Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Haldusleping rakendusüksuse ülesannete täitmiseks — RTL, 41, 695

Tallinn, 5. aprill 2004. a nr 1-1-10/27 EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, keda esindab minister Meelis Atonen, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) kohaselt määratud täitma arengukava meetmete nr 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi RAKENDUSASUTUS), ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90006006, keda esindab juhatuse esimees Tea Varrak, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel, ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt määratud täitma arengukava meetmete nr 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 rakendusüksuse ülesandeid (edaspidi RAKENDUSÜKSUS) keda edaspidi nimetatakse eraldi: POOL, või koos: POOLED, sõlmivad struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) § 14 lõike 2 alusel käesoleva halduslepingu, edaspidi nimetatud: LEPING 1. LEPINGU eesmärk ja objekt 1.1. LEPINGU eesmärgiks on reguleerida POOLTE õigusi ja kohustusi seoses struktuuritoetuse seaduse alusel jagatavate toetuste vahendamisega. 1.2. LEPINGU objektiks on RAKENDUSÜKSUSELE haldusülesannete täitmise üleandmine struktuuritoetuse seaduse mõttes «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetmete 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4, edaspidi koos nimetatud MEETMED, eraldi üksikuna MEEDE, raames. 1.3. RAKENDUSASUTUS ja RAKENDUSÜKSUS juhinduvad LEPINGU objektiks olevate haldusülesannete üleandmisel ja täitmisel struktuuritoetuse seadusest, halduskoostöö seadusest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest MEETME ja MEETME OSA tingimuste kohta ning teistest asjaomastest õigusaktidest. 1.4. RAKENDUSÜKSUS täidab LEPINGU objektiks olevaid haldusülesandeid järgnevalt loetletud MEETMETE ja MEETME OSADE raames: 1.4.1. MEEDE 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks»: 1.4.1.1. MEETME 1.2 OSA «Koolitustoetus»; 1.4.2. MEEDE 2.1 «Ettevõtete arengu toetamine»: 1.4.2.1. MEETME 2.1 OSA «Alustavate ettevõtete starditoetus»; 1.4.2.2. MEETME 2.1 OSA «Nõustamistoetus»; 1.4.2.3. MEETME 2.1 OSA «Ekspordiplaani programm»; 1.4.3. MEEDE 2.2 «Ettevõtete infrastruktuuri arendamise toetamine»: 1.4.3.1. MEETME 2.2 OSA «Ettevõtete infrastruktuuri arendamise toetamine»; 1.4.4. MEEDE 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine»: 1.4.4.1. MEETME 2.3 OSA «SPINNO programm»; 1.4.4.2. MEETME 2.3 OSA «Tehnoloogia arenduskeskuste programm»; 1.4.4.3. MEETME 2.3 OSA «Suuremahuliste teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringute programm»; 1.4.4.4. MEETME 2.3 OSA «Inkubaatorite toetamine»; 1.4.4.5. MEETME 2.3 OSA «Teadus- ja arendustegevuse toetamine»; 1.4.4.6. MEETME 2.3 OSA «Ettevõtete innovatsiooniteadlikkuse toetamine»; 1.4.5. MEEDE 2.4 «Turismi arendamine»: 1.4.5.1. MEETME 2.4 OSA «Turismi tootearenduse ja turunduse toetamine»; 1.4.5.2. MEETME 2.4 OSA «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine». 1.5. RAKENDUSASUTUS annab RAKENDUSÜKSUSELE MEETME OSADE «Koolitustoetus», «Alustavate ettevõtete starditoetus», «Nõustamistoetus», «Ekspordiplaani programm», «Ettevõtete infrastruktuuri arendamise toetamine», «SPINNO programm», «Tehnoloogia arenduskeskuste programm», «Suuremahuliste teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringute programm», «Inkubaatorite toetamine», «Teadus- ja arendustegevuse toetamine» ja «Turismi tootearenduse ja turunduse toetamine» rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: 1.5.1. toetuse taotluse vastuvõtmine, registreerimine ja menetlemine, sealhulgas taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine; taotluse menetlemise algatamatajätmise ja taotluse läbivaatamata tagastamise otsuse tegemine; taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemine; 1.5.2. avalikkuse teavitamine MEETMETEST JA MEETME OSADEST ning taotlejate