Justiitsminister — «Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökorra», «Prokuröri ametikohtadele kandideerivate isikute atesteerimisnõuete» ning «Prokurörieksami tegemise nõuete ja korra» kinnitamine

jõustunud 23.11.1998 Muudetud järgmiste justiitsministri määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.12.1998 nr 58 (RTL 1999, 7, 80) 18.01.1999 19.04.1999 nr 21 (RTL 1999, 71, 908) 3.05.1999 27.10.1999 nr 54 (RTL 1999, 148, 2095) 07.11.1999 Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/41, 625) paragrahvi 21 lõike 2, paragrahvi 44 ja paragrahvi 53 lõike 6 alusel kinnitan «Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökorra» (lisa 1), «Prokuröri ametikohtadele kandideerivate isikute atesteerimisnõuded» (lisa 2), «Vanemprokuröride ametisse nimetamise nõuded ja korra» (lisa 3) ning «Prokurörieksami tegemise nõuded ja korra» (lisa 4). Lisa 1 Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 46 Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökord I. Üldsäte 1. Käesolev kord reguleerib konkursi- ja atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) tegevust abiprokuröride, maa- ja linnaprokuröride ning riigiprokuröride atesteerimisel nende ametisse nimetamise konkursil ning abiprokuröride katseaja tulemuste hindamisel. II. Abiprokuröri konkurss 2. Avaliku konkursi abiprokuröri vabale ametikohale kuulutab Riigi Teataja Lisas välja justiitsminister. 3. Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetus; 2) kandidaadile esitatavad nõuded; 3) ametipalga suurus; 4) avalduse ja muude vajalike dokumentide loetelu ja nende esitamise tähtaeg; 5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni aadress. 4. Enne konkursiteadaandes väljakuulutatud dokumentide esitamise tähtaega on kandidaatidel õigus komisjoni juures atesteerimisnõuetega tutvuda. 5. Konkursil osalemiseks tuleb kandidaadil esitada konkursiteadaandes määratud tähtajaks komisjonile kirjalik avaldus koos järgmiste dokumentidega: 1) elulookirjeldus; 2) omakäeline kinnitus selle kohta, et isik vastab seaduses sätestatud nõuetele; 3) diplom või selle notariaalselt tõestatud koopia akadeemilise õigusteadusliku kõrghariduse omandamise kohta; 4) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid ning dokumendid, mille esitamist kandidaat ise vajalikuks peab. 6. Kandidaadi elulookirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) kodakondsus; 4) elukoht ja kontakttelefon(id); 5) perekonnaseis; 6) hariduskäik; 7) töö- või teenistuskäik (kuu täpsusega koos peamiste ülesannete kirjeldusega); 8) teaduskraad(id) ja -publikatsioonid; 9) ped agoogiline ja teadustöö; 10) täiendkoolitus; 11) keelteoskus ja andmed lisaoskuste kohta. 7. Kümne päeva jooksul pärast dokumentide esitamise tähtaega kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni korraldava koosoleku. 8. Korraldaval koosolekul otsustatakse kandidaatide poolt esitatud dokumentide põhjal kandidaatide konkursile lubamine ja konkursi toimumise aeg ja koht, vaadatakse läbi eksamiülesanded, täpsustatakse vestlusvooru korraldust ning otsustatakse muid vajalikke küsimusi. Konkursile lubatakse kõik kandidaadid, kes on esitanud konkursiteadaandes märgitud dokumendid ja vastavad prokuratuuriseaduses esitatud nõuetele. 9. Konkursi toimumise aja ja koha teeb kandidaatidele teatavaks komisjoni esimees. [RTL 1999, 71, 908 – jõust. 3.05.1999] 10. Nõutavaid dokumente tähtaegselt mitteesitanud kandidaadi konkursile lubamise otsustab komisjon igal üksikjuhul eraldi. Komisjon võib kandidaadi konkursile lubada vaid juhul, kui dokumentide tähtajaks mitteesitamisel oli mõjuv põhjus. 11. Abiprokuröri konkurss koosneb kahest voorust: 1) eksamist; 2) vestlusest. 12. Eksam on kirjalik ning seal kontrollitakse kandidaadi teadmisi kriminaalõigusest ja -menetlusest. 13. Eksamil lahendatakse ühel päeval kaks situatsiooniülesannet (edaspidi ülesanne), mille lahendamiseks antakse aega kolm tundi ning mille lahendust hinnatakse nelja palli süsteemis. 14. Eksamiülesanded valmistab ette Justiitsministeerium. 