava – konkreetsete ülesannete täitmiseks loodud detailne kava, mis esitab ka teostajad, tähtajad ja ressursid. Projekt – mingi kindla eesmärgi saavutamise kava, millel on oma selgelt määratletud tähtaeg, teostaja, ressursid ja mõõdetav lõpptulemus. Visioon – soovitud tulevikupilt, mille saavutamise poole püüeldakse pikemas perspektiivis. Trend e. suundumus – kas juba toimiv suundumus või siis tulevikus tõenäoliselt toimima hakkav suundumus, mis mõjutab valla või mõne teemavaldkonna arengut. Trend võib olla nii sisemine (toimib valla, teemavaldkonna sees) kui ka väline (toimib väljaspool, aga mõjutab valla teemavaldkonda). Elukeskkond – elukeskkonna all on järgnevalt mõeldud kõike, mis ümbritseb, mõjutab ja huvitab inimest: Kohila elukohana, laste kasvatamise, vaba aja veetmise, suhtlemise, töötamise, eneseteostuse ja puhkamise kohana. Probleemid – tulenevad hetkeolukorra nõrkadest kohtadest ja arengutakistustest, negatiivsetest suundumustest, hetkeolukorra vahest soovitud tuleviku saavutamiseks. Probleemid on lahendatavad nende põhjuste likvideerimise kaudu. Aianduspiirkond – aiandusühistute (ka endiste) maa-ala. Rekreatsioon – toimevõime taastamine. 2. ARENGUEELDUSED Üldandmed Kohila valla pindala on 230,2 km2 (sh Kohila alev 3,5 km2), vallas on (seisuga 01.01.2004) 6198 elanikku. Tänapäeva mõjutav ajaloopärand 1. Meenutusliku tähendusega tähised kaugemast ajajärgust – muinsuskaitsealused arheoloogia-mälestised. 2. Elamust pakkuvad säilinud vaatamisväärsused – Angerja ja Loone linnus, Hageri kirik ja Apostliku õigeusu kirik, Rabivere, Lohu, Tohisoo, Kohila ja Sutlema mõisad, Sutlema väravatorniga. 3. Kultuurilise tähendusega on Hageri alevik kui endine kihelkonna keskus, kus ka tänapäeval toimuvad traditsiooniliselt kihelkonnapäevad. 4. Asulaid kujundanud tegurid: 19. ja 20. sajandi vahetusel pani Kohila asula arengule aluse paberivabriku ja kitsarööpmelise Tallinn–Viljandi raudtee rajamine. Nõukogude perioodil kujundasid asulat Kohila sovhoosi keskus, paberitööstus, puidutöötlemisele ja metsamajandusseadmeid valmistav ettevõte ning nahkgalanteriiettevõte. Sovhoos ja paberivabrik ehitasid suurpaneelelamute rajooni. • Prillimäed kujundas nõukogude perioodil karusloomakasvatus, mille juurde rajati asula; • Sutlema on endise metsamajandi keskuse mõjul kujunenud asula; • Salutaguse on 17. sajandil rajatud vasalliüksusejärgne küla, mille arengut on enim mõjutanud 20. sajandi alguses rajatud pärmitehas; • Pahkla, Adila ja Rabivere on endised piirkonnakeskused; • Lohu ja Masti küla tiheasustusalad on sisuliselt alevi loogiline jätk; • nõukogude perioodil rajati Kohila valla põhjapiirile Aespa ja Vilivere aianduspiirkond (ca 3200 krundiga), mis jätkub Saku vallas Kiisa aianduspiirkonnaga. Kunagine hooajalise iseloomuga aianduskooperatiivide rajoon on tänapäeval kujunemas elamispiirkonnaks. • Hageri alevik arenes välja kihelkonna keskusest ja on praegu valla lääneosa keskuseks. 5. 1991. a jaanuaris kinnitati Kohila valla ja Kohila alevi omavalitsuslik staatus. Kahe omavalitsuse tiheda koostöö loomulikuks jätkuks oli 2002. a oktoobris ühinemine üheks haldusüksuseks – Kohila vallaks. Geograafilised eeldused 1. Kohila asub administratiivselt Rapla maakonna põhjaosas (vt III osa–lisad 2). Kohila valla keskuseks on Kohila alev ja viimase kaugus Tallinnast on 33 km, maakonnakeskusest Raplast ligikaudu 20 km. Kohila valla naabriteks on Harjumaal Kernu, Saue, Saku, Kose vallad ja Raplamaal Rapla, Juuru vald. 2. Arengut mõjutavad tähtsamad teed on valda läbiv Tallinn–Rapla–Türi maantee, Kernu–Kohila–Vaida ühendustee ja Tallinna Viljandi ja Pärnuga ühendav raudtee. 3. Väljakujunenud tõmbekeskused 4. (mõjupiirkonnad) on Kohila alev, Hageri ja Prillimäe alevikud ning mitmed külakeskused. 5. Looduslikud tingimused ja eripära: • maastikuliselt kuulub valdav osa Kohilast Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on paiguti tasane, laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega, paiguti rohkete kühmude, küngaste ja seljandikega (Angerja–Seli servakuhjatiste vöönd, Liivamäe ümbrus, Hageri–Sutlema rannamoodustised); • soomaastikest suurim on Rabivere raba, mis kuulub Hagudi soo liitmassiivi; • piirkond kuulub Põhja-Eesti karstiprovintsi Kohila karstivaldkonda. Tähelepanuväärsemad on Aandu ja Hageri karstialad, ala Kohilast idas, samuti Urge ja Adila kandis ning Urge kurisuu; • piirkonna hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila jõgi, Pirita jõe lisajõena Angerja oja, Maidla jõgi ja Lümandu allikatest algav Vasalemma jõgi. Valla edelaosast saab alguse Teenuse (Kasari) jõgi, mis kuulub Väinamere vesikonda. • põhjaveevarud asuvad piirkonna põhjaosas 25–30 m ja lõunaosas kuni 50 m sügavusel. Põhjavee liikumise suund on valla territooriumil üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas; • muldkatte iseloomu järgi kuulub Kohila kahte suhteliselt sarnasesse mullastiku mikrorajooni, mille piiriks on umbkaudselt Keila jõgi. Läänepoolne osa kuulub Rapla, idapoolne Habaja mikrorajooni; • metsad (ligi 44% valla territooriumi pindalast, ülekaalus on okaspuumetsad) kuuluvad enamuses väga omapärase liigilise koosseisuga taimestikuga paepealsete (loo)metsade hulka, mida maailmas leidub vaid väikesel maa-alal Euroopa loodepoolses osas. Rahvastik (vt III osa – lisad 3...9 ) Kohila valla elanikkond paikneb 23 asustusüksuses: üks alev, kaks alevikku ja 20 küla. Asustuse kujunemise olulisteks teguriteks on olnud looduslikud eeldused ja suuremad liiklussuunad. Kohila alevis elab ligi 57% valla elanikest. Maapiirkonnas on elanike paiknemistihedus väga ebaühtlane. Suuremateks keskusteks on Hageri ja Prillimäe alevik. Sisuliselt Kohila alevi jätkuks olevate tiheasustusaladega paistavad silma Masti ja Lohu küla. Suure tiheasustusala moodustab Aespa-Vilivere aianduspiirkond, kus suveperioodil võib umbes 3200 krundi asukate arv olla 6000 inimese ringis. Vallas on väga hõreda asustusega hajakülasid. • Elanike arv vallas näitab kasvutendentsi. Põhiline osa kasvust langeb aianduspiirkondade arvele. • Loomulik iive samal ajal on alates 1992. aastast olnud negatiivne. • Sooline koosseis näitab, et mehi on elanikkonnast 48% ja naisi 52%. • Vanuseline koosseis vanusegruppide lõikes on viimastel aastatel suhteliselt stabiilne, väikese kasvutendentsiga on tööealiste osakaal. • Rahvuslikus koosseisus on esindatud 23 rahvust, kellest eestlasi on 83%. Venelasi on 11%, kellest suur osa elab aianduspiirkondades. Kõiki ülejäänud rahvusi on alla 2%. • Migratsiooni põhiliseks kujundajaks on valla asukoht Tallinna lähedal, mis pakub järjest enam huvi pealinnast maapiirkonda asumiseks, aga ka Eesti kaugematest piirkondadest Tallinna poole suundujatele. Sama protsessi on märgata vallas eneses – liikumist keskuste suunas. Suureneb ka pidevalt siit Tallinnasse tööl käivate inimeste hulk. 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS Kohila alev on piirkonna keskus ja linnaline asula. Alev on arenenud funktsionaalse tsoneeringu mõttes soodsalt. Alevi elanikest 49% elab ühepereelamutes ja 51% korterelamutes. Tööstusterritooriumid paiknevad keskusest kaugemal. Kolmandiku asulast kujundavad elamud (530 pereelamukrunti ja 62 korruselamut õuede, endiste garaažikooperatiivide jm. sinna juurde kuuluvaga). Tööstusterritooriumid moodustavad ligi 20% kogu alevi pindalast. Märkimisväärse roheluse tagavad pargid, Keila jõe äärne ala ja muud haljasalad. Hoonestuse tihendamise võimalused alevi piires on suhteliselt kesised, uuteks ehituspiirkondadeks sobivad praegused rohu- ja põllumaad. Elamuehituseks on kavandatud endist aiandi territooriumi ja nn. Ülejõe kvartalit. Kohila valla väärtuseks on piirkonna aktiivsed inimesed, kelle tegevus on tunnustust leidnud ka kaugemal väljaspool valda. Kohila on paikkond soodsa õpikeskkonna loomiseks. Kohila vallas on toimiv haridusvõrk, kuhu kuuluvad lasteaiad, Kohila Gümnaasium koos Hageri algklassidega. Viimastel aastatel on tõusnud Kohila Gümnaasiumi maine tänu õppekorralduse ja õpikeskkonna parenemisele. Nii lastel kui täiskasvanutel on mitmeid võimalusi huvialaharidusega tegelemiseks (Kohila koolituskeskus, seltsid jt). Koostöö haridusasutuste vahel tiheneb. Käimasolevate projektide kaudu toimub koolis ja lasteaedades lastevanemate nõustamine ning koolitamine. Kohilas on siiani ebapiisav olnud õpilaste karjäärinõustamine, puudub kutse-eelne koolitus. Kasvav on täiendus- ja ümberõppe vajadus. Kohila vallas on palju toimivaid erineva suunitlusega sotsiaalasutusi ning tõhus koduhooldussüsteem. Kasvanud on nõudlus vanurite transpordivõimaluste parandamiseks (erinevatesse meditsiini- ja tervishoiuasutuste külastamine). Inimestes on kinnistunud harjumused, mis takistavad uuenduste läbiviimist (kohatine ebakompetentsus ja vähene riskijulgus). Suureks probleemiks peetakse peresuhete nõrgenemist. Paljudele peredele on iseloomulik raske sotsiaalmajanduslik olukord, tööpuudus, sõltuvusainete tarbimine, madal enesehinnang, kalduvus stressile ning depressioonile ja suutmatus toime tulla nii laste kui lapsevanema enda kui ka pere igapäevaelu korraldamisega. Osale peredele on probleemiks vanemate tööga ülekoormatus, mistõttu ei suudeta last õigeaegselt märgata ega pakkuda kodust toetust. Palju on nn «väsinud» lapsevanemaid. Probleemiks on pikaajaliste töötute soovimatus olukorda lahendada, mille kaasnähtuseks on alkoholism, võlad ja ravikindlustuse puudumine. Kohila valla traditsionaalsetel küladel on välja kujunenud vähemalt üks selts, küla eestseisus või aktiiv, mis koordineerib külaelu ja -arengut. Kohila valla territooriumil on ligi 150 muinsuskaitse- ja kultuuriobjekti/mälestist, millest paljud on siiani märgistamata või vajavad vanad tähistused uuendamist. Vallas on olemas muuseum, kuid puuduvad vajalikud ruumid ja muud tingimused edasiseks eksisteerimiseks, samuti puudub muuseumipedagoogi ametikoht. Arstiabi. Piirkonnas töötab kolm perearsti ja OÜ Kohila Meedik, kus on hambaravikabinet ja töötab naistearst. Vallaelanike psühholoogilist nõustamist teostab valla psühholoog-nõustaja. Vajadusel on võimalus kasutada usaldustelefoni teenust. Gümnaasiumis töötab meditsiiniõde. Nõrkusena on välja toodud perearstide ja lasteasutuste vähest koostööd. Kohilas on olemas kiirabi (Pärnu Haigla SA Kohila Kiirabi), tuletõrje (Raplamaa Päästeteenistus Kohila Tugikomando) ja politsei (Lääne Politseiprefektuur Rapla Politseijaoskonna Kohila Konstaablipunkt). Kohila valla spordielu juhib Spordinõukogu. Aktiivselt tegutsevates spordiklubides tegeldakse korvpalli, võrkpalli, jalgrattaspordi, motospordi, judo, võimlemise, maadluse ja kergejõustikuga. Eraldi sektsioonidena tegutsevad lauatennis ja aeroobika. Vallas on väljakujunenud kindel spordiaktiiv. Spordikalender on igakuiselt täidetud mitmesuguste spordiüritustega (pallimängud, lauamängud, talimängud, suvemängud, jalgrattakross, aerutamine, mitmevõistlused, alevijooks jt). Hetkel puuduvad praktiliselt igal spordialal korralikud treeningutingimused. Kohila Gümnaasiumi spordistaadion on amortiseerunud. Lisaks eelmainitule on probleemiks sportimiseks vajamineva inventari vähesus. On alustatud kaasaegse spordikompleksi rajamist. Mitmes külas on rajatud või rajamisel spordiväljakud. Hageri algklasside õpilastel on sportimistingimused tagasihoidlikud, kuna puudub staadion. Vallas puuduvad arvestatavad terviserajad, jalgrattateed. Olemasolevate suusaradade (Viliveres ja Kohilas) hooldamine ja ettevalmistamine on nõrk. Kohila alev on kujunemas tugevaks tõmbekeskuseks. Kohilas on pikaajalised tootmistraditsioonid, mis tulenevad suurettevõtete olemasolust. Eelkõige investoritele ja elanikele on Tallinna–Rapla–Türi maantee, Tallinn–Pärnu maantee lähedus, Tallinn–Viljandi raudtee ning gaasitrassi olemasolu suureks plussiks. Minevikus tekkinud lokaalsed keskkonnareostused on täna probleemiks investeeringute kaasamisel. Ohtu pinna- ja ka põhjaveele kujutavad endise Kohila paberivabriku katlamaja maa-alused kütusemahutid. Probleeme on tiheasustusalade veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemidega, mis on amortiseerunud või ei vasta tänapäeva nõuetele. Aiandusühistute piirkonnas puuduvad vajalikud vee-ja kanalisatsioonirajatised. Renoveeritud on Salutaguse küla joogi- ja reoveetrasse ning biopuhasti, renoveerimisel on Prillimäe biopuhasti. Koos mitme Harju maakonna vallaga osaleb Kohila vald kahes ISPA projektis, et korrastada ning ehitada vee- ja kanalisatsioonirajatisi valla tiheasustusaladel. Kohila alevis toimib keskküttesüsteem, millesse on hetkel lülitatud 20 tarbijat: 14 elamut ca 480 korteriga