nõustamine toetuse taotlemisel; 1.5.3. rahuldatud taotluste rahastamise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja nende makseasutusele edastamine; 1.5.4. taotluse rahuldamise otsuse täitmise kontrollimine ja otsusest tulenevate nõuete esitamine teotuse saajale; 1.5.5. riikliku järelevalve teostamise korra kehtestamine ja riikliku järelevalve teostamine toetuse saaja juures; 1.5.6. kuludokumentide audit; 1.5.7. toetuse aruandluse jaoks andmete esitamine; 1.5.8. andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 1.5.9. toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ning vajadusel toetuse tagasinõudmine toetuse saajalt; 1.5.10. RAKENDUSÜKSUS täidab teisi talle õigusaktidega pandud korraldus-, makse- ja rakendusasutuse ning rakendusüksuse ülesandeid. 1.6. RAKENDUSASUTUS annab RAKENDUSÜKSUSELE MEETME OSA «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: LEPINGU vastavas lisas nimetatud tegevuste elluviimine, toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja nende makseasutusele edastamine, avalikkuse teavitamine MEETME OSAST ning LEPINGU punktides 1.5.6 kuni 1.5.8 ja 1.5.10 nimetatud ülesanded. MEETME OSA «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tegevuskava on LEPINGULE lisatud. 1.7. RAKENDUSASUTUS annab RAKENDUSÜKSUSELE MEETME OSA «Ettevõtete innovatsiooniteadlikkuse toetamine» rakendamiseks üle haldusülesanded vastavalt LEPINGU vastavas lisas toodud tegevuskavale. Tegevuskava lisatakse LEPINGULE pärast MEETME OSA tingimuste kehtestamist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt. 1.8. LEPINGU objektiks olevate RAKENDUSÜKSUSE haldusülesannete täitmiseks eraldatakse rahalised vahendid vastavalt vastava aasta riigieelarve seadusele, mille kohta koostatakse igal aastal eraldi kokkulepe, mis vormistatakse LEPINGU lisana. Seaduses «2004. aasta riigieelarve» (RT I 2004, 1, 1) on RAKENDUSÜKSUSELE ette nähtud 505 305 560,00 krooni, sealhulgas välisabivahendite arvel 310 173 670,00 krooni ning välisabiprojektide kaasfinantseerimiseks 115 131 890,00 krooni. Käesoleva LEPINGU objektiks olevate haldusülesannete täitmiseks on RAKENDUSÜKSUSELE ette nähtud 412 781 560,00 krooni, sealhulgas välisabivahendite arvel 310 173 670,00 krooni ning välisabiprojektide kaasfinantseerimiseks 102 607 890,00 krooni, edaspidi nimetatud ERALDIS, mille eraldamine toimub LEPINGU alusel. 1.9. RAKENDUSÜKSUSE tegevuse tervikliku hindamise aluseks on RAKENDUSÜKSUSE ja RAKENDUSASUTUSE koostöös väljatöötatav iga-aastane RAKENDUSÜKSUSE tegevuskava. Tegevuskava koostamine ning RAKENDUSÜKSUSE tegevuse hindamine on reguleeritud POOLTE vahelise riigieelarvelise eraldise kasutamise lepinguga. 1.10. LEPINGU lisad, milleks on eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE rakendamiseks (lisa 1), kaasfinantseerimise ajakava (lisa 2), MEETME 2.4 OSA «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tegevuskava (lisa 3), seireindikaatorite loetelu (lisa 4), ning RAKENDUSÜKSUSE tegevus- ja finantsaruandele esitatavate nõuete loetelu (lisa 5) moodustavad LEPINGU lahutamatu osa. 2. POOLTE üldised õigused ja kohustused haldusülesannete täitmisel 2.1. RAKENDUSASUTUSE õigused ja kohustused 2.1.1. RAKENDUSASUTUSEL on õigus teostada riiklikku järelevalvet RAKENDUSÜKSUSE tegevuste üle haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 2.1.2. RAKENDUSASUTUSEL on õigus auditeerida RAKENDUSÜKSUSE tegevust haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 2.1.3. RAKENDUSASUTUS kohustub taotlema RAKENDUSÜKSUSELE haldusülesannete täitmiseks struktuuritoetuse tehnilise abi vahendeid vastavalt LEPINGU lisas 1 olevale eelarvele. 2.1.4. RAKENDUSASUTUS kohustub kaasama RAKENDUSÜKSUST ettevõtluse toetamise poliitika, MEETMETE ja MEETME OSADE, nende rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite väljatöötamisse ning eelarve planeerimisse. 