Kadrina Vallavolikogu — Kadrina valla arengukava muutmine — KO, 103, 938

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 2, Kadrina Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Kadrina Vallavolikogu 6. oktoobri 1999. a määrusega nr 48 kinnitatud Kadrina valla arengukava aastateks 1999–2009 ja kinnitada uues sõnastuses vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Jaan STERN KADRINA VALLA ARENGUKAVA 1999–2004–2009 Kinnitatud Kadrina Vallavolikogu 6.10.1999. a määrusega nr 48, muudetud Kadrina Vallavolikogu 17.12.2003. a määrusega nr 26. Eessõna Kadrina valla kui kohaliku omavalitsusüksuse arengukava aastateks 1999–2009 on dokument, mille eesmärk on omavalitsuse tasakaalustatud arengu kavandamine pikemaks perioodiks ja valla arengusuutlikkuse ning konkurentsivõime tagamine. Nimetatud arengukava koostamist alustati 1997. aastal ja kinnitati vallavolikogu poolt 1999. aastal. Arengukava on kui heade kavatsuste kokkulepe kõigi vallas toimetavate inimeste vahel. Käesolevaks ajaks on sotsiaalne ja majanduslik olukord ning õigusruum võrreldes 1999. aastaga muutunud, mis on arengukava muutmise põhjuseks. Arengukava muutmise aluseks on vallavolikogu otsus Kadrina valla üldplaneeringu koostamise algatamise kohta ja sellele vastav vallavalitsuse korralduslik tegevus. Arengukava muutmisel tuginetakse valla, maakonna ja riigi senisele arengule ning täpsustatakse ja kirjeldatakse valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundit. Kavandatakse valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähemad ja kaugemad eesmärgid ning tasakaalustatud areng. Muudatustes arvestatakse Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja sellest tulenevaid valla kohustusi, õigusi ning võimalusi. Kadrina valla arengukava muutmist alustati 2003. aasta veebruaris ühtse protsessina koos üldplaneeringu koostamisega. Jätkuvalt lähtuti 1998. aastal püstitatud kontseptsiooni kolmest esimesest punktist: • arengukava tuleb käsitleda protsessina ning käesoleva dokumendi valmimisega on läbitud vaid üks etapp, • arengukava juhtimine peab toimuma kohapealt, • arengukava projektijuht leitakse väljastpoolt vallamaja. Neljandat põhimõtet (arengukava koostatakse 10 aastaks (investeerimisprojektid 5 aastaks)) otsustati muuta, sest 10aastase tsükliga planeerimine on kiiresti muutuvas ühiskondlikus taustsüsteemis keeruline ja ebaotstarbekas. Lisaks eelöeldule otsustati vähendada otsustavalt arengukava uue versiooni mahtu ning tuua investeeringute plaan arengukava algusse A-ossa. B-osas kirjeldatakse aga valdkondi ning arenguid, millele A-osas kirjeldatud investeeringud põhinevad. Investeeringute plaani peatükkide juures on viited B-osa peatükkidele. Arengukava projektmeeskond ja juhtrühm pidasid sarnast struktuurijaotust põhjendatuks, kuna investeeringute plaan leiab edaspidises töös õige suuremat kasutamist ning jälgimist. Lisaks otsustati loobuda ka sünteetilistest arengustsenaariumeist, kuna 5-aastane arenguperioodi on nende hindamiseks liiga lühike. Samas peab 1999. a kirjeldatud analüütilisi arengustsenaariume kindlasti analüüsima arengukava järgmises ümbervaatamise põhietapis 2009. aastal. Arengukava ettevalmistamisprotsessi juhtimiseks otsustati moodustada juhtrühm ning ametisse võtta projektijuht koos abiga. Juhtrühma koosseisu kuulusid: • Jaan Stern – volikogu esimees • Ain Suurkaev – vallavanem • Aivar Lankei – abivallavanem • Jaak Streimann – ehitusnõunik • Meelis Suvi - ehitusinsener • Teet Koitjärv – projektijuht • Lauri-Indrek Tummeleht –projektijuhi abi Juhtrühma ülesandeks oli kinnitada ja vajadusel täpsustada arengukava lähteseisukohad ja ajakava, samuti tagada projekti tõrgeteta töö. Projektijuhiks palgati Teet Koitjärv ning projektijuhi abiks Lauri-Indrek Tummeleht. Lisaks abistas projektijuhti materjalide ettevalmistamisel ning teksti kirjutamisel volikogu esimees Jaan Stern. Projektijuht korraldas kogu arengukava juhtimise tööprotsessi, milleks tal on järgmised kohustused: • eelarve koostamine, • tähtaegadest kinnipidamise tagamine, • lepingute ettevalmistamine tellitavate tööde osas, • järelevalve lepingutest kinnipidamise üle, • eelarve järgimine, • aru andmine juhtrühmale, vallavalitsusele ja vallavolikogule, • arengukava esitamine volikogule kinnitamiseks. Arengukava muutmise protsessi otsustati võimalikult palju haarata nii vallavolikogu liikmeid, volikogu komisjone, vallamaja töötajaid ning väliseid spetsialiste, milleks moodustati järgmised teemarühmad: • Sotsiaalvaldkond, • Haridus, • Rahvastik, • Loodus ja keskkond, • Tehniline infrastruktuur ja ettevõtlus, • Põllumajandus ja omandireform (maakorraldus), • Kultuur ja vaba aeg, • Välissuhted, • Kohalik omavalitsus, • Korrakaitse ja turvalisus, • Maine, • Investeerimispoliitika. Igas teemarühmas oli 5–10 liiget, kes esitasid projektijuhile oma valdkonna nägemuse koos investeeringuvisiooniga. Samal ajal valmistasid vallavalitsuse spetsialistid koostöös projektijuhiga ette oma valdkonna muutuste ülevaate, võrreldes 1999. a arengukavas kirjeldatuga. Teemarühmade valdkonnanägemusi ning 1999. a järel toimunud muudatuste kirjeldusi analüüsiti ning arutleti mõttetalgutel.

Kirjeldatud juhtimismudeliga (vt joonis 1) tagati projekti sujuv ning ajakavakohane kulgemine: Joonis 1

Projektijuht tutvustas kolmel korral vallavolikogule arengukava ja üldplaneeringu projekti kulgu ning avaldas teavitavaid artikleid vallalehes Kodukant. Arengukava on tegevuse juhiseks kõigile Kadrina valla arengu eest õigust, kohustust ja vastutust omavatele isikutele. Teisalt on arengukavas toodu ajas ja keskkonnas muutuv ning kõigil üksikisikutel, huvigruppidel, kolmandal ja avalikul sektoril on võimalik jätkuvalt esitada arengukava täiendamiseks või muutmiseks ettepanekuid. Esitatud ettepanekuid menetletakse vallavolikogu kinnitatud korra kohaselt ja arengukava muudetakse vastavalt seadusele. Tänan Kadrina valla arengukava ettevalmistamisel: • vallavalitsust eesotsas vallavanem Ain Suurkaevu ja abivallavanem Aivar Lankeiga, • juhtrühma, • kõiki teemarühmade osalenuid ning hiljem arvamusi ja ettepanekuid esitanuid. Eriti suur tänu aga vallavolikogu esimehele Jaan Sternile, kelle abita poleks arengukava sellist kuju saanud ning projektijuhi abile Lauri-Indrek Tummelehele, kes hoolitses kõikide kartograafiliste materjalide eest arengukava protsessis. Kaardimaterjali kasutamine muutis arengukava protsessi kvalitatiivselt uueks. KADRINA VALLA MISSIOON Kadrina valla jätkusuutliku, mitmekülgse ning tasakaalustatud arengu tagamine. KADRINA VALLA VISIOON Kadrina vald on tänapäevase avaliku teenuse pakkuja vallaelanikele, usaldusväärne partner ettevõtjaile ja lahke võõrustaja külalistele. Meid ühendab eri vallapiirkondade võrdne ja tasakaalustatud areng ning usk jumalasse, Eesti riiki ja iseendasse. KADRINA VALLA LIPP1

KADRINA VALLA VAPP2

1Kadrina Vallavolikogu 1996. aasta 27. märtsi määrus «Kadrina valla vapi ja lipu standardid ning kasutamise kord» 2 Kadrina Vallavolikogu 1996. aasta 27. märtsi määrus «Kadrina valla vapi ja lipu standardid ning kasutamise kord» A. INVESTEERINGUTE KOONDPLAAN AASTATEL 2004–2009 Tabel 1 ARENGUKAVA INVESTEERINGUTE PLAAN Asutus, objekti nimi, valdkond VAHENDID Tegevuste kirjeldused, märkused Valla eelarve Riiklik investeering Projektitegevus Riigi- ja korrakaitse (lk 55) MTÜ Kadrina Tuletõrje Ühing Tuletõrje hoone Pargi tn Kadrina * * Katuse ehitus * * Seinte soojustamine ja kattematerjaliga katmine * * Ruumide kapitaalremont ja konstaablipunkti sisustamine Haridus (lk 34) Kadrina Keskkool * * * B-korpuse renoveerimine, aknad * * * C-korpuse renoveerimine, aknad * * * Raamatukogu renoveerimine * * * Ventilatsiooni ehitus, terve kool * * * Keskküttesüsteemide renoveerimine * Vana galerii lammutamine * * * Söökla renoveerimine * * * Uue galerii ehitus * * * Poiste tööõpetuse klassi ehitus * * * A-korpuse katuse vahetus (aula ühendus) * * Autoõpetuse õppekorpuse renoveerimine * * Aulakorpuse tulevikulahendused * * * Hoone fassaadide renoveerimine koos soojustusega * * * Staadioni renoveerimine * * * Maneeži renoveerimine * * Territooriumi planeerimine ning teede ja haljastuse ehitus * * * Vainupea lastelaagri arendus Vohnja Lasteaed-Algkool * * Keskkütte ümberkorraldus (soojapump) * Peatrepi remont * Köögi ventilatsioon * * Klasside renoveerimine * Riietus- ja pesemisruumide ehitus Lasteaed Sipsik * * Rühmaruumide kapitaalremont, 7 tk * * Fassaadide remont ja soojustamine * * Mänguväljakute sisustus (Kadrinas ja Huljal) * Personali olmeruumid (Kadrinas ja Huljal) Kultuur (lk 39) Kadrina Rahvamaja * * * Katuse vahetus * * * Hoone uste vahetus * * * Saali renoveerimine * * * Hoone valgustuse renoveerimine * * * Harjutusruumide renoveerimine * * * Abiruumide renoveerimine * * Rahvamaja territooriumi teed ja haljastus * * Lavatehnika renoveerimine Läsna Rahvamaja * * Katuse vahetus * * Fassaadide renoveerimine ja soojustus * * Ruumide renoveerimine * * Elektriinstallatsioonitööd Kadrina Valla Raamatukogu Kadrina * * I korruse akende vahetus * * II korruse akende vahetus * * II korruse arhiiviruumide remont * * Katlamaja ümberehitus Hulja filiaal * * Koridori remont * * Arhiiviruumi remont * * Koridori remont Vohnja filiaal * * Ruumide kapitaalremont Sport (lk 40) OÜ Kadrina Sport * * * Ujula abiruumide renoveerimine (lõpetamine) * * * Suure basseini renoveerimine * * * Väikese basseini renoveerimine * * * Saali renoveerimine * * * Hoone fassaadide soojustus Muud spordi ja vaba aja väljakud ja rajad * * Mänguväljak Kihleverre * * * Rularambid ja väljak Kadrinasse * * * Neeruti suusaradade arendus, valgustus * * Kadrina mänguväljaku laiendus Hoolekanne ja tervishoid (lk 37 ja 38) OÜ Kadrina Hooldekodu * * * Peahoone ventilatsioon * * * Peahoone fassaadi renoveerimine Sotsiaalkorterid * * Korterite üleviimine puiduküttele, renoveerimine Majandus Vallamaja haldus (lk 57) * II korruse tööruumide ja koridori renoveerimine * * I korruse ümberehitamine (ehitus- ja keskkonnateenistusele) * * Arhiiviruumide väljaehitamine I korrusele * * Hoone fassaadide remont, soojustus * * Akende vahetus (I korrus) * Sotsiaaltöötajate tööruumide remont Keskkonnakaitse (lk 21) * * * Vohnja, Kihlevere projekti lõpetamine * * * Kadrina aleviku ning Jõetaguse küla uue tiheasustusala vee- ja kanalisatsioonitrassid, joogivee puhastussüsteemid * * * Hulja, Udriku ja Undla vee- ja kanalisatsiooniprojektid * * * Tapa prügila sulgemine * * * Kadrina paisjärve projekt * * * Loobu paisjärve projekt * * * Kadrina aleviku jäätmejaama rajamine * * * Viitna küla uue veehaarde väljaehitamine, trasside väljavahetamine * * * Neeruti joogiveepumpla rekonstrueerimine * * * Neeruti maastikukaitseala puhkepiirkonna rajamine, matka- ja õpperadade väljaehitamine ja korrashoid * * * Matkaradade arendamine Kallukse maastikukaitsealal Tänavavalgustus (lk 44) Kadrina * * Aia tänav, Posti tänav * * Tapa tee * * Viitna tee * * Kirik, ausammas * * Kauba tn * * Uus tänav * * Tööstuse tänav Viitna * * Viitna II jrk * * Võsu tee algus Hulja * * Tõnismäe alajaama ümberehitus * * Rebasemäe tänav * * Kooli tänav * * Vandu tee * * Pärnu–Sõmeru maantee lõik aleviku ulatuses * * Rakvere tee Jõetaguse * * Uue planeeritud tiheasustusala tänavad Teede ehitus, remont (lk 44) Kadrina alevik * * * Aleviku tänavate asfalteerimine * * * Asfaldi pealiskate Tööstuse tn * * * Tööstuse tänav suubumisega Põllu tn * * * Kõnniteede ja jalgrattateede ehitus * * * Viru tn parkla väljaehitus * * * Kadrina–Hulja jalgrattatee ehitus Kihlevere * * Asfaltkatete taastamine Vohnja * * Asfaltkatete remont Hulja * * * Rakvere tee tolmuvaba kate * * Rebasemäe tänava remont * * Asfaltkatete remont Jõetaguse * * * Uue planeeritud tiheasustusala tänavavõrgu väljaehitamine Valla teed * * * Valla teede remont ja ehitus * * * Kadrina-Neeruti nr 2730368 * * * Riistamäe-Neeruti nr 2730748 * * * Vohnja-Kolu-Ohepalu nr 2730083 * * * Kõnnu-Mägiküla nr 2730043 * * * Udriku küla tee nr 2730093 * * * Loobu-Läsna nr 2730036 * * * Nagala tee nr 2730092 * * * Tirbiku tee nr 2730360 * * * Haljala–Aruküla–Kihlevere nr 2730062 Liiklusmärgid * * * Liikluskorraldusvahendite paigaldamine Kadrina kalmistu (lk 48) * * * Kalmistu piirdemüüri renoveerimine ja kõnnitee ehitus Bussijaamad (lk 48 ) * * Valla omandis olevate bussijaamade ehitus ja emont Avalik WC Kadrinas * * * Avaliku WC ehitamine Kadrinasse B. ÜLDISELOOMUSTUS JA ARENGUSUUNAD 1. Asend ja kujunemine 1.1. Asend Kaart 1