ning 6 ettevõtet või ühiskondlikku hoonet. Käesolevaks ajaks on suudetud rekonstrueerida 7% maapealseid ja 13% maa-aluseid trasse (kokku rekonstrueeritud 20% trassidest). Vajadus oleks rekonstrueerida ka kõik ülejäänud soojaülekandetrassid. Maaomandi tekkimine on soodustanud elamuehitust. Hinnatumateks elamukruntideks on Keila jõe äärsed ja Kohila aleviga piirnevad alad. Samas on riigimaa kasutussevõtmine aeganõudev protsess, piduriks on olnud ebapiisav või keeruline seadusandlus. Turismiarendus on vallas puudulik, kuigi Tallinna lähedus ja looduslikud tingimused (jõed, sood, rabad, loometsad jne) võimaldaksid paljudele lisasissetulekut turismiteenuste pakkumisel. Järjest suurenev loodusturismi huvi vajab suunamist vastavate puhkealade või õpperadade planeerimisse (teemaplaneeringud) ja väljaehitamisse. Maa-ainesest on viimastel aastatel kaevandatud vaid turvast. Kohila valda poolitav Tallinna–Rapla–Türi maantee on peamiseks ühendusteeks pealinna ja maakonnakeskuse Rapla vahel. Jätkuvalt teeb muret teede halb olukord. Valda läbib ida-lääne suunas kulgev Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Tartu maanteed ühendav Kernu–Kohila–Vaida riigimaantee, mis on enamjaolt kaetud kruuskattega. Kevadeti ja sügiseti on tee kaetud kruusaporiga ning suviti on tee ülimalt tolmune. Treppis ja auklik tee on liiklusohtlik aastaringselt. Halvas olukorras tee on pika aja jooksul olnud takistuseks transiitliikluse arengule, põhjustanud rahulolematust kohalikes liiklejais ja tekitanud teeäärsetele elanikele pahameelt. Ühendus Rapla ja Tallinnaga on piisav. Vallasisene ühistranspordiühendus on ebapiisav. Infrastruktuuri nõrk tase on tuntav eriti aianduspiirkondades (Aespa, Vilivere). Maapiirkondades on vajadus kiire ja soodsa andmeside teenuse järele. Väikeettevõtluses on enam esindatud tööstus- ja teenindusvaldkonnad, ka metsa ülestöötamine ja puidutöötlemine. Vald toetab ettevõtlust, maamajandust ja kohalikke suurettevõtteid oma võimaluste piires tehnilise infrastruktuuri arendamise, planeerimistegevuse, samuti koolituse kaudu või muul viisil. Põllumajanduslik tootmine on tunduvalt vähenenud. Vallas on palju kasutamata põllumaad (kogu haritava maa pindala on 6800 ha, looduslik rohumaa 1250 ha), mis võiks olla eelduseks (alternatiiv) põllumajanduse arengule. Liitumine Euroopa Liiduga annab võimaluse kasutada struktuurifondide raha kohaliku elu parendamiseks. Vald osaleb järgmistes ühingutes: Kohila Maja OÜ (100% valla osalus) MTÜ Hageri Kodu MTÜ Raplamaa Jäätmekeskus AS Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskus Valla vara majandamine Munitsipaalmaad on osaliselt jõutud kinnistusregistrisse kanda. Vallale kuuluvate hoonete seisund on erinev. Valla allasutuste hoonete seisukorda võib hinnata rahuldavaks, kuid mitmed hooned vajavad siiski renoveerimist (lasteaiad laiendamist). Vallale kuuluva elamufondi seisund on halb, eriti sotsiaaleluruumides, kus elanikud ise on sageli sellise olukorra põhjustajateks. Omavalitsuse info levikanalid on valla kantselei, infoleht, kodulehekülg, raamatukogu, teadete tahvlid. Jätkuvalt ilmub üks kord kuus valla infoleht Kohila, tiraažiga 2000 eksemplari. Lehte levitatakse tasuta. Koduleheküljel on operatiivne info valla kohta, võimalik on tutvuda valla õigusaktidega. Aktiivselt tegutsevad teabetoad Hageri rahvamajas ja Pahklas, momendil tagasihoidlikumalt Prillimäel, Salutagusel, Adilas. Avalik internetipunkt on ka Kohila raamatukogus ja Kohila Koolituskeskuses. Osalemine ühendustes Jätkuvalt osaleb Kohila vald Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) liikmena selle täiskogu ja vallavanemate ning volikogu esimeeste kogu tegevuses. ROL-i kaudu toimub maakonna omavalitsusüksuste koostöö. Alates 2003. aasta novembrist ühines Kohila vald Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Rahvusvahelised suhted Kohila vallal on alates 1987. aastast loodud sõprussidemed Soome Vabariigi Ruotsinpyhtää ja Lapinjärvi vallaga. 4. SUUNDUMUSED Paikkonda peetakse soodsaks elamispaigaks. Kohila suurenev elanikkond väärtustab head haridust ja huvialategevuse võimalusi. Kasvamas on lasteaiakohtade või lastehoiu vajadus. Tõusutendentsi näitab sündivuse suurenemine. Päevakorda kerkib õpilaste individuaalsuse küsimus, samuti hakatakse enam tähelepanu pöörama õpi- ja käitumisraskuste ennetamisele. Üha rohkem teadvustatakse täiendus- ja ümberõppe vajadust. Tõuseb lastevanemate teadlikkus ja arusaam kodu tähtsusest lapse kasvukeskkonnana, trendiks saavad lastevanemate koolitused ja stressiga toimetuleku õppimine. Rajatavad vee-, kanalisatsiooni- ning muud kommunikatsioonid tõstavad elukvaliteeti. Kvaliteetne teedevõrk loob eeldusi liikumisvõimaluste parandamiseks. Kiire side- ja infokommunikatsioonide areng loob juurde võimalusi vajaliku info hankimiseks ning mitmete teenuste tarbimiseks. Kaugküttesüsteemide kasutamine on tõestanud, et alates teatud tootmiskogusest ja korralike ülekandesüsteemide korral on see soodsaim hoonete küttesüsteem. Kohila uue spordihoone valmimisega lähitulevikus suureneb veelgi tsentraalse soojatootmise vajadus. Piirkonna töökohtade arvu mõjutab Kohila geograafiline lähedus Tallinnale. Kohilal on eeldusi arenguks, kuna suureneb ettevõtjate hulk, kes soovivad tuua oma tootmis- või muud üksused väljapoole Tallinna. Prognoositav töökohtade lisandumine, inimeste mobiilsuse kasv ja elatustaseme tõus aitavad kaasa uute elamupiirkondade tekkele ning koos sellega kaasaegsete kommunikatsioonide rajamisele. Eraldi tuleks vaadelda ka nn aianduspiirkonda ehk Aespa ja Vilivere külasid, kus endiselt elanike arv kasvab. Juurdekasv toimub seetõttu, et suvilateks ehitatud hooned kohandatakse või ehitatakse ümber elamuteks ning inimesed asuvad sinna alaliselt elama. Samas ei kata minevikus suvilate tarbeks rajatud kommunikatsioonid tänapäevaseid vajadusi ning mitmed probleemid on tõstatunud eriti teravalt (vesi, kanalisatsion, reostus). Tendentsiks on karmistuvad keskkonnanõuded. Suureneb elanikkonna keskkonnateadlikkus. Rohkem jälgitakse ja kontrollitakse keskkonnanõuete täitmist. Järjest suuremat tähelepanu pööratakse jäätmekäitlusele. Areneb loodusturism. Harimata põllumaa võsastub või metsastatakse (eelkõige vähemviljakad alad). Põllumajanduslik tootmine väheneb, toimima hakkavad alternatiivsed tegevused (mahepõllundus, istandused jms). Tugevneb suundumus üha enam leida võimalusi projektipõhiseks rahastamiseks, mis eeldab inimeste koostööoskusi, valmidust meeskonnatööks ja koolitusi. 5. VISIOON KOHILA VALLAST AASTANI 2015 «VÄÄRTUSTADES ELU» Kohila on positiivse mainega, laialdaselt tuntud ning hinnatud vald. Pidev arendustegevus on loonud vallale soodsa eriilmelise ja paljudeks tegevusteks sobiva keskkonna. Tasakaalustatud majandus ja riigi keskmist ületav tulubaas on kindlustanud Kohila valla stabiilse arengu. Kohila on edukas vald, kus on hea elada. Elanike arv on jätkuvalt kasvanud. Suurenenud on elanike tegevus ja vastutus kohaliku elu korraldamises. Elanikud ja ettevõtjad väärtustavad elukeskkonda ning kultuuripärandit. Kogu vallas on erinevatel tasanditel läbivaks põhimõtteks koostöö. Sellega on kaasnenud motiveerimine ja positiivse mikrokliima soodustamine. Operatiivne info on kujunenud järjepidevaks ning tõhusaks vallalehe, statsionaarsete infotulpade, aktiivse reklaamikorralduse ning interaktiivse valla kodulehekülje kaudu. Tõhusalt toimib erinevate tasandite omavaheline infovahetus ning suhtlemine omavalitsusega. Kõigile soovijatele on kättesaadav kvaliteetne ja taskukohane andmeside. Perekonna roll igapäevaelus on kasvanud. On suurenenud ja paranenud lastehoiu võimalused. Igati soodustatakse lapse arengut toetavat huvitegevust. Vallas on käivitunud võrgustikutöö käitumisraskustega lastele. Kohilas toimub regulaarne karjäärinõustamine. On loodud võimalused omandada kutseõpet koostöös maakondliku struktuuriga. Kohilas on võimalused kvaliteetseks täiendus- ja ümberõppeks. Kohila Gümnaasiumi lõpetanu on saanud tugeva ettevalmistuse nii õpingute jätkamiseks kui tööle asumiseks. Koolil on «oma nägu» ja lapse igakülgne areng on toetatud. Valla lapsed ja noored oskavad hinnata oma paikkonna kultuuri- ja ajaloopärandit ning looduskeskkonda. Toimiv rehabilitatsiooniprogramm aitab pikaajaliste töötute arvu vähendada. Vallal on väike invabuss, millega saab transportida puuetega inimesi ja vanureid erinevatesse rehabilitatsiooni- ja meditsiiniasutustesse. Ratastooliga pääseb igasse valla ameti- ja kultuuriasutusse. Noortel on küllaldaselt vaba aja veetmise võimalusi ja kohti. Noortekeskus on saanud endale eraldi hoone ning keskuse tegevust on laiendatud. Siinsed vabaõhuüritused on kogunud nii vallas kui ka maakonnas suurt populaarsust. Toetatakse erinevate mittetulundusühingute tööd, kes tegelevad vanurite, puuetega inimeste, laste, pikaajaliste töötutega jt. Kohila vallas tegutseb muuseum, mille töö tulemusena kasvab elanike teadlikkus kodupaiga väärtustamisel. Muuseum koostöös raamatukogudega ja gümnaasiumiga on aluse pannud laiaulatuslikule koduloo uurimisele ning kogumisele. Kohila alevi raamatukogu laienemiseks on välja ehitatud ruumid, sh kaasaegsed infoteegid. Spordikompleks koos ujula ja staadioni juurdeehitistega on valminud. Suurenenud on harrastatavate spordialade valikuvõimalused. Samuti on rakendatud ja ära kasutatud jõe olemasolu eeliseid. Lisaks tippspordiga tegelejatele on kasvanud vallaelanike huvi sportimisharjumuste vastu. Tegeletakse palju harrastus- ning tervisespordiga, propageeritakse peresporti. Kõigil hoonete omanikel on olemas prügikastid. Sorteeritud jäätmed antakse üle jäätmepunkti ja pannakse asulate keskel paiknevatesse vastavatesse konteineritesse. Maanteede ääred, kraavid ja metsad on jäätmetest puhtad. Keila ja Vääna veemajandusprojektid on realiseeritud edukalt. Hajaasustusaladel on hakatud ehitama esimesi lokaalseid reoveepuhastusseadmeid. Samuti on Kohila alevi ülejõepiirkonnale välja ehitatud reoveepuhastussüsteemid. Valla elanike keskkonna-alased teadmised on suurenenud, tegutsemisel lähtutakse säästva arengu põhimõtetest. Seaduste täitmist soodustab aktiivselt toimiv sotsiaalne kontroll. Lastele toimub keskkonnaalane integreeritud õpetus juba alates lasteaiast. Trendiks on tegeleda oma kodu, ettevõtte või asutuse heakorraga ning osaleda regulaarselt korraldatud iga-aastasel heakorra konkursil. Turism annab olulist lisasissetulekut siinsele teenindus- ja kaubandussektorile. Turismiarendus on seotud kohaliku haridus- ja kultuurieluga ning rekreatsioonivõimalustega. Vallavalitsuse kaasabil on käivitatud ja välja arendatud «Keskmaa» teemapark. Tekkinud organisatsioon aitab turismiettevõtjaid suunata sobiva sihtturu leidmisele, korraldab koostööd turunduse ja kvaliteedi tagamise alal. Teemapark on väravaks Raplamaa turismile. Reisiv inimene, kes otsib Eestimaa omanäolist väikeasulat, leiab selle just Kohilast. Toimiv turismindus loob eeldused mitmekülgsete turismitoodete väljaarendamiseks ja tootmiseks. Muinsuskaitse- ja kultuuriobjektid on tähistatud, kaardistatud ja hooldatud. Haljasalad ja kalmistud on korrastatud, hooldatud ning varustatud istepinkide ja prügikonteineritega. Puhkevõimaluste ja turismiobjektide kohta on piisavalt informatsiooni. Asulaid ja vaatamisväärtusi tähistavad viidad ja sildid on suuremate teede ääres olemas. Loodusressursse kasutatakse ökonoomselt, järgides säästva arengu põhimõtteid. Säilivad mitmekesised ja huvitavad taimekooslused ning maastikud. Aastaks 2015 on Kohila vallas väljaehitatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Valla enamkasutatavad teed on tolmuvabad. Kohilat teiste piirkondadega siduv teedevõrk on rekonstrueeritud ja valla kohalikud maanteed on korrastatud. Riigimaanteed on viidud mustkatte alla, valla- ja erateed on korrastatud ja kõik teed aastaringselt hooldatud. Kohila alevi keskosa liiklussõlm on ümber ehitatud, Vabaduse tn ja raudteeristmik on korrastatud. Liikluskorraldus on lahendatud kogu piirkonnas. Paranenud on valla asulate ühistranspordiühendus Kohila ja Tallinnaga. Ümberkaudsetest asulatest on võimalik ühistranspordiga sõita vajadusel Kohilasse tööle ja tagasi. Välja on ehitatud bussiootepaviljonid. Kohilas asuva jõe äärde on rajatud ohutuid ning huvitavaid liikumisteid. Aespa–Vilivere aianduspiirkonna tänavate võrgustik on kaasajastatud. Päästeteenistuse, kiirabi ja politsei tööd takistavad tegurid on kõrvaldatud: möödasõidu võimaldamiseks on tänavad laiendatud, liiklusvahendite tarbeks on ehitatud ümberpööramiskohad, veevõtukohtadele on tagatud juurdepääs. Liiklusohutuse tõstmiseks on rajatud