2.1.5. RAKENDUSASUTUS kohustub kaaluma RAKENDUSÜKSUSE poolt tehtud ettepanekuid MEETME või MEETME OSA rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid MEETME või MEETME OSA eelarve muutmiseks. 2.2. RAKENDUSÜKSUSE õigused ja kohustused 2.2.1. RAKENDUSÜKSUSEL on õigus kasutada ERALDIST MEETMETE JA MEETME OSADE rakendamiseks vastavalt õigusaktidele, LEPINGULE ja selle lisadele. 2.2.2. RAKENDUSÜKSUSEL on õigus teha RAKENDUSASUTUSELE ettepanekuid MEETME või MEETME OSA rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid MEETME või MEETME OSA eelarve muutmiseks. 2.2.3. RAKENDUSÜKSUS kohustub täitma LEPINGUS sätestatud haldusülesandeid vastavalt õigusaktidele, LEPINGULE ja selle lisadele. 2.2.4. RAKENDUSÜKSUS kohustub tegema koostööd RAKENDUSASUTUSEGA MEETMETE JA MEETME OSADE, nende rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite väljatöötamisel ning eelarve planeerimisel. 2.2.5. RAKENDUSÜKSUS on kohustatud viivitamatult informeerima RAKENDUSASUTUST olukorrast, kus talle pandud haldusülesannete täitmine osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad POOLED kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse LEPINGU täitmise eesmärgil ning sõlmivad vajadusel kokkuleppe LEPINGU muutmiseks, mis vormistatakse LEPINGU lisana. 2.2.6. RAKENDUSÜKSUSEL on kohustus tagada RAKENDUSASUTUSE audiitoritele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, samuti korraldada auditeerimise planeerimist ja aruandlust vastavalt õigusaktidele. 3. POOLTE õigused ja kohustused MEETMETE ja MEETME OSADE rakendamisel 3.1. Riiklik järelevalve struktuuritoetuse kasutamise üle 3.1.1. RAKENDUSÜKSUS tagab struktuuritoetuse kasutamise eesmärgipärasuse ning õigusaktidele ja LEPINGULE vastavuse. 3.1.2. RAKENDUSASUTUS vastutab riikliku järelevalve teostamise eest struktuuritoetuse kasutamise üle struktuuritoetuse seaduse mõttes ja kaasab RAKENDUSÜKSUSE riikliku järelevalve teostamisse. 3.1.3. Riikliku järelevalve teostamise korra toetuse saaja juures kehtestab RAKENDUSÜKSUS, kooskõlastades selle eelnevalt RAKENDUSASUTUSEGA. 3.1.4. RAKENDUSASUTUSE pädevuses on teha ettekirjutus struktuuritoetuse ebaõige kasutamise, edaspidi nimetatud rikkumine, lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. 3.1.5. RAKENDUSASUTUS toetub riikliku järelevalve teostamisel toetuse saaja üle ning riikliku järelevalve korras ettekirjutuste tegemisel toetuse saajale RAKENDUSÜKSUSE poolt teostatava riikliku järelevalve ja muu kontrolli tulemustele. 3.1.6. RAKENDUSÜKSUS dokumenteerib riikliku järelevalve ja muu kontrolli käigu ja tulemused ning korraldab dokumentide hoidmise ja säilitamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.1.7. RAKENDUSÜKSUS kajastab peamisi järeldusi riikliku järelevalve ja muu kontrolli läbiviimisest RAKENDUSÜKSUSE seirearuandes. 3.1.8. RAKENDUSÜKSUS kohustub viivitamatult teavitama RAKENDUSASUTUST kontrolli käigus avastatud puudustest ja rikkumistest, mis nõuavad riikliku järelevalve korras ettekirjutuse tegemist. Puuduse või rikkumisega on tegemist siis, kui struktuuritoetuse kasutamine on vastuolus kehtivate õigusaktide või toetuse andmise otsusega või LEPINGUGA või on tuvastatud asjaolusid, mis ohustavad struktuuritoetuse kasutamisele seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud kujul. 3.1.9. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE ettekirjutuse tegemiseks piisava ja vajaliku informatsiooni puuduse või rikkumise asjaoludest ning ettepaneku riikliku järelevalve korras tehtava ettekirjutuse kohta ettekirjutuse eelnõuna. 3.1.10. RAKENDUSASUTUS edastab RAKENDUSÜKSUSELE koopia tehtud ettekirjutusest. 3.1.11. RAKENDUSÜKSUS fikseerib rikkumised sõltumata rikkumise rahalisest väärtusest. Kõik avastatud rikkumised kajastatakse normide rikkumise aruandes vastavalt rahandusministri määrustele «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» ja «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.1.12. RAKENDUSÜKSUS ei teosta kontrolli valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. RAKENDUSÜKSUS teatab RAKENDUSASUTUSELE ja vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile juhuslikult riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et toetuse rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. 