Kadrina vald on Lääne-Viru maakonna läänepoolseim vald. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas asub Saksi vald ja edelas on kokkupuude Tapa linnaga. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu ja Loksa vald. Kadrina valla pindala on 329,3 km2, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn–Peterburi raudtee, Tallinn–Narva ja Rakvere (Sõmeru)–Pärnu maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Eelnevast võib järeldada, et valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad. Kadrina valla, arvestades selle piirkondlikke eripärasid, saab jagada järgmisteks asustuspiirkondadeks: Kaart 2

• Põhjapiirkond – Tallinn–Narva maantee ümbruse puhke-, loodus-, teenindus- ja elamupiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, erinevaid keskuse funktsioone täidavad teineteist täiendavalt Viitna ja Läsna): ○ Piirkonna potentsiaal on seotud Tallinn–Narva maanteel kulgejate teenindamises (toitlustus, majutus, logistika jms), koostöö Lahemaa rahvusparki ning Palmse mõisa külastavate turismivooge korraldavate institutsioonide ning Vihula vallaga, samuti turvalise ning rahuliku elukeskkonna kujundamine ja arendamine Tallinna elanikele. • Kihlevere-Ama piirkond – Viitna–Kadrina maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, Kihlevere ja Ama on võrdväärsed keskused): ○ Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine. • Vohnja piirkond3 – Vohnja küla ja Tapa–Loobu maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Vohnja küla): ○ Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine. • Hulja piirkond – Hulja alevik ning selle lähiümbrus, tööstus-põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Hulja alevik): ○ Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti turvalise elukeskkonna arendamine. • Kadrina piirkond – Kadrina alevik koos lähiümbrusega (esmatasandi keskus on Kadrina alevik): ○ Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti alevikule iseloomuliku turvalise elukeskkonna ning olulise halduskeskuse arendamine. • Neeruti piirkond – Puhke- ja looduspiirkond (esmatasandi keskus puudub, Kadrina alevik täidab esmatasandi keskuse funktsioone) ○ Piirkonna potentsiaal on seotud puhkemajanduse arendamise ja looduskaitsega; perspektiivne on koostöö Rakvere vallaga ühise puhkepiirkonna arendamiseks, kuhu kuuluks ka Lasila mõis ning Fr. R. Kreutzwaldi park. • Udriku piirkond – Udriku küla (esmatasandi keskus on Udriku küla): ○ Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine. • Kiku–Pariisi piirkond – haldusreformi käigus Saksi vallalt tõenäoliselt ületulev ala, liitub koos Udriku külaga ühtseks põllumajanduspiirkonnaks. • Salda piirkond – haldusreformi käigus Saksi vallalt tõenäoliselt ületulev ala, liitub koos Udriku külaga ühtseks põllumajanduspiirkonnaks. • Ridaküla piirkond – haldusreformi käigus Tapa piirkonna haldusüksusele tõenäoliselt üleminev küla. 3 Ridaküla kuulub kuni võimaliku üleminekuni Tapa haldusüksusesse Vohnja piirkonda. Kadrina valla arendamise aluseks on eri piirkondade tasakaalustatud ja üksteist täiendav areng. Nimetatud asustuspiirkonnad täidavad Kadrina vallas esmatasandi mõjupiirkondade funktsioone. Teise tasandi keskuseks vallas on Kadrina alevik, kuid osaliselt täidab seda funktsiooni ka Tapa linn ja Rakvere linn. Kolmanda tasandi keskuseks on Rakvere linn kui maakonnakeskus ning neljanda tasandi keskuseks on Tallinn kui vabariigi pealinn. 1.2. Kujunemine 1866. aasta vallaseadusega pandi Eestimaa kubermangus alus maarahva omavalitsustele. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele omavalitsuses ja majanduselus. Maarahvas moodustas valdade täiskogud, kes valisid kohaliku võimu esindaja vallas – vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, mida ta ise kasutas. Maksud ja koormised jagati vallavolikogu otsusega talupidajatele laiali. Vallavolikogu määras ka kulutused, mille täitmist kontrollis vallavanem. Samaaegselt, 1870. aastal, andis olulise tõuke Kadrina piirkonna majanduslikule arengule Tallinn–Peterburi raudtee valmimine. 1899. aasta talurahvaasutuste reformiga vähendati tunduvalt omavalitsuste õigusi ja asjaajamine muudeti venekeelseks. 1918. aastast algas omariikluse ülesehitamine, milles riik toetus oluliselt kohalikele omavalitsustele ja aitas nende arengule kaasa. Virumaal toimisid teiste seas Undla, Vohnja ja Aaspere vald, mille aladel asub tänane Kadrina vald. 1940. aastast toiminud haldusstruktuurid ei esindanud kohaliku elanikkonna huve, vaid juhindusid võõrvõimu ideoloogiast ja täitsid selle huve. Regionaalne juhtimine toimus NSV Liidu reeglite järgi, kus olulise osa sotsiaalprobleemide lahendamisest kandsid ettevõtted. Kohaliku elu korraldamine muutus Eesti taasiseseisvumise järgselt, kui 1991. aastal lahutati Lääne-Viru Maavalitsuse eelarvest Kadrina Küla RSN Täitevkomitee eelarve. See tähendas, et külanõukogule anti üle koolide, rahvamajade, raamatukogude, ambulatooriumi, apteekide, haigla ning kalmistu varad ja nende majandamine ja heakorra, hoolekande, maakorraldus- ja keskkonnatöö korraldamine. 9. aprillil 1992. aastal kinnitati Kadrina valla omavalitsuslik staatus4. Sellel perioodil oli tähtsamaks kohalikuks ülesandeks Kadrina valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitamine ja kindlustamine ning olulisteks riiklikeks ülesanneteks maareformi teostamine, põllumajandusreformi juhtimine ja omandireformis osalemine. Kadrina vallas asus Saksi eelvald, mis eraldus omaette vallaks 11. aprillil 1993. aastal5. Kadrina valda jäi 5500 elanikku ja 1993. aasta lõpuks oli loodud vallas kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingute juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks toimiv koosseis. 4 RT 1992, 14, 226. 5 RT I 1993, 14, 218. 1.3. Praeguste külade moodustumine (1977). 1. Kadrina alevik 2. Hulja alevik 3. Ama küla ← Ama küla + Vatku küla 4. Arbavere küla ← Arbavere küla + Soomukse küla 5. Hõbeda küla ← Hõbeda küla + Ahila küla + Ojaveski küla 6. Härjadi küla ← Härjatee küla 7. Jõepere küla ← Jõepere küla + Ristmetsa küla + Jõepere-Raja küla + Uduküla + Valgma küla + Valgma-Mägede küla (osa) 8. Jõetaguse küla ← Jõetaguse küla + Neeruti küla (osa) + Kriska küla + Lustimäe küla 9. Kadapiku küla ← Kadapiku küla + Vinnimäe küla (osa) + Kruusimäe küla 10. Kallukse küla ← Kallukse küla 11. Kihlevere küla ← Kihlevere küla + Telliste küla 12. Kõrveküla ← Kõrveküla 13. Lante küla ← Lante küla + Sirgu küla 14. Leikude küla ← Leikude küla + Telliskopli küla + Pakito küla + Sorgi küla 15. Loobu küla ← Loobu küla + Pikasaare küla (osa) + Viitna küla (osa) 16. Läsna küla ← Läsna küla + Reiemäe küla + Pikasaare küla (osa) 17. Mõndavere küla ← Mõndavere küla + (Tõdva-)Kõnnu küla + Mägiküla 18. Mäo küla ← Mäo küla + Väljataguse küla 19. Neeruti küla ← Neeruti küla + Valgma-Mägede küla (osa) + Võduvere-Tagaküla 20. Ohepalu küla ← Angapere küla (osa) + Ohepalu küla 21. Põima küla ← Põima küla + Kääbaste küla 22. Ridaküla ← Põima-Ridaküla + Koplimetsa küla + Vanamõisa küla + Tõrma küla 23. Rõmeda küla ← Rõmeda küla 24. Tirbiku küla ← Tirbiku küla + Hulja-Uusküla + Hulja-Väljataguse küla 25. Tokolopi küla ← Tokolopi küla + Pankase küla 26. Udriku küla ← Tuha küla 27. Uku küla ← Uku-Eeriku küla + Voorse küla 28. Undla küla ← Vinnimäe küla (osa) + Sirgu küla + Tuulemäe küla + Nagala küla + Sootaguse küla + Saari küla 29. Vaiatu küla ← Vaiatu küla + Kolu küla + Angapere küla (osa) + Sarapiku küla 30. Vandu küla ← Orutaguse küla + Saukse küla + Vandu-Eesküla + Vandu-Tagaküla 31. Viitna küla ←Viitna küla (osa) 32. Vohnja küla ← Vohnja küla 33. Võduvere küla ← Võduvere küla + Võduvere-Tagaküla (osa) + Päri küla 34. Võipere küla ← Võipere küla 2. Looduskeskkond 2.1. Geoloogiline iseloomustus Kadrina vald asub Pandivere kõrgustiku lääneosas. Pinnavormidest köidavad Kadrina vallas kindlasti iga vaataja pilku jääaja vooluvee moodustised – pikad seljandikud ehk oosid, mida rahvasuus on hakatud kutsuma Kalevipoja künnivagudeks. Kadrina vald asub osaliselt Pandivere riiklikul veekaitsealal. Aastatuhandetega on vesi uuristanud Kõrvekülla, Voorsesse ja Ukusse ulatuslikud karstiväljad. Arvukalt toredaid termokarstinäiteid leidub Neeruti maastikukaitsealal ja Viitna mõhnastikus, aga ka Kallukse mägedes ja üksikuid lohke on mujalgi. Kadrina valla territooriumil asuval Neeruti maastikukaitsealal asuvad suhteliselt väikesed Emualune soo, Lalli raba, Sinijärve soo ja Orajärve soo. Turbarabadena on peale Sinijärve soo kasutatud veel ka Hulja raba ja Armiku ja Uuemõisa sood. Viimasest läänes on Ohepalu järve ümber laukaline Ohepalu raba, sellest pisut põhjapool Udriku raba ning Udriku järvedest idas Priisaare soo, kirdes Kõverjärve raba ja põhjas Tuksmani raba ehk Kurisoo. Peterburi maanteest lõunas ja Läsna külast läänes asub Eeriku soo ehk Pikasaare soo. 2.2. Pinnavesi Kadrina valda läbib kagust loodesse ligi 50 km ulatuses Loobu jõgi. Jõgi saab alguse Jõepere allikatest, mida peetakse muistseiks ohvriallikaiks ning mis on seotud Kalevipoja-muistenditega. Üldse on Loobu jõe kallastel kogu jõe ulatuses rohkesti allikaid, nõnda näiteks ainult Ahila küla kohal on Arumäe, Luguse, Matsu-Miku, Soodoma ja Ülejõe allikad ja nende vahel veel hulk nimeta allikaid. Tunduvalt paeluvama pildi toovad meie silme ette Kadrina valla järved. Kõige tuntumad, ligipääsetavamad ja huvitavamad on neist Viitna Pikkjärv, Viitna Linajärv oma kaunite kallaste, kahe saare, esmaklassilise supelranna, väga selge vee, haruldaste veetaimede ja mitmete muistenditega. Tuntuselt teisel kohal seisab Kalevipoja muistenditega ja muude pärimustega põnevust pakkuv Neeruti Eesjärv. Samuti on oma võlud hea suplemiskohaga Tagajärvel, mõnusa kalajärvena tuntud Orajärvel ja Neeruti safiiril – Sinijärvel. Sageli tehakse väljasõite Eeriku külast põhjapoole Tapa–Loobu maantee lääneküljele kõrge oosi jalamile männitukka varju tõmbunud Kõverjärve äärde. Valla edelaserval raba üksinduses tukub Ohepalu järv, mis on suurim Lääne-Virumaal. 2.3. Loodusvarad Põhjavesi Kasutusel on järgmised põhjavee horisondid (kompleksid): • ordoviitsiumi veekompleks • ordoviitsium-kambriumi veehorisont • kambrium-vendi veekompleks Lasnamäe-Kunda veekompleks võeti kasutusele 1955. aastal. Ordoviitsiumi ja ordoviitsium-kambriumi veehorisont on kasutusel aastast 1960. Kambrium-vendi veehorisont on kasutusel alates 1965. aastast. Tsentraliseeritud vees ei kasutata ordoviitsiumi veekihti. Järgmised veekihid vastavad joogivee nõuetele. Põhjavee puhul on probleemiks raud ja väävelvesinik. Kõige suurem põhjavee tarbija on Kadrina alevik, tarbides siiski vaid poole aleviku jaoks võimalikust veehulgast. Põhjavee üldised tagavarad on suured. Maavarad (1993. a andmed) • Kruusliiv ja liiv – maardlad on seotud peamiselt ooside ja mõhnadega. • Savi – maavarade bilanssi võetud varudega savimaardlad Kadrina vallas puuduvad. Geoloogiaaruannete andmetel on vallas järgmised savi leiupaigad: Vatku, Hõbeda, Kadrina külje all ja Vohnjas. • Turvas – Kadrina vallas on turbasood laialdaselt levinud, välja arvatud valla lõunaosa. Turbamaardlatest on Kadrina valla territooriumil Aaspere, Armika, Hulja, Ohepalu, Tuksmanni, Udriku, Uuemõisa ja Vohnja. • Järvemuda ehk saprepeel – on magedaveelises veekogus kuhjunud kolloidse struktuuriga sete, mis sisaldab terrigeense ja biokeemilise päritoluga karbonaatset materjali ning mille kuivaineist vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine. Kadrina vallas on järvemudavarud Udriku järves. Viitna Suurjärves ja Linajärves. Samuti on järvemudavarud Vohnja soos turbakihi all. • Paas – Kadrina vallas vähe uuritud. • Põlevkivi – Kadrina vallas leidub põlevkivi Kukruse lademes Kadrina valla ja Tapa piiril (Tapa maardla). • Diktüoneemakilt – lasub fosforiidikihi kohal. Kadrina vald asub tema levikuala kohal. • Fosforiit – Kadrina valda ulatub Rakvere fosforiidimaardla lääne- ja loodepoolse prognoosala piir. Kadrina valla territooriumil tegutseb praegu kohaliku tähtsusega Soomukse karjäär (kruusa-liiva maardla). Haldaja OÜ Kadrina Kommunaal. Mets Ligikaudu pool Kadrina valla territooriumist on kaetud metsaga. Põhiliselt on esindatud kuusikud vanusega 60–80 aastat. Teisel kohal on kaasikud vanusega 40–60 aastat. Kolmandal kohal on männikud vanuses 50–70 aastat. Veidi vähem on Kadrina vallas haavikuid, sanglepikuid, saarikuid ja pärnikuid. Keskmine metsatagavara hektaril on 191 tm. 2.4. Keskkond Jäätmekäitlus Kunagi töötanud kümnest prügilast on järele jäänud vaid üks, Tapa prügimägi, mis likvideeritakse (jäätmeluba aastani 2006). Põhiliselt kogutakse Tapa prügimäele korduvkasutusega jäätmed, mis kogutakse vastavatesse kogumisvahenditesse. Segaolmejäätmeid ladestada ei tohi, kuid võib koguda vastavatesse konteineritesse, mis hiljem transporditakse vastavasse ladustamispaika. Ladestatakse muud prahti ja ehitusprahti. Suuremad prügilad Kadrina valla territooriumil: Tabel 2 Olukord Liik Üldpind Prügipind Ladustamise viis Kaitstus Tapa töötav, sega-jäätmed 5,0 ha 4,0 ha kinnitallamine nõrk Tirbiku likvideeritud sega-olme 0 ha 0 ha – Kihlevere likvideeritud sega-olme 0 ha 0 ha – Vohnja likvideeritud sega-olme 0 ha 0 ha – Kadrina likvideeritud sega-olme 0 ha 0 ha – Viitna keelatud kasutada Kadrina vallas puudub hetkel ühtne jäätmemajandussüsteem. Korruselamute piirkondi teenindavad eri prügiveofirmad, puudub ühtne süsteem individuaal- ja talumajapidamiste jaoks. Väikesemõõtmelisi probleemjäätmeid (akud jms) saab ära anda Kadrina Vallamajas ja Kadrina Keskkoolis. Probleemjäätmete kogumiseks on valmimas Kadrina jäätmejaam Raua tänavas. Rakendatud on valla jäätmemajanduskava (1999. aastast). Aastal 2004 rakendub uus jäätmeseadus, millest tulenevalt: • Aastal 2004 korraldatakse konkurss jäätmekäitleja leidmiseks, kes hakkab teenindama kogu valla territooriumi (tihe- ja hajaasustuspiirkonnad). • Aastal 2004 valmib uus jäätmekava (kui seadus seda nõuab) ja jäätmehoolduseeskiri. • Aastal 2004 alustatakse ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumist elanikelt Kadrina jäätmejaamas (jaam valmib 2003, puuduvad vajalikud konteinerid). • Leida võimalus koostöö korraldamiseks naaberomavalitsustega prügimajanduse korraldamiseks läbi ühisettevõtete või teenuse ostmise kaudu. Leida võimalusi arendus- ja rekonstrueerimisprojektide käivitamiseks teiste tiheasusutsualade veesüsteemide arendamiseks (Leikude, Ama, Ridaküla, Neeruti jt). Erinevad projektid • Ehitatud on Kadrina aleviku reoveepuhastusseade koos trassidega (PHARE projekt). • Valminud on Kihlevere looduslähedasel puhastustehnoloogial töötav reoveepuhasti. (LIFE projekt). • Valminud on Vohnja reoveepuhasti, kus kasutatakse looduslähedast puhastustehnoloogiat. (LIFE projekt). Paisjärved Paisjärv Kadrinas Paisjärve lõpuni valmisehitamine on jätkuvalt päevakorras, aleviku ja kogu valla elanikele korraldatud puhkepiirkonna loomine. Paisjärv Loobu külas Paisjärve puhastamine ja korrastamine, tammi rekonstrueerimine. Kaitstavad loodusobjektid. Pargid Arbavere park 2,8 ha Jõepere park 1,3 ha Kolu park ja parkmets 11,1 ha Loobu park 2,8 ha Neeruti park ja allee 3,0 ha Undla park 5,4 ha Vohnja park 10,8 ha Udriku park ja parkmets 16,3 ha Kaitsealad Neeruti maastikukaitseala Neeruti maastikukaitseala on moodustatud 11. juulil 1957. a Pandivere kõrgustiku põhjaosa kõige silmapaistvamate pinnavormide – nn Neeruti ehk Karuaugu mägede – siinsete järvede, väikesoode ja metsade kaitseks. Neeruti mäed asuvad Kadrina valla kaguservas. Pindala on 885 hektarit, kõrgus kuni 126 meetrit üle merepinna. Suuremat osa mägedest katab liigirikas kuusemets. Neeruti mägedel on oluline ajalooline ja kultuurilooline tähtsus. Linna- ja Sadulamäge peetakse muinaslinnuseks. Seljakute vahelises orus paiknes Neeruti Kahejärv, mis nüüdseks koosneb kahest täielikult eraldunud järvest – Ees- ja Tagajärvest. Neeruti mägede unikaalsus seisnebki ooside asetuses (kuni neli seljakut kõrvuti). Neeruti jääajamoodustiste ahelik koosneb ühelt poolt kitsaharjalistest rööpsetest oosidest ja neid omavahel eraldavatest pikkadest sügavatest orgudest. Viitna maastikukaitseala Viitna maastikukaitseala on moodustatud 1. juunil 1971. a. Maastikukaitseala pindala on 310 ha ja see on loodud Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku (oosid ja mõhnad) säilitamiseks, kaitseks ja tutvustamiseks. Kallukse maastikukaitseala Kallukse maastikukaitseala on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoodustiste kaitseks. Pinnakattematerjaliks on kruus ja moreen. Kõrgeim absoluutne kõrgus on 113 m. Küngaste laed ja järsemad nõlvad on kaetud metsaga, mis kaitseala kogupindalast moodustavad umbes 20%. Domineerivad sürjakuusikud, kuuse-lepametsad, ohtralt leidub pihlakavõsa. Kõrgendiku metsadevahelisel niidul kasvab kahelehist käokeelt ning harilikku käoraamatut. Maastiku üldilme säilitamiseks on ainsa raieliigina keelatud lageraie. Kallukse lõunapoolses osas paikneb suur rändrahn – Lodikivi ehk Linda-Neitsi kivi. Muistendi järgi toonud «Kalevi naene» kivi põlles kaasa, tulles lõuna poolt, põllepaelad aga katkenud enne mäge ja kivi kukkunud maha. Ohepalu looduskaitseala Ohepalu looduskaitseala on moodustatud Lahemaa Rahvuspargi endise lõunaosa ja Tapa käpaliste kaitseala baasil. Ohepalu kaitseala jääb eemale kultuurmaastikest ning tööstuse saastavast toimest. Ohepalu looduskaitseala ülesanne on loodusmetsade, inimpuutumatute soode ja rabade, kaitsealuste liikide elupaikade ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistu kaitse. Kogu ala on maastikuliselt vahelduv, atraktiivne, järvederohke. Ohepalu looduskaitseala on viimane loodusmaastikuala enne Lääne-Virumaa ja Põhja-Järvamaa kultuurmaastike, moodustades nn ökoloogilise koridori Kõrvemaa ja Lahemaa vahel. Kaitseala pindala on 5089 ha. Ohepalu looduskaitseala eesmärk on Kõrvemaa metsa- ja rabaelustiku ning pinnavormide (oosid) säilitamine ja kaitse. Looduskaitse üksikobjektid: • Viitna ehk Kõrtsi kadakas. • Kallukse mänd. • Sadulamäe linnamägi. • Linda-Neitsi e Lodikivi. • 51 kultusekivi. • 14 kivikalmet (Valgmal, Tokolopis, Ojaveskil, Sauksel, Metsakülas ja Võiperes). • 3 maa-alust kalmistut (Viitnal, Ristamäel ja Neeruti maastikukaitsealal). • Asulakohad (Hulja ja Päri). Kultuurilise tähtsusega muinsuskaitse all olevad objektid • Kadrina kirik kirikuaiaga. • Udriku mõisa peahoone, kõrvalhooned ja park. • Viitna kõrtsihoone. • Hulja mõisa peahoone. • Kihlevere mõisa peahoone. • Neeruti mõisa peahoone. • Vohnja mõisa peahoone. 3. Valla rahvastik Rahvastiku arv ja omadused ning nende muutumine on esmased tegurid valla kui omavalitsusüksuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi analüüsimisel, pikemaajalise tegevuse kavandamisel ning eelistus- ja arengusuundade valikul. Selle peatüki eesmärk on anda ülevaade rahvastikku iseloomustavate peamiste näitajate kohta ning antud näitajate alusel prognoosida ja kirjeldada valla rahvastikus toimuvaid muutusi eelseisva viie (kümne) aasta jooksul. Ülevaade tugineb Kadrina Vallavalitsuse andmetel. 3.1. Rahvaarv ja elanike paiknemine6 • 1. jaanuari 2003 seisuga elas Kadrina vallas 5352 elanikku, millega oli vald Lääne-Viru maakonnas maavaldadest elanike arvult teine ja moodustas 7,6% maakonna elanikest. • Valla pindala on 329,3 km2, seega oli keskmine elanike tihedus 16,3 inimest/km2. • Elanikest 58,5 % elas kahes alevikus: ○ Kadrinas 2545 ja ○ Huljal 587, kokku 3132 inimest. • Kadrina alevik pindala on 1,4 km2 ja Hulja alevik pindala on 0,4 km2, kokku 1,8 km2; nimetatud asulate keskmine elanike tihedus oli 1740 inimest/km2. • Elanikest 41,5 % elas 32 külas, kokku 2220 inimest. • Külade pindala on 327,5 km2. • Külade keskmine elanike tihedus oli 6,8 inimest/ km2. • Majapidamisi (leibkondi) oli 2302 ja neis oli keskmiselt 2,4 inimest. Elanike arvu ja majapidamiste ülevaate külades seisuga 01.01.2003: Tabel 3 Jrk nr Küla kood Küla nimi Majapidamiste arv Elanikud Kohalolevad elanikud 1 2 3 4 5 6 1 1246 Ama küla 68 142 138 2 1334 Arbavere küla 15 36 36 3 1897 Hulja alevik 244 587 572 4 1924 Hõbeda küla 26 67 66 5 1947 Härjadi küla 10 29 28 6 2245 Jõepere küla 26 48 47 7 2253 Jõetaguse küla 30 67 64 8 2476 Kadapiku küla 50 102 101 9 2490 Kadrina alevik 1111 2545 2461 10 2614 Kallukse küla 7 8 8 11 3017 Kihlevere küla 96 211 205 12 3823 Kõrveküla küla 17 49 48 13 4106 Lante küla 14 33 33 14 4227 Leikude küla 37 77 76 15 4498 Loobu küla 25 44 40 16 4641 Läsna küla 18 57 56 17 5147 Mõndavere küla 6 8 7 18 5276 Mäo küla 6 11 11 19 5395 Neeruti küla 26 71 71 20 5620 Ohepalu küla 13 19 16 21 6507 Põima küla 11 27 26 22 6953 Ridaküla küla 66 154 149 23 7164 Rõmeda küla 9 16 14 24 8254 Tirbiku küla 32 81 80 25 8278 Tokolopi küla 14 26 24 26 8622 Udriku küla 32 149 147 27 8651 Uku küla 25 45 43 28 8689 Undla küla 37 90 89 29 8862 Vaiatu küla 33 83 80 30 9044 Vandu küla 22 52 51 31 9312 Viitna küla 46 97 96 32 9449 Vohnja küla 76 212 201 33 9490 Võduvere küla 20 49 46 34 9534 Võipere küla 34 60 54 Kokku: 2302 5352 5184 6 Siin ja edaspidi on kõik andmed esitatud seisuga 01.01.2003, kui tekstis pole märgitud teisiti. Iga küla kohta on vajalik teada selle küla omapära ja sellest tulenevaid vajadusi ning nende muutusi, et suunata antud piirkonnas toimivaid sotsiaal-majanduslikke protsesse omavalitsuse pädevuses olevate vahenditega. Näitena võib tuua Mõndavere küla, kus maareformi tulemusena oli 60 maaüksust, millest 28 maaüksusel asuvad hooned. Hoonete omanikud ja kasutajad on kantud elanikeregistrisse ja elavad järgmiselt: Tallinnas 13; mujal Eestis 8 ja Kadrina valla Mõndavere külas 3. Valla elanikeregistri andmetel on Mõndaveres 6 majapidamist 8 elanikuga. Nendest on mehi 4 ja naisi 4. Meestest on 3 pensionärid ja 1 ettevõtja. Naised on pensionärid, vanusega 73–85 aastat. Elanike suhteline paiknemine