või täiendatud tänavavalgustust Kohila alevis, Hageri–kalmistu–Sutlema teel, Masti, Hageri, Lohu külades, Adila teeristil. Energiasüsteemides kasutatakse enam kohalikku taastuvat puitu ja turvast, aga ka piirkonda läbivat transporditavat gaasi. Madalpingeliinid on kaasajastatud. Kaugküttesüsteemi kasutavad lisaks olemasolevatele tarbijatele ka ühiskondlikud hooned ning rajatav Ülejõe elamurajoon. Aastaks 2015 on valda tekkinud uued elamupiirkonnad, mis on loodud kompleksse asumina koos infrastruktuuri ja tehnovõrkudega, arvestades elamisväärse keskkonna kriteeriumitega ning kuritegevuse ennetamisega. Vallas on jätkuvalt nii tüüpilised Eesti hajakülad kui tihedama hoonestusega asulad ja aianduspiirkonnad. Kiiresti on arenenud kinnisvaraturg, mittepõllumajanduslikku maad on ostetud kruntideks. Ehitatud on nii suvekodusid kui ka aastaringseks kasutamiseks mõeldud elamuid ja suvilaid. Aktiivne elamuehitus jätkub. Kohila elanike arv on tõusnud 8000 elanikuni. Põllumajandustootmises on järjest suuremat populaarsust kogunud keskkonda säästvad alternatiivtootmised. Ettevõtlusmaastikul on 2015. aastaks vallas tegutsemas mitmed suured ja tugevad ettevõtted, keda toetavad tugiteenustega väikeettevõtted. Investorite meelitamine piirkonda on süsteemne, sihikindel ning järjepidev. Kohila on atraktiivne tööstuspiirkond. Maad on reserveeritud, planeeritud, teed ja trassid on välja ehitatud. Salutaguse Pärmitehase heitvesi ei saasta Kohila ja Salutaguse ümbruse õhku. Pärmitehase heitvesi on juhitud järelpuhastuseks Kohila alevi uude puhastusseadmesse. Valla ettevõtjatel on võimalus taotleda toetust ettevõtluse arengufondi kaudu, kus on eelistatud innovaatilised projektid. Riiklikud ja kohalikud andmebaasid on omavahel seotud ning arendustegevuseks vajalikud andmed on kergesti kättesaadavad. Küla on muutunud aktiivset tegevust pakkuvaks heakorrastatud elamis- ja puhkepiirkonnaks, kus lähtutakse loodustsäästvatest põhimõtetest. Heas korras ja arenev infrastruktuur ning tubli ja töökas külaelanik on tinginud investeeringute juurdekasvu elamuehitussfääris, põllumajanduslikus tootmises ja ettevõtluses. Kohila valda elama asunud inimesed võtavad aktiivselt osa valla seltsielust, kolmanda sektori osatähtsus valla elus on veelgi tõusnud. Igas külas tegutseb tugev ja teovõimeline külakogukond. Külaelu ja -arengut koordineerib küla eestseisus või aktiiv eesotsas külavanemaga. Külavanema roll on riiklikult kinnitatud ja rahastatud. On välja kujunenud küla(de) ühisüritused ja traditsioonid. Külakeskusteks on kaasaegsed seltsimajad, spordi- ja mänguväljakud ning külaplatsid. Kokkuvõttes on Kohila vald koht, kus inimestel on täisväärtuslikuks eluks kõik olemas: siit saab konkurentsivõimelise hariduse, siin on elamiseks vajalik infrastruktuur, kättesaadavad teenused ning turvaline elukeskkond ning kõigil soovijail on võimalik töötada valla piirkonnas. Tänu korralikule infrastruktuurile, rekreatsiooni võimalustele ja väga turvalisele elukeskkonnale soovivad inimesed Kohila vallas elada. 6. EESMÄRGID JA LAHENDUSED Haridus 1. Päevahoiu laiendamine ja lasteaiakohtade tagamine kõigile soovijatele Hetkeseis: Lasteaias ei jätku kohti kõigile soovijatele. Lahendused ja tegevused: Päevahoiu laiendamine endise «Sipsiku» lasteaia baasil. MTÜ Kohila Turvakeskus ja Kohila Avatud Noortekeskus saavad endale mujal ruumid. Seega vabaneb pind lasteaia taasavamiseks. 2. Lasteaia lastel on võimalik kasutada logopeedi teenust Hetkeseis: Kõikidel lasteaedadel pole hetkel tööl logopeedi. Lahendused ja tegevused Logopeedi töölevõtmine. Vastava teenuse osutamine. 3. Kogu valla tasandil toimib õpilaste õpi- ja käitumisraskuste ennetamiseks tehtav võrgustikutöö Hetkeseis: Puudub koordineeriv persoon. Lahendused ja tegevused: Koostöös vallavalitsusega toetatakse valla psühholoog-nõustaja ja kooli sotsiaalpedagoogi tööd, ennetavat tööd lasteaedades. Planeeritakse võrgustikutöö koordineerimine, mis tagab süsteemi toimimise ja koostöö. Toetatakse igati noorte huvitegevust ja lastelaagrite korraldamist. 4. Gümnaasiumilõpetajate konkurentsivõime tõstmine kõrgkooli astumisel Hetkeseis: Õpioskuste vähesus. Kaheharulise gümnaasiumi rakendamine algstaadiumis. Lahendused ja tegevused: Toetatakse kooli panust õpioskuste ja -tulemuste kujundamisel. Õpioskuste parandamine. Kooli arengukava läbivaatamine ja muudatuste tegemine ning elluviimine. Õpilaste ja õpetajate motiveerimine. Jätkata diferentseeritud õppe rakendamist. 5. Süsteemse perekoolituse olemasolu Hetkeseis: Eestvedajad puuduvad. Lahendused ja tegevused: Perekoolituste süsteemne käivitamine. Pereürituste osa suurendamine. Beebikoolide jätkuv tegevus. Lapsevanemate nõustamine. Ettevalmistused perekeskuse loomiseks. 6. Piisav õpilaste kutse- ja karjäärinõustamine Hetkeseis: Puudub efektiivselt toimiv süsteem. Lahendused ja tegevused: Koostöö riikliku kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi edasiarendamisel. Kutse-eelkoolituse tõhustamine põhikoolis ja kavandamine gümnaasiumis. 7. Piisavad võimalused ümber- ning täiendusõppeks Hetkeseis: Vastava riikliku tasandi nõrkus. Lahendused ja tegevused: Leitakse täiendus- ja ümberõppe koordinaator. Toimib täiendus- ja ümberõppe koordineerimine. Täiskasvanutele karjäärinõustamissüsteemi kavandamine. Tehakse koolitusvajaduse analüüs, millesse kaasatakse kõik sihtrühmad. Teostatakse analüüs võimalikest koostööpartneritest, luuakse toimiv täiendus- ja ümberõppesüsteem Kohilas. Paraneb info kättesaadavus koolitusvõimaluste kohta. 8. Oma kodukoha ja paikkonna väärtustamine õpilaste seas Hetkeseis: Muutunud on õpilaste väärtushinnangud. Lahendused ja tegevused: Õpilaste väärtushinnangute mõjutamine. Kooli uurimustööde ja referaatide sidumine kodukoha kultuuri, ajaloo ja loodusega. Giidikoolituse soodustamine. Matkade korraldamine piirkonna erinevatesse paikadesse. Õpilaste kodulooalastest uurimustöödest valmib piirkonda tutvustav brošüür. 9. Noorte vaba aja sisustamine toetub komplekssele ja süsteemsele tegevusplaanile Hetkeseis: Ebapiisav koordineerimine ja planeerimine. Lahendused ja tegevused: Kultuurikomisjonil töötada välja arengukava. 10. Haridustöötajate motiveeritus Hetkeseis: Probleemi vähene teadvustamine. Lahendused ja tegevused: Tunnustamine ja märkamine. Välja töötada tunnustamise süsteem, premeerimis- ja tulemuspalga maksmise alused. Stressi- ja eneseabi koolitused. 11. Konstruktiivne koostöö haridusasutuste vahel Hetkeseis: Koostöö on arenemisjärgus. Lahendused ja tegevused: Vallavalitsuse eestvedamisel saavutada olukord, et toimiks valla haridusasutuste vaheline koostöö. Perioodilised kokkusaamised, ühised koolitused. Innovaatiliste tegevuste tutvustamine. 12. Piisav infotehnoloogia kasutamine ainetundides Hetkeseis: Õpetajate koolituste ebapiisavus, vähesed oskused, tehniliste vahendite nappus. Lahendused ja tegevused: Kooli arengukava infotehnoloogia osa väljatöötamine. Täiendavate infotehnoloogiavahendite soetamine. Koolitused. Kooli infotehnoloogiajuhi koordineeriv roll. Kultuur. Muinsuskaitse 1. Kultuurialane infolevik. Valla infolehel on lisaväljaanne Hetkeseis: Kultuuriinfo vähesus. Lahendused ja tegevused: Seltside ja ürituste läbiviijate meililisti organiseerimine. Info pidev edastamine kultuurikoordinaatorile. Info edastamine Raplamaa Kultuuriväravasse. Valla infolehe kultuurilisa perioodiline väljaandmine, kohalik kultuurikalender. Koostöö tugevdamine seltsidega. 2. Muinsuskaitse-- ja kultuuriobjektid on tähistatud Hetkeseis: Tähistamist väärivad märgistamata objektid. Lahendused ja tegevused: Viitade ja siltide paigaldamine. 3. Tunnustatakse piisavalt kultuurielu eestvedajaid-liidreid Hetkeseis: Puudub tunnustamise süsteem. Lahendused ja tegevused: Väljatöötatud süsteemi alusel tunnustatakse valla kultuurielu eestvedajaid-liidreid. 4. Valla territooriumil on piisavalt ruume seltsitegevuseks Hetkeseis: Viimastel aastatel on seltsitegevus kiiresti kasvanud, aktiivseid tegijaid on palju juurde tulnud. Tehnika amortiseerunud. Alevis puudub kultuurikeskus, kinosaal. Kinoruumi ehitamine ja haldamine on majanduslikult ebaotstarbekas. Gümnaasiumi aula ehitati teatri- ja kontserdisaaliks. Lahendused ja tegevused: Kaardistatakse olemasolevad saalid-ruumid kogu valla piires. Selgitatakse välja erinevate saalide kasutusvõimalused. Teostatakse uuring kultuurikeskuse vajaduse kohta. Vastava otsuse korral paigutada keskuse ehitamine investeeringute kavasse. Filmide vaatamisvõimaluste loomine allasutuste juurde – raamatukogu, valla saalid. Filmikultuuri tutvustamine lasteaias, koolis. Hageri kino külastamise võimaluse kasutamine. 5. Muuseumi roll valla elus Hetkeseis: Puudub vastava eriala spetsialist ja nõuetekohased ruumid. Lahendused ja tegevused: Luua vastav spetsialistide ja huviliste töörühm. Välja töötada ettepanekud muusemi töö jätkamiseks. 6. Toetatakse kristlikku kultuurielu Hetkeseis: Infojagamise ja koostöö vähesus. Lahendused ja tegevused: Tõhustatakse koostööd ja infovahetust kogudustega. Toetatakse vastavaid projekte. Koguduste saalide kasutamine kultuuriürituste paigana. Kristlik kultuur on valla elu osa. 7. Piirkondlikel teabetubadel on väljatöötatud tegevuskavad Hetkeseis: Koordineerimise vähesus. Lahendused ja tegevused: Töötada välja teabetubade tegevuseesmärgid ja tegevuskavad. Teabetubade töö kontrollimine ja tegevuse laiendamine. Kohaliku omaalgatuse soodustamine, koolitus. Finantseerimisallikate leidmine. Sotsiaalhoolekanne. Tervishoid 1. Pikaajaliste töötute arvu kasv on seiskunud Hetkeseis: Kõrgenenud nõuded tööandjatelt töötajatele. Töötuse tagajärjel tekkinud muutused inimeses. Lahendused ja tegevused: Koolitamine, nõustamine, rehabilitatsioon. Tööhõiveameti koolitused kohapeal. Spetsialisti rakendamine, kes tegeleb töötute rehabilitatsiooniga. 2. Vanurite ning puuetega inimeste teenindamiseks on eritranspordivahend Hetkeseis:. Praegu kasutatakse valla transpordivahendit. Lahendused ja tegevused: Leida võimalused transpordivahendi muretsemiseks inimeste rehabilitatsiooniasutustesse, haiglasse, arsti juurde viimiseks ja asjaajamiste korraldamiseks. 3. Korrastatud sotsiaaleluruumide olemasolu Hetkeseis: Sotsiaaleluruumi vajavate inimeste rohkus piirkonnas, olemasolevate eluruumide halb seisukord. Väljakujunenud on «õpitud abitus». Lahendused ja tegevused: Sõlmida kõigi sotsiaaleluruume kasutavate isikutega üürilepingud. Leida vahendeid jooksvaks remondiks. 4. Piisavalt ratastooliteid, igasse asutusse pääseb ratastooliga Hetkeseis: Ligipääsuteid on vähe. Lahendused ja tegevused: Ehitada välja täiendavad ratastooliteed valla asutustes. 5. Vanurite ja erivajadustega inimeste turvakeskuse tegevuse jätkamine Hetkeseis: Kasutusel olevad ruumid on edaspidi mõeldud lasteaia laiendamiseks. Lahendused ja tegevused: Turvakeskus töötab välja visiooni. Turvakeskus ja Kohila Vallavalitsus leiavad turvakeskuse tegevuseks vajalikud ruumid alevi piires 6. Probleemsete noorte osakaal on vähenenud. Noorte vaba aeg on sisustatud Hetkeseis: Palju on lapsevanemaid, kes on ükskõiksed oma laste ja nende probleemide suhtes. Osal noortest puudub huvi aktiiveks vaba aja veetmiseks. Lahendused ja tegevused: Nõustatakse ja toetatakse lapsevanemaid, noori. Lahendatakse Noortekeskuse tegevuse laiendamine, leitakse vahendid täiendava personali töölevõtmiseks. 7. Alkohol- ja tubakasaadused pole alaealistele kättesaadavad Hetkeseis: Vastav liberaalne riiklik poliitika. Lahendused ja tegevused: Astutakse samme alkoholimüügi piiramiseks. Tauniv suhtumine alkoholi, narkootikumidesse ja tubakatoodetesse. 8. Alkohoolikute ja sõltlastega tegeletakse sihipäraselt Hetkeseis: Puudub inimene, kes nendega tegeleks. Samuti puudub alkohoolikutel endal tahe olukorra muutmiseks. Lahendused ja tegevused: Leida entusiastlik inimene. Nõustada ja ärgitada sõltlasi oma probleemi tunnistama ning sellest loobumiseks vajalikke samme tegema. Koostöö usuorganisatsioonidega. Kohila vallas toimib AA-rühm. 9. Hoolekandevajadust tähtsustatakse Hetkeseis: Elanikkonna vananemine. Üksikute vanurite rohkus piirkonnas. Lahendused ja tegevused: Koduhoolduse vajadusel on igal vanuril võimalik kasutada koduhoolde teenust. Vajadusel lisatööjõu palkamine. 10. Tervisekeskuse hoone renoveerimine on lõpetatud Hetkeseis: Hoone on lõpuni renoveerimata. Lahendused ja tegevused: Tervisekeskuse renoveerimine. Kiirabi ja perearstid töötavad ühes hoones. Sport 1. Vallas on spordihoone, mis võimaldab sisetingimustes tegeleda erinevate spordialadega Hetkeseis: On alustatud spordihoone ehitamist. Lahendused ja tegevused: Spordihoone sisustatakse vastavalt kaasaja nõuetele. 