3.1.13. RAKENDUSÜKSUS kohustub kontrollima RAKENDUSASUTUSE poolt tehtud ettekirjutuse täitmist toetuse saaja juures. 3.1.14. RAKENDUSÜKSUS kohustub viivitamatult teavitama RAKENDUSASUTUST ettekirjutuse täitmisest või täitmata jätmisest. 3.1.15. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral teeb RAKENDUSÜKSUS otsuse toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise, osalise tagasinõudmise või tagasinõudmisest loobumise kohta vastavalt rahandusministri määrusele «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». RAKENDUSÜKSUS teavitab RAKENDUSASUTUST tehtud otsusest. 3.1.16. RAKENDUSASUTUSEL on mis tahes ajahetkel õigus teostada riiklikku järelevalvet RAKENDUSÜKSUSES ning viia läbi järgmisi kontrollitoiminguid: 3.1.16.1. kontrollida struktuuritoetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3.1.16.2. saada kirjalikke ja suulisi seletusi; 3.1.16.3. siseneda RAKENDUSÜKSUSELE etteteatamisel järelevalve teostamiseks RAKENDUSÜKSUSE või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on seotud struktuuritoetuse kasutamisega; 3.1.16.4. teostada RAKENDUSÜKSUSE kuludokumentide kontrolli ning veenduda, et struktuuritoetuse üle peetav raamatupidamisarvestus on eraldatud RAKENDUSÜKSUSE ülejäänud raamatupidamisest; 3.1.16.5. tuvastada, kas RAKENDUSÜKSUSES MEETMEID rakendatakse ning kas MEETMETE rakendamine toimub kooskõlas õigusaktide ja LEPINGUGA; 3.1.16.6. kontrollida RAKENDUSÜKSUSE poolt esitatud andmete või dokumentatsiooni vastavust originaaldokumentidele; 3.1.16.7. kontrollida RAKENDUSÜKSUSE maksekorraldusi ja pangaväljavõtteid; 3.1.16.8. tuvastada, kas RAKENDUSÜKSUSES on MEETME kulud selgelt MEETME rakendamisega seotud ning dokumentaalselt tõestatavad; 3.1.16.9. tuvastada, kas RAKENDUSÜKSUSE poolt tehtud kulutused on kooskõlas õigusaktide ja LEPINGUGA ning kas nad on mõistlikud; 3.1.16.10. tuvastada, kas RAKENDUSÜKSUSE poolt tehtud kulutused on abikõlblikud ning kulutused sooritatud selleks ettenähtud ajaperioodil; 3.1.16.11. tuvastada, kas MEETME raames hankeid tehes on RAKENDUSÜKSUS kasutanud nõutud hankemenetlust; 3.1.16.12. teha RAKENDUSÜKSUSELE riikliku järelevalve korras ettekirjutus; 3.1.16.13. kontrollida RAKENDUSÜKSUSELE tehtud ettekirjutuse täitmist, kui ettekirjutus on tehtud; 3.1.16.14. saada RAKENDUSÜKSUSELT informatsiooni abinõude kohta, mis on rakendatud rikkumiste edaspidiseks vältimiseks; 3.1.16.15. teha ettepanekuid muudatusteks struktuuritoetuse taotlemise ja kasutamise protseduurides; 3.1.16.16. tuvastada, kas RAKENDUSÜKSUS on teavitanud avalikkust ja potentsiaalseid taotlejaid MEETMETEST ja MEETME OSADEST. 3.1.17. RAKENDUSASUTUS ei teosta riiklikku järelevalvet valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. RAKENDUSASUTUS teatab vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile juhuslikult riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et MEETME rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. 3.1.18. Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse normide rikkumine, koostab RAKENDUSASUTUS RAKENDUSÜKSUSELE riikliku järelevalve korras ettekirjutuse. Avastatud rikkumised kajastatakse normide rikkumise aruandes vastavalt rahandusministri määrustele «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» ja «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.1.19. RAKENDUSÜKSUSELE tehtud ettekirjutuse mittetäitmise korral võetakse RAKENDUSÜKSUS vastutusele LEPINGU mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest LEPINGU punktis 5 toodud korras. 