Valla küladest toimub tööealiste elanike asumine suurematesse keskustesse, sest põllumajanduses toimub tootmisüksuste suurenemine, areneb kaasaegse tehnoloogia kasutamine ja sellega kaasneb tööjõu vajaduse vähenemine. Eelnevat iseloomustab elanike suhteline paiknemine valla territooriumil. Muude ettevõtlusliikide areng on külades tagasihoidlik. Samas suureneb külades hoonete korrastamine ja kasutamine nn maakodu loomise eesmärgil keskustest tulnud inimeste poolt. Maakodu kasutavate ja loovate inimeste hulk on (Mõndavere küla näitel) teadmata, sest selle objektiivseks selgitamiseks puudub õiguslikul alusel kehtiv kord. Kaart 3

3.2. Elanike arvu muutumine Viimaste aastate jooksul toimub elanikkonna vähenemine ning on alust prognoosida, et vähenemine jätkub. Põhjuseks on elanike sünni ja surma negatiivne vahe ning sisse- ja väljarände negatiivne vahe. Rahvaarvu muutumine: Tabel 4 Aasta Sünnid Surmad Muutus Saabus Lahkus Muutus Kokku muutus 1 2 3 4 5 6 7 8 2–3 5–6 4+7 1994 77 68 9 188 204 –16 –7 1995 58 84 –26 207 221 –14 –40 1996 55 58 –3 186 232 –46 –49 1997 62 63 –1 216 187 29 28 1998 49 80 –31 176 198 –22 –53 1999 54 99 –45 165 206 –41 –86 2000 49 46 3 162 192 –30 –27 2001 52 66 –14 167 167 0 –14 2002 48 60 –12 111 223 –112 –124 Kokku: 504 624 0120 1578 1830 0252 –374 Sama sündivuse taseme jätkumise korral väheneb võrreldes käesoleva ajaga 2011. aastaks üldhariduslikes koolides õppivate õpilaste arv ~36% võrra, mis on iseloomulik kogu riigile. Laste sünni, nende edasise elukoha ja õppima asumise omavaheliste seoste tundmisel saab kavandada valla kaugemaid arenguplaane. Vallast lahkub enamus keskkooli lõpetanuid, et edasi õppida, kuid vähesed pöörduvad pärast õpinguid siia tagasi. Elanike jätkuv vähenemine viitab elanikkonna vananemisele, seega tööjõuliste elanike arvu vähenemisele ja sotsiaal-majanduslike probleemide võimalikule suurenemisele. Elanike vanuseline koosseis viieaastastes vanuserühmades ja selle muutumine: Tabel 5 Vanus Aasta Vahe 1998 2003 1 2 3 4 1–6 418 325 – 66 7–12 558 486 –62 13–18 588 442 –146 19–24 523 505 –18 25–30 358 458 100 31–36 483 360 –123 37–42 488 489 1 43–48 452 444 –8 49–54 323 409 86 55–60 285 307 22 61–66 304 270 34 67–72 242 279 37 73–78 160 178 18 79–84 111 94 –17 85–90 49 45 4 91–96 11 7 –4 96 + 2 0 –2 Tabel 6