2. Spordikompleksi juures on ujula ja staadion Hetkeseis: Staadion on amortiseerunud. Kooliõpilastel puudub võimalus kohustuslikeks ujumistundideks Kohilas. Piirkonna elanike vähesed rekreatsiooni võimalused. Lahendused ja tegevused: Tasuvusuuringute teostamine. Staadioni renoveerimine. Ujula ehitamine. 3. Külades on spordi- ja mänguväljakud. Hageri klassidel on spordiväljak Hetkeseis: Kõikides külades ei ole aktiivseid eestvedajaid. Lahendused ja tegevused: Omaalgatuse toetamine, tegijate leidmine kohapeal, kes oleksid võimelised projekte teostama. 4. Sportlaste ja treeneritööd tunnustakse ning motiveeritakse Hetkeseis: Traditsiooniline sportlaste vastuvõtt igal aastal. Lahendused ja tegevused: Järjepidevalt ja põhjendatult tunnustatakse ja motiveeritakse treenereid ja sportlasi. 5. Laste suunamine spordikasvatuse kaudu Hetkeseis: Spordikasvatus ja laste suunamine spordi juurde on nõrk. Lahendused ja tegevused: Kaaluda rohkemate kehalise kasvatuse tundide sisseviimist õppekavadesse. Muuta tunde mitmekesisemaks, mängulisemaks. Perespordi toetamine laste- ja pereürituste näol. Toetada majanduslikult raskes olukorras perekondi ringitasu kompenseerimisega. Järjepidev info jagamine, reklaam allasutustes, vallalehes. Leida sponsoreid sportlaste, spordiürituste toetamiseks. 6. Võimalus hooajati 30–40 sportlase majutamiseks Hetkeseis: Majutamise korraldamisega pole tegeldud. Lahendused ja tegevused: Kaasata erainitsiatiiv spordielu korraldamisse. Kohila Koolituskeskuse võimaluste kasutamine, laiendamine. Kasutada kooli ruume sportlaste majutamiseks. 7. Tervisesport on populaarne Hetkeseis: Nõrk tervisespordi propageerimine. Lahendused ja tegevused: Luua rohkem võimalusi tervisespordiga tegelemiseks. Propageerida tervisesporti, korraldada üritusi. Seada kasutuskorda suusa- ja jooksurajad. Looduskeskkond. Heakord 1. Kõrge keskkonnateadlikkus Hetkeseis: Vähene keskkonnateadlikkus. Lahendused ja tegevused: Erinevate korrastus-, värvikampaaniate ja heakorrakonkursside jätkuv korraldamine. Pidev teavitus- ja koolitustegevus. Keskkonnaalaste õigusaktide selgitamine, nõustamine. Valla jäätmekava täiendamine. 2. Heakorrastatud üldkasutatavad alad Hetkeseis: Tiheasustusaladel parkide ja haljasalade kujundamine on juhuslik. Puuduvad detailplaneeringud, haljastusprojektid. Probleeme on vähe teadvustatud. Projektid ja korrastustööd mahukad ja kallid. Lahendused ja tegevused: Detailplaneeringutega haljasalade planeerimine. Kujundus- ja haljastusprojektide tellimine. Teemaplaneeringud. Teeäärte niitmine ja korrastamine. Vajalikesse kohtadesse prügikastide ja istepinkide paigaldamine. Kalmistute korrastustööd. 3. Puhas põhjavesi ja Keila jõgi Hetkeseis: Endise Kohila paberivabriku katlamaja kütusemahutid on tühjendamata. Reostusoht põhjaveele ja Keila jõele on suur. Reostunud on ka mahutite ümber olev pinnas. Lahendused ja tegevused: Kõik rajatised on viidud normidega vastavusse. Endise Kohila paberivabriku katlamaja kütusemahutite jääkreostuse likvideerimine. 4. Ehitised ning rajatised on kooskõlas seadusandlusega Hetkeseis: Eelkõige aianduspiirkonnas on palju omavolilisi ja sobimatuid ehitisi ning rajatisi. Ehitusjärelevalve ebapiisav. Lahendused ja tegevused: Korraldada/tõhustada ehitusjärelevalvet. Aianduspiirkonnas antakse ehitusluba ainult vastavalt detailplaneeringutele. Vanad ehitised viiakse vastavusse seadustega. 5. Külade puurkaevude vesi vastab nõuetele Hetkeseis: Ühisveevärgist saadav vesi Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse külades on pruun ja haiseb. Puurkaevudest ühisveevärki suunatav vesi sisaldab rauda lubatust mitmeid kordi rohkem. Vett ei puhastata. Puuduvad filtrid. Lahendused ja tegevused: Puurkaevudesse paigaldatakse veepuhastusfiltrid: Sutlema, Prillimäe, Hageri, Salutaguse. 6. Kohila kalmistu vastab matmispaiga nõuetele Hetkeseis: Põhjavesi on periooditi maapinnale liiga lähedal. Probleemid laibamatustega. Pole rajatud kuivendussüsteemi. Lahendused ja tegevused: Ehitada välja kuivendussüsteem. Kuni kuivendussüsteemi väljaehitamiseni lubada ainult urnimatust. 7. Parkimine on lahendatud tiheasustusalade elamute läheduses Hetkeseis: Soov hoida veomasinaid kodu lähedal. Elanikke häirib piirkonnas suurte veoautode parkimine vahetult maja läheduses. Probleemiks on automootori soojendamisel tekkiv müra ja kütuse ving. Lahendused ja tegevused: Rajada parkimiskohad veoautodele. Elamute piirkonnas veoautode parkimise keelamine, keelumärkide paigaldamine. 8. Veevõtukohtade ja tuleohutusribade olemasolu Hetkeseis: Vähe on veevõtu kohti ja tuleohutusribasid. Ei ole teadvustatud või oluliseks peetud. Lahendused ja tegevused: Propageerida tuleohutusribade tegemist metsa ja tee serva. Koostada tuletõrje veevõtu kohtade (veehoidlate) nimekiri ja see vallavalitsuses kättesaadavaks teha. 9. Korrastatud on valla jäätmekäitlus Hetkeseis: Jäätmete kogus suureneb. Teede ääres ja metsades on palju jäätmeid. Puudub jäätmepunkt. Üldkasutatavates kohtades vähe prügikaste, neid lõhutakse. Kõigil majaomanikel pole veel prügikaste ja pole liitutud organiseeritud olmejäätmeveoga. Ükskõiksus ja hoolimatus. Lahendused ja tegevused: Valla jäätmekava koostamine. Hoonete juures prügikastide olemasolu nõudmine. Otsida platsid tiheasustusalade haljastusjäätmete ladustamiseks, kompostimiseks. Suuremate omavoliliste prügimägede likvideerimine. Korraldada «suurte asjade» äraveo kampaaniaid. Teeäärte koristuskampaaniate korraldamine. Anda välja trükiseid, regulaarne teavitustöö, koostöö lasteasutustega. Tugevam järelevalve. 10. Atraktiivne Loone linnus Hetkeseis: Loone linnuse ja Keila jõe atraktiivsust on vähe esile toodud. Linnuse juures on korrastatud parkla. Puudub planeering Jaanilinna maa-ala väljaehitamisest. Lahendused ja tegevused: Tellida planeering. 11. Säilib metsa ja maa sihtotstarve Tallinna-Rapla mnt ja Keila jõe vahelisel alal Kohilast kuni Loone sillani Hetkeseis: Säilinud on looduslik keskkond. Lahendused ja tegevused: Planeeringutega mitte lasta oluliselt vähendada metsamaa pinda. Mitte lasta muuta maa sihtotstarvet. 12. Ohtlike taimede levikule on pandud piir Hetkeseis: Mõnede taimeliikide kontrollimatu levimine (näit karuputk). Lahendused ja tegevused: Teavitamine, koolitus. Ohtlike taimekohtade kaardistamine ja meetmete rakendamine nende taimede hävitamiseks. Elanike teavitamine. Aidatakse maaomanikel hävitada karuputkede kasvukohti (abi tööjõuga, rahaline toetus). Majanduskeskkond. Infrastruktuur 1. Tiheasustusalade vee- ja kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud ja välja ehitatud Hetkeseis: Kõrge maksumuse ja puuduvate vahendite tõttu ei ole vee- ja kanalisatsioonivõrku käesoleva ajani lõpuni välja ehitatud. Muutunud elustandard, teadlikkus on inimeste nõudlikkust suurendanud. Lahendused ja tegevused: Koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Vääna jõe valgala ja Keila jõgede vesikonna veemajandusprojektide raames viia ellu olemaolevate trasside rekonstrueerimine ja uute ehitamine. Jõeäärsete hoonete kanalisatsiooni korrastamine eesmärgiga mitte juhtida reovett jõkke. 2. Salutaguse Pärmivabriku heitveed on kanaliseeritud Hetkeseis: Tootmisprotsessiga seonduv lehk. Tootmisjääk laagerdub looduslikult. Puudub puhastusseade, mis võtaks nii suure hulga tootmisjääki vastu. Lahendused ja tegevused: Salutaguse Pärmivabriku heitvee juhtimine keskkonda nii, et ümbruskond ei haiseks. Puhastusseadmete renoveerimine Kohilas ja/või uus puhastusseade Salutagusele. Uuringud õhu puhtuse kohta. 3. Ettevõtlustegevuse arendamiseks on valla tööstuspiirkondades tagatud vajalik infrastruktuur Hetkeseis: Lähiajal on mitmed valla kaasosalusel planeeritavad infrastruktuuriprojektid suunatud ettevõtluspiirkonnas paremate võimaluste loomiseks. Lahendused ja tegevused: Üld-, detail- ja teemaplaneeringute koostamine. Kommunikatsioonide väljaehitamine. Kohila–Vetuka–AÜ Metsanurga tee renoveerimine. Vetuka silla taastamine. 4. Aianduspiirkondades on tagatud toimiv infrastruktuur (sh tänavavalgustus). Aianduspiirkondade keskkonnaseisund on rahuldav Hetkeseis: Elanikud passiivsed, puudub traditsionaalne küla. Krundi piirid üksteisele liiga lähedal, mille tulemusena pole võimalik teedevõrku ehitada. Tänavavalgustus praegu puudub. Olemasoleva planeeringu alusel pole võimalik teedevõrku välja ehitada. Lahendused ja tegevused: Soodustada kodanikualgatust ja ühistute teket. Korraldada ühistute teabepäevi. Planeeringu teostamine, tänavavõrgu kaasajastamine: möödasõidud, autode ümberpööramiskohad, veevõtukohad, suunaviidad. Teehoiukava elluviimine. Ehitusjärelevalve tugevdamine. 5. Kruusakattega (riigi)teed on vallas korras Hetkeseis: Kruusakattega teed vajavad renoveerimist ja pidevat hooldust. Lahendused ja tegevused Tee Hagerist valla piirini, Urge–Vaida tee, Kohila–Kernu tee mustkatte alla viimine. Teehoiukava täitmine. 6. Rajatud on vajalikud kõnni- ja rattateed Hetkeseis: Puuduvad ohutud kõnni- ja rattateed (Kohila–Hageri–Aespa; Kohila–Lohu; Kohila–Pahkla; Paberivabriku sild–Suur sild; Suur sild–Juudi sild). Planeerimata, ehitamata. Lahendused ja tegevused: Teha planeering. Leida rahalised vahendid. Rajada vajalikud kõnni- ja rattateed. 7. Piirkonnas on kompetentsed tööandjad ja töövõtjad. Inimesed on enesekindlad ja julgevad võtta riske, käitumise aluseks olevad harjumused on muutunud elukeskkonna arengut soodustavaks. Tagatud on piisav karjääri- ja kutsenõustamine. Hetkeseis: Täiskasvanute karjääri- ja kutsenõustamine puudub. Lahendused ja tegevused: Toimiva karjääri- ja kutsenõustamise loomine ja rakendamine. 8. Atraktiivne turismisektor. Vaatamisväärsused on korrastatud. Toimib süsteemne koostöö ja reklaam Hetkeseis: Puudub keskne idee ja visioon, millise «võtme» kaudu turismiga alustada. Puuduvad teadmised ja kogemused, kuidas saada omanäoliseks turismipiirkonnaks. Sihtgrupid määratlemata, pole teostatavuse analüüsi ega turismiarenduse tegevusplaani. Koostöö ei toimi, turismiga seotud ettevõtjaid vähe. Puudub rahastamiskava teemapargi käivitamiseks Lahendused ja tegevused: Koostööorganisatsiooni asutamine ühistegevuse korraldamiseks ja projektide rahastamiseks. «Keskmaa teemapark» kui omanäoliste turismitoodete arenduskeskkond, kuhu kaasatakse nii valla kui erasektori vaatamisväärsused. Idee tutvustamine ja fondidele rahastamistaotluste koostamine «Keskmaa» teemapargi käivitamiseks. Ühine turundus, tootearendus ja kvaliteedi tagamine. Rekreatsiooni korraldamine koos turismiarendusega. Piirkonna turismi ja rekreatsiooni korraldamise põhimõtete, planeeringute ja tegevuskava koostamine. Turismi seostamine kohaliku haridus- ja kultuurieluga. 9. Kogu valla territooriumil on võimalik kasutada kiiret ja soodsa hinnaga andmesideteenust Hetkeseis: Teenuse pakkujad ei ole olnud huvitatud kogu valda katva võrgu väljaehitamisest oma vahenditega. Kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks sellise võrgustiku rajamist oma eelarvest seniste pakkumiste alusel. Lahendused ja tegevused: Arvestades infotehnoloogiliste lahenduste väga kiire arenguga, oodata kuni teenuse pakkujad pakuvad usaldusväärsemaid lahendusi. Toetada esimesel võimalusel usaldusväärset ja perspektiivset teenusepakkujat kogu piirkonna katmisel soodsa teenusega. 10. Ümberkaudsetest asulatest on võimalik ühistranspordiga sõita vajadusel Kohilasse tööle ja tagasi Hetkeseis: Igapäevaselt (koolipäevadel) sõidavad õpilasliinid. See tagab võimaluse koolipäevadel jõuda Kohilasse pärast kella 8 hommikul. Samas koolilapsed viiakse koju hiljemalt kell 16.10. Seetõttu ei ole võimalik pärast tööpäeva lõppu ühistranspordiga regulaarselt Kohilast koju sõita. Potentsiaalseid sõitjaid on liiga vähe, et liin ennast ise majanduslikult ära tasuks. Lahendused ja tegevused: Tagada transpordiühendus iga valla asulaga Kohilas töölkäimiseks. Koostada sõidugraafikud, arvestades ka koolilaste liikumisvajadusega ning vastavalt võimalustele tellida teenust. 11. Kohila valla elukeskkond on turvaline Hetkeseis: aianduspiirkonnas ja Kohila alevis on palju õigusrikkumisi. Lahendused ja tegevused: Politsei ja turvafirmad peaksid tõhustama koostööd. Naabrivalve loomisele julgustamine. Kuritegevuse ennetamine. 