15. Ülesande lahendamisel võib kasutada õigusakte, mis antakse komisjoni poolt. 16. Kui kandidaat kasutab ülesande lahendamisel muid materjale peale komisjoni poolt antute või konsulteerib eksami ajal teiste kandidaatidega, langeb ta konkursist välja. 17. Kandidaat märgistab oma töö neljakohalise koodiga ning lisab tööle kinnise ümbriku, mis sisaldab sama koodi ning kandidaadi nime. Ümbrikud jäävad hoiule komisjoni esimehe kätte ning need avatakse pärast tööde hindamise lõpetamist komisjoni liikmete poolt. 18. Iga ülesande lahendust hindab iseseisvalt kaks komisjoni liiget, kes hinde omavahel kooskõlastavad. Kui hindajad ei saavuta kokkulepet hindes või kui kahe hinde vahe on rohkem kui üks pall, otsustab hinde komisjoni esimees või tema poolt määratud komisjoni liige erinevate hinnangute raames. 19. Komisjoni esimees määrab komisjoni liikmete hulgast kandidaatide kirjaliku eksami vastuste kontrollijad, arvestades komisjoni liikmete võimalusi. 20. Kandidaat, kes saab kasvõi ühe ülesande lahendamise eest vähem kui kaks palli, langeb konkursist välja. 21. Ülesannete lahendamise eest saadud hinded ei kuulu vaidlustamisele. 22. Eksami koondhinne saadakse ülesannete lahenduste eest saadud hinnete liitmisel. 23. Eksami tulemustest teatab komisjoni esimees kandidaatidele kahe nädala jooksul viimasest eksamipäevast arvates. Samas teatab komisjoni esimees järgmisse vooru lubatud kandidaatidele vestluse toimumise aja ja koha. 24. Eksamivooru tähtaegselt mitteilmunud kandidaadi konkursil jätkamise lubamise otsustab komisjon. Kandidaadil võib lubada konkursil jätkata ning eksami hiljem teha vaid juhul, kui ta on esitanud vastavasisulise taotluse, millest nähtuvad ka mitteilmumise mõjuvad põhjused. Taotlus tuleb esitada viivitamatult pärast takistuse äralangemist. Eksam peab toimuma enne vestlusvooru algust. 25. Vestlusel selgitatakse välja, kas kandidaadil on prokuröri tööks vajalikud isikuomadused, oskused ning õigusalased ja üldteadmised. 26. Vestlus kestab kuni kaks tundi. 27. Vestluse tulemusi hindab iga komisjoni liige nelja palli süsteemis. Vestluse koondhinde saamiseks liidetakse kõigi komisjoniliikmete poolt antud hinded, saadud summa jagatakse hindajate arvuga. 28. Vestlusele tähtaegselt mitteilmunud kandidaadi suhtes tehakse otsus vastavalt käesoleva korra punktile 24. 29. Konkursi lõpphinne saadakse kahe vooru hinnete liitmisel. 30. Kõrgeima lõpphinde saanud kandidaat loetakse konkursi võitjaks. Kui ühel konkursil täidetakse rohkem kui üks abiprokuröri koht, moodustatakse lõpphinnete põhjal pingerida ja abiprokuröride kohad täidetakse vastavalt pingereale. 31. Võrdsete lõpptulemuste korral otsustab võitja(d) komisjon. Komisjon teeb otsuse kinnisel koosolekul, kus toimunud arutlusi ei avaldata. Otsus võetakse vastu koosolekust osavõtnud komisjoniliikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 32. Komisjon esitab ühe nädala jooksul arvates vestluse viimasest päevast igale abiprokuröri ametikohale nimetamiseks ühe kandidaadi või loobub kandidaadi esitamisest. Sellekohasele ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees ning see saadetakse kolme päeva jooksul arvates selle tegemisest justiitsministrile. 33. Komisjoni esimees, tema äraolekul selleks volitatud komisjoni liige teatab hiljemalt kahe päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevale järgnevast tööpäevast kirjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuse. 34. Konkursi käigu kohta koostab komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni sekretär protokolli, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) komisjoni koosseis; 2) kandidaatide nimed; 3) komisjoni korraldava koosoleku otsused; 4) kandidaatide eksamite koondhinded ning erinevate ülesannete lahenduste eest saadud hinded; 5) kandidaatidele vestlusel antud hinded ning vestluse koondhinded; 6) konkursi lõpphinded; 7) justiitsministrile ametisse nimetamiseks esitatav(ad) kandidaat (kandidaadid). 35. Protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja kõik arutamisest osa võtnud komisjoni liikmed. III. Maa- ja linnaprokuröri konkurss 36. Maa- või linnaprokuröri konkursi läbiviimisel juhindutakse käesoleva korra punktidest 2--35, kui antud osas ei ole ette nähtud teisiti. 37. Avaliku konkursi maa- või linnaprokuröri (edaspidi prokurör) vabale ametikohale kuulutab Riigi Teataja Lisas välja justiitsminister. 38. Konkursil osalemiseks tuleb kandidaadil esitada konkursiteates märgitud tähtajaks lisaks käesoleva korra punktis 5 nimetatud dokumentidele ka oma vahetu ülemuse põhistatud arvamus tema teadmiste, kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste kohta järgmistes üksikasjades: 1) teenistusalane asjatundlikkus; 2) erialateadmiste täiendamine; 3) algatusvõime; 4) töövõime; 5) kohusetunne teenistuse alal; 6) suhtlemisoskus; 7) ergutuste olemasolu; 8) kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu; 9) muud omadused või kalduvused, mis soodustavad või takistavad teenistuskohustuste täitmist. 39. Eksamil lahendatakse üks ülesanne, milleks antakse aega kuus tundi ning mida hinnatakse kaheksa palli süsteemis. 40. Ülesande lahendust hindab iseseisvalt kaks komisjoni liiget, kes hinde omavahel kooskõlastavad. Kui hindajad ei saavuta kokkulepet hindes või kui kahe hinde vahe on rohkem kui üks pall, otsustab hinde komisjoni esimees või tema poolt määratud komisjoni liige erinevate hinnangute raames. 41. Kandidaat, kes saab ülesande lahendamise eest vähem kui kolm palli, langeb konkursist välja. 42. Kirjalikku eksamit ei viida läbi, kui maa- või linnaprokuröri vabale ametikohale kandideerib vaid üks isik ning ta on kolme aasta jooksul enne konkurssi sooritanud prokurörieksami. 421. Kui maa- ja linnaprokuröri vabale ametikohale kandideerib vaid üks isik, otsustab suulise eksami läbiviimise vajalikkuse komisjon. [RTL 1999, 148, 2095 – jõust. 07.11.1999] 43. Vestlust hinnatakse kaheksa palli süsteemis. Vestluse hindamisel arvestatakse ka kandidaadi vahetu ülemuse antud arvamusega. 44. Komisjon esitab igale prokuröri ametikohale nimetamiseks ühe kandidaadi või loobub kandidaadi esitamisest. IV. Riigiprokuröri konkurss 45. Riigiprokuröri konkursi ettevalmistamisel juhindutakse käesoleva korra punktidest 2--10 ja 38, kui antud osas ei ole ette nähtud teisiti. 46. Avaliku konkursi riigiprokuröri vabale ametikohale kuulutab Riigi Teataja Lisas välja justiitsminister. 47. Komisjonil on õigus tutvuda kandidaadi varasema teenistuskäiguga, nõuda vajalikelt ametnikelt arvamust prokuröri teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta ning uurida kandidaadi eelneva teenistusega seotud dokumentatsiooni. 48. Riigiprokuröri kandidaatidega viiakse läbi vestlus, millel hinnatakse kandidaadi teadmiste, oskuste ja isikuomaduste vastavust riigiprokuröri ametikohale. 49. Vestlus kestab kuni neli tundi. 50. Vestlusele tähtaegselt mitteilmunud kandidaadi suhtes tehakse otsus vastavalt käesoleva korra punktile 24. 51. Hinnates kandidaadi teenistuskäiku, vahetu ülemuse arvamust ning vestlust otsustab komisjon riigiprokuröri kohale sobivaima(d) kandidaadi(d). 52. Otsus tehakse kinnisel koosolekul, kus toimunud arutlusi ei avaldata. Otsus võetakse vastu koosolekust osa võtnud komisjoni liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 53. Komisjon esitab ühe nädala jooksul arvates vestluse viimasest päevast igale riigiprokuröri ametikohale nimetamiseks ühe kandidaadi või loobub kandidaadi esitamisest. Sellekohasele ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees ning see saadetakse kolme päeva jooksul arvates selle tegemisest justiitsministrile. 54. Komisjoni esimees, tema äraolekul selleks volitatud komisjoni liige teatab kahe päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevale järgnevast päevast kirjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuse. 55. Konkursi käigu kohta koostab komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni sekretär protokolli, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) komisjoni koosseis; 2) kandidaatide nimed; 3) komisjoni korraldava koosoleku otsused; 4) justiitsministrile ametisse nimetamiseks esitatavad kandidaadid. 56. Protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja kõik arutamisest osa võtnud komisjoni liikmed. V. Abiprokuröri katseaja tulemuste hindamine 57. Neli nädalat enne abiprokuröri katseaja lõppemist teavitab vastava prokuratuuri vanemprokurör sellest komisjoni esimeest. 58. Komisjoni esimehe määratud tähtajaks esitab abiprokurör komisjonile järgmised dokumendid: 1) elulookirjelduse, mis sisaldab käesoleva korra punktis 6 ette nähtud andmeid; 2) juhendava prokuröri põhistatud arvamuse käesoleva korra punktis 38 sätestatud üksikasjades. 59. Komisjonil on õigus tutvuda abiprokuröri varasema teenistuskäiguga, nõuda vajalikelt ametnikelt arvamust tema teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta ning uurida abiprokuröri eelneva teenistusega seotud dokumentatsiooni. 60. Abiprokuröriga viiakse läbi vestlus, mille aja ja koha teatab talle komisjoni esimees. 61. Vestlusel hinnatakse abiprokuröri teadmiste, oskuste ja isikuomaduste vastavust prokurörile esitatavatele nõuetele. 62. Vestlus kestab kuni kaks tundi. 63. Kui abiprokuröril ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik tähtaegselt vestlusele ilmuda, peab ta sellest komisjoni esimehele teatama hiljemalt ühe nädala jooksul arvates takistuse äralangemisest. 64. Hinnates abiprokuröri teenistuskäiku, juhendava prokuröri arvamust ning vestlust otsustab komisjon katseaeg lõpetada või vabastada abiprokurör teenistusest katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Sellekohasele ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees ning see saadetakse kolme päeva jooksul arvates otsuse tegemisest justiitsministrile. 65. Komisjon teeb otsuse kinnisel koosolekul, kus toimunud arutlusi ei avaldata. Otsus võetakse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 66. Komisjoni esimees, tema äraolekul selleks volitatud komisjoni liige teatab otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval kirjalikult abiprokurörile tema kohta tehtud otsuse. 67. Katseaja tulemuste hindamise käigu kohta koostab komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni sekretär protokolli, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) komisjoni koosseis; 2) hinnatava abiprokuröri nimi; 3) hindamise tulemus. 68. Protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja kõik asja arutamisest osa võtnud komisjoni liikmed. Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 2 Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 46 Prokuröri ametikohtadele kandideerivate isikute atesteerimisnõuded 1. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras abiprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate seaduste tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega tsiviil- ja haldusmenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse tundmine ning praktilise rakendamise oskus; 6) rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtete tundmine kriminaalõiguse ja -menetluse vallas; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele. 2. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras maa- ja linnaprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate õigusaktide tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega tsiviil- ja haldusmenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse (sh Riigikohtu lahendite) põhjalik tundmine ning praktilise rakendamise oskus; 6) rahvusvahelistest õigusallikatest tulenevate põhimõtete tundmine tsiviil- ja kriminaalasjades ning inimõiguste vallas; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine ja rakendamise oskus, ametikohal vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitsemise oskus; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele; 11) hea suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; 12) algatusvõime ja loovus, sh võime välja töötada uusi lahendusi, algatada muudatusi, neid omaks võtta ja ellu viia. 3. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras riigiprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate õigusaktide tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega tsiviil- ja haldusmenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse (sh Riigikohtu lahendite) põhjalik tundmine; 6) rahvusvaheliste õigusallikate tundmine tsiviil- ja kriminaalasjades ning inimõiguste vallas, samuti nende praktilise rakendamise oskus; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine ning rakendamise oskus, ametikohal vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitsemise oskus; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele; 11) hea suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; 12) algatusvõime ja loovus, sh võime välja töötada uusi lahendusi, algatada muudatusi, neid omaks võtta ja ellu viia; 13) ametikohal nõutavate juhtimisalaste teadmiste ja oskuste olemasolu, sh juhtimisprintsiipide tundmine ja nende praktilise rakendamise, samuti tööprotsessi planeerimise oskus; 14) töövõime, sh võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus efektiivselt kasutada aega. Kantsler Mihkel OVIIR Vanemprokuröride ametisse nimetamise nõuded ja kord [Kehtetu – RTL 1999, 7, 80 – jõust. 18.01.1999] Lisa 3 Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 46 [RTL 1999, 7, 80 – jõust. 18.01.1999] Prokurörieksami tegemise nõuded ja kord 1. Käesolev kord reguleerib konkursi- ja atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) tegevust prokurörieksami (edaspidi eksam) läbiviimisel ning annab nõuded eksamineeritavatele abiprokuröridele. 2. Eksami eesmärk on välja selgitada, kas eksamineeritaval abiprokuröril on prokurörile seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Võimaluse korral peab prokurörieksam toimuma enne abiprokuröri õppeteenistuse lõppemist. [RTL 1999, 71, 908 – jõust. 3.05.1999] 3. Kaks kuud enne abiprokuröri õppeteenistuse lõppemist teavitab vastava prokuratuuri vanemprokurör sellest komisjoni esimeest. [RTL 1999, 71, 908 – jõust. 3.05.1999] 4. Komisjoni esimehe määratud tähtajaks esitab abiprokurör komisjonile sooviavalduse eksami sooritamiseks. Sooviavaldusele lisatakse abiprokuröri juhendava prokuröri põhistatud arvamus eksamineeritava kohta järgmistes üksikasjades: 1) teenistusalane asjatundlikkus; 2) erialateadmiste täiendamine; 3) algatusvõime; 4) töövõime; 5) kohusetunne teenistuse alal; 6) suhtlemisoskus; 7) ergutuste olemasolu; 8) kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu; 9) muud omadused või kalduvused, mis soodustavad või takistavad teenistuskohustuste täitmist. [RTL 1999, 71, 908 – jõust. 3.05.1999] 5. Sooviavaldust ja nõutavaid dokumente tähtaegselt mitteesitanud abiprokuröri eksamile lubamise otsustab komisjon. 6. Komisjoni esimees kutsub punktis 4 määratud tähtajast arvates kahe nädala jooksul kokku komisjoni korraldava koosoleku, kus otsustatakse abiprokuröride eksamile lubamine ning eksami toimumise aeg ja koht, vaadatakse läbi kirjaliku eksami ülesanded, täpsustatakse vestlusvooru korraldust ning otsustatakse muid vajalikke küsimusi. [RTL 1999, 71, 908 – jõust. 3.05.1999] 7. Komisjoni esimees teatab abiprokuröridele eksami toimumise aja ja koha. Eksam ei või toimuda varem kui kahe nädala möödudes korraldava koosoleku toimumisest. 8. Komisjonil on õigus tutvuda eksamineeritava varasema teenistuskäiguga, nõuda vajalikelt ametnikelt arvamust eksamineeritava teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta ning uurida tema eelneva teenistusega seotud dokumentatsiooni. 9. Eksamil kontrollitakse abiprokuröri teadmisi ja nende rakendamise oskust järgmistes valdkondades: 1) kriminaalõigus; 2) kriminaalmenetlus; 3) politsei, prokuratuuri, advokatuuri ja kohtute tegevus; 4) kodanike põhiõigused ja -vabadused; 5) kriminaaltäiteõigus; 6) riigi põhikord, avaliku halduse organisatsioon ja avalik teenistus. 