3.2. Struktuuritoetuse rakendamisega seotud finantsaruandlus 3.2.1. Struktuuritoetuse rakendamisega seotud finantsaruandlus toimub vastavalt rahandusministri määrustele «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» ja «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.2.2. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE teatise RAKENDUSÜKSUSE tegevuse vastavuse kohta «Eesti riikliku arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendiga 2004–2006» kolm korda aastas tähtaegadega 1. veebruar, 1. juuni ja 1. oktoober rahandusministri määrusega «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.3. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE struktuuritoetuse kasutamiseks aastaprognoosi maksetaotluse kohta iga aasta 1. aprilliks rahandusministri määrusega «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.4. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE normide rikkumiste aruande igale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks rahandusministri määrusega «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.5. Koos neljanda kvartali normide rikkumiste aruandega esitab RAKENDUSÜKSUS RAKENDUSASUTUSELE teatise tagasimaksmisele kuuluvate summade kohta rahandusministri määrusega «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.6. RAKENDUSÜKSUS esitab normide rikkumiste aruande ka juhul, kui rikkumisi aset leidnud ei ole. 3.2.7. RAKENDUSÜKSUS esitab makseasutusele struktuuritoetusest tehtud väljamaksete alusel koostatud maksetaotluse vähemalt kolm korda aastas tähtaegadega 5. veebruar, 5. juuni ja 5. oktoober rahandusministri määrusega «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» kehtestatud korras ja vormil. RAKENDUSÜKSUS edastab nimetatud aruannetest koopia RAKENDUSASUTUSELE. 3.3. Struktuuritoetuse kasutamisega seonduvad seiretoimingud 3.3.1. RAKENDUSÜKSUS kohustub teostama struktuuritoetuse seiret, tagamaks struktuuritoetuse tulemusliku ja kvaliteetse kasutamise. 3.3.2. Seire teostamine toimub vastavalt rahandusministri määrusele «Strukutuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldine kord» ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud MEETMETE seire läbiviimise eeskirjale. 3.3.3. Seire objektiks on MEETMETE finantsiline progress ning MEETMETE väljundite, tulemuste ja läbivate näitajate saavutamise indikaatorid. Seireindikaatorite loetelu on antud LEPINGU lisas 3. Seiret teostatakse seirearuandluse ja struktuuritoetuse registri kaudu. 3.3.4. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE seirearuande kaks korda aastas, 10. veebruariks seisuga eelmise aasta 31. detsember ning 10. augustiks seisuga 30. juuni. 3.3.5. RAKENDUSASUTUSEL on õigus küsida RAKENDUSÜKSUSELT seirearuande täpsustamist ja täiendamist. 3.3.6. RAKENDUSÜKSUSEL on kohustus esitada täiendav informatsioon 5 tööpäeva jooksul. 3.3.7. RAKENDUSÜKSUSE seirearuanne sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 3.3.7.1. informatsioon toetuse taotlemise protsessi kohta MEETME OSADE lõikes: esitatud taotluste arv, rahuldatud taotluste arv ja osakaal esitatud taotluste arvust, rahuldatud taotluste kogueelarve; 3.3.7.2. toetuse taotlemise juures esinenud peamised probleemid MEETMETE lõikes; 3.3.7.3. RAKENDUSÜKSUSE hinnang toetuse taotlemise protsessile MEETMETE lõikes; 3.3.7.4. teave RAKENDUSÜKSUSE poolt rakendatavatest abinõudest taotluste kvaliteedi või arvu tõstmiseks; 3.3.7.5. MEETME finantsiline progress MEETME OSADE lõikes võrrelduna MEETME OSA aastaeelarve ja kogueelarvega; 3.3.7.6. MEETME sisuline progress MEETME OSADE lõikes: väljundite, tulemuste ja läbivate näitajate saavutamise seis LEPINGU lisas 3 esitatud seireindikaatorite loetelu alusel ja võrrelduna loetelus seatud sihtmääradega; 3.3.7.7. hinnang MEETME finantsilisele ja sisulisele progressile; 3.3.7.8. MEETME rakendamisel tekkinud peamiste probleemide kirjeldus; 3.3.7.9. MEETME rakendamise parandamiseks ettevõetud abinõude kirjeldus; 3.3.7.10. teave RAKENDUSÜKSUSE poolt ette võetud tegevuste kohta, tagamaks MEETME rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas peamised järeldused riikliku järelevalve toimingute läbiviimisest; 3.3.7.11. toetuse kasutamise ühilduvus Euroopa Liidu horisontaalsete poliitikatega; 3.3.7.12. RAKENDUSÜKSUSE hinnang toetuse saajatelt seireandmete kogumise korraldusele; 3.3.7.13. RAKENDUSÜKSUSE hinnang MEETME tulemuslikkusele. 