Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määruse nr 12 "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid" muutmine — RTL, 41, 694

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) § 71 lõike 3, § 79 lõike 1, § 85 1 lõike 2 ja § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määruses nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» (RTL 2002, 80, 1236; 112, 1623; 2003, 3, 36; 39, 577) tehakse järgmised muudatused: 1.1. Lisa 1 «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil»: 1.1.1. I peatüki «Üldosa»: 1) punkt 2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.4. A-tsoon – hõlmab kõiki Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriike, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmeid ning riike, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i Üldiste Laenukokkulepete (GAB – General Agreements to Borrow) alusel. Riike, mis on restruktureerinud oma välisvõla, ei käsitleta viie aasta jooksul A-tsooni riikidena alates restruktureerimise kokkuleppe soovi avaldamisest riigi poolt.»; 2) punkt 2.14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.14. Kauplemisportfell (trading book) – koosneb järgnevatest positsioonidest: 1) Finantsinstrumentide, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisinstrumentide positsioonid, mida hoitakse edasimüügiks või mis on omandatud eesmärgiga saada kasu lühiajaliselt tegelikelt või oodatavatelt ostu- ja müügihinna erinevustelt või muudelt hinna või intressimäära muutustelt, samuti finantsinstrumentide, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisinstrumentide positsioonid, mis tekivad klientidele maaklerteenuse osutamise käigus (matched principal broking) ja kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide riskide maandamiseks ( hedging) omandatud positsioonid. 2) Riskile avatud positsioonid, mis tulenevad lõpetamata ülekannetest, reguleerimata ülekannetest ja börsivälistest (OTC) tuletisinstrumentidest, käesoleva punkti alapunkti 1 alusel kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel baseeruvatest repolepingutest (repurchase) ja väärtpaberite ning kaupade laenuks andmisest, vastavalt käesoleva juhendi VII ja VIII peatükis toodud käsitlusele. 3) Positsioonid kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasude, intresside, dividendide ja börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide tagatissummade kujul.»; 3) punkt 2.14.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2.14.1. Finantsinspektsioon eelneval kirjalikul nõusolekul võib kauplemisportfelli koosseisu arvata pöördrepo lepingutest ja väärtpaberite ning kaupade laenuks võtmisest tulenevaid positsioone.»; 4) peatükki täiendatakse punktiga 2.14.2 järgmises sõnastuses: « 2.14.2. Finantsinspektsioon annab käesoleva peatüki punktis 2.14.1 nimetatud nõusoleku juhul, kui üheaegselt on täidetud tingimused a, b, ja d või c ja d: a) positsioone hinnatakse igapäevaselt turuhinnas (mark to market); b) leping annab krediidiasutusele õiguse nõuete automaatseks ja koheseks tasaarveldamiseks kliendipoolsete nõuete arvel, kui viimane ei täida oma kohustusi; c) kõnealune leping on sõlmitud mõlema osapoole peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames; d) kõnealuseid lepinguid kasutatakse ainult aktsepteeritud ja sobivatel eesmärkidel ning välistatakse näilised tehingud.»; 5) punktides 2.15 ja 2.16 asendatakse sõna «portfolio » sõnaga «book»; 6) punkti 2.20 täiendatakse sõnadega «ning Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency).»; 7) punkt 2.24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2.24. Pöördrepo (reverse repurchase) lepingud – lepingud, mille alusel: 1) aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused; 2) alapunktis 1 nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle; 3) aruandev krediidiasutus on kohustatud alapunktis 1 nimetatud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma; 4) lepingus on sätestatud keeld alapunktis 1 nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile. Pöördrepo leping loetakse sõlmituks peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames, juhul kui väärtpaberite või kauba müüja on A-tsooni krediidiasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisühing, A-tsooni kuuluva kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui tehing on sõlmitud tunnustatud börsi kaudu.»; 8) punkt 2.25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.25. Repo (repurchase) lepingud – lepingud, mille alusel: 1) aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused; 2) alapunktis 1 nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle; 3) aruandev krediidiasutus on kohustatud alapunktis 1 nimetatud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma; 4) lepingus on sätestatud keeld alapunktis 1 nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile.»; 9) punkti 2.35 täiendatakse järgmise lausega: «Väärtpaberite või kauba laenuks võtmise leping loetakse sõlmituks peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames juhul, kui laenuandja on A-tsooni krediidiasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisühing, A-tsooni kuuluva kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing, või kui tehing on sõlmitud tunnustatud börsi kaudu.»; 10) peatükki täiendatakse punktiga 2.36 järgmises sõnastuses: « 2.36. Positsioon – nõuete või kohustuste suurus teatud väärtpaberis, kaubas