12. Kaugküttesüsteem Kohila alevis on kaasaja nõuetele vastavalt rekonstrueeritud Hetkeseis: Olemasolevatest kaugküttesüsteemi trassidest on tänapäeva nõuetele vastavalt rekonstrueeritud ainult ca 20%. Olemasolevast soojatootmise võimsusest ei piisa uute tarbijate teenindamiseks. Lahendused ja tegevused Kohila alevi soojamajanduse arengukava väljatöötamine ja elluviimine. Tulevaste klientide (k.a spordihoone) teenindamiseks tootmisvõimsuse suurendamine, ülekandetrasside rekonstrueerimine. Kohalik omavalitsus Arengukavad ja planeeringud 1. Toimivad arengukavad ja planeeringud Hetkeseis: Planeeringutega ei ole kaetud kõik tegevusalad ja piirkonnad. Kõik planeeringud ei ühti arengukavadega. Lahendused ja tegevused: Kohila valla arengukava läbivaatamine ja vajadusel muutmine iga aasta 1. oktoobriks. Kohila valla uue arengukava koostamine 2006. aastal. Kohila valla uue üldplaneeringu koostamine tähelepanufookusega aiandus-, Hageri ja Prillimäe piirkondadele. Valla erinevate tegevusvaldkondade arengukavade (või teemaplaneeringute) koostamine. Kohila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine. Kohila valla jäätmekava koostamine. Külade arengukavade koostamine. Allasutuste arengukavade läbivaatamine, vajadusel muutmine, uute arengukavade koostamine (kooskõlas valla arengukavaga). Planeeringute (nii üld- kui detailplaneeringute) koostamine. Arutada teemaplaneeringute vajadust. Ette näha perspektiivsed planeeringud. Kohaliku omavalitsuse efektiivne toimimine 2. Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted (sh rahastamine) on vastavuses ülesannete ja kohustustega Hetkeseis: Riik annab kohalikule omavalitsusele täiendavaid ülesandeid neid täielikult rahastamata ning kohalikul omavalitsusel on vähe reaalseid võimalusi kohalike küsimuste lahendamiseks. Lahendused ja tegevused: Riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete reguleerimine ettepanekute kaudu. 3. Elanikeregistris on kõik alaliselt vallas elavad kodanikud Hetkeseis: Riikliku seadusandluse puudulikkus. Lahendused ja tegevused: Ettepanekud seadusandluse korrigeerimiseks. Selgitustöö kõigi vallas alaliselt elavate kodanike registreerimiseks. 4. Külavanemad on aktiivsed ja motiveeritud Hetkeseis: Külavanema roll on ebaselge. Kõik külavanemad ei ole ühendavaks lüliks vallavalitsuse ja elanike vahel. Lahendused ja tegevused: Määratleda külavanema staatus. Korraldada külavanemate kogu regulaarne tegevus. 5. Vallaelanike teeninduskeskkond on kaasajastatud Hetkeseis: Omavalitsusüksuste ühinemise järel tekkis ruumikitsikus kaasaja nõuetele mittevastavas vallamajas. Seetõttu on halvenenud kodanike teeninduskeskkond. Lahendused ja tegevused: Uue kaasaja nõuetele vastava vallamaja ehitamisega paraneb vallaelanike teenindamine. Valla funktsioonid ja avalikud teenused 6. Koolis on tagatud õppetööks optimaalse õpilaste arvuga klassid Hetkeseis: Õpilaste arvu kasv. Klassitäituvus on suur. Lahendused ja tegevused: Hageri klasside arvu suurendamine (kooli juurdeehitus), gümnaasiumi hoonele juurdeehitus. 7. Allasutuste hooned on kaasaja nõuetele vastavad Hetkeseis: Omavalitsuse rahaliste võimaluste vähesus. Allasutuste hooned vajavad renoveerimist. Eriti halb on vallamaja ja Hageri muuseumi hoonete, samuti munitsipaalelamufondi seisukord. Lahendused ja tegevused: Renoveerida ja ehitada hooned vastavalt investeeringute kavale. 8. Leitud lahendus Pahkla endisele koolimajale Hetkeseis: Pahkla endise vana koolimaja seisund äärmiselt halb. Hoone amortiseerunud ja omavalitsusel vähe rahalisi võimalusi. Lahendused ja tegevused: Tellitakse eel- ja tasuvusuuring hoone kasutamise kohta. Kaaluda ka uue (vajadustele vastava) külakeskuse ehitamist. 9. Omavalitsusele vajalikud maad on munitsipaliseeritud Hetkeseis: Maareformiga kaasnenud tööde suur maht. Palju maid on munitsipaliseerimata Lahendused ja tegevused: Vallale vajalikud maad on munitsipaliseeritud 2006. aastaks. Avalikud suhted 10. Vallas toimuva kajastamine meedias Hetkeseis: Valla mainet kujundavat ja valda tutvustavat reklaammaterjali on vähe. Lahendused ja tegevused: Regulaarne pressiteadete väljastamine. Reklaami korraldamine. Trükiste koostamine ja väljaandmine 11. Suhted sõprusvaldadega on tihedad ja mitmekülgsed Hetkeseis: suhted Soome sõprusvaldadega jäävad peamiselt spordi ja kultuuri valdkondade tasemele. Puuduvad sidemed ja koostöö teiste valdkondadega Lahendused ja tegevused: Uute võimaluste otsimine ja rakendamine. 12. Vallainfo levitamine ja tagasiside toimib süsteemselt Hetkeseis: veel ei jõua kogu vajalik informatsioon kõigi elanikeni ja inimeste probleemid alati vallavalitsusse. Vallainfo levitamine ja tagasiside vajavad täiustamist ja lahendusvariante. Lahendused ja tegevused: Infolehe arendamine, ka tiraaži suurendamine. Töö noorte ja õpilastega omavalitsuse põhimõtete tutvustamiseks. Teabetubade edasiarendamine ja interneti püsiühenduseks võimaluste otsimine. Kodulehekülje pidev uuendamine ja edasiarendamine. Külavanema (küla esindaja) leidmine igasse külasse. Asustusüksused 1. Külaelanikud on aktiivsed ja omaalgatus on suurenenud. Hetkeseis: Külaelanike ükskõiksus ja huvi puudumine küla- ja vallaelu korraldamise ja kaasalöömise suhtes. Lahendused ja tegevused: Inimeste vajaduste ja huvide ning võimaluste väljaselgitamiseks põhjalik uurimus. 2. Külades on piisavalt kooskäimise kohti Hetkeseis: Mõnedes külades ei ole kooskäimise kohta. Külaliikumine on aktiviseerumas. Lahendused ja tegevused: Külakeskuste arendamine. Igal külal või külade grupil on aktiivne külakeskus, kus koos käia. Laienenud on spordi- vaba aja veetmise võimalused (huvialaringid, töötoad, jne). 3. Korrastatud bussiootepaviljonid Hetkeseis: Bussiootepaviljonid puuduvad või on halvas seisukorras. Lahendused ja tegevused: Korrastatakse olemasolevad bussiootepaviljonid ja ehitatakse puuduvad. 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED Arengu kavandamise üldpõhimõtteks on tingimuste loomine omaalgatuse ja ettevõtlikkuse toetamiseks (rohkem ettevõtlikke – vähem abivajajaid). Oluline on koostöö, et tagada piirkonna regionaalne areng, elanike toimetulek, omaalgatus ja ühtekuuluvustunne. Selleks peaksid koos töötama avalik, era- ja kolmas sektor. Oluline faktor on demokraatia – võimaluste tagamine kõigile inimestele piirkonna elus aktiivseks osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. Tähtis on innovatsiooni (uute ideede väljatöötamise ja rakendamise) toetamine. Info kättesaadavuse ja leviku parendamise ning teadlikkuse tõstmise kaudu elukvaliteedi kasv. Elanike elustandardi kasv sõltub ka inimeste sotsiaalsete õiguste austamisest, rahuldava elukeskkonna kindlustamisest ning looduskeskkonna iseregulatsiooni ja mitmekesisuse tagamisest. II osa. Tegevuskava Eesmärk Tegevused Teostaja 2004 2005 2006 indikaator kr. kokku allikas 1 Haridus. Vaimuelu 1.1 Tugevate ja toetavate kodude arvu suurenemine. Perekoolituste süsteemne käivitamine Perekoolitused, pereürituste osakaalu suurenemine. Beebikoolide jätkuv tegevus. Lapsevanemate nõustamine KOV, lasteaiad 100 000 Süsteem toimib fondid, KOV 1.2 Toimib süstemaatiline karjäärinõustamine Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi väljatöötamine, kutseõppe tõhustamine põhikoolis, kutseõppe kavandamine gümnaasiumis, Õppekavade koostamine Koostöö maakondliku keskustega, kool, KOV, KG x 10 000 116 000 Toimiv süsteem on olemas. Põhikoolis on soovi korral võimalik saada praktilisi oskusi. Kohilas on kaheharuline gümnaasium gümn, KOV, fondid Koolitajate leidmine x x 120 000 Koolitaja olemas Vajalike praktikabaaside leidmine, korrastamine x x Praktika toimib koostöös kohalike ettevõtjatega 1.3 Täiendus- ja ümberõppe pakkumine. Kohila vallas on kompetentsed tööandjad ja töövõtjad Leitakse täiendus- ja ümberõppe koordinaator. Karjäärikeskuse loomine. Rehabilitatsiooniprotsessi käivitamine sihtgrupile x x 120 000 Koordinaator on olemas, töötute arvu vähenemine. Keskus toimib SF, KOV gümn. eelarve 1.4 Täiskasvanutele karjääri planeerimis- ja nõustamissüsteemi käivitamine. Viiakse läbi koolitusvajaduse analüüs, millesse kaasatakse kõik sihtrühmad KOV, Koolituskeskus, ettevõtted x 38 000 x Küsitlused on läbi viidud, analüüs tehtud ja olukord kaardistatud 38 000 fondid, KOV 1.5 Tagada, et lastega, samuti kultuuri- ja spordielu korraldamisega tegelevad inimesed oleksid motiveeritud, rõõmsameelsed ja loovad Tunnustamine ja märkamine. Välja töötada tunnustamise statuudid-süsteem premeerimis- ja tulemuspalga maksmise aluste väljatöötamine KOV, kool, lasteaiad On välja töötatud ja toimib tunnustussüsteem. Aktiivsemad inimesed. riik, KOV 1.6 Järk-järgult saavutada olukord, et haridusasutused suhtleksid omavahel ja teeksid koostööd Perioodilised kokkusaamised, ühised koolitused KOV x 8 000 8 000 Koostöö on planeeritud ja toimiv 16 000 KOV, fondid 1.7 x 1.8 Vallas on olemas täiendav logopeed Logopeedi töölevõtmine KOV 44 900 50 000 50 000 Logopeed on olemas KOV 1.9 x x 2 Kultuur. Muinsuskaitse 2.1 Kõik asulad, turismi-, muinsuskaitse- ja kultuuriobjektid ning miljööväärtuslikud piirkonnad on tähistatud, kaardistatud, väärtustatud. Viidad, sildid valmistada ja paigaldada KOV 50 000 50 000 Tähistatud ja kirjeldatud objektide arv KOV 2.2 Seltsidevaheline kultuurivahetus toimib Koduleheküljel info valla seltsidest, nende tegevusvaldkonnad, kontaktid KOV ametnik, seltsid Valla koduleheküljel on info seltsitegevuste kohta KOV, seltsid Töötada välja valda tutvustavate meenete komplektid KOV 10 000 10 000 10 000 2.3 Piirkondlikud internetipunktid kujunevad teabe- ja kultuurikeskusteks Teabetubade funktsiooni ja tegevuseesmärkide selge sõnastamine, nende tegevuse vajaduse põhjendus ning selle põhjal edasise tegevuskava väljatöötamine Teabetubades toimub eesmärgistatud tegevus, külastatavus on kõrge 2.4 Noorte vaba aja parem sisustamine Arengukava tegemine KANK, KOV, spetsialistid Toimib noortekeskus Noorte suvise töö korraldamine (laagrid ja töömalevad) noorsootöö spetsialist, KANK 2.5 Tõhus ja aktiivne rahvusvaheline noorsoovahetus Luua head sidemed ja kontaktid rahvusvaheliste noorsoovahetuste ühendustega, Innustada ja informeerida noori neid võimalusi kasutama KANK, KOV, noored ise x x x Olemas on head sidemed ja kontaktid 3 Sotsiaalhoolekanne. Tervishoid 3.1 Lastekaitse võrgustikutöö koordineerimine Võtta ametisse lastekaitsetöötaja KOV X Töötav lastekaitsetöötaja KOV 3.2 Sotsiaaleluruumid on remonditud Remontida sotsiaaleluruumid KOV 100 000 200 000 x Sotsiaaleluruumid on korras 3.3 Ratastooliteede olemasolu Ehitada välja ratastooliteed KOV X X X Igasse valla asutusse pääseb ligi ratastooliga 4 Sport 4.1 Uus, kaasaegne spordihoone Spordihoone ehitus KOV 19 800 000 Valmis spordihoone Riik, KOV 4.2 Spordivaldkonna rahastamiseks kaasatakse vahendeid ka väljaspool VV eelarvet Korraldada projektikirjutamiskoolitusi 5000 x x Korraldatud koolituste arv 5000 KOV Spordivaldkonnaga tegelevate aktiivsete inimeste nõustamine KOV, spordiklubi, külaaktiiv x x Projektide hulk; kui palju on raha saadud mujalt 4.3 Hageri algklasside hoone läheduses on spordiväljak Projekteerimine, ehitamine KOV, spordiaktiiv 50 000 50 000 Valminud spordiväljak 100 000 4.4 Reaalsed, läbimõeldud tegevuskavad iga küla spordielus, spordiväljakute kasutamise osas Tegevuskavade väljatöötamine. Omaalgatuse toetamine, tegijate leidmine kohapeal Kohalik omaalgatus KOV kaasfinantseeri- mine Olemas hästitoimivad, korrastatud, kasutuses olevad spordiväljakud. Nende kasutatavus 5 Looduskeskkond. Heakord 5.1 Kaunis kodu ja ettevõtte ümbrus Heakorrakonkursside korraldamine KOV, kolmas sektor 10 000 12 000 12 000 Konkursside arv: üks/aastas 144 000 KOV, sponsorid, projektid Korrastuskampaaniate korraldamine (teede ääred puhtaks jne) KOV, kolmas sektor 20 000 20 000 20 000 Ligikaudu kahel korral/aastas 240 000 KOV, projektid, ettevõtted, kolmas sektor 5.2 Munitsipaal ja üldkasutatav maa on korras (Korrastatud ja niidetud teeääred, jõekaldad, haljasalad) Vajalikesse kohtadesse prügikastide ja istepinkide paigaldamine KOV 7 000 10 000 10 000 117 000 KOV 5.3 Hooned ja õuepiirded on sobilikult korrastatud ja värvitud Värvikampaaniate korraldamine KOV 20 000 20 000 20 000 üks kampaania aastas 240 000 KOV, omanikud 5.4 Puhas põhjavesi ja pinnas Kohilas Keila jõe kaldal. Endise Kohila paberivabriku katlamaja kütusemahutite jääkreostuse likvideerimine KOV 214 000 KOV, KIK 5.