Lisaks valla elanikeregistris olevatele elanikele, elab vallas mitteametnikel andmetel veel ~500 inimest. Nende inimeste arvu ja selle muutumise täpsustamine ei ole võimalikud, sest selleks puudub õiguslikul alusel kehtiv kord. 3.3. Elanike tegevusalad Elanike põhilised tegevusalad seisuga 01.01.2003: Tabel 7 Tegevusala Arv Koolieelikud 377 Õpivad päevakoolis 1194 Töötavad7 2194 Pensionärid 920 Ei õpi, ei tööta, tegevus teadmata8 667 Kokku: 5352 7 Tegevustele vastavate arvude täpsustamine ei ole võimalik, sest selleks puudub õiguslikul alusel kehtiv kord. 8 Tegevustele vastavate arvude täpsustamine ei ole võimalik, sest selleks puudub õiguslikul alusel kehtiv kord. Eriti kahetsusväärne on niisugune olukord, kus omavalitsusel ei ole usaldusväärset ja operatiivset ülevaadet valla tööealiste elanike tööhõive kohta. Vallavalitsus omab täpse ülevaate valla 100% osalusega ettevõtete ja vallavalitsuse allasutuste töötajate kohta. Kadrina vallas ja Lääne-Viru maakonnas ning teistes Eesti maavaldades tehtud uuringute ja statistiliste andmete võrdlemisel selgub, et Kadrina valla rahvastiku elujõulisus, tööjõu taastootmine, demograafiline potentsiaal, tööhõive ja sotsiaal-majanduslikud näitajad on võrreldes teiste piirkondadega head. See ei tähenda, et olukord on hea. Uuringute ja statistiliste andmete pinnapealne analüüsimine ja levitamine tekitab tegeliku olukorra suhtes ebaadekvaatse hoiaku. 3.4. Elanike haridustase Haridus on oluline elanike sotsiaalset võimekust iseloomustav näitaja. Kadrina valla tööjõud, kuhu ei ole arvestatud päevakoolides õppijaid ja pensionäre, jaguneb: • kõrgharidusega 280 inimest, e. 9,8%; • kesk- ja keskeriharidusega 1864 inimest, e. 65,2% ja • vähema haridusega 717 inimest, e. 25,0%. Enamik kõrgema haridusega inimesi on Kadrinas ja Huljal jt külakeskustes. Külades elab suhteliselt enam madalama haridustasemega inimesi. Hea hariduse omamine annab eelduse osaleda aktiivselt kõikides eluvaldkondades, et toota hüvist endale ja ühiskonnale. Üldise toimetuleku oluliseks teguriks on elanike haridustase ja kutseoskused. Sellest tulenevalt on vaja selgitada õpilaste huve ja võimeid ning arendada neid ja suunata vallas toimiva ettevõtluse arengusse. Õppijate jaotus seisuga 10.01.2003: Tabel 8 Grupp Vanus Kokku 6–7 8–9 10–14 15 16–17 18–19 20–24 25 26–29 30–34 Eriinternaatkool 2 2 Kesk-eri õppeasutus 14 4 2 1 21 Kutsekool 10 47 48 1 1 107 Kõrgkool 8 46 1 3 3 61 Oma valla päevakool 37 138 393 83 124 38 4 817 Sanatoorne kool 2 1 3 Teise valla/linna kool 2 14 54 19 23 15 5 132 Õhtukool 8 18 15 2 6 2 49 Kokku: 39 152 451 102 165 127 132 8 12 6 1194 3.5. Demograafilised muutused Sõjajärgne immigratsiooniprotsess puudutas Kadrina valda vähe. Suhtlemiskeeleks on eesti keel. Rahvuslik koosseis on järgmine: eestlasi 4900, e. 91,5%; venelasi 244, e. 4,6%; soomlasi 74, e. 1,4%; ukrainlasi 34, e. 0,6%; teisi rahvusi 100, e. 1,9%. Hetke arengusuunad: • sisemised: ○ sündimuse langus, mis on peatumas; ○ elanikkonna vananemine; ○ elanike ebaühtlase paiknemise suurenemine valla territooriumil; ○ pensioniealiste arvu suurenemine; • välised: ○ alaealiste osatähtsuse vähenemine; ○ keskkooli lõpetanute osaline lahkumine; ○ elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine linnalistesse asulatesse. Olulisemad probleemid: • negatiivne loomulik iive; • ebasoodne vanusstruktuur hajaasutuspiirkondades; • noorte inimeste äraminek, eriti küladest; • vähene haridustase; • elanikkonna vananemine – sotsiaalse infrastruktuuri valmisolematus selleks; • riigi perepoliitika puudumine; • rahvastiku andmebaaside ja teabe puudulikkus. Olulisemad arengut soodustavad tegurid: • külade majanduslik-kultuurilise osa ja rahvuse säilitamise tähtsustamine; • maakodu loomine kui külade arengu võimalus; • puudub rahvusprobleem. Eesmärgid: • soodsa ja atraktiivse keskkonna loomine tagab positiivse iibe ja positiivse rändesaldo; • motivatsiooni tekitamine valla elanikeregistris enda registreerimiseks. Demograafilised protsessid toimuvad väga suure inertsiga. Valla kui kohaliku omavalitsuse käsutuses on suhteliselt vähe vahendeid oma rahvastikupoliitika teostamiseks. Rahvastikunäitajad on seotud taustsüsteemis toimuvaga, st riigi sotsiaal-majandusliku olukorraga. Rahvastikupoliitika teostamine on keskvalitsuse, kuid vähemal määral omavalitsuste pädevuses. 4. Haridus9 Vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Haridussüsteemiga on seotud ~25% vallaelanikest, ehk 1000 üldharidus- ja 34 õhtukooli õpilast ning 212 lasteaialast. Haridusasutustes töötab 190 inimest. Väljaspool valda õpib 73 vallas elavat last ja meil õpib 173 teiste valdade last. Hariduskulud moodustavad 56% valla eelarvest. Valla lasteaedade ja koolide, s.o Kadrina lasteaia Sipsik, Vohnja Lasteaed-Algkooli ja Kadrina Keskkooli arengute kavandamisel on abiks tabel (lk 9). Lasteaias Sipsik töötab 6 aia- ja 2 sõimerühma 150 lapsega. Lastel ja personalil on vajalikud õpi-, olme- ja töötingimused. Tingimuste parandamiseks on lasteaias vaja: • teha rühmaruumide ja personali olmeruumide kapitaalremont; • soojustada hoone ja viimistleda fassaad; • mitmekesistada mänguväljakut; • arengukava vajab läbivaatamist ja kaasaja vajadustele, tingimustele ja seostele vastavat täiendamist. Vohnja Lasteaed-Algkoolis on lapsi lasteaias 17 ja koolis 30. Koolis on kaks liitklassi. Töötajaid on kokku 11 ja neist on õpetajaid 5. Lastel ja personalil on vajalikud õpi-, olme- ja töötingimused. Tingimuste parandamiseks on vaja: • teha klassiruumide remont; • ehitada riietus- ja pesemisruumid; • ehitada köögi ventilatsioon; • ehitada ümber keskküte; • remontida peatrepp; • arengukava vajab läbivaatamist ja kaasaja vajadustele, tingimustele ja seostele vastavat täiendamist. Kadrina Keskkoolis õpib 922 õpilast, kes jagunevad: • 1–4 klass, 249 õpilast, 12 klassikomplekti; • 5–9 klass, 476 õpilast, 21 klassikomplekti; • 10–12 klass; 160 õpilast, 6 klassikomplekti; • õhtukool, 37 õpilast, 1 klassikomplekt. Õpilaste hulk väheneb 2009. aastaks ~760–800 õpilaseni. Töötajaid on koolis 118, neist pedagooge 79. Õpilaste hulga vähenemine muudab õpetajate töötingimusi ja töökoormust. Praegused 30–34 õpilasega klassid on õpetajatele väga rasked pedagoogiliseks tööks. Tuleb ümber korraldada õpetajate töökoormus, kasutades ümber- ja täiendusõpet. Oluliselt peab tihenema koostöö lastevanemate, lasteaia ja algkooli osa vahel. Tuleb edendada õpioskust ja vilumust lasteaia vanemas osas. Koduste laste eelkoolitus peaks mahuliselt ja metoodiliselt arenema. Kõik see peab olema suunatud võimalikult sujuvale koolitee alustamisele. Koolis on süvaõppe klassid ja süvaõppe säilitamine vajab kontseptsiooni ja ressursilist põhjendatust. Tuleb selgitada koolikohtade müügi strateegia, mis on praegu stiihiline. Naaberomavalitsuste ja nende elanike kooli valikueelistused võivad muutuda. Muudatused mõjutavad otseselt koolitööd. Põhikooli osas peaks säilima kolm paralleelset klassikomplekti, arendusklasside vajadus sõltub nende sisulisest vajadusest ning abistavate struktuuride (sotsiaalpedagoog, psühholoog, noorsootöötaja, eripedagoog) tegevusest. Keskkooli osas on viimastel aastatel täheldatav liikumine akadeemilise üldhariduse suunas, sest kutseõppe võimalused on nigelad ja puudub ka entusiastlik eestvedaja. Kahe paralleelse klassikomplekti olemasolu on piisav, et tagada nõudlusele vastav klasside komplekteeritus. Keskkooli klassid komplekteeritakse hindepõhise pingerea alusel, kuid samas tuleks üks paralleelne klassikomplekt koostada eelistatult Kadrina valla õpilastest. Jätkuvat tuleb tähelepanu pöörata õpikeskkonna parandamisele ja selleks on vaja: • valgustuse normidega vastavusse viimisene; • raamatukogu renoveerimine; • koolihoone ventilatsiooni ehitamine; • keskküttesüsteemi väljavahetamine; • sööklaruumide remontimine; • kabinettide (poiste tööõpetus, keevitus- ja metallitöö jne) remontimine ja nõuetega vastavusse viimine. Soojakadude ja klassiruumide kliima seisukohalt on oluline: • koolihoone akende vahetamise jätkamine. Kadrina hariduse juhtimismudel Lähtudes vajadusest ühtlustada haridusasutuste poolt pakutavat teenust ja soovist eelarvelisi vahendeid maksimaalselt suunata pedagoogilisse protsessi, oleme liikunud haridusasutuste tsentraliseeritud juhtimismudeli poole. Pikemas perspektiivis peaks see tähendama seda, et Kadrina vallas on üks koolijuht ja üks lasteaiajuht (võimalike mitmete kooliastmete ja eri asukohtadega), kelle ülesanne on moodustada juhtimiseks vajalik struktuur. Näeme siin peale õppetegevuse ühtlustumise suurt potentsiaali pedagoogilise kaadri arendamise ja rakendamise osas. Vaieldamatult tekib kokkuhoid ka eelarveliste vahendite kasutamisel mitte ainult juhtimise, vaid ka hoonete haldamise ja abiteenuste (toitlustus ja koristusteenused) osutamisel. Tuleb tegelda territooriumi planeerimise ja täiendava haljastuse rajamisega. Tulevikulahendused tuleb leida aulakorpusele ja Vainupea lastelaagrile. Lastelaager võiks olla kohaks, kus sisustatakse valla laste suvist koolivaheaega. Vajalik on kooliarenduse planeerimine vastavalt kaasaja vajadustele, tingimustele ja seostele, ehk kooli arengukava vajab täiendamist või muutmist. Kadrina Kunstidekool on valla ainus huvikool. Kooli eesmärk on tagada võimalused laste ja noorte kultuurialaseks huvitegevuseks Kadrina vallas ning muusika- ja kunstiõppes anda eelprofessionaalset haridust vastavatesse kõrgema astme õppeasutustesse astumiseks. Kadrina Kunstidekool on huvialakool, kus muusika- ja kunstiosakonnas toimub põhiõpe kooli õppekava alusel, mis on kooskõlas üleriigilise õppekavaga. Pilliõpe toimub klaveri-, akordioni-, viiuli-, plokkflöödi-, flöödi-, klarneti-, saksofoni-, trompeti- ja lauluerialal. Üldkultuurilises osakonnas tegutsevad koorid, rahvatantsu-, kunsti- ja lilleseaderingid. Koolis tegeleb oma huvialadega 244 last ja töötab 14 pedagoogi. Kunstidekool asub Kadrina Keskkooli aulaosas ja aulaosa võimalikest tulevikulahendusest sõltuvad ka kunstidekooli tulevased ruumilahendused. Täpsemad haridusasutuste arengumudelid on kirjeldatud vastavate asutuste arengukavades. 9 Andmed seisuga 10.09.2003 ( juhul, kui pole tekstis teisiti märgitud). Tabel 9 Sünnid 1990–2002 Külad ja koolid Aastad ja sünnid 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 KOKKU PERIOOD Tapa koolid 7 2 5 6 2 1 3 4 2 4 2 3 41 Ohepalu 1 1 2 Põima Ridaküla 7 2 5 6 1 1 3 4 2 3 2 3 39 Tokolopi Vohnja Lasteaed-Algkool 9 8 7 7 4 6 8 10 5 1 3 6 5 79 Kõrveküla 2 2 4 1 1 1 1 2 14 Uku 1 1 1 3 Vaiatu 3 1 1 2 1 1 1 10 Vohnja 5 5 4 3 3 5 5 9 4 2 4 3 52 Aaspere PK 4 4 3 2 3 2 1 2 1 4 4 2 2 34 Rõmeda 1 1 2 Ama 3 2 2 1 2 2 1 2 1 1 17 Viitna 1 1 1 1 1 2 1 2 10 Võipere 1 1 1 1 1 5 Kadrina Keskkool 90 60 81 66 68 49 43 46 41 45 40 41 41 711 Hulja 11 14 7 6 6 7 5 12 6 6 7 4 5 96 Tirbiku 1 3 1 3 1 1 1 3 2 1 17 Läsna 2 1 2 2 1 1 1 2 1 13 Loobu 1 2 1 4 Arbavere 2 1 1 1 1 6 Vandu 1 1 2 1 2 1 1 1 1 11 Mäo 1 1 2 Leikude 1 2 2 2 2 1 1 1 1 13 Undla 2 2 3 3 2 3 1 1 2 2 21 Kallukse Hõbeda 1 2 1 2 1 1 8 Kihlevere 7 3 2 4 2 4 1 2 3 5 1 2 3 39 Kadapiku 1 2 1 1 1 1 2 9 Lante 3 1 1 1 1 7 Härjadi 1 1 3 1 1 3 2 12 Neeruti 4 1 1 2 1 1 2 12 Võduvere 1 1 1 3 Jõepere 2 2 1 1 6 Jõetaguse 2 1 1 1 2 1 3 1 1 13 Udriku 2 2 3 2 1 10 Kadrina 51 25 53 42 39 31 26 26 21 24 23 24 24 409 AASTA KOKKU 110 74 96 81 77 58 55 62 49 54 49 52 48 865 Kooli mineku aasta (orj) 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Märkus: Aaspere Põhikoolile, Tapa Gümnaasiumile ja Tapa Vene Gümnaasiumile pole Kadrina Vallavolikogu otsusega koolipiirkonda määratud. 5. Meditsiin Esmatasandi meditsiinilist teenindamist teeb Kadrina vallas OÜ Kadrina Tervisekeskus. Tervisekeskuses töötab 11 töötajat, nende seas on 3 perearsti ja 3 pereõde. Perearstide nimistutes on kokku 5262 inimest, kellest osa on Saksi ja Vihula valla inimesed. Tervisekeskusel on vajalik instrumentaarium ja füsioteraapiakabinet. Ridaküla elanikke teenindab Tapa Haigla. Vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla. Hambaid ravitakse OÜ-s Kadrina Hambaravi, kus töötab 4 hambaarsti ja 2 abilist. Kadrina Keskkoolis on arsti tööruumid, kus töötab meditsiiniõde. Ravimite müügiga tegeleb Kadrinas OÜ Kadrina Apteek K&L. OÜ Kadrina Tervisekeskus andmetel seisuga 01.11.2003 ei ole ~615 valla elanikul ravikindlustust. Valla sotsiaaltöötajate hinnangul ei ole kohalikul omavalitsusel otseselt võimalik mõjutada ravikindlustusega kindlustamata isikute hulga vähenemist. Kadrina vald jätkab kindlustamata isikute 1. astme arstiabi kulude osalist kandmist. Vallas ei tegelda järjepidevalt ja plaanipäraselt elanike tervist edendava tööga. Elanike teadlikkuse ja tervise parandamise huvides on tarvis: • kavandada vastav tegevus koostöös avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga. Tegevuse olulisteks osadeks on alkoholismi, suitsetamise, narkomaania ja HIV-viiruse leviku tõkestamine ja tervistavate eluviiside propageerimine ning selle kohaste ürituste korraldamine. 6. Hoolekanne Sotsiaalse kaitse haldusega tegeleb vallavalitsuse juures sotsiaalamet, kus on teenistuses vanemspetsialist ja lastekaitseinspektor. Ameti ülesanne on hoolekandeteenuste korraldamine ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise ettevalmistamine vastavalt riiklikele ja kohalikele õigusaktidele. Töö sihtrühmadeks on: vanemliku hoolitsusega lapsed; puuetega inimesed; vanurid; raviteenust, sotsiaalabi, ravi- ja sotsiaalkindlustust vajavad isikud; eluasemeprobleemide ja käitumishälvetega isikud. Lastekaitseinspektor tegeleb laste ja noorte probleemidega. Hoolekandetöös tugineb sotsiaalamet MTÜ-le Kadrina Päevakeskus. Päevakeskusega on vallavalitsusel sõlmitud leping Kadrina valla kodanikele päevahooldusteenuste, juhendamis- ja nõustamisteenuste, rehabilitatsiooniteenuste ja teiste majutuseta sotsiaaltöö teenuste osutamiseks. Lepinguline teenindatavate arv on kuni 100 inimest. Osutatakse üle 20 eri teenuse osalise tasuga või tasuta. Korraldatakse huvitegevust ja päevast hooldamist ning koduhooldust eakatele ja puudega inimestele ning nende perekonna liikmetele, sh aktiivsest elust kõrvale jäänud isikutele. Eluasemeprobleemidega inimeste tarbeks on sotsiaalkorterid Kadrinas Viitna tee 3 asuvas elamus, kus on 13 ahiküttega korterit, Leikude külas on 10 ahiküttega korterit ja 1 kahetoaline korter on Kihleveres. OÜ Kadrina Hooldekodu on Kadrina valla 100% osalusega. Hooldekodus on 45 kohta ja seal elavad inimesed, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Kadrina vald on eri aastatel kasutanud 10–15 kohta aasta jooksul. Hooldekodu asub Undla mõisakompleksis, kus peahoone ruumide ventilatsioon on halb ja fassaad ohtlikult lagunemas. Udriku Hooldekodu (Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus) kuulub riigile ja seal elavad vaimse ja füüsilise puudega inimesed. Udriku Hooldekodu on likvideeritava hoolekandeasutuse staatuses, mille sulgemine võib kaasa tuua sotsiaalse probleemi Udriku piirkonnas, samuti ka muinsuskaitsealuse Udriku mõisahoone säilimise küsimuse. Alates Kadrina valla loomisest on sõprusvallad ja nende elanikud Soomes ja Rootsis toeks olnud ning mitmesugust materiaalset abi toonud hooldekodudele, valla sotsiaalametile ja valla elanikele. Puuetega inimesed on liitunud MTÜ Kadrina Puuetega Inimeste Ühing tegevusega. Hoolekandetöös on olulisemad ja lahendamist vajavad probleemid: • piiratud materiaalsed vahendid, mis takistavad osutatavate teenuste nimistu laiendamist, kvaliteedi parandamist ja hulga suurendamist; • vallal puudub terviklik sotsiaalse rehabilitatsiooni kava; • sotsiaalkorterite hulga suurendamine ja renoveerimine; • tugiisikute ja hooldajate leidmine ja väljaõpe; • laste ja noorte suvise koolivaheaja sisustamine; • riiklikult lahendamata alkoholiprobleemid, kus seadusandlus ei ole reaalse eluga kooskõlas; • arendada päevakeskuste (sh avahoolduse) tegevustikku; • leida võimalusi toetada lapsevanemaid laste osalemiseks huviringides; • toetada ja soosida laste paigutamist koolieelsetesse lasteasutustesse alushariduse omandamiseks. 7. Kultuuriasutused ja kultuuritöö10 Kultuuriasutustest on vallal rahvamaja, raamatukogu ja kunstidekool. Valla kultuurielu ilmestavad täiendavalt omaalgatusliku kultuuritööga kirikukogudus, külaliikumine Läsna, Jõetaguse, Vohnja külades ning MTÜ Neeruti Selts ja MTÜ Kadrina Päevakeskus. Eelnimetatute tegevus on suunatud eelkõige oma liikmete ja Kadrina valla elanikele. Väljast sisseostetavat kultuuritegevust koordineeritakse koostöös Kadrina Vallavolikogu kultuurikomisjoniga. Kultuurivaldkonnad on koos sotsiaalvaldkonnaga sisult ka Kadrina valla välissuhtluse kandjad. Kadrina Rahvamajas toimetab 15 taidluskollektiivi 174 liikmega 11 ringijuhi juhendamisel. 1930. aastal valminud rahvamaja on puidust ja vajab: • katuse, uste ja akende vahetamist; • saali, harjutusruumide ja abiruumide renoveerimist; • küttesüsteemi kaasajastamist; • elektrisüsteemi uuendamist; • valvesignalisatsioonide paigaldamist. Rahvamajal on aastatega kujunenud traditsioonid ja maja on elanike poolt omaks võetud ning seda ei saa asendada mingi teise lahendusega. Vabaõhuüritusi korraldatakse lauluväljakul ja seal asuval laululaval. Vallas on kaks raamatukogu – Kadrina Keskkooli raamatukogu ja Kadrina Valla Raamatukogu, mis toimib keskraamatukoguna ja koordineerib Hulja, Kihlevere ja Vohnja raamatukogu tööd. Keskkooli raamatukogu teenust kasutavad valdavalt õpilased. Kadrina Valla Raamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised asulad: Kadrina alevik, Undla, Kadapiku, Lante, Härjadi, Mäo, Neeruti, Jõetaguse, Jõepere, Võduvere ja Viitna küla. Hulja raamatukogu teeninduspiirkonnaks on Hulja alevik, Tirbiku, Vandu ja Karivärava küla. Kihlevere raamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad Kihlevere, Võipere, Hõbeda, Ama - kus käiakse kohapeal, Mõndavere küla. Vohnja raamatukogu teeninduspiirkonnaks on Vohnja, Kallukse, Uku, Kõrveküla, Ohepalu, Vaiatu, Põima, Ridaküla ja Tokolopi küla. Raamatukogudes toimuvad ka kirjanduslikud temaatilised üritused, suureneb perioodika lugemine ja interneti kasutamine. Raamatukogude ühiseks vajaduseks on: • raamatute ostmiseks määratud vahendite suurendamine; • raamatukogudevahelise arvutivõrgu loomine. Kadrina raamatukogul on vaja: • vahetada aknad ja renoveerida katlamaja. Hulja ja Vohnja raamatukogu vajavad: • ruumid remontimist; • mööbel uuendamist. Tuleb selgitada Kadrina raamatukogu filiaali loomise vajadus ja võimalus Viitna külla. Kadrina Kunstidekooli osalemine valla kultuurielus on märkimisväärne. Laste ja noorte laulu, tantsu, pillimängu ja kunstialane huvitegevus on koondunud kunstikooli – kultuuri- ja huvialakeskusesse. Vohnja mõisahoone on kohalike inimeste seltsitegevuse keskus, kus oma roll on ka koolil. Kultuurielu edendamisel tuleb lähtuda: • Kadrinast 25 km kaugusel valla lääneosas asuv Läsna rahvamaja omab eeldusi, et sinna kujundada arvestatav kultuurikeskus. Hoones tuleb vahetada elektrisüsteem, vahetada katus ja remontida kõik ruumid. Otstarbekaks võib osutada anda Läsna rahvamaja tähtajalisele rendile kohalikule külaseltsile (mittetulundusühingule); • Hulja uuele koolihoonele tuleb leida rakendus ja selleks on vaja korraldada ideekonkurss; • alanud on mõttevahetus koduloomuuseumi loomiseks. Sobiva lahenduse leidmiseks tuleb samuti korraldada ideekonkurss; • ainulaadsed võimalused on rahvaürituste korraldamiseks Neeruti järvistu piirkonnas ja Neeruti Sadulamäel, milleks on vajalikud välja ehitada elektri- ja sidelahendused; • kolmas sektor on mittetulundusühingute, külaliikumise ja kirikukogudusega kui kultuurilise ning sotsiaalse omaalgatusliku tegevuse kandjad, mis vajavad enamat omavahelist koostööd ning omavalitsuse tuge; • tuleb lahendada kultuuritööga seonduva tegevuse kureerimine valla ulatuses. 10 Vt. ka peatükk 14. Side ja infotehnoloogia (lk 52). 8. Sport Sportimiseks on vallas Kadrina valla 100% osalusega OÜ Kadrina Sport spordihoone, Kadrina Keskkooli võimla ja staadion. Valla laste sporditegevuse organiseerimisega tegeleb Spordiklubi Kadrina. Harrastatakse kerge- ja raskejõustikku, pallimänge, ujumist, aeroobikat, orienteerumist, suusatamist ja mälumängu. Loodud on õpilaste kehalise kasvatuse programmiliste tundide läbiviimiseks soodsad tingimused. Aastas külastatakse spordihoonet keskmiselt 25 000 korda, sellest kuulub Kadrina valla elanikele 16 000 külastuskorda. Põhilisteks spordihoone kasutajateks on õpilased. Valla eelarvest kasutatakse aastas ~ 900 tuhat krooni spordihoone käigushoidmisele. Spordihoones on ohutuse tagamiseks tarvis: • ujula basseinide ja põranda plaadistuse uuendamine. Spordihoones on kulude vähendamiseks on tarvis: • rekonstrueerida vee tsirkulatsioonisüsteem, küttesüsteem ja soojustada hoone välisseinad. Keskkonna parandamiseks on tarvis: • lõpetada abiruumide ümberehitamine ja remontida saal. Rakenduslike spordialade mitmekesistamiseks tuleb: • rekonstrueerida lasketiir ja võtta see taaskasutusse. Majandustegevuse paindlikkuse ja efektiivsuse arendamiseks tuleb reorganiseerida OÜ Kadrina Sport ja selle baasil peaks tekkima kaks ettevõtet: • mittetulundusühing, mis haldaks spordirajatisi; • äriühing, mis tegeleks majutamise ja toitlustamisega. Rahvaspordi ja -tervise arendamiseks rajada: • piirkondliku rahvaspordikeskuse ellukutsumine; • valgustatud suusa-jooksu-käimis-jalgrattarajad Neerutisse, Viitnale ja Kadrinasse; • rularambid ja väljak Kadrinasse; • liuvälja muldkeha liuvälja tegemiseks Kadrinasse; • Huljale luua lauamängude ruum ja jõusaal; • spordi- ja mänguväljakud suurematesse küladesse; • suvisel koolivaheajal tuleb rakendada õpilaste spordi- ja puhkelaagreid. Jätkata tuleb piirkondlike ja üleriigiliste treeninglaagrite ja spordivõistluste korraldamist, saamaks rakendust oma baasidele. Tuleb seada eesmärgiks, et vähemalt 50% õpilaskonnast osaleks spordiringides. Tuleb lahendada spordiga seonduva tegevuse kureerimine valla ulatuses. Näeme sporditegevuse juhtivat rolli ringi- ja treeningrühmade töös ning sportlaste ettevalmistamisel MTÜ-s Kadrina Spordiklubi või teistes sarnastes spordiklubides. 9. Kirik ja kalmistu Kirikuga on seostatav Kadrina ümbruskonna sotsiaal-kultuuriline areng. Kadrina kirik ja kalmistu on ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised, mis on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) omandis. Kirikul kui üldinimlike väärtuste kandjal ja vallavolikogul ja -valitsusel kui kohaliku elu juhtijal ja korraldajal on ühised eesmärgid – inimeste üldinimlike väärtuste hoidmine, arendamine ja kaitsmine. Kadrina kiriku ja kalmistu teenuseid kasutavad endise Kadrina kihelkonna elanikud ajaloolises järjepidevuses. Eriliselt riivab enamikku inimesi see, et Kadrina kiriku ümber paiknevat kalmistut ei ole vajalikul tasemel korrastatud. Kadrina kalmistu osa, nn Hulja kalmistu, on täielikult hooldamata. Korrastamata kalmistu ei võimalda kujundada elanike, eriti kõrvalasuva keskkooli õpilaste eetilisi ja moraalseid väärtushinnanguid. Niisugune olukord mõjutab negatiivselt usku kodukoha arendusse ja on ebaesteetiline. EELK Kadrina Kogudus on väiksearvuline ja alafinantseeritud ning koguduse ja omavalitsuse vahelised probleemid algavad kontseptuaalsest ebaselgusest. Tulenevalt nimetatust tuleb kirikukogudusele pakkuda koostööd ja olla partneriks: • pikemaajalise koostöökava koostamisel ja selle täitmisel; • kalmistu korrastamisel. Koostöö kirikuga väärtustab kultuuri laiemas tähenduses ja on oluline piirkonna mainekujunduse tegur. 10. Ettevõtlus Valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ja vähemal määral puhkemajandus koos turismiga. Tööstuslik tootmine paikneb traditsioonilistes kohtades: Kadrinas ja Huljal, vähem Vohnjas ja Kihleveres. Üksikuid väikeettevõtteid ja nn tegijaid asub ka teistes külades. Tootmise niisugune paiknemine on seletatav logistiliselt sobivate kohtadega ja vastava tööjõu olemasoluga. Kasutusse on võetud ja on renoveeritud enamik nõukogudeaegseid tootmishooneid. Tööstuses on esikohal puitu ja metalli töötlevad ettevõtted. Ettevõtluse edukus sõltub eelkõige toodete turu olemasolust ja seal valitsevatest tingimustest. Omavalitsus on sekkunud ja sekkub ettevõtlusse siis, kui seal toimuv ohustab loodust ja/või elukeskkonda. Ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks on tarvis: • korraldada ja/või vahendada hästi toimivaid ja tehniliselt heal tasemel olevaid infrastruktuure; • näha ette üldplaneeringus soodsad võimalused ettevõtluse tarbeks; • vahendada elanikele täienduskoolitust; • levitada teavet ja edendada valla imagot. Põllumajanduslik tootmine on vallas pikaajaliste traditsioonidega. Põllumajanduslikud ettevõtted toimivad ja peretalud ning elanike väikemajapidamised asuvad peaaega kogu valla territooriumil. Intensiivsem maakasutus tuimub valla kesk- ja lõunaosas. Tootmine on teraviljakasvatuse, veise- ja seakasvatuse suunaline, kuid sõltub turu olemasolust ja seal valitsevatest tingimustest. Tootmist iseloomustab tootmisüksuste suurenemine, kus areneb kaasaegse tehnoloogia kasutamine, millega kaasneb tööjõu vajaduse vähenemine. Arvestades kaasaegset arengusuunda, võib prognoosida, et põllumajandusliku tootmisega jääb tegelema ~ 5% elanikest. Põllumajanduslikust tootmisest on väljas Mõndavere küla põllud ja suur osa Läsna ja Loobu küla põldudest. Selliseid alasid on ~ 10% valla põllumaast. Põllu- ja loomakasvatussaadusi töötlevaid ettevõtteid vallas ei ole. Vallavalitsusel peab jätkuvalt olema ülevaade maakasutusest, mis võimaldab kavandada valla maakasutuse ja -korralduse poliitikat ning jälgida keskkonnaseisundit. Maast kui looduslikust ja põllumajanduslikust ressursist annab ülevaate järgnev sektordiagramm