või valuutas.»; 11) peatükki täiendatakse punktiga 2.37 järgmises sõnastuses: « 2.37. Pikk positsioon – positsioon, mis väljendab õigust või kohustust saada makse, väärtpaber või muu vara.»; 12) peatükki täiendatakse punktiga 2.38 järgmises sõnastuses: « 2.38. Lühike positsioon – positsioon, mis väljendab õigust või kohustust teostada makse või üle anda väärtpaber või muu vara.»; 13) peatükki täiendatakse punktiga 2.39 järgmises sõnastuses: « 2.39. Riskile avatud positsioon (exposure) – maksimaalne kahjum, mis võib tekkida vara realiseerimisel, bilansiväliste kohustuste täitmisel või juhul, kui tehingu teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi.»; 14) peatükki täiendatakse punktiga 2.40 järgmises sõnastuses: « 2.40. Kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud – äriühingud, mis on saanud pädevalt organilt tegevusloa peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevusena osutada investeerimisteenuseid või hoida kliendi jaoks väärtpabereid ning on kohustatud täitma Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis nr 93/6/EMÜ (täiendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega nr 98/31/EÜ, nr 98/33/EÜ ja nr 2002/87/EÜ) (edaspidi direktiiv nr 93/6/EMÜ) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2000/12/EÜ (täiendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega nr 2000/28/EÜ ja nr 2002/87/EÜ) (edaspidi direktiiv nr 2000/12/EÜ) toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid.»; 15) peatükki täiendatakse punktiga 2.41 järgmises sõnastuses: « 2.41. Pädev asutus – ametiasutus, mis tema asukohariigi õiguse kohaselt on õigustatud teostama krediidiasutuste ja investeerimisühingute riiklikku finantsjärelevalvet.»; 16) punktis 3.1 jäetakse välja sõna «kauba-,» ja asendatakse sõnad «II ja III» sõnadega «II, III ja V»; 17) punkti 3.4 täiendatakse järgmise lausega: « Lühikesed ja pikad positsioonid summeeritakse arvestamata nende märke.» 1.1.2. II peatüki «Krediidirisk»: 1) punkti 2.2.1 alapunktides 4, 5 ja 8 asendatakse sõnad «Euroopa Liit» sõnadega «Euroopa Ühendused» vastavas käändes; 2) punkti 2.2.1 alapunktid 10, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 3) punkti 2.2.2 alapunktid 1 kuni 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Nõuded A-tsooni krediidiasutustele ja A-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele, v.a nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite koosseisu. 2) Nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni krediidiasutuste või A-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt. 3) Nõuded, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularahahoiuste või hoiusesertifikaatidega. 4) Nõuded Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuvatele investeerimisühingutele tingimusel, et need investeerimisühingud täidavad direktiivis nr 93/6/EMÜ ning direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid, v.a nõuded, mis kuuluvad nende investeerimisühingute omavahendite koosseisu.»; 4) punkti 2.2.2 alapunkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 10) Nõuded, mis on otseselt tagatud alapunktis 4 nimetatud investeerimisühingute poolt.»; 5) punkti 2.2.2 täiendatakse alapunktidega 12, 13, 14 ja 15 järgmises sõnastuses: « 12) Nõuded Eesti Haigekassale või Eesti Töötukassale. 13) Nõuded, mis on otseselt tagatud Eesti Haigekassa või Eesti Töötukassa poolt. 14) Nõuded Eesti valitusasutuste poolt hallatavatele asutustele ning nende poolt otseselt tagatud nõuded. 15) Nõuded alapunktis 14 nimetatud asutustega sarnaste A-tsooni riikide asutuste vastu ning selliste asutuste poolt otseselt tagatud nõuded.»; 6) punkti 2.2.3 alapunktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Nõuded B-tsooni krediidiasutustele ja B-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, v.a nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite koosseisu. 2) Nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni krediidiasutuste ja B-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta.»; 7) punkti 2.2.3 alapunktid 5 kuni 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) punkti 3.2.2.2 alapunkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) Vara müügitehingud Siia kuuluvad väärtpaberite või muu vara müügitehingud, millega kaasneb ostja õigus ostetud väärtpaberid või muu vara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus tagasi müüa ning mille puhul müüdud varad on krediidiasutuse bilansist eemaldatud. Tehingud tuleb näidata kas väärtpaberite või muu vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatavas tagasimüügihinnas. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks ostetud väärtpaberid või muu vara.»; 9) punkt 3.4.9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3.4.9. Kapitalinõude arvutamisel võib arvesse võtta selliseid lepingulise nettimisega hõlmatud instrumente (nt valuutakursside tuletisinstrumente lepingulise tähtajaga kuni 14 päeva, kirjutatud optsioone või muid sarnaseid bilansiväliseid instrumente), millelt kapitalinõuet krediidiriski arvutamiseks üldjuhul ei arvutata.»; 10) punkt 3.4.10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3.4.10. Käesoleva peatüki punktis 3.4.9 nimetatud lepingute käsitlus kapitalinõude arvutamisel peab olema järjepidev ning selle muutmine peab olema põhjendatud ja dokumenteeritud.»; 11) punktis 3.4.12.1.2 asendatakse sõnad «punktis 3.4.12.2.3» sõnadega «punktis 3.3.2.6». 