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste korrastamine ja uuendamine Koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava KOV X 5.6 Tiheasustusalade elanikud saavad ühisveevärgist kvaliteetset joogivett. Keskkonda juhitakse vaid reoveepuhastites töödeldud nõuetele vastavat heitvett. Olemasolevad kogumiskaevud ei reosta keskkonda Puurkaevudesse paigaldatakse veepuhastusfiltrid: Sutlema, Prillimäe, Hageri, Salutaguse Kohila Maja 140 000 140 000 280 000 Kohila Maja, KOV vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute trasside ehitamine (Keila-Vasalemma ja Harju ISPA edukas realiseerimine) Projektijuht 529 300 102 000 1 332 000 EL, Riik, KOV 5.7 Puhas õhk Salutaguse pärmivabriku heitvee juhtimine keskkonda nii, et ümbruskond ei haiseks. Puhastusseadmete renoveerimine Kohilas ja/või uus puhastusseade Salutagusele. KOV, AS Salutaguse Pärmitehas x x Salutaguse pärmitehas, KOV, fondid 5.8 Lõppladustamisele minevaid jäätmekoguseid vähendatakse sorteerimisega e. suurendatakse taaskasutatavate jäätmete hulka Valla jäätmekava koostamine KOV 30 000 65 000 KOV jäätmepunkti ehitus (rajamine) jäätmete sorteerimiseks enne vedu. Otsida plats (platsid) tiheasustusalade haljastusjäätmete (lehed, rohi, oksad) ladustamiseks (kompostimiseks) KOV 1 000 000 1 000 000 KOV, fondid, KIK Suuremates asulates on taarakonteinerid, paberikonteinerid, mida tühjendatakse valla abiga KOV 33 000 24 000 24 000 288 000 KOV Korraldatakse suurte asjade äraveo kampaaniaid KOV 22 000 22 000 22 000 264 000 KOV 5.9 Tõstame inimeste keskkonnateadlikkust. Täiskasvanud oskavad käituda looduskeskkonda säästvalt ja õpetavad seda ka oma lastele (lastele eeskujuks) Pidev koolitus, kasvatus ja teavitustöö. Keskkonnaalaste õigusaktide selgitus, elanike nõustamine KOV, kolmas sektor, kool Pidev 5.10 Kohila ja Hageri kalmistud on korras ja vastavad nõuetele Jätkata Hageri kalmistu korrastamist (raied, värvimised, piirdeaed), valmib digitaalkaart KOV 93 000 5000 3000 Korras kalmistu 122 000 KOV, muinsuskait- se Korrastada kalmistute jäätmemajandus (jäätmete sorteerimine, kompostimine) KOV 12 000 12 000 12 000 72 000 KOV 6 Majandus. Infrastruktuur 6.1 Rekreatsiooni korraldamine koos turismiarendusega. Turismi seostamine kohaliku haridus -ja kultuurieluga Piirkonna turismi ja rekreatsiooni korraldamise põhimõtete, planeeringute ja tegevuskava väljatöötamine Turismiekspert, arendusnõunik 10 000 10 000 fondid 75%, vald 20% , kojad 5% 6.2 «Keskmaa teemapark» kui omanäoliste turismitoodete arenduskeskkond Idee tutvustamine. Koostööorganisatsiooni asutamine ühistegevuse korraldamiseks Idee-Kepsleva Poni Selts, käivitamine- turismiekspert ja sihtasutus. 5000 5000 10 000 vald 90%, kojad 10% Eurofondidele rahastamistaotluse koostamine «Keskmaa» teemapargi käivitamiseks Turismiekspert, «Keskmaa» sihtasutus 20 000 70 000 PPF jm.fondid 75%, vald 20%, kojad 5% «Keskmaa» projektide elluviimine. Investeeringud kodadesse, puhkealadele, kultuuri- ja muinsuskaitse objektidele. Ühtne turundus, tootearendus ja kvaliteedi tagamine «Keskmaa sihtasutus» rahastab ja korraldab koostööd. Kojad ning vald investeerivad. 10 000 000 fondid, kaasfinant- seerijad sõltuvalt objektist 6.3 Atraktiivne Loone linnus Trepi ehitamine linnuse valli siseküljele KOV 10 000 KOV, projektid, ettevõtted, kolmas sektor Vajalike rajatiste ehitamine, paigaldamine (tee, parkla, WC, infotulp jms) 6.4 Soodne ettevõtluskeskkond kutsub ettevõtteid siia kolima ja ettevõtlust alustama Maade munitsipaliseerimine, kinnistute moodustamine KOV x x 6.5 Ettevõtlustegevuse arendamiseks on valla tööstuspiirkondades tagatud vajalik infrastruktuur Üld-, detail- ja teemaplaneeringute korraldamine (vt. Inimene ja kohalik omavalitsus) 300 000 x x Kohila–Vetuka–AÜ Metsanurga tee renoveerimine. Vetuka silla taastamine x x 250 000 SF, KOV, 6.6 Kiire andmeside on kättesaadav soodsa hinnaga KOV poolt: perspektiivse võrgu rajamise osaline rahastamine KOV teenuse- pakkujad, KOV 6.7 Infrastruktuuri parendamine, valla teed ja tänavad on korras Tänavate mustkatte alla viimine. Kruusateede renoveerimine. Riigiteed – pöördumised vastavate ametkondade poole. KOV teed – KOV koos küladega peavad välja selgitama vajadused ja tegevused. Külad ühiselt taotlevad fondidest raha infrastruktuuri korrastamiseks ja ehitamiseks. Teehoiukava elluviimine Riigiteed riik. KOV teed KOV, küla ja era ning kolmas sektor. 2 395 500 938 500 1 3370 00 Teedehoiukava on ellu viidud KOV, riik Alevi keskosa liiklussõlme ehitus 1 836 000 7 Kohalik omavalitsus 7.1 Eesmärgistatud rahvastikupoliitika ja soodne elukeskkond Rahvastiku arengukava (teema-planeeringu) koostamine VK, VV, töögrupid x 7.2 Valla elanikele on kindlustatud lastehoiu võimalus Uuringu läbiviimine tegelike vajaduste väljaselgitamiseks KOV x x Uuring on läbi viidud 4000 KOV Laste Päevahoiu võimaluste avardamine KOV x x Võimalused on olemas KOV, SF 7.3 Kodanike teenindus- ja vallaametnike töökeskkonna parandamine Vallamaja renoveerimine või uue vallamaja ehitamine VV 4 300 000 Oluliselt paranenud teenindus- ja töökeskkond 7.4 Toimiv koostöö sõprusvaldadega Ühisürituste korraldamine KOV, seltsid x x x Regulaarsed ühisüritused KOV, seltsid 8 Asustusüksused 8.1 Külavanemate rolli suurendamine Määratleda külavanema staatus Valitsus, VV Korraldada regulaarne külavanemate kogu tegevus 8.2 Olemas kaasaegsed külakeskused Külakeskuse kasutusstrateegia väljatöötamine Kohalik omaalgatus, KOV, spetsialistid x x x Formuleeritud selge maja kasutamise kava. Tegutseb polüfunktsionaalne külakeskusena nii kohalikule kogukonnale kui ka ümberkaudsetele küladele, seltsidele jt vabatahtlikele ühendustele Fondid, sponsorid, KOV KANK – Kohila Avatud Noortekeskus, SF – Struktuurifondid, ISPA, KIK – Keskkonna Investeerimiskeskus, Spordiaktiiv – aktiivsed, sporditöö ja sportimisega tegelevad inimesed x – tegevus toimub, SK – Spordiklubi, SN – Spordinõukogu, KOV – Kohalik Omavalitsus, VV – Vallavalitsus, VK – vallavolikogu, IL – infoleht, KG – Kohila Gümnaasium, III osa. Kokkuvõte 9. KOKKUVÕTE Arengukava I osa – tekst koosneb sissejuhatusest, arengueeldustest, hetkeolukorra kirjeldusest, suundumustest, visioonist. Eesmärkide ja lahenduste peatükis jõutakse lahenduste ja tegevusteni. Konkreetsed tegevused on esitatud tabelina. Sissejuhatav osa käsitleb arengukava muutmise protsessi ja metoodikat ning seletab lahti arengukavas kasutatavad mõisted. Arengueeldused annavad ülevaate Kohila valla ajaloopärandist, geograafilistest eeldustest ja rahvastikust. Hetkeolukorra ning tulevikuvisiooni võrdluse ja negatiivsete suundumuste analüüsi tulemusena on jõutud eesmärkide ja lahendusteni, millest konkreetsed tegevused teostusaegade, maksumuste, vastutajate ja finantseerimisallikatega on kajastatud II osas – «Tegevuskava» tabelis. Ülevaatlikud materjalid Kohila valla asendi, rahvastiku, asustusstruktuuri ja kohaliku omavalitsuse juhtimisstruktuuri, asutuste ja eelarve struktuuri kohta on toodud III osas «Lisad». Kasutatud skemaatilist terviklahendit visualiseerib III osa «Lisad» 1 «Arengumudel». Kokkuvõtte juurde kuulub ka märksõnaline sisujuht. Töö käigus kogutud materjalid on köidetud eraldi kausta: IV osa « Töögruppide lisamaterjalid». Järgnev on lühikokkuvõte Kohila valla hetkeolukorrast ja arengusuundadest. Kohila vald paikneb Rapla maakonnas, Harjumaa piiril, Tallinn-Rapla maantee ääres. 230,2 km2 suurusel territooriumil elab 6175 inimest (01.01.2004. a). Ajaloolised paigad nagu Hageri kihelkond, Tallinn-Viljandi raudtee, Kohila paberivabrik ning pikaajalised kultuuri- ja tootmistraditsioonid on kujundanud tänase Kohila piirkonna omapära. Hageri kirik on jätkuvalt tähtis kohalikus kultuurielus ja elanikkonna identiteedi määrajana. Paikkonnale iseloomulikud tootmisharud on paberi ümbertöötlemine, teehöövlite valmistamine ja pärmi tootmine. Tallinna lähedus, rajatud teedevõrk ning toimiv rongiliiklus tagavad paljudele elanikele töökohtade ja teenuste kättesaadavuse ning stimuleerivad kohapealse ettevõtluse arengut. Suhteliselt puhas loodus võimaldab tervislikult elada ja puhata. Omavalitsuste allasutused on kolm lasteaeda, gümnaasium koos Hageri klassidega, kaks raamatukogu, rahvamaja, muuseum, koolituskeskus, päevakeskus lastele ja noortele ning teabetoad. Arengu kavandamise keskmes on inimene ja tema vajadused. Strateegilisteks eesmärkideks, mis määravad arengu põhisuunad, on kujundada inimese jaoks soodne eluruum, õpi-, majandus- ja kultuurikeskkond ning saavutada efektiivsus kohaliku omavalitsuse toimimises. Kohila valda nähakse edaspidi kasvava elanikkonnaga, positiivse imagoga ja turvalise elukohana. Inimesed on teotahtelised, motiveeritud, loovad ja väärtustavad perekonda, tervist, kultuuri ning keskkonda. Vallaelanikele on kindlustatud lastehoiu võimalus. Paikkonnas on võimalik omandada konkurentsivõimeline haridus. Teeninduskeskuste võrgustik rahuldab kohalikke vajadusi. Toimib koostöö sõprusvaldadega. Kohilat teatakse maineka ning soodsa majandus- ja investeerimispiirkonnana. Tulevane Kohila vald on heakorrastatud ja suureneva puhkemajandusliku tähtsusega. Tingimuste loomine rekreatsioonialade väljaarenemisel annavad võimaluse inimestes liikumisharjumuste väljakujunemiseks, kohalike huviväärsuste eksponeerimiseks ning ettevõtluse võimaluste suurendamiseks. Alus-, üld- ja huvialaharidus, täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe tagavad kvaliteetse hariduse. Kvaliteetse hariduse all mõeldakse elus iseseisvat toimetulekut võimaldavat haridusteenust, mis peaks olema kättesaadav kõigile vanusegruppidele valla erinevates osades. Haridusteenuse õppekvaliteedi tõstmiseks on valminud uus hoone Hageri algklassidele ja renoveeritud Kohila Gümnaasium. Vanuritele on valminud Hageri hooldekodu. Alustatud on spordihoone ehitust Kohila Gümnaasiumi juurde. Kaasaegses keskkonnas väärtustatakse loodust ja järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Inimeste suurem keskkonnateadlikkuse tõus aitab kaasa loodustsäästva käitumise väljakujunemisele juba lapsepõlvest alates. Regionaalse tasakaalustatuse huvides stimuleeritakse erinevate keskuste (Kohila, Hageri–Sutlema, Prillimäe–Salutaguse ja Angerja–Pahkla külakeskused) arengut. Külavanemate roll suureneb. Aidatakse kaasa uute elamuehitusalade tekkele. Aespa ja Vilivere aiandusühistu suvilate tsoonid tuleb järk-järgult ümber kujundada elukoha nõuetele vastavaks. Ruumilise arendamise põhiväljundiks on planeeringute koostamine. Elamuehituse soodustamiseks toimunud ehituskonverents «Kohila – koht kodule» loomuliku jätkuna tegeletakse detailplaneeringute ja Ülejõekvartali maa munitsipaliseerimisega. Kodukandi kauniduse seisukohalt tuleb väärtustada ehituskunsti ja juurutada heakorra-alaseid traditsioone. Transpordikorraldus peab võimaldama piirkonnasisese liikumise ja elanike kiire ühenduse naabervaldadega ning Tallinnaga. Liiklustingimuste parandamiseks on Kohilas ümber ehitatud sildu ja ristmikke. Toimiv infrastruktuur ja kaasaegne info-kommunikatsioonitehnoloogia loovad eeldused valla innovaatiliseks arenguks. Asulate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks on algatatud kaks veemajandusprojekti. Asulate olemasolevate puurkaevude vesi tuleb viia vastavusse kvaliteedinõuetega. Oluline on ka jäätmekäitluse edendamine. Koos ettevõtjaga otsitakse lahendust Salutaguse Pärmivabriku haisu likvideerimiseks. Planeeritakse tööstuspiirkonna laienemist ja varustamist infrastruktuuriga, väikeettevõtluse toetamiseks toimib Kohila valla ettevõtluse arengufond. Kohaliku ettevõtluse arengu soodustamine ja investeerimiskeskkonna parendamine tagavad tööhõive suurenemise. Potentsiaalsete investorite leidmiseks valmistatakse ette tootmispiirkonnad ning tutvustatakse laialdaselt kohalikke arengueeldusi. Soodne elukeskkond tähendab turvalisuse tagamist, sotsiaal- ja meditsiiniteenuste väljaarendamist, kultuuri- ning spordielus omaalgatuste toetamist, igas eluvaldkonnas kultuuri (kodu- ja töökultuur, suhtlemis-, käitumis-, liikluskultuur jne) ja inimeste hulgas tervise ning liikumisharjumuste väärtustamist ning regionaalse, tasakaalustatud arengu hoidmist (keskus–äärekülad). Omavalitsus toetab üritusi ja tegevusi, mis on seotud kodukoha ajaloo teadvustamise ja traditsioonide jätkamisega. Tähtis on hoida keskkonna puhtust ja aidata kaasa inimestes tervislike harjumuste juurdumisele. Sotsiaalhoolekande vallas tuleb abivajajate vajadustele operatiivsemaks ja tõhusamaks reageerimiseks käivitada monitooring. Ruumilise keskkonna sihipäraseks kujundamiseks tõhustatakse ehitusalaste ja keskkonda mõjutavate tegevuste korraldamist ja järelevalvet. Avalike teenuste paremaks pakkumiseks uuendatakse ja kaasajastatakse sotsiaalse infrastruktuuri objekte. Kohila piirkonna laialdane tutvustamine ning rahvusvaheliste noorsoo-, kultuuri- ja majandussidemete jätkamine tugevdab piirkonna konkurentsivõimet. Kohila vald on muutumas paigaks, kus inimestel on täisväärtuslikuks eluks kõik olemas: siit saab hea hariduse, siin on elamiseks vajalik infrastruktuur, kättesaadavad teenused ning turvaline elukeskkond ning kõigil soovijail on võimalik töötada valla piirkonnas. Kohila on paik, kus inimestel on hea elada ja kus inimesed oskavad ja tahavad väärtustada elu. IV osa. Lisad 1. Arengumudel