Metsaga on kaetud 125 km2 valla territooriumist ning sellest 55,9 km2 kuulub riigile, mille majandamisega tegeleb RMK Loobu metskond. 69,1 km2 metsamaast kuulub eraomanikele ja seda peaksid metsakorralduskavade järgi majandama omanikud. Mets on valla olulisemaid ressursse metsamajanduslikust, puhkemajanduslikust ja keskkonnakaitselisest seisukohast. Suurel osal metsaaladel asuvad looduskaitselised Ohepalu looduskaitseala, Viitna, Neeruti ja Kallukse maastikukaitseala ning Lahemaa rahvuspark, kus metsa majandamine on piiratud. Vallavalitsuse sekkumine põllumajanduslikku tootmisse ja metsade majandamisse peab lähtuma järgmistest põhimõtetest: • järgida kehtestatud planeeringuid; • kaitsta looduslikku keskkonda; • tagada keskkonna mitmekesisuse praeguse taseme säilitamine. Puhkemajanduse ja turismi võib siduda vallas Viitna ja Neeruti maastikukaitsealaga ning teiste maastikuliste nn miljööpiirkondadega. Selle valdkonna loomulikeks osadeks on ka kultuuri- ja ajaloomälestiste ning kultuuriasutuste ja spordirajatiste olemasolu. Oluline on teha turismi arendamisel koostööd naabervaldadega, eriti Vihula vallaga, kasutades nendel olevaid võimalusi. Vallas puhkemajanduse ja turismi arendamiseks on koostöös naaberomavalitsuste, turismiettevõtetega ning kolmanda sektoriga vaja koostada: • valla turismi arendamise kava. Kavas tuleb ette näha põhisuundadena: • eri turismialaste tegevuste suunamine ja toetamine; • teabe korraldamine ja parandamine; • teenuste kvaliteedi suunamine; • turistide – puhkajate käitumise mõjutamine; • turismiobjektide ja puhkealade korrastamine nende parema kasutamise ja eksponeerimise eesmärgil. Teenindus- ja kaubandusvaldkonnas on oluline, et esmavajalikud teenused oleksid kättesaadavad kõigile vallaelanikele. Käesoleval ajal on teenuste olemasolu parem keskustes ja paremini kättesaadav nendes piirkondades, kus on paremad liiklusolud. Teenindus ja kaubandus alluvad turumajanduse reeglitele ja omavalitsusel on otseselt võimatu sekkuda nende toimimisse. 11. Teed, tänavad ja liiklus Teedel ja tänavatel kasvab liiklusintensiivsus pidevalt, mis on seotud autode hulga kiire kasvuga. Oluline osa ettevõtluse ja elukondliku suhtlemise vajadustest korraldatakse autodega. Valla territoorium on hästi kaetud teedevõrguga, olles piisava tihedusega. Kadrina vallas asuvad või valda läbivad järgmised riigimaanteed11: • Põhimaanteed: • Tallinn–Narva (1/E-2012), • Pärnu–Rakvere–Sõmeru (5); • Tugimaanteed: • Tapa–Loobu (24); • Kõrvalmaanteed: • Assamalla–Kadrina (17141), • Kadrina–Viitna (17142), • Rakvere–Jõepere (17149), • Udriku–Saksi (17150), • Vohnja–Kadrina (17152), • Kadrina jaama tee (17153), • Kihlevere–Aaspere (17154), • Kadrina–Undla (17155), • Hõbeda–Võipere (17156), • Viitna–Koljaku (17176), • Jõepere–Vahakulmu (17195), • Kadrina valla keskuse tee (17201). • Rambid ja ühendusteed: • Loobu (1704) 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16.05. 2003. a määrus nr 90 «Riigi maanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid» 12 E-20: Shannon (Iirimaa) – Dublin (Iirimaa) – Kopenhaagen (Taani) – Stockholm (Rootsi) – Tallinn – St. Peterburg (Venemaa). Vt.: http://www.elbruz.org/eroads/E20.htm Kadrina vallas asuvate erateede kogupikkus on ~266 km. Ülevaade vallas paiknevatest kohalikest tänavatest ja maanteedest: Kaart 4