10. Punkti 9 alapunktides 1--4 nimetatud valdkondades on nõutavad üksikasjalikud teadmised, alapunktides 5--6 nimetatud valdkondi tuleb tunda põhimõtete tasandil. 11. Eksam koosneb kahest osast: 1) kirjalikust; 2) suulisest (vestlus). 12. Eksami kirjalikus osas kontrollitakse kandidaadi teadmisi kriminaalõigusest ja -menetlusest. 13. Eksami kirjalikus osas lahendatakse kahel järjestikusel päeval kaks situatsiooniülesannet (edaspidi ülesanne), kummalgi päeval üks ülesanne. Mõlema ülesande lahendamiseks antakse aega neli tundi ning nende lahendust hinnatakse kaheksa palli süsteemis. 14. Kirjalikud ülesanded valmistab ette Justiitsministeerium. 15. Ülesande lahendamisel võib kasutada õigusakte, mis antakse komisjoni poolt. 16. Kui eksamineeritav kasutab ülesande lahendamisel muid materjale peale komisjoni poolt antute või konsulteerib eksami ajal teiste eksamineeritavatega, langeb ta eksamilt välja. 17. Eksamineeritav märgistab oma töö varjunime või numbrilise koodiga ning lisab tööle kinnise ümbriku, mis sisaldab sama koodi ning eksamineeritava nime. Ümbrikud jäävad hoiule komisjoni esimehe kätte ning need avatakse pärast tööde hindamise lõpetamist. 18. Komisjoni esimees määrab komisjoni liikmete hulgast kirjaliku eksami vastuste kontrollijad, arvestades seejuures komisjoni liikmete võimalusi. 19. Iga ülesande lahendust hindab iseseisvalt kaks komisjoni liiget, kes hinde omavahel kooskõlastavad. Kui hindajad ei saavuta kokkulepet hindes või kui kahe hinde vahe on rohkem kui üks pall, otsustab hinde komisjoni esimees või tema poolt määratud komisjoni liige erinevate hinnangute raames. 20. Eksamineeritav, kes saab kasvõi ühe ülesande lahenduse eest vähem kui kaks palli, loetakse eksami mittesooritanuks. 21. Ülesannete lahenduste eest saadud hinded ei kuulu vaidlustamisele. 22. Eksami kirjaliku osa koondhinne saadakse ülesannete lahenduste eest saadud hinnete summeerimisel. 23. Eksami kirjaliku osa tulemustest teatab komisjoni esimees kandidaatidele ühe nädala jooksul viimasest eksamipäevast arvates. Samas teatab komisjoni esimees eksami suulise osa toimumise aja ja koha. 24. Kirjalikku eksamivooru tähtaegselt mitteilmunud abiprokurörile eksami sooritamiseks uue tähtaja võimaldamise otsustab komisjon. Uue tähtaja võib abiprokurörile anda vaid juhul, kui kandidaat on esitanud vastavasisulise taotluse, millest nähtuvad ka mitteilmumise mõjuvad põhjused. 25. Kirjaliku eksami positiivselt sooritanud abiprokuröriga viiakse läbi vestlus, mille käigus selgitatakse välja, kas kandidaadil on prokuröri tööks vajalikud isikuomadused, oskused ning õigusalased ja üldteadmised. 26. Vestlus kestab kuni kaks tundi. 27. Vestlusele tähtaegselt mitteilmunud kandidaadi suhtes tehakse otsus vastavalt käesoleva korra punktile 24. 28. Esitatud ja komisjoni poolt täiendavalt kogutud dokumentide, kirjaliku eksami hinnete ning vestluse põhjal teeb komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) lugeda eksami tulemuseks «sooritatud»; 2) lugeda eksami tulemuseks «sooritamata» ning teha justiitsministrile ettepanek abiprokuröri teenistusest vabastamiseks; 3) lugeda eksami tulemuseks «sooritamata» ning teha justiitsministrile ettepanek abiprokuröri õppeteenistuse pikendamiseks. 29. Komisjon teeb otsuse kinnisel koosolekul. Kinnisel koosolekul toimunud arutlusi ei avaldata. Otsus võetakse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 30. Komisjoni esimees, tema äraolekul selleks volitatud komisjoni liige teatab hiljemalt kolme päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevale järgnevast tööpäevast kirjalikult justiitsministrile komisjoni otsusest ning igale abiprokurörile tema kohta tehtud otsuse. 31. Eksami käigu kohta koostab komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni sekretär protokolli, milles märgitakse ära: 1) komisjoni koosseis; 2) eksamineeritavate nimed; 3) komisjoni korraldava koosoleku otsused; 4) kirjaliku eksami hinded; 5) komisjoni otsus. 32. Protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja kõik asja arutamisest osa võtnud komisjoni liikmed.