vt. : I osa – Tekst II osa – Tegevuskava 2. Kohila valla asendiplaan

3. Alev, alevikud, külad

Asustusüksuste elanike arv seisuga 01.01.2004 4. Loomulik iive Kohila vald ja Kohila alev ... kuni 2002. a Kohilas registreeritud sünnid-surmad: Aasta Kohila vald Kohila alev Kokku Iive Sünd Surm Sünd Surm Sünd Surm 1977 32 1978 38 24 1979 33 47 53 35 86 82 + 4 1980 24 33 55 34 79 67 +12 1981 33 42 44 37 77 79 –2 1982 33 40 44 37 77 77 0 1983 31 42 48 38 79 80 –1 1984 28 46 55 47 83 93 –10 1985 26 46 50 35 76 81 –5 1986 31 32 60 36 91 68 +23 1987 34 34 44 43 78 77 +1 1988 38 35 64 52 102 87 +15 1989 31 36 58 47 89 83 +6 1990 41 33 55 45 96 78 +18 1991 28 34 47 39 75 73 + 2 1992 34 22 38 45 72 73 –1 1993 27 33 38 52 65 85 –20 1994 32 40 38 43 70 83 –13 1995 27 26 39 50 66 76 –10 1996 23 27 28 48 51 75 –24 1997 21 33 34 40 55 73 –18 1998 24 25 32 43 56 68 –12 1999 24 33 35 41 59 74 –15 2000 19 36 31 39 50 75 –25 2001 17 27 34 43 51 70 –19 2002 30–2 33– 31+2 31+ 61 64 –3 2003 30 39 34 55 64 94 –30 Koostas Ülle Udam 5. Koolieelsete laste arv Registreeritud sünde Elanikeregistris seisuga 01.01.2004 Alev Vald Kokku Alev Vald Kokku Sündinud 1997 34 21 55 41 34 75 Sündinud 1998 32 24 56 31 35 66 Sündinud 1999 35 24 59 37 31 68 Sündinud 2000 31 19 50 40 27 67 Sündinud 2001 34 17 51 36 23 59 Sündinud 2002 33 29 61 38 31 69 Sündinud 2003 34 30 64 31 30 61 Ülle Udam, Anu Unger 6. Elanike arv 1994...2003 Aasta Kohila v arv Kohila a arv Kokku arv sh iive migrats* 01.01.1991 2012 01.01.1992 2016 01.01.1993 2096 01.01.1994 2090 3539 5629 +39 + 11 +50 –13 + 63 01.01.1995 2129 3550 5679 +82 +199 +281 –10 +291 01.01.1996 2211 3749 5960 +192 –162 + 30 –24 + 54 01.01.1997 2403 3587 5990 –117 –92 –209 –18 –191 01.01.1998 2286 3495 5781 +22 +74 + 96 –12 +108 01.01.1999 2308 3569 5877 + 4 –86 –82 –15 –67 01.01.2000 2312 3483 5795 –26 –29 –55 –25 –30 01.01.2001 2286 3454 5740 +223 +40 +263 –19 +282 01.01.2002 2509 3494 6003 +114 –2 +112 –3 +115 01.01.2003 2623 3492 6115 +90 –7 +83 –30 +113 01.01.2004 2713 3485 6198 Kokku 1994 –2004 +623 –54 +569 Ei ole arvestatud kohalikku liikumist külade vahel. NB! Kuni ühinemiseni oli liikumine alevi ja valla vahel migratsioon erinevate omavalitsusüksuste vahel. Koostas Ülle Udam Ei ole arvestatud kohalikku liikumist külade vahel. NB! Kuni ühinemiseni oli liikumine alevi ja valla vahel migratsioon erinevate omavalitsusüksuste vahel. Koostas Ülle Udam, aug. 2003 7. Elanikkonna vanuseline jaotus 28.04.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.04 arv %* arv % arv % arv % arv % arv % Kõik kokku 5894 5794 5740 6003 6115 6198 vald 2321 39,4 2312 39,9 2286 39,8 2509 41,9 2623 42,9 2713 43,8 alev 3573 60,6 3483 60,1 3454 60,2 3494 58,2 3492 57,1 3485 56,2 0–6-a kokku 388 6,6 371 6,4 355 6,2 361 6,0 387 6,3 386 6,2 vald 169 2,9 157 2,7 142 2,5 144 2,4 173 2,8 alev 219 3,7 214 3,7 213 3,7 217 3,6 214 3,5 7–15-a kokku 840 14,3 822 14,1 792 13,8 847 14,1 822 13,4 783 12,6 vald 335 5,7 340 5,9 327 5,7 380 6,3 360 5,9 alev 505 8,6 482 8,3 465 8,1 467 7,8 462 7,5 Tööealised kokku 3331 51,6 3300 57,0 3302 57,5 3473 57,9 3557 58,2 3677 59,3 vald 1294 22,0 1302 22,5 1316 22,9 1454 24,2 1543 25,2 alev 2037 34,6 1998 34,5 1986 34,6 2019 33,6 2014 32,9 Pensionärid kokku 1335 22,6 1301 22,5 1291 22,5 1322 22,0 1349 22,1 1352 21,8 vald 523 8,9 513 8,9 501 8,7 531 8,8 547 8,9 alev 812 13,8 788 13,6 790 13,8 791 13,2 802 13,1 % on arvutatud elanike koguarvust Koostas Ülle Udam 8. Elanikkonna sooline jagunemine 28.04.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.2004 arv %* arv % arv % arv % arv % arv % ELANIKKE kokku 5894 5794 5740 6003 6115 6198 MEHED 2816 47,8 2744 47,4 2719 47,4 2868 47,8 2934 48,2 2996 48,3 vald 1185 20,1 1174 20,3 1163 20,3 1287 21,4 1353 22,1 1403 22,6 alev 1631 27,7 1570 27,1 1556 27,1 1581 26,4 1581 25,9 1593 25,7 0–6-a 208 3,5 199 3,4 192 3,4 204 3,4 215 3,5 215 3,5 7–15-a 422 7,2 401 6,9 394 6,9 423 7,0 419 6,9 410 6,6 Tööealis. 1772 30,0 1737 30,0 1728 30,1 1825 30,4 1872 30,6 1950 31,4 Pension. 414 7,0 407 7,0 405 7,1 416 6,9 428 7,0 421 6,8 NAISED 3078 52,2 3050 52,6 3021 52,6 3135 52,2 3181 52,0 3202 51,7 vald 1136 19,3 1138 19,6 1123 19,6 1222 20,4 1270 20,8 1310 21,2 alev 1942 32,9 1912 33,0 1898 33,0 1913 31,8 1911 31,2 1892 30,5 0–6-a 180 3,1 172 3,0 163 2,8 157 2,6 172 2,8 171 2,8 7–15-a 418 7,1 421 7,2 398 6,9 424 7,1 403 6,5 373 6,0 Tööealis 1559 26,5 1563 27,0 1574 27,4 1648 27,5 1685 27,6 1727 27,9 Pension. 921 15,6 894 15,4 886 15,4 906 15,1 921 15,1 931 15,0 * kõik protsendid on arvutatud elanikkonna koguarvust Koostas Ülle Udam 9. Elanikkonna rahvuslik jaotus seisuga 06.11.2003 Rahvus Arv % elanikkonnast ......................................................................................................... Elanikke kokku 6190 ......................................................................................................... 1. eestlased 5129 82,9 2. venelased 668 10,8 3. ukrainlased 113 1,8 4. soomlased 68 1,1 5. mustlased 48 0,8 6. valgevenelased 45 0,7 7. kreeklased 19 0,3 8. aserbaidžaanlased 14 0,2 9. sakslased 11 0,2 10. grusiinlased 10 0,2 11. moldaavlased 9 12. hollandlased 7 13. dargiinid 4 14. tatarlased 4 15. poolakad 3 16. gagauusid 2 17. karjalased 2 18. leedulased 2 19. lätlased 2 20. tšuvašid 2 21. india-pakistanlased 1 22. ingerlased 1 23. osseedid 1 määratlemata 25 0,4 Anu Unger, Ülle Udam 10. Elanikke asustusüksustes * 01.01.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.2004 Tendents Aandu k 29 37 37 36 38 Adila 68 64 56 46 35 - Aespa 54 52 40 168 286 +! sh AÜ-s 225 Angerja 60 64 69 65 58 Hageri a 177 172 172 169 161 Hageri k 129 136 128 131 131 Kadaka 21 19 16 16 18 Lohu 204 209 198 200 189 Loone 38 38 40 43 53 + Lümandu 20 16 17 17 17 Masti 91 94 92 102 104 Mälivere 44 45 59 64 70 + Pahkla 125 119 123 127 133 Pihali 88 96 98 111 120 + Prillimäe 409 397 375 382 389 Põikma 18 21 24 22 25 Rabivere 147 152 154 156 157 Rootsi 31 28 29 28 30 Salutaguse 199 198 199 197 199 Sutlema 201 203 211 216 211 Urge 73 67 62 80 91 sh AÜ-des 8 Vilivere 82 85 87 133 198 +! sh AÜ-des 85 Kokku maal 2308 2312 2286 2509 2623 2713 + sh AÜ-des 318 Kohila alev 3569 3483 3454 3494 3492 3485 Kõik kokku 5877 5795 5740 6003 6115 6198 + * Toodud praegune asustusjaotus kehtib alates 01.01.1999 Koostas Ülle Udam 10. Vallavolikogu struktuur

11. Vallavalitsuse struktuur

13. Kohila valla eelarve iseloomustus Eelarve maht tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 täitmine Kohila alev 29 273 36 310 Kohila vald 15 358 15 138 Kokku 44 631 51 448 52 955 Füüsilise isiku tulumaks tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 10 475 35,78% 12 577 34,64% Kohila vald 5 794 37,73% 6 922 45,73% KOKKU 16 269 36,45% 19 499 37,90% 22 284 42,08% Kõige suurem osatähtsus valla eelarvesse laekuvatest tuludest on füüsilise isiku tulumaksul. Tulumaksu kasv jätkub aasta-aastalt ning seda eelkõige sissetulekute suurenemise ja elanike arvu kasvu tõttu. Kui Eesti Vabariigis tervikuna kasvas tulumaksu laekumine 2002. a võrreldes 2001. a 1,1 korda, siis Kohila vallas ja alevis kasvas tulumaksu laekumine samal perioodil 1,23 korda. 2003. a võrreldes 2002. a kasvas tulumaksu laekumine EV tervikuna 1,128, kuid Kohila vallas kasvas tulumaksu laekumine 1,142 korda. 2003. a on EV laekunud omavalitsustele tulumaksu ühe elaniku kohta keskmiselt 3587 krooni, EV ilma Tallinnata 3027 krooni, Rapla Maakonnas tervikuna 3115 krooni ning Kohila vallas 3624 krooni. Maamaks tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 382 1,30% 524 1,44% Kohila vald 2203 14,34% 2443 16,14% Kokku 2585 5,79% 2967 5,77% 2928 5,53% Maamaksu kasvu ei ole ette näha. Maa maksustamises toimus muudatus 2002. a, kuid praeguse seisuga muudatusi ette ei nähta. Tasandusfond + sihtotstarbelised eraldised tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 3148 10,75% 3931 10,83% Kohila vald 1487 9,68% 2086 13,78% Kokku 4635 10,39% 6017 11,70% 6684 12,62% Tasandusfondi kaudu makstakse riigieelarvest raha juurde omavalitsusüksustele, kelle maksude (füüsilise isiku, maamaks ja ressursimaks) arvestuslik laekumine on väiksem arvestuslikust vajaminevast tulust ühe elaniku kohta. Tasandusfondi suurus sõltub eelnevate aastate tulude laekumisest ning keskvalitsuse ja omavalitsusliitude vahelistest kokkulepetest. Hariduskulud tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 5107 17,45% 5863 16,15% Kohila vald 568 3,70% 512 3,38% Kokku 5675 12,72% 6375 12,39% 10 302 19,45% Märgatavalt on kasvanud riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid. Nende kasvu põhjustasid järgmised asjaolud. Kohila alevi hariduskuludeks eraldatavate vahendite personalikulu koefitsient oli 2002. a 0,9 ja Kohila vallal 1,5. Kuna valdade ühinemisel lubati säilitada ühinemise algaastatel suurim personalikulu koefitsient, siis jäi selleks Kohila valla oma 1,5. Järgmistel aastatel see eeldavasti väheneb alanedes üle 500 õpilastega valdadele ette nähtud personalikoefitsiendini, mis on 1,0. Seega on järgmistel aastatel oodata hariduskulude osas vähenemist võrreldes 2003. a. Laenude võtmine tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 1250 4,27% 950 2,62% Kohila vald 400 2,60% 3100 20,48% Kokku 1650 3,70% 4050 7,87% 2003. a oli valla eelarvest planeeritud investeeringuteks võtta 2,6 milj laenu, kuid sellel aastal langes vajadus laenuvõtmise järgi ära. Laenude tagasimaksmine tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 1011 3,45% 1068 2,94% Kohila vald 60 0,39% 0,00% Kokku 1071 2,40% 1068 2,08% 2942 5,56% 2003. a eelarvesse planeeritud laenud on tagasimakstud. Laenude tagasimaksmine järgmiste aastate eelarvetesse planeeritakse seoses laenude refinantseerimisega s.t makstakse tagasi kõrgema intressiga laen ning võetakse uut madalama intressiga laenu. Laene võetakse ainult investeeringute finantseerimiseks. Investeeringud tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 3350 11,44% 8358 23,02% Kohila vald 5021 32,69% 5838 38,57% Kokku 8371 18,76% 14 196 27,59% 9412 17,77% Investeeringute osa valla ja alevi eelarves oli kõige suurem 2002.a., sealjuures oli suur osa riigieelarvest saadud investeeringutel sh investeeringutoetused riigilt tuhandetes kroonides Omavalitsusüksus 2001 täitmine % eelarvest 2002 täitmine % eelarvest 2003 täitmine % eelarvest Kohila alev 1050 3,59% 5854 16,12% Kohila vald 3038 19,78% 1839 12,15% Kokku 4088 9,16% 7693 14,95% 4847 9,15% Probleemid: Seoses kavandatavate investeeringute mahu kasvuga on vaja leida täiendavaid vahendeid. Lisaks riigieelarvest saadavatele investeeringutoetustele planeeritakse investeeringute tegemiseks võtta laenu vastavalt 2004. a eelarvele 22 milj kr. Laenu tagasimaksmise graafik on järgmine, millega langeb küllaltki suur koormus järgmistele eelarveaastatele. 2005 3,7 milj. kr. 2006 3,7 milj. kr. 2007 2,1 milj. kr. 2008 2,1 milj. kr. 2009 2,1 milj. kr. 2010 2,1 milj. kr. 2011 2,1 milj. kr. 2012 2,1 milj. kr. 2013 2,1 milj. kr. 2014 2,1 milj. kr. 2005. ja 2006. a laenu tagastamine toimub RIP-ist saadavate vahendite arvelt. Jätkuvalt sätestatakse seadusandluses kõigile omavalitsustele uusi nõudeid ja kohustusi. Paraku aga «unustatakse», et nende täitmiseks on vaja juurde saada riigilt lisaraha. On ka nii, et mingi raha esialgu eraldatakse, kuid aasta-aastalt see kas väheneb või kaob ära üldisesse tasandusfondi. Seoses eelnevaga on vaja jätkuvalt leida võimalusi valla eelarve tulubaasi suurendamiseks: 1. Füüsilise isiku tulumaksu jätkuv kasv, millele aitaksid kaasa eelkõige järgmised asjaolud: Elanike arvu suurenemine Töökohtade juurde loomine. 2. Leida täiendavaid rahalisi vahendeid erinevate tegevuste elluviimiseks. 2.1. Riigi toetuste ja investeeringute taotlemisega. 2.2. Suurte (rahvusvaheliste) projektide kaudu. 2.3. Väikeste kodumaiste projektide ja programmide kaudu. 3. Seaduste alusel sätestatud uute ülesannetega peab kaasnema lisaraha. 