Tabel 10 Tee nr Tee nimi Pikkus Sellest mustkattega Sellest mustkatteta m m m Kadrina aleviku tänavad 273201 Raua 360 360 0 273202 Tehnika 454 454 0 273203 Pargi 712 712 0 273204 Rakvere tee 245 245 0 273205 Kalevipoja 433 433 0 273206 Tamme 398 0 398 273207 Õie 202 0 202 273208 Saare 174 0 174 273209 Kodu 68 68 0 273210 Põllu 860 0 860 273211 Koidu 820 820 0 273212 Sepa 286 0 286 273213 Kalda 847 0 847 273214 Aasa 672 57 615 273215 Vahtra 293 0 293 273216 Tööstuse 710 640 70 273217 Veere 357 0 353 273218 Metsa 313 0 313 273219 Juurdepääsu 116 0 116 273220 Aia 707 0 705 273221 Pikk 975 330 645 273222 Uus 828 0 828 273223 Neeruti tee 211 48 163 273224 Posti 227 222 5 273225 Jõe 230 144 86 273226 Allika 280 180 100 273227 Allika põik 95 0 95 273228 Rakvere tee 1729 550 1179 273229 Keskuse 491 491 0 273230 Rebasemäe tee 755 359 396 273231 Vandu tee 877 877 0 273232 Kooli 327 82 245 273233 Tõnismäe tee 794 636 158 273234 Männi 300 0 300 273235 Ringi 390 390 0 273237 Väetiseküüni tee 1477 0 1477 Kadrina valla kohalikud maanteed 2730035 Metsameeste–Oodu–Läsna 1653 1240 413 2730036 Loobu–Läsna 4450 1670 2780 2730037 Läsna–Peerunõmme 1662 0 1662 2730038 Viitna–Arbavere 4032 81 3951 2730039 Ama–Vatku 1757 0 1757 2730040 Ama–Liigusti–Võipere–Peetri 6152 0 6136 2730041 Vatku tee 2469 942 1527 2730042 Tirbiku tee-1 307 42 265 2730043 Kõnnu–Mägiküla 6308 0 6246 2730044 Läsna–Karjääri 1433 1433 0 2730061 Liivari–Hõbeda 2202 0 2202 2730062 Haljala–Auküla–Kihlevere 3418 0 3418 2730063 Ahila tee–Hõbeda 4276 20 4256 2730064 Undla teerist–Kihlevere 3391 424 2967 2730065 Undla teerist–Rakvere mnt 1864 0 1864 2730066 Lante tee 1063 186 877 2730067 Sirgu–Lante tee 1695 0 1695 2730068 Rogeri tee 579 0 579 2730080 Sarapiku–Kõrveküla 3448 0 3448 2730081 Vohnja–Laoniidu 2592 0 2592 2730082 Vohnja–Kallukse 3619 41 3578 2730083 Vohnja–Kolu–Ohepalu 7187 0 7180 2730084 Leikude–Kolu–Laoniidu 4438 0 4438 2730085 Leikude–Väljataguse–Mäoküla 2460 0 2460 2730086 Pakitu–Tokolopi–Põima 5537 0 5537 2730088 Rannavärava–Ohepalu 2538 0 2538 2730089 Põima–Koplimetsa 1579 0 1579 2730090 Vanamõisa küla tee 1763 0 1763 2730091 Ridaküla tee 385 0 385 2730092 Nagala tee 468 0 468 2730093 Udriku küla tee 655 0 655 2730360 Tirbiku tee 1933 389 1544 2730361 Tirbiku uudismaa tee 3587 23 3564 2730365 Hulja–Vandu–Neeruti 7255 299 6956 2730366 Mäeotsa–Jõetaguse 1954 0 1954 2730367 Võiduvere–Jõetagus 657 0 657 2730368 Kadrina–Neeruti 3021 0 3021 2730748 Riistamäe–Neeruti 5829 0 5829 2730701 – 933 40 893 2730702 – 171 171 0 2730703 – 158 158 0 Vallas paiknevate teede ülevaatest nähtub, et riigiteede geograafiline paiknemine ja osatähtsus loovad väga hea aluse liikluse ja ühistranspordi korraldamiseks kohalikel maanteedel. Samuti läbivad kohalikud maanteed kõiki olulisemaid valla piirkondi. Maapiirkondades on heade teede olemasolu kui igat liiki ettevõtluse arengu, elukondliku ja sotsiaalse toimetuleku määrava tähtsusega tegur. Käesoleval ajal ei ole vallal teehoius seaduste ja vajaduste täitmine raha puudumisel võimalik, sest investeerimisvõime on puudulik. Valla arengu seisukohalt lähtudes tuleb teehoiule pöörata senisest enam tähelepanu järgmiselt: • jätkata investeeringute plaanis ettenähtud teehoiu alast tegevust; • jätkata ühistranspordi korraldamist väljakujunenud mahus; • koostada etapiviisiline ja pikaajaline teehoiu kava koos finantseerimisallikate näitamisega; • koostada liikluse korraldamise kava tiheasustusaladel; • siduda valdkonna korralduslik ja poliitiline koostöö riiklike institutsioonide ning teiste omavalitsuste tasandiga. Valda läbiva raudtee arengusse pole vallal võimalik otseselt sekkuda. Aegviidu–Rakvere raudteelõigu elektrifitseerimise korral võivad paraneda, mitmekesistuda ja kiireneda vallaelanike liikumisvõimalused. 12. Elamu- ja kommunaalmajandus Vallaelanike elukohti iseloomustab kaks põhilist elamutüüpi. Need on ühepereelamud, mida on 1054, ja korruselamud ehk korterelamud, mida on 68 ja neis on 1113 korterit. Viimased asuvad Kadrinas, Huljal, Kihleveres, Vohnjas, Viitnal ja Leikudel. Korterid on erastatud, kuid korteriomandi seadmine ja elamute kinnistamine on paljudel juhtudel algatamata. Eluruumide müümine ja ostmine ei ole eriti aktiivne, kuid nõudmine 1–2-toaliste ja ahiküttega eluruumide järele on suur. Valla põhjapiirkonda on loodud hulgaliselt nn maakodusid ja huvi selleks näib suurenevat. Hoolekande tarbeks kasutatakse eluruume Kadrinas, Kihleveres ja Leikudel, kuid vastav arengukava puudub. Elamuehitust ei ole viimastel aastatel toimunud. Omavalitsusel on elukohtade loomisel ja säilitamisel tarvis: • üldplaneeringuga näha ette vallale vajalik maareserv; • korraldada soodustingimusi elamuehituseks; • korraldada soodustingimusi ja üritusi elamute uuendamiseks; • luua sotsiaalkorterite ja/või -majade süsteem; • korraldada jätkuvalt tööd veevarustuse, heitvee kanalisatsiooni ja puhastusseadmete väljaehitamiseks vastavalt veevarustuse ja heitvee kanalisatsiooni arengukavale; • korraldada jäätmekäitlust vastavalt jäätmemajanduskavale; • korraldada külade, teede, tänavate ja majade puuduvate siltide ja viitade paigaldamine; • korraldada tegevus tarbijamentaliteedi ja vähese vastutustunde piiramiseks. Tsentraalset kaugkütet teostab Kadrina alevikus AS Kadrina Soojus, mis on 100% valla osalusega ettevõte. Ettevõtte katlamajas installeeritud energeetiline võimsus 2002. a oli 14 550 MWh. Välja on kujunenud ettevõttes toodetava soojusenergia tarbijad ja keskmine tarbimine, mis on 12 807 MWh. Uusi tarbijaid lähemal ajal ei ole juurde liitumas. Kütustena kasutatakse puidutööstuse jäätmeid ja rasket kütteõli. Soojuse tootmisel on ettevõtte olulisteks ülesanneteks: • soojusühiku hinna tarbijasõbralik kujundamine; • soojustrasside rekonstrueerimine. Omavalitsusel tuleb teha vallaasutuste energiaauditid ja koostada energiatarbimise ja -säästu plaanid. Vallas tegelevad soojuse tootmisega veel paljud eraettevõtted, tehes seda oma põhitootmise tarbeks. Nende seas on suuremateks soojuse tootjateks Kadrinas asuv Flexa Eesti AS ja Huljal asuvad Korteriühistu Tõnismäe ja Aru Grupp AS. Köetakse puidu ja puidujäätmetega. Seadusega on pandud omavalitsuse ülesandeks korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ülesannet täidab AS Kadrina Soojus kui Kadrina valla veeettevõte. Ettevõte teeb seda tööd iga päev Kadrina alevikus, Kihlevere ja Viitna küla keskuses koos heitvee kanaliseerimise ning puhastamisega. Toimiv ning arendatav veevarustus, heitvee kanaliseerimine ja puhastamine on olulisteks tingimusteks elamumajanduse korraldamisel ja uuendamisel ning ettevõtluse arendamisel. Tegevus on reguleeritud ettevõtte ja tarbijate vahel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga ning lepingutega. Veemajanduse küsimuste lahendamiseks tuleb koostada kogu valda hõlmav veemajanduse arengukava, milles nähakse ette: • valla territooriumil asuvate kaevude, trasside ning puhastite omandiküsimuste lahendamine; • valla territooriumil asuvate kaevude, trasside ning puhastite rekonstrueerimine või sulgemine ning uute ehitamine; • sademevee kanalisatsiooni vajalikkus, ehitamine ja hooldamine; • tööde teostamise ajakavad; • tööde rahastamise mahud ja osapooled. Seadusega on pandud omavalitsuse ülesandeks korraldada vallas kommunaalmajandust ja heakorda. Selle ülesande täitmiseks on loodud 100% valla osalusega ettevõte OÜ Kadrina Kommunaal. Käesoleval ajal on ettevõtte põhilisteks tegevusaladeks Kadrina aleviku korrusmajade hooldamine, olmejäätmete kogumine ja äraveo korraldamine, tänavavalgustuse korrashoid, elektrimüügi vahendamine, talvine jalakäijate kõnniteede ja tänavate hooldamine, mõningate suviste heakorratööde tegemine, Kadrinas avaliku sauna pidamine. Kõik eelnimetatud tegevusvaldkonnad vajavad, iga valdkond eraldi, sisulist auditit, tulemuste analüüsimist ning tegevus- ja rahastamiskavade koostamist. Elektrivarustus toimub vallas 1960–1980. aastatel ehitatud jaotusvõrgu kaudu. Jaotusvõrk on amortiseerunud. 1999. aastal rekonstrueeriti osa Viitna, Arbavere, Rõmeda ja Palmse liinidest. Kadrina ja Hulja alevikus on jaotusvõrku rekonstrueeritud vastavalt tööstusettevõtete vajadustele. Elektrivarustuse arengusuunad vallas vajavad täpsustamist ja vajadusel kooskõlla viimist valla vajadustega. 13. Planeeringud Planeerimisega kaotame valla arengus juhuslikult toimuvad muutused ja muudame arengu sihipäraselt kavandatud toimuvate muutuste reaks. Planeerimisega kaasame arengu kavandamisse inimeste soovid ja teadmised, saavutame laiapõhjalise kokkuleppe ning valla mitmekülgse arengu. Valla planeerimise mudel