1.1.3. III peatüki «Välisvaluutarisk» punkt 4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4.1. Välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad. Välisvaluutad Välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäär neto-omavahenditest %-ides B-tsooni riikide valuutad 5 A-tsooni riikide valuutad 15 1.1.4. IV peatükis «Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk» tehakse järgmised muudatused: 1) peatükki täiendatakse punktiga 1.3 järgmises sõnastuses: « 1.3. Kauplemisportfelli kuuluvatelt investeerimisfondide aktsiatelt ja osakutelt arvutatakse kapitalinõuded vastavalt käesoleva juhendi II peatükile.»; 2) punkt 2.2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.2.1. Futuure, forwardeid ja tuleviku kohustusi osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid käsitletakse pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsioonidena. Intressimääradel põhinevate tuletisinstrumentide puhul käsitletakse pika positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille krediidiasutus tulevikus kindlaksmääratud tähtajal saab ning lühikese positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille krediidiasutus tulevikus kindlaksmääratud tähtajal maksab.»; 3) peatükki täiendatakse punktiga 3.2.5 järgmises sõnastuses: « 3.2.5. Intressipositsiooni spetsiifilise riski arvestusse ei kaasata aruandva krediidiasutuse käes olevaid tema enda poolt emiteeritud võlainstrumente.»; 4) punkt 4.1.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4.1.6. Ühe turu (riigi) brutopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi lihtaktsiate positsioonide absoluutväärtused. Brutopositsiooni leidmisel ei võeta arvesse aktsiaindeksi futuure, mille alusvaraks on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid. Ühe turu (riigi) netopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi lihtaktsiate positsioonid arvestades märke.» 1.1.5. V peatüki «Kaubarisk»: 1) punkti 1.2 täiendatakse järgmise lausega: «Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks võib välja jätta positsioonid, mis tulenevad varude rahastamisega (stock financing ) seotud tehingutest, st tehingutest, kus füüsilised varud on müüdud forwardlepingu alusel ja rahastamise summa kuni väärtuspäevani ei muutu.»; 2) peatükki täiendatakse punktiga 1.5 järgmises sõnastuses: « 1.5. Juhul kui kauba või kauba tuletisinstrumendi lühikese positsiooni tähtaeg on varasem pika positsiooni tähtajast, peab krediidiasutus arvesse võtma ka võimaliku likviidsusriski.» 1.1.6. VI peatüki «Optsioonirisk»: 1) punkti 4.3.2 alapunktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlakiri, korrutatakse võlakirja turuhind vastava riskikaaluga käesoleva juhendi IV peatüki punktis 3.4 toodud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli veeru «Kaalud» alusel; 2) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on intressimäär, korrutatakse alusvara turuhind vastava eeldatava intressimäära muutusega käesoleva juhendi IV peatüki punktis 3.4 toodud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli veeru «Eeldatav intressimäära muutus» alusel;». 1.1.7. VIII peatüki «Kauplemisportfelli krediidirisk»: 1) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4. Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonid Kapitalinõue positsioonidelt, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasudest, intressidest, dividendidest ja börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide tagatissummadest, on 10% nende nõuete bilansilisest väärtusest. Tehingu teise poole riskikaal leitakse vastavalt käesoleva juhendi peatükile II.»; 2) peatükki täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5. Muud riskid Lisaks kauplemisportfelli krediidiriskile võivad käesolevas peatükis käsitletud instrumendid olla seotud intressi- ja aktsiapositsiooni riski, välisvaluuta ning kaubariskiga. Sel juhul tuleb leida kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks.» 1.1.8. X peatükis «Kapitalinõuete arvutamine konsolideeritud baasil» tehakse järgmised muudatused: 1) peatükki täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses: « 1.3. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja võib taotleda Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku tema vabastamiseks kapitalinõuete arvutamise kohustusest kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning krediidiriski katmiseks ühe, mitme või kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kauplemisportfellide suhtes. Finantsinspektsioon lähtub nõusoleku andmisel käesoleva juhendi I peatüki punktis 3.2 toodud vabastamistingimustest. 1.4. Kui krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on vastavalt käesoleva juhendi I peatüki punktile 3.1 saanud vabastuse kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning ülekande- ja krediidiriski katmiseks, kaasatakse tema kauplemisportfelli positsioonid kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva peatüki punktile 2.»; 2) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2. Krediidirisk, kauplemisportfelli ülekanderisk ja kauplemisportfelli krediidirisk Kapitalinõuded krediidiriski, kauplemisportfelli ülekanderiski ja kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks arvutatakse rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel vastavalt käesoleva juhendi II, VII ja VII peatükile.»; 3) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3. Välisvaluutarisk, kaubarisk, kauplemisportfelli intressi- ja aktsi apositsiooni risk 3.1. Kapitalinõue kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni riski ning välisvaluuta ja kaubariski katmiseks konsolideeritud baasil on krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute soolo baasil vastavalt käesoleva juhendi peatükkidele III kuni VI arvutatud kapitalinõuete summa. 