4. Investeeringuteks ettenähtud raha otse omavalitsuse eelarvessse. Väga problemaatiline küsimus on investeeringute finantseerimine. Omavalitsuse investeerimispoliitika oleks palju efektiivsem ja paindlikum kui investeeringute raha eraldataks otse omavalitsuse eelarvesse. Sisuliselt oleks see suur aja ja vahendite kokkuhoid. Omavalitsusel oleks võimalik täita oma kavandatud investeeringuid vastavalt ajakavale. Probleem on riigi poolt eraldatud investeeringute rahade riigikassa kaudu tähtaegse väljamaksmisega. Ministeeriumid ei esita riigikassale õigeaegselt investeeringute eelarvet, raha väljamaksmiseks on vaja broneerida järgmiseks kuuks üks nädal enne uue kuu algust nädalate lõikes ette, kuid ei ole võimalik ette näha, kuidas teised osapooled selle kuu jooksul arveid esitavad. Teiselt poolt jäävad arved, juhul kui riik ei ole veel finantseerimist alustanud, tasumata. Samuti tekivad probleemid eraldatud, kuid kasutamata jäävate investeeringutega. On olemas ka oht – tellida projekt, mis kas aja jooksul vananeb või ei alustatagi projekteeritud objekti ehitust. Valla eelarve ja selle täitmise tulude ja kulude struktuur 2003. a oli järgmine: Tuhandetes kroonides Kulud tegevusalade järgi Täpsustatud eelarve Osatähtsus Täitmine seisuga 31.12.2003 Osatähtsus Tulud Füüsilise isiku tulumaks 21 964,0 40,61% 22 284,3 42,08% Maamaks 2 928,4 5,41% 2 928,4 5,53% Reklaamimaks 3,8 0,01% 3,8 0,01% Riigilõivud 91,8 0,17% 97,5 0,18% Laekumised majandustegevusest 1 126,3 2,08% 1 145,9 2,16% Muu kaupade ja teenuste müük 528,4 0,98% 534,8 1,01% Varade müük 37,0 0,07% 37,0 0,07% Tulud varadelt 231,5 0,43% 233,0 0,44% Toetused riigilt jooksvateks kuludeks 2 527,7 4,67% 2 524,2 4,77% Tasandusfond 16 986,2 31,41% 16 986,2 32,08% Toetused riigilt investeeringuteks 5 170,0 9,56% 4 737,7 8,95% Eraldised teistelt KOV 395,2 0,73% 405,1 0,76% Muud toetused 998,9 1,85% 998,9 1,89% Muud tulud 25,3 0,05% 25,3 0,05% Finantsvarade vähenemine 15,6 0,03% 13,0 0,02% Aasta alguse jääk 1 049,4 1,94% 0,00% KOKKU 54 079,5 100,00% 52 955,1 100,00% Kohila valla eelarve ja investeeringute plaani täitmine 2003. a oli küllaltki edukas. Tulude laekumisega probleeme ei esinenud, peamine töö oli suunatud kavandatud tegevuste elluviimisele Tuhandetes kroonides Kulud tegevusalade järgi Täpsustatud eelarve Osatähtsus Täitmine seisuga 31.12.2003 Osatähtsus Finantsvarade suurenemine 42,7 0,08% 23,0 0,04% Kohustuste vähenemine 3 037,4 5,62% 3 037,4 5,76% Personalikulud 21 474,4 39,71% 21 412,1 40,59% Majandamiskulud 12 940,5 23,93% 12 507,6 23,71% Eraldised 7 124,1 13,17% 6 954,1 13,18% Põhivarade soetamine 2 960,8 5,47% 2 990,9 5,67% Põhivarade renoveerimine 6 107,3 11,29% 5 539,1 10,50% Immateriaalsete põhivarade soetamine 22,6 0,04% 22,6 0,04% Intressikulud 261,2 0,48% 260,9 0,49% Reservfond 108,5 0,20% Muud 1,0 0,00% KOKKU 54 079,5 100,00% 52 748,7 100,00% Kulutusi materiaalsete põhivarade soetamiseks ja renoveerimiseks on võimalik suurendada personali- ja majandamiskulude kokkuhoiuga. Tuhandetes kroonides Kulud tegevusalade järgi Täpsustatud eelarve Osatähtsus Täitmine seisuga 31.12.2003 Osatähtsus Laenutegevus 3 080,1 5,70% 3 060,4 5,80% Üldised valitsussektori teenused 5 046,8 9,33% 4 848,8 9,19% Riigikaitse 15,0 0,03% 0,00% Avalik kord ja julgeolek 125,9 0,23% 118,4 0,22% Majandus 3 909,6 7,23% 3 842,8 7,29% Keskkonnakaitse 1 401,8 2,59% 1 244,6 2,36% Elamu- ja kommunaalmajandus 1 734,5 3,21% 1 601,4 3,04% Tervishoid 27,8 0,05% 25,3 0,05% Vaba aeg, kultuur ja religioon 6 794,7 12,56% 6 672,1 12,65% Haridus 28 128,2 52,01% 27 636,8 52,39% Sotsiaalne kaitse 3 815,1 7,05% 3 698,1 7,01% KOKKU 54 079,5 100,00% 52 748,7 100,00% Kuna 2003. a maksti välja suures mahus koondamistasusid (670,0 tuhat kr), siis 2004. a eelarves vähenevad kulutused üldistele valitsussektori teenustele. Personalikuludest moodustab see 3%. Tulude ülekaal kuludest 206,4 6. Investeeringud 1997…2003. a Kohila valla investeeringud 1997.–2002. a Aasta Objekt Tegevusala Investeeringu maksumus (tuhat krooni) sh riigieelarve vahendid (tuhat krooni) 1997 Sõiduauto «Suzuki» ost Üldvalitsemine 186 Hageri Rahvamaja kapitaalremont Kultuur 49 Prillimäe kanalisatsioonitrassi kapitaalremont Veemajandus 49 Prillimäe pumbajaama ost Veemajandus 50 kokku 334 1998 Hageri Rahvamaja rekonstrueerimine Kultuur 2651 Hageri vabaõhulava ehitus Kultuur 26 Jaanilinna maaüksuse ost Kultuur 40 Hageri Hooldekodu ehitus Sotsiaal- hoolekanne 2922 2922 Masti küla tänavavalgustuse ehitus Heakord 20 Rabivere puurkaevu ost Veemajandus 4 Prillimäe kanalisatsioonitrassi kapitaalremont Veemajandus 27 Hageri veetrassi ehitus Veemajandus 169 Prillimäe kanalisatsiooni ehituse projekt Veemajandus 42 Kokku 5901 2922 1999 Hageri Hooldekodu ehitus Sotsiaalhoolekanne 2000 2000 Sutlema mõisa väravahoone restaureerimine Muinsuskaitse 347 *247 Pahkla küla tänavavalgustuse ehitus Heakord 6 Salutaguse poe tänavavalgustuse ehitus Heakord 13 Salutaguse tänavavalgustuse ehitus Heakord 13 Masti küla tänava kapitaalremont Vallateede korrashoid 49 42 Lümandu küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 119 100 Rabivere Suure küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 36 30 Mälivere küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 119 100 Hageri veetrassi ehituse projekt Veemajandus 13 Kokku 2715 2519 2000 Sutlema mõisa väravahoone restaureerimine Kultuur 185 *155 Prillimäe LPK «Põnnipere» kapitaalremont Haridus 198 Prillimäe LPK «Põnnipere» juurdeehituse projekt Haridus 35 Hageri Lasteaed-Algkooli spordiväljaku ehitus Haridus 77 Hageri kooli ehituse projekt Haridus 15 Hageri Rahvamaja lasteaia osa kapitaalremont Kultuur 80 Pahkla palvemaja kapitaalremont Kultuur 72 Hageri tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 104 Adila tänavavalgustuse ehitus Heakord 19 Hageri kalmistu piirdeaia kapitaalremont Heakord 15 Lohu silla ehituse projekt Vallateede korrashoid 20 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 181 Salutaguse kanalisatsiooni kapitaalremont Veemajandus 388 Salutaguse veetrassi (1 km) ehitus Veemajandus 39 Prillimäe veemajandus kapitaalremont. Veemajandus 93 Hageri veetrassi ehituse projekt Veemajandus 19 Kokku 1540 155 2001 Prillimäe lasteaed ehitus Hageri algkooli väliskanalisatsioon Hageri Lasteaed-Algkooli spordiväljaku ehitus Spordiväljakud Haridus Haridus Haridus Kultuur 1034 380 12 12 Tänavavalgustuse ehitus Asfaltplatsi ehitus Prillimäe Hageri Välisvõrgud Prillimäe lasteaia renoveerimine Hageri kalmistuaia renoveerimine Teede renoveerimine Prillimäe vesi ja kanalisatsioon renoveerimine Hageri Hooldekodu ehitus Prillimäe skaudikodu küttesüsteem Majandus Majandus Majandus Haridus Majandus Vallateede korrashoid Veemajandus Sotsiaalhoolekanne Riigikaitse KOKKU 39 16 56 211 38 166 26 3000 30 5020 8 3000 30 3038 2002 Prillimäe lasteaia kap. remont Hageri kalmistuaia renoveerimine Teede renoveerimine Prillimäe vesivarustuse renoveerimine Hageri kooli ehitus Hageri vabaõhulava ehitus Spordiväljakute ehitus Masti küla tänavavalgustuse ehitus Teede ehitus(Hageri kool) Sutlema veemajanduse ehitus ISPA projekt(ettemaks) Kohila Gümnaasiumi söökla inventar Haridus Majandus Vallateede korrashoid Veemajandus Haridus Kultuur Kultuur Majandus Vallateede korrashoid Veemajandus Veemajandus Haridus KOKKU 53 60 371 73 4778 40 2 70 250 73 30 250 6050 10 270 1309 250 1839 Kohila valla investeeringud 2003. a Aasta Objekt Tegevusala Investeeringu maksumus (tuhat krooni) sh riigieelarve vahendid (tuhat krooni) 2003 Kohila Gümnaasiumi saali ja abiruumide renoveerimine Hageri koolihoone ehitustööd Prillimäe lasteaed renoveerimistööd Sutlema lasteaed renoveerimistööd Kohila lasteaed Männi renoveerimistööd Kohila spordihoone ehitus Keskväljaku renoveerimine Loone linnuse silla ehitus Kohila silla kõnniteede ehitus Tohisoo kruusatee renoveerimine Aiandi tänava tee-ehitus Kohila bussiootepaviljon ehitus Tohisoo pargi rajatised Posti tänav 5a hoone renoveerimistööd Tänavavalgustuse ehitus Tänavavalgustuse renoveerimine Prillimäe puhastusseade renoveerimistööd Kohila alevi sotsiaalkorterite renoveerimistööd Inventari soetamine (materiaalse põhivara hulka kuuluvad esemed) Haridus Haridus Haridus Haridus Kultuur Teed Teed Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus KOKKU Haridus Kultuur Majandus Vallavalitsus KOKKU 3327 16 107 37 310 1314 666 210 112 25 98 65 64 624 278 179 50 165 7647 547 145 88 103 883 2526 1314 664 96 247 4847 137 137 Kohila alevi investeeringud 1997.–2000. a Aasta Objekt Tegevusala Investeeringu maksumus (tuhat krooni) sh riigieelarve vahendid (tuhat krooni) 1997 Lasteaed «Männi» 6 ukseplokki Haridus 21 Lasteaed «Sipsik» katuse remont Haridus 36,7 Gümnaasiumi soojussõlme rekonstrueerimine Haridus 227 Alevivalitsuse sõiduauto soetus Valitsemine 91,3 Perearstiruumide rekonstrueerimine Tervishoid 340,2 Kokku 716,2 1998 Gümnaasiumi 6 tualettruumi rekonstrueerimine Haridus 532,8 Kokku 532,8 1999 Apteegi ruumide rekonstrueerimine Tervishoid 302,4 Lasteaed «Männi» katuse kapitaalremont Haridus 130,8 Koolituskeskuse hoone rekonstrueerimine Haridus 3421,9 2800,0 Tänavate kapitaalremont Majandus 216 216,0 Soojustrasside rekonstrueerimine Majandus 559,6 Kokku 4630,7 3016,0 2000 Gümnaasiumi akende vahetus Haridus 607,7 Alevivalitsuse veetrassi ja kogumiskaevu ehitus Valitsemine 80,0 Tänavate kapitaalremont Majandus 308,8 Tänavavalgustusliinide ehitus Majandus 135,9 Vabrikusilla ost Majandus 12,6 Soojatrasside rekonstrueerimine Majandus 89,6 Kokku 1234,6 2001 Gümnaasiumi uste ja akende vahetus Lasteaed Männi renoveerimine Vabaduse 3 hoone renoveerimine Kanalisatsiooni trassi ehitus Jõe tn. Tänavavalgustusliinide ehitus Tänavavalgustusliinide renoveerimine Tänavate ehitus Tänavate renoveerimine Kiirabiauto liisingumaksed Haridus Haridus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Tervishoid KOKKU 564,3 1490,8 179,6 20,6 110,9 34,2 104 674,8 170,7 3349,9 700 179,6 170,7 1050,3 2002 Gümnaasiumi õppekorpuse renoveerimine Spordihoone ehitus Kiirabiauto liisingumaksed Tänavavalgustusliinide ehitus Tänavavalgustusliinide renoveerimine Tänavate (kõnniteed, parkeplatsid) ehitus Tänavate renoveerimine Tohisoo pargi ehitus Posti 5a katuse renoveerimine Haridus Kultuur ja vaba aeg Tervishoid Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus Majandus KOKKU 5510 1105 75 713 83 331 299 24 96 121 8357 4854 1000 5854 Kohila valla kavandatud investeeringud 2001.–2003. a 2001 Prillimäe lasteaia juurdeehitus Haridus 1100 Hageri algkooli ehitus (veevarustus) Haridus 400 Hageri muuseumi kapitaalremont Kultuur 15 Spordiväljakute ehitus Sport ja puhkus 10 Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine Heakord 10 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 60 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 150 150 Prillimäe veemajanduse kapitaalremont Veemajandus 49 Kokku 1 794 150 2002 Hageri algkooli ehitus Haridus 3 600 2 000 Hageri muuseum Kultuur 30 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 50 Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine Heakord 50 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 200 200 Prillimäe veemajanduse kapitaalremont Veemajandus 200 200 Kokku 4 130 2 400 2003 Hageri Muuseumi kapitaalremont Kultuur 30 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 40 Loone linnuse silla ehitus Vallateede korrashoid 150 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 200 200 Veemajanduse investeeringud Veemajandus 500 400 Kokku 920 600 Kohila alevi kavandatud investeeringud 2001.–2003. a 2001 Lasteaia soojustamine (projekt ja renoveerimine) Haridus 1 400 700 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 500 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi rekonstrueerimine Majandus 385 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 2 000 2 000 Teede ja platside kapitaalremont (sh raudtee ülesõit) Majandus 1 000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerim, sauna katus) Majandus 235 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 615 kokku 6 135 2 700 2002 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 3 000 2 500 Gümnaasiumi spordikompleksi projekt ja ehitus Haridus 2 000 1 500 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi renoveerimine Majandus 2 450 1 500 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 6 500 6 000 Teede ja platside kapitaalremont (sh raudtee ülesõit) Majandus 1 000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerim) Majandus 300 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 600 KOKKU 15 850 11 500 2003 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 3 500 3 000 Gümnaasiumi spordikompleksi projekt ja ehitus Haridus 12 000 10 000 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi renoveerimine Majandus 10 500 10 000 Raamatukogu ruumide lahenduse leidmine 3 200 3 000 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 1 000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerim) Majandus 500 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 300 KOKKU 31 000 26 000