Valla üldplaneeringu koostamine algatati vallavolikogu 19.02.2003. a määrusega nr 10 ja selle täitmise tähtaeg on detsembrikuus 2004. aastal. Üldplaneeringu koostamisel juhindutakse valla planeerimise mudelist. Planeering seotakse riigi ja maakonna planeeringuga ja planeerimisel tehakse koostööd naabervaldadega. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu üldpõhimõtted ja seadustatakse ehitustingimused külades ja alevikes. Üldplaneeringu prioriteedid on: • valla omandis olevate hoonete ja rajatiste maaalade ja valla omandi arengu kavandamine; • riigimaa munitsipaliseerimine reservmaaks ettevõtluse, elamuehituse, puhkealade ja kommunikatsioonide tarbeks; • valla põhjapiirkonda elamutsoonide kavandamine; • omavalitsuste haldusterritoriaalse reformiga seotud muudatuste kavandamine; • investeerimiseks usaldusväärsuse ja kindlustunde tekitamine. Detailplaneeringud koostatakse valla territooriumi väiksemate osade kohta ja need on lähiaastatel kavandatava ehitustegevuse aluseks. Käesoleval ajal on kehtestatud järgmised detailplaneeringud13: • Kadrina aleviku generaalplaan; • Viitna küla planeerimis-hoonestusprojekt; • Hulja keskasula planeerimise projekt; • Kihlevere keskasula planeerimise projekt; • AS Aru Grupp puidutööstuse rekonstrueerimise detailplaneering Hulja alevikus; • AS Aru Grupp puidutööstuskompleksi territooriumi laienduse detailplaneerimine Hulja alevikus; • Rakvere tee 14 ja Põllu tänava vahelise maa-ala detailplaneering Kadrina alevikus; • Viitna kõrtsi maa-ala detailplaneering Viitna külas; • Tehnika tn 9 detailplaneering Kadrina alevikus; • Flexa Eesti AS detailplaneering Kadrina alevikus; • OÜ Kadrina Logistikakeskus detailplaneering, Kadrina alevikus Tööstuse 33; • AS Aumek planeering Kadrina alevikus; • OÜ Pixner maa-ala detailplaneering Kadrina alevikus Aasa 18; • Kadapiku küla tootmistsooni detailplaneering; • Viru tänava planeering Kadrina alevikus; • Kuuska talu detailplaneering Läsna külas14; • Kiviloo maaüksuse detailplaneering Arbavere külas15; • Jõetaguse küla väikeelamute piirkonna üldplaneering16. Protsessi avalikustamiseks koostatakse planeerimisalane internetilehekülg, kus kajastuvad ka detailplaneeringud ja valla osa üldplaneeringud. Planeerimisega paralleelselt toimub valla teabe infrastruktuuride kaardistamine: • ressursside kaardistamine; • andmebaaside arendamine; • elektrooniliste teenuste ja teabe arendamine. Toimub arengukava, üldplaneeringu ja projektide koostamise ning täitmise käigus omandatud kogemuste sidestamine, aktiivne kasutamine ja arendamine. 13 Kadrina Vallavolikogu 23.04.2003. a otsus nr 58. 14 Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 29.01.2003. a määrusega nr 5. 15 Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 24.09.2003. a määrusega nr 18. 16 Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 26.11.2003. a määrusega nr . 14. Side ja infotehnoloogia Telekommunikatsioonid on viimastel aastatel jõudsalt arenenud: kõneside on täielikult digitaliseeritud Viitna DLU teeninduspiirkonnas (Viitna, Rõmeda, Loobu, Läsna, Arbavere, Mõndavere) ning osaliselt Kadrina ja Hulja alevikus. ISDN-ühendused on võimalikud Kadrina ja Hulja alevikus ning Viitna küla piirkonnas. Rakvere RAS-1000 tugijaam (käigus 1999. a kevadest) tagavad telefoni põhiteenuse hajataludele Kadrina vallas. Mobiilvõrkudega (GSM 900/1800) on Kadrina vald hästi kaetud. EMT tugijaamad on Viitnal, Hõbedal, Huljal (vahevõimendi) ja Kadrinas (valda teenindavad ka Rakvere, Haljala ja Tapa tugijaam). Radiolinja Eesti tugijaamad on Viitnal ja Jõetagusel (valda teenindavad ka Rakvere, Haljala ja Tapa tugijaam). Tele 2-e tugijaamad on Viitnal ning Jõetagusel (valda teenindavad ka Rakvere, Haljala ja Tapa tugijaam). Uute GSM-tugijaamade järele vajadus puudub. Olukord võib aga muutuda uute 3G (UMTS)-võrkude kasutuselevõtuga, mille tugijaamade tegevusraadiused on väikesed. Andmesidevajadused on peamiselt lahendatud ADSL-ühendustega. AS-i Elion ADSL-ühendused on välja ehitatud Kadrina ja Hulja alevikus ning Viitna küla piirkonnas. 2004. aastal saab ka Kihleveres ADSL kättesaadavaks (AS Elion). ADSLi abil on lahendatud Kadrina Vallavalitsuse ja Kadrina Keskkooli, samuti Kadrina, Hulja ja Loobu ettevõtete püsiühendused. Kõikjal on kasutatavad vajadusel ka EMT või Radiolinja Eesti GPRS-ühendused. Traadita internetiühendus (WiFi) on võimaldatud vallamajas (koos lähiümbrusega) ning on kõigile, kel vastavad seadmed olemas, ligipääsetav ja tasuta. Avalikud internetipunktid (AIP) on Kadrina Keskkooli, samuti raamatukogude (Kadrina, Hulja, Kihlevere ja Vohnja) ruumes. AS-l Elion ja AS Eesti Raudtee on plaanis ehitada koostöös fiiberoptilised kaablid Tapa ja Rakvere vahel raudtee serva pidi (läbib Kadrina alevikku), mis valmivad 2004. aastal. Alates 2002.a. on töös olnud ka AS Eesti Energia oma fiiberoptiline kaabel Rakvere ja Loksa (läbib valla ida- ja põhjaosa) ning Tapa ja Rakvere (paralleelselt AS Elion kaabliga valla lõunaosas) vahel. Käesoleval hetkel pole ükski Kadrina valla maa-alal olev võrgusõlm ühendatud fiiberoptilise kaabliga, kuid uued ehitatavad kaablid loovad lähiajal ühendamiseks eeldused. Kaart 5

Edaspidi on vajalik arendada ka muude asumite andmesidevõimalusi (peamiselt ADSLi või ilmselt osaliselt ka traadita tehnoloogiate baasil). Hajaasustuses (samuti väiksemates asumites) on andmeside arengu peamiseks takistuseks olnud teenust vajavate isikute väike hulk, mistõttu pole teenusepakkujail olnud võimalik vajalikke ühendusi luua. Samuti oleks vajalik hajaasustuses traadita andmesideteenuste kättesaadavus, mis on aga senini takerdunud tõsiselt võetava teenusepakkuja puudumise taha. Kesksetesse asumitesse, kus side on seni lahendatud vaskkaabli baasil (Kadrina, Hulja, Kihlevere, Vohnja ja Viitna), tuleks välja ehitada fiiberoptiline ühendus. Kadrina Vallavalitsus on vallamajas ning allasutustes (Kadrina Valla Raamatukogu, Kadrina Keskkool jt) välja arendanud kaasaegsed andmesidelahendused. Edaspidine areng peaks kulgema e-teenuste väljaarendamiseks ning laialdasemas kasutuselevõtmiseks, kasutades oma kodulehe ning riigi X-tee võimalusi. Kui senini on valla kodulehel (www.kadrina.ee) olnud kättesaadavad olulisemate toimingute blanketid ning lingid vajalikele võrguteenustele, siis edaspidi peaks klient saama olulisemad teenused kätte ka interneti vahendusel. Samas peaksid raamatukogudest välja kujunema teeninduspunktid, kus muuhulgas abistatakse kliente valla ja riigiga suhtlemisel. Loomulikult jäävad ka edaspidi kõik teenused kättesaadavaks ka traditsioonilistel moodidel. Juba praegu on võimalik menetleda vallakantseleis digiallkirjastatud dokumente. Kadrina Valla Raamatukogu hakkab alates 2004. a kasutama raamatute elektronkataloogi. Suunaks tuleb võtta vallavolikogu töö paberivabamaks muutmine, milleks tuleb esmalt sisse viia eelnõude ja materjalide elektrooniline levitamine (e-kirja teel ning CD-l), edaspidi aga arendada välja e-vallavolikogu (kogu volikogu tegevuse tagamine elektrooniliste baaslahendustega), mis sisaldab muuhulgas: • eelnõude esitamise ja ettepanekute tegemise moodulit, • volikogu eelnõude menetlemise moodulit (mh ettepanekute ja paranduste esitamine), • volikogu liikmete suhtlemise moodulit, • dokumentide arhiveerimismoodulit jms. E-volikogu eesmärk on viia vallavolikogu kogu tegevus ühtsesse internetikeskkonda. Selleks on peale tehnilise lahenduse ning protseduuride väljatöötamist vaja muuta ka Kadrina valla põhimäärust ning Kadrina Vallavolikogu reglementi, andmaks uutele e-protseduuridele vajalikku õiguslikku tuge ja alust. Postside olukord Kadrina vallas on hea. Postkontorid on Kadrinas (sihtnumbrid 45201, 45211), Viitnal (sihtnumber 45202), Huljal (sihtnumbrid 45203, 45213) ja Vohnjas (45204). Kadrina valla külasid teenindab ka Aaspere (45302) ja Tapa postkontor (45105). Samas Viitna postkontori teeninduspiirkonnast ligi pool on Vihula vallas ning Kadrina postkontor teenindab ka Saksi valla külasid. Postkontorites toimib ka postipangasüsteem (koostöös Eesti Ühispangaga). Viitna postkontor tembeldab kogu väljuva korrespondentsi alates 1. septembrist 1998 alalise erikujundusega kalendertempliga (autor Riho Luuse)17.