3.2. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel kapitalinõude arvutamiseks välja jätta välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. 3.3. Käesoleva peatüki punktis 3.1 sätestatud kapitalinõuete arvutamisel võib krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute positsioone omavahel nettida järgmistel juhtudel: 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul, kui need äriühingud on krediidiasutused või investeerimisühingud, mis täidavad soolo baasil direktiivis nr 93/6/EMÜ ja direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid ning on tagatud grupisisene õiglane kapitali jaotus; 2) väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul, kui need äriühingud on krediidiasutused või kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud, mis täidavad soolo baasil direktiivis nr 93/6/EMÜ ja direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid ning nende asukoha riigis puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt takistada kapitali grupisisest liikumist.»; 4) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt « 4. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäärad 4.1. Välisvaluuta avatud netopositsioonid ei tohi ületada käesoleva juhendi III peatüki punktides 4.1 ja 4.2 toodud piirmäärasid. Piirmäärade jälgimiseks ja järgimiseks konsolideeritud baasil arvutatakse välisvaluutade avatud positsioonid vastavalt käesoleva juhendi III peatükile rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. 4.2. Välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks võetakse lühikese positsioonina arvesse konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus valuutas, milles see on fikseeritud. 4.3. Kui krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing kasutab kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks lihtsustatud meetodit vastavalt käesoleva juhendi VI peatüki punktile 2, kaasatakse välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välisvaluuta optsioonide turuväärtus. 4.4. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välja jätta konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid.»; 5) peatüki punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. 1.1.9. XI peatüki «Omavahendid ja kapitali adekvaatsuse arvutamine» punkti 10.1 täiendatakse järgmise tekstiga: « Kui investeeringud on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil, ei võeta kuni jooksva aruandeperioodi kasumi kaasamiseni (vastavalt käesoleva peatüki punktile 3.5) arvesse mahaarvatavatelt investeeringutelt jooksva aruandeperioodi algusest kuni aruandekuupäevani arvutatud kapitaliosaluse kasumit või kahjumit. Juhul kui krediidiasutusel on aruandeperioodil kahjum, võetakse kapitaliosaluse kasum ja kahjum mahaarvamiste tegemisel täies ulatuses arvesse.» 1.2. Lisa 2 «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil»: 1) punkti 1.7 alapunkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Vara liigi identifikaatorid: Sularaha ........................................................................................... 1 Nõuded keskpangale ....................................................................... 2 Nõuded krediidiasutustele ................................................................ 3 Nõuded klientidele ........................................................................... 4 Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ................................................ 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ........................................................ 6 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ........................................................ 7 Muud aktsiad ja osad ....................................................................... 8 Tuletisinstrumendid ........................................................................... 13 Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud ............................... 9 Muu vara ......................................................................................... 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud .................. 11»; 2) punkt 2.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, mis on Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 1.5) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil või vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi peatüki X punktis 3.3 toodud tingimustele netitud positsioonid.»; 3) punkti 2.7 alapunkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktile 3.3 netitud positsioonide puhul on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null).»; 4) punkti 2.7 alapunkti 6 täiendatakse järgmise lausega: «Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina.»; 5) punkti 2.7 alapunkti 7 täiendatakse järgmise lausega: «Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina.»; 6) punkt 3.