3.3.8. Vajadusel esitab RAKENDUSÜKSUS seirearuandes muud RAKENDUSASUTUSE poolt küsitud informatsiooni. 3.3.9. RAKENDUSÜKSUS korraldab vajaliku ja piisava informatsiooni kogumise ja säilitamise MEETMETE finantsilise progressi ning MEETMETE väljundite ja tulemuste saavutamise indikaatorite ja läbivate näitajate kohta. 4. RAKENDUSÜKSUSE LEPINGU täitmisest tulenevad aruanded ja RAKENDUSÜKSUSE majandusaasta aruanne 4.1. LEPINGU täitmise aruandlusperioodiks on kvartal. 4.2. RAKENDUSÜKSUSE tegevus- ja finantsaruanne sisaldab informatsiooni MEETMETE ja MEETME OSADE rakendamise finantsiliste ja sisuliste tulemuste kohta vastavalt õigusaktidele, LEPINGULE ja selle lisadele. RAKENDUSÜKSUSE tegevus- ja finantsaruandele esitatavad nõuded on antud LEPINGU lisas 4. 4.3. RAKENDUSÜKSUS esitab tegevus- ja finantsaruanded ühe aasta lõikes kumulatiivselt. 4.4. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE tegevus- ja finantsaruande ERALDISE kasutamise kohta kvartalile järgneva 2 kuu jooksul läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. 4.5. RAKENDUSASUTUS annab tegevus- ja finantsaruandele hinnangu 2 nädala jooksul arvates tegevus- ja finantsaruande saamisest. 4.6. Kui RAKENDUSASUTUS ei anna tegevus- ja finantsaruandele heakskiitvat hinnangut, täiendab või parandab RAKENDUSÜKSUS tegevus- ja finantsaruannet ning esitab hiljemalt kvartalile järgneva 3 kuu jooksul RAKENDUSASUTUSELE uue aruande versiooni läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. RAKENDUSASUTUS annab aruande uuele versioonile hinnangu 2 nädala jooksul. 4.7. RAKENDUSÜKSUS esitab RAKENDUSASUTUSELE igal aastal RAKENDUSÜKSUSE majandusaasta aruande samaks tähtajaks, kui see tuleb esitada Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 5. RAKENDUSÜKSUSE vastutus 5.1. Kui RAKENDUSÜKSUS ei täida talle LEPINGUGA pandud ülesandeid, teavitab RAKENDUSASUTUS sellest viivitamata RAKENDUSÜKSUST ja Rahandusministeeriumi. 5.2. Punktis 5.1. sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul RAKENDUSÜKSUSE volituste lõpetamise ning korraldab RAKENDUSÜKSUSE ülesannete edasise täitmise. 6. Vaidluste lahendamine 6.1. RAKENDUSASUTUS ja RAKENDUSÜKSUS kohustuvad lahendama kõik LEPINGUGA seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 6.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis tehakse seda kohtu korras vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 7. Lepingu muutmine ja lõpetamine 7.1. Kõik LEPINGU muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on LEPINGU lahutamatu osa. 7.2. RAKENDUSASUTUSEL on õigus LEPING ennetähtaegselt ühepoolselt muuta või lõpetada kui RAKENDUSÜKSUS ei täida talle seaduse ja lepinguga pandud kohustusi nõuetekohaselt ja RAKENDUSÜKSUS ei ole 1 kuu jooksul RAKENDUSASUTUSE vastavasisulisest nõudest asunud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi täitma või kui RAKENDUSÜKSUS ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse paragrahvi 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. 7.3. RAKENDUSÜKSUSEL on õigus nõuda LEPINGU ennetähtaegset lõpetamist RAKENDUSASUTUSE poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 7.4. LEPINGU ennetähtaegsest ühepoolsest muutmisest või lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 7.5. Kui käesolev LEPING mis tahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetatakse, kohustub RAKENDUSÜKSUS haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks andma kõik haldusülesannete täitmisega seotud dokumendid viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul, üle RAKENDUSASUTUSELE või tema poolt näidatud isikule või asutusele. 