17 http://www.hiiumaa.ee/filateelia/1998/ek/ek980901V.html 15. Korrakaitse Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Nende riiklike teenistuste maakondlikud keskused asuvad Rakveres. Kadrinas toimib päästeteenistus Kadrina Vallavalitsuse ja Lääne-Viru Päästeteenistuse koostöölepingu alusel. Kadrina päästeteenistus asub Kadrina Tuletõrje Ühingu hoones. Kadrina valla päästeteenistuse poolt registreeritud tegevus: Tabel 11 Nimetus 1998 2001 2002 2003 (I–III kvartal) Tulekahju 43 65 66 48 Muud väljakutsed 37 21 24 5 Teenus 15 12 20 5 Kokku 95 98 110 58 Kohaliku päästeteenistuse arendamiseks: • reorganiseerida valla päästeteenistus mittetulundusühinguks; • toetada päästetehnika soetamist ja korrashoidmist ning sidetehnika arendamist; • toetada tuletõrjehoone rekonstrueerimist; • kutsuda ellu koolinoorte tuletõrjering. Politsei on riigistruktuur, mida Kadrina vald toetab järgmiselt: • Kadrina konstaablipunkt asub OÜ Kadrina Sport ruumides, • konstaablipunkti kommunaalkulud tasutakse valla eelarvest, • transpordivahendite ülalpidamiskulusid tasutakse osaliselt valla eelarvest. Sellega tagatakse politseile rahuldavad tööruumid ja politsei kohalolek Kadrinas. Vallavalitsuse toel arendatakse ka abipolitseid. Kuritegevus Kadrina vallas 1999–2002: Tabel 12 Aasta Registreeritud kuriteod Avastatud kuriteod Avastamise % 1999 108 46 42,9 2000 103 44 42,7 2001 88 35 39,8 2002 96 41 42,7 Korrakaitse tugevdamiseks (vt ka tänavavalgustus lk 44): • jätkata koostööd politseiga tema efektiivsuse suurendamiseks; • arendada abipolitseinike tegevust; • politsei ja päästeteenistuse ühiste ruumide väljaehitamine MTÜ Kadrina Tuletõrje Ühingu hoone baasil; • propageerida naabrivalve teket; • koostöös ettevõtjatega avaliku korra tagamine; • korraldada noorsootööd; • kujundada tõrjuvat hoiakut alkoholi ja narkootikumide tarbimise suhtes. 16. Koostööpartnerid Vallale seadustega pandud ülesannete täitmisel, valla arengu kavandamisel ja arendamisel teeb omavalitsus koostööd riigi institutsioonidega, teiste omavalitsustega ja nende liitudega, ettevõtjatega, kolmanda sektoriga ja üksikisikutega. Vallavolikogu kui valla esinduskogu, vallavalitsus kui valla ametiasutus, valla allasutused ja valla osalusega ettevõtted on avatud koos- ja kaastööks, mille eesmärk on valla arendamine ja inimeste heaolu edendamine. Vallavolikogu ja -valitsus on seisukohal, et koostööpartnerite seas ei ole tähtsamaid või vähemtähtsaid partnereid, sest kõigi osapoolte osalusel toimib omavalitsus efektiivselt. Kadrina Vallavolikogu ja -valitsus peavad jätkuvalt, tuginedes Kadrina Vallavolikogu 25. septembri 2000. a otsusele nr 65, oluliseks piirkonna arengu teguriks haldusterritoriaalset ümberkorraldust ja asjakohaste läbirääkimiste jätkamist kõigi osapooltega. Eesmärk on: Moodustada Lääne-Virumaa lääneossa ajalooliselt, geograafiliselt, kultuuriliselt ühtne, majanduslikult terviklik ja mitmekülgne, hästi liigendatud, haldussuutlik ning inimesekeskne vald, mis: • võimaldab korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, alg- ja põhikoolide sidumise Kadrina Keskkooli kui emakooliga õppe- ning majandustegevuses. Võimaldab hästi korraldada Kadrina spordibaaside võimaluste kasutamist valla koolide õpilaste tervise tugevdamiseks. Väheneb valdade vaheline arvlemine hariduskulude osas; • võimaldab säilitada valdade omandis olevad kultuuritöö keskused ja külaraamatukogud ning mitmekesisemalt ja otstarbekamalt kasutada olemasolevaid kultuuri- ja sporditöö vahendeid ning kogemusi kultuurielu edendamisel; • võimaldab tõsta piirkonna puhkemajanduse ja turismi potentsiaali ning tagada selle arengu; • võimaldab hästi toimiva sotsiaalhoolekande süsteemi arendamist ja valla omandis oleva OÜ Kadrina Hooldekodu enamat kasutamist vallaelanike huvides. Sotsiaalteenuste osutamisel omame piirkondlike sotsiaaltöötajate toimimise kogemuse, mis tagab inimeste esmavajaduste rahuldamise; • võimaldab korraldada keskkonnakaitset tulemuslikumalt suuremal territooriumil kasutades samu vahendeid ja inimressurssi; • võimaldab planeerimise ja maakorralduse kvaliteedi tõstmist ning otstarbekat registrite koostamist ja pidamist; • võimaldab vähendada valitsemiskulusid ühe elaniku kohta, säilitades teenuste mahu ja taseme ning kaotades kattuvad tegevused avaliku teenistuse ülesannete täitmisel. Avaliku teenuse osutamisel ei kannata ükski vallaelanik olenemata tema elukoha ja valla keskuse vahelisest kaugusest; • liitmise tulemusena ei lõhene olemasolevad nn külakogukonnad, kellele tagatakse harjumuspärane teenindus suuremate keskuste kaudu. Igal külakogukonnal jääb piisavalt hääleõigust otsuste langetamisel. Kadrina vallal on kogemused mitme eri kogukonna esindatusest ja suhete korraldamisest (vt ka kaart 2 (Kadrina piirkonnad)); • võimaldab parandada avaliku transpordi korraldust ja leida selle sidumise võimalusi õpilastranspordiga, mis hoiab kokku selleks eraldatud riikliku dotatsiooni vahendeid; • võimaldab parandada valla ametnike ametialast ettevalmistust, konkureerida tööjõuturul, parandada juhtimisalast kompetentsust ja organisatsioonilist suutlikkust; • võimaldab kasutada valla omandis oleva AS Kadrina Soojus kogemusi ja tehnilisi vahendeid sooja-, vee- ja kanalisatsioonimajanduse ning puhastusseadmete korraldamisel kogu valla territooriumil; • võimaldab kasutada valla omandis oleva OÜ Kadrina Kommunaal kogemusi ja tehnilisi vahendeid elamumajanduse ja heakorra korraldamisel kogu valla territooriumil; • võimaldab saavutada paremaid majandamistulemusi, suurendades investeeringuid, vähendades püsikulusid ja vältides kattuvaid tegevusi. Vallavolikogu ja -valitsuse liikmed tegid sellise ettepaneku igapäevase töö kogemuste põhjal. Ettepaneku selgitusest võib teha mõned olulised järeldused: • saadakse aru reformide vajalikkusest; • avaldatakse soovi reformides osalemiseks; • arusaamist ja soovi toetavad vajalikud kogemused; • vallal on materiaalsete ressursside ülejääk, mida soovitakse naabritega jagada; • ühinemises nähakse piirkonna edaspidist tugevust ja mitmekülgsust; • vallavalitsuse ametnikud on valmis konkureerima omavalitsuse teenistusse. Vallal on sõpruslepingud Soome Vabariigi Janakkala valla, Norra Kuningriigi Trøgstadi vald ja Rootsi Kuningriigi Mora vallaga. Kadina vallal on sõprusvaldadega paljuaastased koostöökogemused. Janakkala ja Trøgstadi vallad on andnud meile mitmesugust majandusabi. Mora vallaga toimub keskkonnaalane koostöö. Kõikide sõprusvaldadega koostöös toimuvad kultuuriüritused, mille tulemusena on arenenud palju peresidemeid. Lisaks sõprusvaldade omavalitsustele tegutsevad Kadrina valla elanike heaks Janakkala–Kadrina Sõprusühing ja Trøgstadi vallas asuv rahvaliikumine Estland–Axsjonen. 17. Juhtimine Kadrina Vallavolikogu on 19-liikmeline. Volikogu koosseisu võib volikogu liikmestaaži järgi pidada värskeks ja kogenuks. Tähelepanuvääriv on ettevõtjate huvi kohaliku omavalitsuse tegevuses osalemiseks ja ka valijate usaldus ettevõtjate suhtes. Vallaelanikud ootavad vallavolikogu liikmetelt algatusvõimet, loovust, otsustavust ja vastutust kohaliku elu tasakaalustatud arengu juhtimisel. Volikogu koosseis tegevusalade järgi viitab sellele, et sotsiaalküsimuste (arstid, õpetajad) ja majandusküsimuste (ettevõtjad) otsustamine võib kalduda majandusküsimuste lahendamise kasuks. Pädevuskoolitust ei toimu, sest volikogu ei ole koolituskulusid eelarves vajalikuks pidanud. Pärast valimisi on valitud isikud raskes olukorras, sest nad ei tea, kas enne valimisi antud lubadusi on võimalik täita. Kui selgub, et mõningaid lubadusi on siiski võimalik täita, siis nad ei tea, kuidas seda teha. Üheks probleemide põhjuseks on asjaolu, et puudub süsteemne volikogu liikmeid meeskondlikuks ja eesmärgistatud tööks ettevalmistav ning saadiku rollis tegutsemiseks abistav koolitus. Teiseks põhjuseks on volikogu 3-aastane valimistevaheline periood, mis ajaliselt ei võimalda süveneda kohaliku omavalitsuse töösse. Tööd vallavolikogus tuleb mõista niisuguse mõõtmetega organisatsiooni juhtimisega, mis asub kogu valla territooriumil ning mille kollektiivi suuruseks on valla elanikkond ja mille olulisemaks nn toodanguks on: • loodusliku ja sotsiaalse keskkonna kujundamine; • rahulolu pakkuvate teenuste kujundamine; • ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste kujundamine; • kohalike õigusaktide põhjendatud vastuvõtmine. Töötada tuleb riiklike ning kohalike õigusaktide alusel ja piires. Lisaks tuleb arvestada sellega, et töö volikogus on sotsiaalse tausta ja suunitlusega. Sotsiaalne suunitlus tähendab, et töös on olulise tähtsusega inimõiguste ja sotsiaalse õigluse põhimõtted ning head tavad. Volikogu koosseisu iseloomustab järgnev tabel: Tabel 1318 Tegevusala Arv Haridus Volikogu staaž Volikogu pädevuskoolitus kõrg kesk-eri kesk 1 a 4 a 7 a 10 a ja üle Arst 1 1 1 Õpetaja 2 2 1 1 Teenistuja 2 1 1 2 1 Ettevõtja 10 2 3 5 4 3 2 1 1 Insener-tehniline töötaja 2 1 1 Tööline 2 2 1 1 Kokku 19 7 5 7 6 5 3 3 2 18 Seisuga 31.10, 2003. Vallavalitsuses on teenistuses 21 ametnikku. Vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseis on usaldusväärne. Juhtivametnikud, vallavanem, abivallavanem, vallasekretär, nõunikud ja teenistuste juhid on kõrgharidusega, omavad omavalitsustöö kogemusi ja nad on läbinud täienduskoolituse. Vanem- ja nooremametnike hariduslik tase ning täienduskoolitus vastavad nõuetele. Vallaametnike täienduskoolituse nõrkuseks on see, et koolitusel puudub süsteem ja järjepidevus. Ametnike, volikogu ja komisjonide liikmete süsteemseks koolitamiseks võiks korraldada avaliku konkursi programmi pakkumiseks ning koolituse korraldamiseks. Vallavalitsuse kui ametiasutuse töötulemused avalduvad seaduste ja volikogu otsuste täitmise kaudu tehtavas töös ning võimes korraldada ja arendada kohalikku elu. Töö ja tulemuste mõõtmiseks puuduvad kriteeriumid. Tööd ja töötulemusi saab hinnata ainult tunnetuslikult, mis igal hindajal on erinevad, olenevalt tema seatud eesmärgist või tema seatud tasemest ning hindaja isikupärast. Kvalifitseeritud ametkonna olemasolu tagamisel lähtutakse teenistuses olevate ametnike professionaalsuse arendamisest ja avaliku teenistuse avatuse põhimõttest, mis eeldab vajalikku ettevalmistust ja kogemusi. Vallavalitsuse ametnike koosseisu iseloomustab järgnev tabel: Tabel 14 Koht Arv Haridus Avaliku teenistuse staaž Täiendus- koolitus kõrg kesk-eri kesk kuni 1 a 1–3 a 4–6 a 7–9 a üle 10 a Juht 4 4 1 1 1 1 4 Nõunik 2 2 1 1 2 Vanemametnik 9 5 3 1 1 2 1 5 8 Nooremametnik 6 1 2 3 1 1 4 5 Kokku 21 12 5 4 1 4 3 7 6 19 Valla toimimise majandusliku ja organisatsioonilise efektiivsuse tõstmise eesmärgil on vallavalitsuse ja valla allasutuste struktuurides ja koosseisudes tehtud mitmeid olulisi muudatusi. Nendele muudatustele peab järele jõudma sisekontrolli arendamine. Lähiaastatel toimuvad muudatused Kadrina Vallavalitsuse süsteemis seoses reformidega riiklikes institutsioonides ja seoses piirkonna omavalitsuste haldusterritoriaalsete muudatustega. 18. Suhtekorraldus ja mainekujundus Valla suhtekorralduse eesmärk on tagada sihtrühmadele teave, valla maine ja vallasüsteemi reageerimine teda puudutavatele küsimustele. Valla suhtekorralduse vahenditeks on vallaleht Kodukant, interneti kodulehekülg, meediasuhted, trükised, personaalne suhtlemine, klienditeenindus, sündmused ja avalikud üritused. Samuti võiks algatada aasta teeneka tegija väljaselgitamist ja asutamist. Eelnev loetelu vajab igapäevatöös sisulist arendamist ja laiendamist. Valla maine loob vallale lisaväärtust, mis avaldub uudishimus, usalduses, kindlustundes, koos- ja kaastöö tahtes ning sisemises stabiilsuses. Samas on hea mainega haldussuutlik vald võimeline taastootma positiivset mainet pika aja vältel. Valla mainet tuleb korraldada mitmel tasandil. Olulisemad on nn lassotasand, mis eristab Kadrinat üldisest hulgast, ja haldussuutlikkuse tasand. Valla mainet tuleb kujundada järjepidevalt ja selles protsessis tuleb juhinduda järgmise: • psühholoogilised protsessid, mille pinnal sünnib ning süveneb valla maine; • vallateadvus, vallafilosoofia, vallamissioon; • vallasümbolid; • vallastiil, organisatsioonikultuur, avalik suhtekorraldus, identiteet ja selle elemendid; • reklaami osa valla maine kujundamisel ja hoidmisel; • valla teabelevi olemus ja sellega seonduvad probleemid; • teave ja teabevajadused, teabelevi vormid; • vallavolikogu liikme maine; • vallaametniku maine; • valla allasutuse töötaja maine; • vallateenuse maine; • vallavolikogu ja -valitsuse sisemine maine; • omavalitsuse välised valla mainekandjad ja -arendajad; • mainekesksete mõistete arendamise ning analüüsi võtted. Pärast positiivse maine e suhtumise loomist on oluline osata saavutatud positiivset suhtumist hoida. 19. Arengukava täitmise eeldused Arengukava täitmise esmaseks eelduseks on riigi majanduse areng ja sellest tulenev valla eelarvesse laekuv rahaliste vahendite hulk. Lisaks on vallal oma eesmärkide teostamiseks võimalus kaasata koostöösse riiklikud struktuurid, kodu- ja välismaised fondid, sihtasutused, teised omavalitsused kodu- ja välismaal, ettevõtjad ning nn kolmas sektor. Tahe ja võime leida koostööks partnerid ning luua nendega töised suhted ning selle kaudu lahendada valla jaoks olulised asjad, näitab omavalitsuse haldussuutlikust ja vallajuhtide professionaalsust. Kadrina vallas on niisugune koostööga saavutatud häid tulemusi. Valla rahandus on otseses sõltuvuses kehtivast riigi seadusandlusest. Eelnevate aastate riigi eelarved on koostatud ja otsustatud nii, et nendes on vähe arvestatud regionaalse arengu vajadusi. See tähendab, et seadustega vallale kehtestatud tulu ei kata seadustega vallale pandud ülesannete, vajalikul tasemel ja ulatuses, täitmise kulusid ning riigieelarvest lisanduvad toetusfondi ja sihtotstarbelised eraldised ei kata eri kululiikide puudujäävat osa. 2004. aasta riigieelarve eelnõu, mille riigivalitsus esitas Riigikogule, valmib eelarvena kujunenud suhtumise järjepidevuses, kus kohalike omavalitsuste vajadused on puudulikult kaetud. Valla hoonete ja rajatiste hoiuks ning taastamiseks, valla arendamiseks ja välisraha sissetoomiseks omapoolsed osalused saab katta ainult laenuga, sest põhieelarve tulud kuluvad püsikuludeks. Niisugustes majandamistingimustes ühe laenu võtmine valla arendamiseks põhjustab järgnevate laenude võtmise, sest sotsiaalobjektidele laenuga tehtud kulud ei tooda vallale raha tagasi. Vallaeelarve tulude mudel arengukava elluviimiseks

19.1. Vallaeelarve tulud Vallaeelarve tulud on jooksvate põhikulude ja kapitalikulude katmiseks. Eelarve tulude suurim osakaal on riigieelarvest laekuvatel eraldistel, milleks on toimetulekutoetus, hariduskulud, tegevustoetus. Maksutulu, milleks on tulumaks füüsilistelt isikutelt ja maamaks, on mõne protsendi võrra väiksemad riigi eelarveeraldistest. Tulude osa, mida vald saab planeerida ja mõjutada, on väike. Need on tulud varadelt, finantstulud, tulud majandustegevusest, moodustades 2,67% kogu tulust. Laenudel on tuludes oluline osa – 8,6 %. Tulude laekumine koosneb 2002. aasta põhjal (% kogutulust): Tulud % Maksud, sh tulumaks füüsilistelt isikutelt 34,1% ja maamaks 5,2 % 39,30 Riigilõiv, segatulud 0,03 Tulud varadelt 0,70 Finantstulud 0,07 Laekumised majandustegevusest 1,90 Arvlemised, ülekanded, sh õpilaskohtade eest 2,70 Kulude katteks suunatud jäägid 0,40 Laenud 8,60 Sihtotstarbelised eraldised tegevuskuludeks 0,60 Riigieelarvest sihtotstarbelised eraldised 41,90 Investeeringud 3,80 Kokku: 100,00 Tabel 15

19.2. Vallaeelarve kulud Kulude eelarve võib kulude iseloomu poolest jagada kaheks: jooksvad tegevuskulud ehk põhikulud ja investeeringud ehk kapitalikulud. Põhieelarve kulud moodustasid 89,8% ja kapitalikulud 10,2% kulude mahust. Kulud jagunevad alljärgnevalt: Kulu % Üldvalitsemine 6,7 Riigi ja korrakaitse 0,6 Haridus 56,6 Kultuur ja kunst 4,6 Sport ja puhkus 5,2 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7,9 Majandus 11,5 Reservfond 0,8 Laenud 6,1 Kokku: 100,0 Tabel 16

Arengukava elluviimiseks rakendatakse järgmisi põhimõtteid: • igal aastal koostatakse järgneva aasta investeeringute detailne plaan; • koostatakse laenude juhtimise kava; • laene kasutatakse ainult arengukavas olevate investeeringute tarbeks. Eelistatud investeeringud on: • pooleliolevate projektide lõpetamine; • valla osalus toob kaasa kaasfinantseeringuid; • isetasuvatele projektidele. Lõppsõna Valla arengu planeerimine on pidev protsess ja teatud perioodi arengukava valmimine on vaid üks verstapost sel teel. Käesoleva arengukava muutmine planeeriti teadlikult ühe osana Kadrina valla üldplaneeringu ettevalmistamisprotsessis. Üldplaneering ettevalmistamine toimub sama juhtimismudeliga, mida kirjeldati käesoleva arengukava sissejuhatuses. Üldplaneering peaks valmima 2004. aasta lõpuks. Strateegiline planeerimine on valla arengu juhtimise põhivahend ning strateegilise juhtimise võime üks omavalitsusüksuse haldussuutlikkuse näitaja. Samuti näeb Kadrina vald oma arengueelduseks jätkuvalt aktiivset osalemist haldusreformis.