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, mis on Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 1.5) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil või vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktis 3.3 toodud tingimustele netitud positsioonid.»; 7) punkti 3.7 alapunkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktile 3.3 netitud positsioonide puhul on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null).»; 8) punkti 3.7 alapunkti 5 täiendatakse järgmise lausega: «Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina.»; 9) punkti 3.7 alapunkti 6 täiendatakse järgmise lausega: «Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina.»; 10) punkt 5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5.2. Aruande valdkond Kaubariski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kaubapositsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute kaubapositsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva krediidiasutuse kaubapositsioone.»; 11) punkti 7.7 alapunktid 1, 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Tehingu liigi identifikaatorid: Reguleerimata ülekanne ................................................................................ 1 Repo tehing .................................................................................................. 2 Pöördrepo tehing ......................................................................................... 3 Börsiväline tuletisinstrument .......................................................................... 4 Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioon ...................... 5 2) Väärtus 1 Siin näidatakse reguleerimata ülekande puhul aruandvale krediidiasutusele või tema konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele võlgnetavate väärtpaberite või kaupade väärtus või raha, repo ja pöördrepo tehingute puhul tehingu aluseks olevate väärtpaberite turuväärtus, börsiväliste tuletisinstrumentide puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 3.3.2 kirjeldatud turuväärtuse meetodil arvutatud väärtus, kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonide puhul nõuete bilansiline väärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 3) Väärtus 2 Siin näidatakse repo ja pöördrepo tehingute puhul saadud raha või tagatise turuväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täiskroonidesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Reguleerimata ülekande, börsivälise tuletisinstrumendi ja kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsiooni puhul on väärtus 2 väärtuseks 0 (null).»; 12) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9. Valuutade avatud netopositsioonide aruanded 9.1. Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi valuuta-positsioonide aruanne 9.1.2. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks soolo baasil ja krediidiasutuse välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamiseks soolo ja konsolideeritud baasil vajalike andmete saamine. 9.1.3. Aruande valdkond Valuutakursi muutusest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (k.a positsioonid, mis on vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III ja X peatükile lubatud arvutamisel välja jätta), Eesti kroonides ning Euroopa Liidu eurodes fikseeritud bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused ja optsiooniriski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuse konsolideerimisgrupi positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 4.1 rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. 9.1.4. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Valuutade netopositsioonide aruande kood soolo baasil on 100, konsolideeritud baasil 1000. 9.1.5. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 9.1.6. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 9.1.7. Aruanderea struktuur 1) valuuta kood 2) sularaha 3) nõuded krediidiasutustele (neto) 4) nõuded klientidele (neto) 5) väärtpaberid 6) muu vara (k.a nõuded keskpankadele) 7) vara kokku 8) võlad krediidiasutustele 9) nõudmiseni hoiused 10) tähtajalised hoiused 11) muud kohustused 12) kohustused kokku 13) forward-ostutehingud 14) forward-müügitehingud 15) futuuri-ostutehingud 16) futuuri-müügitehingud 17) vahetustehingud – ost 18) vahetustehingud – müük 19) saadud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 20) antud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 21) muud bilansivälised nõuded 22) muud bilansivälised kohustused 23) kirjutatud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 24) kirjutatud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 25) ostetud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 26) ostetud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 27) kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid 28) netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks 29) investeeringud 30) väljajäetavad kattepositsioonid 31) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud ostuoptsioonide turuväärtus 32) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud müügioptsioonide turuväärtus 33) netopositsioon piirmäärade jälgimiseks 9.1.8. Aruanderea struktuuri seletus 1) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Välisvaluutad, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 2) – 26) Bilansiliste ja bilansiväliste nõuete ning kohustuste jäägid esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Nõuete ja kohustuste jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Aruanderea kirjetel 23–26 näidatakse optsioonid, millelt kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 4. 27) Kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid Siin näidatakse kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punkti 2.5 alapunktile 1 ja punktile 5.3 vastavad positsioonid, mille väljajätmiseks avatud netopositsiooni arvutamisel on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Konsolideeritud baasil on kapitalinõude arvutamisel väljajäetavate positsioonide väärtus 0 (null). 28) Netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks näidatakse vastavalt aruandereal näidatud valuuta koodile. 29) Investeeringud Soolo baasil näidatakse siin aruandva krediidiasutuse osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida ei võeta arvesse piirmäärade arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punktile 4.4. Konsolideeritud baasil näidatakse siin rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 4.2. 30) Väljajäetavad kattepositsioonid Soolo baasil näidatakse siin välisvaluutariski katteks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punktile 4.5, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Konsolideeritud baasil näidatakse siin välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 4.4, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Sellel aruanderea kirjel näidatakse ainult need väljajäetavad kattepositsioonid, mida ei ole näidatud aruanderea kirjel 27. 31) – 32) Siin näidatakse välisvaluutaga seotud optsioonid, millele kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse lihtsustatud meetodil vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 2. Optsioonid näidatakse turuväärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui kapitalinõuet välisvaluuta optsioonide optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil, on identifikaatori väärtus 0 (null). 33) Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks saadakse, kui aruanderea kirjel 28 näidatud netopositsioonile lisatakse aruanderea kirjetel 29–32 näidatud positsioonid. 9.2. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute valuutapositsioonide aruanne 9.2.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks konsolideeritud baasil vajalike andmete saamine. 9.2.2. Aruande valdkond Valuutakursi muutusest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (k.a positsioonid, mis on vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatükile lubatud arvutamisel välja jätta), Eesti kroonides ning Euroopa Liidu eurodes fikseeritud bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused ja optsiooniriski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Aruandes näidatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute (sh aruandva krediidiasutuse) valuutapositsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise X peatüki punktile 3.1 või vastavalt sama peatüki punktis 3.3 toodud tingimustele netitud valuutapositsioonid. 9.2.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute valuutade netopositsioonide aruande kood on 1100. 9.2.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. 9.2.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 9.2.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) valuuta kood 3) pikk positsioon 4) lühike positsioon 5) väljajäetavad kattepositsioonid 6) netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks 9.2.7 Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Siin näidatakse selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kellele aruandereal näidatud valuutapositsioon kuulub. Nende äriühingute puhul, kelle valuutapositsioonide arvutamisel on kasutatud nettimist vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3, on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Välisvaluutad, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 3) Pikk positsioon Siin näidatakse bilansiliste ja bilansiväliste nõuete jääk kokku aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. Nõuete jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 4) Lühike positsioon Siin näidatakse bilansiliste ja bilansiväliste kohustuste jääk kokku aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. Kohustuste jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Väljajäetavad kattepositsioonid Siin näidatakse välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 4.4, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. 6) Netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks näidatakse vastavalt aruandereal näidatud valuuta koodile.» 1.3. Lisa 3 «Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil»: 1) punktis 1.4 asendatakse sõna «toodus» sõnaga «toodud»; 2) punkt 3.1 alapunktis 3 asendatakse sõnad «lisas II» sõnadega «lisas I»; 3) punktis 3.3.3 asendatakse sõnad «V ja VI peatükis» sõnadega «VII ja VIII peatükis»; 4) punkti 5.2.1 alapunktides 3, 4 ja 7 asendatakse sõnad «Euroopa Liit» sõnadega «Euroopa Ühendused» vastavas käändes; 5) punkti 5.2.1 alapunktid 9, 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 6) punktis 5.2.5 asendatakse sõnad «Euroopa Liidu liikmesriikide» sõnadega «Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide». 2. Määrus jõustub 1. mail 2004. aastal, v.a määruse punkti 1.1.4 alapunkt 4 ning määruse punktid 1.1.6, 1.1.7, 1.1.8 ja 1.2, mis jõustuvad 1. juulil 2004. aastal. President Vahur KRAFT