8. Vääramatu jõud LEPINGU täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida POOLED ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad LEPINGU sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures POOLED on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele POOLELE kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma LEPINGUST tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 9. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 9.1. LEPING jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajani 31. detsember 2008 (kaasa arvatud). 10. Lõppsätted 10.1. Halduslepingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. 10.2. LEPING on koostatud kahes eksemplaris, millest üks kuulub RAKENDUSASUTUSELE ja teine RAKENDUSÜKSUSELE. 10.3. LEPINGU juurde kuuluvad järgmised lisad: 10.3.1. Lisa 1. Eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE rakendamiseks; 10.3.2. Lisa 2. Kaasfinantseerimise ajakava; 10.3.3. Lisa 3. MEETME 2.4 osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tegevuskava; 10.3.4. Lisa 4. Seireindikaatorite loetelu; 10.3.5. Lisa 5. RAKENDUSÜKSUSE tegevus- ja finantsaruandele esitatavate nõuete loetelu. 11. POOLTE rekvisiidid ja allkirjad: RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Harju 11 Roosikrantsi 11 10151 Tallinn 10119 Tallinn Telefon: 6256 330 Faks: 6313 660 Telefon: 6279 754 Faks: 6279 427 A/a 22 100 114 7466 Hansapank A/a 22 101 505 8839 Hansapank RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: ................................. ................................ Meelis Atonen Tea Varrak majandus- ja kommunikatsiooniminister juhatuse esimees LISA 1 Eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE rakendamiseks (kroonides)

* MAK kaasfinantseerimine toimub RAKENDUSÜKSUSE reservist ja ei kuulu ERALDISE koosseisu. LISA 2 KAASFINANTSEERIMISE AJAKAVA 1. RAKENDUSASUTUS eraldab RAKENDUSÜKSUSELE ERALDISE koosseisu kuuluvad välisabiprojektide kaasfinantseerimise vahendid järgmise ajakava alusel

2. Eraldatavad välisabiprojektide kaasfinantseerimise vahendid kantakse RAKENDUSÜKSUSE struktuuritoetuse kaasfinantseerimise kontole E-Riigikassa koosseisus. LISA 3 MEETME 2.4 OSA «EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE» 2004. AASTA TEGEVUSKAVA Meetme osa eesmärgid Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm on «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine» osa ning on suunatud meetme 2.4 eesmärkide saavutamisele. Meetme osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» eesmärgiks on 1. suurendada sihtturgude tarbijate teadlikkust Eestist kui reisisihist; 2. suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu ning 3. Eesti reisiteenuste suurema ja mitmekesisema osatähtsuse saavutamine sihtturgude reisiettevõjate tootepakkumise valikus. Programmi mõjuna oodatakse 1. hõivatute arvu kasvu hotelli ja restorani sektoris 6% võrra 2009. aastaks võrreldes 2002. aastaga ehk 1000 töökoha loomist; 2. Eesti turismiteenuste ekspordi kasvu 25% võrra 2007. aastaks võrreldes 2002. aastaga ning 3. ööbimisega külastajate arvu kasvu 20% võrra 2007. aastaks võrreldes 2002. aastaga. Ülevaade tegevustest 2004. aastal Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine ja elluviimine. Toodetepõhise (Estonia: Positively transforming. Ecological Haven. Subversively chic. Nordic with a twist. On beyond Tallinn. Structured for tourism. Cultural hothouse.) kontseptsiooni rakendamine kõikidel Eestit kui reisisihti tutvustavatel üritustel ja infokandjatel. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel Uuringud ja küsitlused viiakse läbi nii sihtriikide reisiettevõtjate kui ka messidel Eesti väljapanekut külastavate inimeste hulgas, et uurida sihtgruppide huvi Eesti turismitoodete vastu, mõõta selle muutumist täiendavate turundusmeetmete rakendamisel ning täpsustada ja kinnitada turundustegevuste positsioneeringu ajakohasust ja piisavust konkreetsel sihtturul. Üritused ja kampaaniad Ettevõtjate ja teiste organisatsioonide poolt korraldatud ürituste ja projektide raames Eesti kui reisisihi tutvustamisel tehakse koostööd ja osaletakse aktiivselt EAS Turismiarenduskeskuse suuremate koostööpartnerite (sh transpordifirmad, reisiettevõtjad, rahvusvahelised turismi-organisatsioonid, saatkonnad) poolt korraldatud Eestit kui reisisihti tutvustavatel üritustel. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine prioriteetsete ning täiendavalt suurt osatähtsust ja arengupotentsiaali omavate sihtturumaade keeltes vastavalt uuele tootepõhisele kontseptsioonile. Muuhulgas: Infoleht sihtturgude reisiettevõtjatele Eestit kui reisisihti tutvustava üldine imagotrükis Eesti kultuurisündmuste kalender Teematrükised Müügitoetustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks Reisiettevõtjatele ja ajakirjanikele suunatud tootetutvustusreiside korraldamine koostöös partneritega. Muuhulgas: Tallinnas korraldatav Eesti Turismifoorum 70 sihtturgude reisiettevõtja osavõtul. Tallinnas korraldatava turismifoorumi eesmärk on tutvustada välisriikide turismifirmadele Eestit kui uut ja arenevat turismisihtkohta ning anda Eesti turismiettevõtetele võimalus uute koostööpartnerite leidmiseks neile olulistel sihtturgudel. Peamiselt osalevad üritusel reisiettevõtjad Euroopa riikidest, osalemiskutsed saadetakse laiali ka Jaapani ja Ameerika Ühendriikide reisiettevõtjatele. Turismifoorumi soovitud tulemuseks on Eesti lisamine uute välismaise reisiettevõtja tootevalikusse ning Eesti poolt osalevate turismifirmade eelkontaktid potentsiaalsete uute koostööpartneritega. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine Messid 2004: 08–11.01: Reiseliv, Oslo Norra 15–18.01: Matka, Helsingi Soome 17–25.01: CMT, Stuttgart Saksamaa 05–08.02: Destinations, London Suur-Britannia 11–15.02: Reisen, Hamburg Saksamaa 13–15.02: Balttour, Riia Läti 13–17.02: BIT, Milano Itaalia 20–22.02: Ferie, Herning Taani 12–16.03: ITB, Berliin Saksamaa 12–14.03: Vivattur, Vilnius Leedu 25–28.03: Tur, Göteborg Rootsi 24–27.03: MITT, Moskva Venemaa 12–14.05: IMEX, Frankfurt Saksamaa 02–04.10: Inwetex, St Peterburg Venemaa 11–14.11: WTM, London Suur-Britannia 30.11–02.12: EIBTM, Barcelona Hispaania Tegevuste eelarve 2004. aastal Tegevus Osakaal eelarvest Summa Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine ja elluviimine 4% 900 000 turu-uuringute teostamine sihtturgudel 3% 560 000 üritused ja kampaaniad 38% 7 800 000 infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine 13% 2 600 000 müügitoetustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks 23% 4 800 000 Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine 19% 4 000 000 KOKKU 100%, sh RE kaasfin. 25% 20 660 000, sh RE kaasfin. 5 166 667

LISA 4 SEIREINDIKAATORITE LOETELU

LISA 5 RAKENDUSÜKSUSE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDELE ESITATAVATE NÕUETE LOETELU RAKENDUSÜKSUSE tegevus- ja finantsaruanne sisaldab RAKENDUSÜKSUSE divisjonide lõikes vähemalt järgmist informatsiooni: 1. Aruandeperioodi eesmärkide, tegevuste ja kõige olulisemate tulemuste, sündmuste lühikirjeldus; 2. Ülevaade MEETME OSADE elluviimisest, sh 2.1. ülevaade toetuse taotlemise protsessist, tegevuste elluviimisest (tegevuskava alusel elluviidavate MEETME OSADE puhul; VORM 1); 2.2. MEETME OSADE eelarve täitmine, sh MEETME OSA rakenduskulud (VORM 2, VORM 3); 2.3. aruandeperioodiks seatud indikaatorid ja sihtmäärad ning tegelik saavutustase (VORM 4); 2.4. hinnang skeemide, tegevuste elluviimisele, probleemide kirjeldus, ettepanekud ja lahendused probleemide kõrvaldamiseks; 3. Ülevaade divisjoni arendustegevusest, uuringutest, hindamistest; 4. Kokkuvõte aruandeperioodi suhtekorraldusest ja teavitustööst; 5. Ülevaade RAKENDUSÜKSUSE tegevuskavas fikseeritud olulisematest eeldustest ja riskidest; 6. Kokkuvõte: üldhinnang divisjoni möödunud perioodi tegevusele.