Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla arengukava aastateks 2004-2008 vastuvõtmine — KO, 108, 969

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõiked 1 ja 2 ning Iisaku Vallavolikogu 2. oktoobri 2003. a määrusega nr 7 kinnitatud «Iisaku valla põhimääruse» (KO 2003, 147, 2237) § 9 lõike 1 punkti 7, § 34 lõike 5 ning läbi arutanud esitatud arengukava projekti, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Iisaku valla arengukava aastateks 2004–2008 (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul arvates määruse teadasaamise päevast esitada vaide Iisaku Vallavolikogule vastavalt haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-le 75 või esitada 30 päeva jooksul kaebuse haldusakti tühistamiseks Jõhvi Halduskohtule vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) §-dele 6–10. 4. Määrus jõustub 15. aprillil 2004. a. * Arengukava lisa 1 «Valla projektid ja meetmed» on kättesaadav Iisaku Valllavalitsuse kantseleis ja Iisaku valla kodulehe aadressil www.iisakuvv.ee. Volikogu esimees Vello TAAR IISAKU VALLA ARENGUKAVA 2004–2008 IISAKU 2004 SISSEJUHATUS Valla areng on osa Ida-Viru maakonna ja Eesti kui rahvusriigi arengust. Iisaku valla arengukava on Iisaku valla tegevuse aluseks. Arengukava peamisteks eesmärkideks on määrata ära valla peamised arengusuunad ning töötada välja konkreetsed tegevuskavad püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast ning laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, eri projektide ning programmide abil. Arengukava peab olema realistlik ja elluviidav, kuid samas ei saa see olla lõplik. Arengukava elluviimist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt kord aastas täienduste ja paranduste tegemiseks läbi vaadata. I. IISAKU VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS IISAKU VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE 1. Asend Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida kolmest küljest piiravad kaunid looduslikud objektid – Muraka ja Agusalu sookaitseala ning lõunast Peipsi järv. 258 km2 suurusel territooriumil elab 1526 elanikku. Keskus, Iisaku alevik 932 elanikuga on 32 km kaugusel maakonna keskusest, Jõhvi linnast. Valda läbib Jõhvi–Tartu–Riia mnt (A201). Vald koosneb Iisaku alevikust ja 17-st külast. 2. Ajalooline areng Inimasustuse ajalugu saab Iisaku territooriumil jälgida alates muinasajast, mil Iisaku koos piirnevate aladega kuulus Alutaguse nn algmaakonda. Et Alutaguse seos Virumaaga jäi suhteliselt nõrgaks ja Iisaku alad jäid kõrvale suurtest kaubateedest, siis asustustihedus oluliselt ei suurenenud ning 11.–12. saj siia rännanud vadjalased leidsid hõlpsasti vabasid elupaiku ning kelle olemasolu meenutavad veel vaid kääbaskalmed (Jõuga). 13.–16. sajandi vahel asustus tihenes ja juurdetulijatena lisandusid venelased. Venelaste arv suurenes eriti pärast Liivi sõda. Iisaku puhul on huvitav asjaolu, et vaatamata arvukale venelaste kogukonnale ja naaberriigi võimude püüdlustele muulasrahvastik eestistus. Iisakut puudutasid või mõjutasid rohkemal-vähemal määral kõik Virumaad tabanud õnnetused alates sõdadest ja lõpetades näljahädadega, mis on oma jäljed jätnud Iisaku ajalukku. Kui Alutaguse nimi leiab ürikutes esmakordset mainimist 1241. a, siis Iisaku kirjalik esmamainimine pärineb aastast 1426 (Isacke). Administratiivselt alluti mitmetele läänidele/kihelkondadele. Omaette kihelkonna staatus saadi 1654. a, mis kestis 1744. a ning jätkus aastani 1867. a. Vallaõigused saadi 1867. a ning taastati 1991. a. Enam-vähem tänaseni kehtivate piirideni jõuti 1891. a, kui Iisaku vallaga ühendati Tärivere, Pootsiku ja Kauksi vald. 3. Asustus Iisaku vallas elab rahvastikuregistri andmetel 1526 elanikku. Asustatud punktide arv küünib 18-ni, millest suurim, Iisaku alevik, 932 elanikuga. (lisa 1: Iisaku valla elanikud külade järgi). Asustus on aegade jooksul koondunud liikumisteede ümbrusesse. Rahvaarv Iisaku vallas on viimase kuue aasta jooksul vähenenud 92 inimese võrra. Muret tekitav on pidev negatiivne iive, mille tulemusena tekivad hälbed vanuselise struktuuri tasakaalus. 2004. a alguses moodustasid Iisaku valla elanikkonnast 25,1% eelkooli- ja kooliealised, 22,4% pensionärid, 49,6% töövõimelised (19–63-aastased) ja 2,9% töövõimetud. Normaalseks loetakse pensioniealiste osatähtsuseks 25%, sama protsent sobiks ka lastele (lisa 2: Iisaku elanikkond vanuskoosseisu järgi; lisa 3: Elanike liikumine). Tabel 1. Iisaku valla elanike loomuliku iibe dünaamika aastatel 1999–2003 1999 2000 2001 2002 2003 Sünnid 18 14 16 17 8 Surmad 33 36 36 25 31 Iive –15 –22 –20 –8 –23 4. Looduskeskkond Iisaku kuulub Alutaguse maastikurajooni, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus ning hõre inimasustus. Pinnavormid moodustusid jääaja lõpul, mil mandrijää taandumisega kaasnesid pikemaajalised seisakud ja ajutised pealetungid fikseerusid reljeefis arvukate servamoodustistena. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane, mida ilmestavad Iisaku-Illuka marginaalsete ooside süsteem, Varesmetsa ja Võhma mõhnastikud ning edela-kirdesuunalised mandriluited. Mõhnastike ja mandriluidete vahele mahub veel hulk limnoglatsiaalseid lavasid (Pootsiku, Luuga jt). Pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kuni 30 meetrini, Ida-Virumaa kõrgeim tipp – Iisaku oos 94 m üle merepinna. Alutaguse lõunaserv ulatub Peipsi põhjarannikuni, mida ilmestab kogu pikkuses Eesti suurejoonelisem mandriluitestik (suurim kõrgus 20 m). Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel nn griivadel kaugele sisemaale kuni Kurtna mõhnastikuni. Väga kõrged ja ilusad griivad liigestavad pinnamoodi Pootsiku ja Imatu vahelisel alal ning Sälliku ümbruses. Alutaguse maastike omapäraseimad elemendid – sood ja rabad moodustavad üle poole maastikurajooni pindalast. Agusalu, Muraka koos Ratvaga ning Sirtsi kuuluvad Eesti suuremate ja ka huvitavamate sookaitsealade hulka. Mets katab ca 59% territooriumi. Valitsevad lodumetsad, palju leidub ka palu- ja salumetsa, vähemal määral nõmme- ja laanemetsa. Puistutes domineerivad männikud ja kaasikud, vähem kuusikuid ja lehtpuumetsi. Puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu näsiniin, kuldking, orhideed jt. Esindatud on kõik Eestis elutsevad ulukid, lisaks haruldane lendorav. Alutaguse aluspõhja kivimite lasumus asub märksa sügavamal kui Kirde-Eesti lavamaal, mille tõttu kaevandamiskõlblike lademete tootmine ei ole majanduslikult tasuv. Aluspõhja katab siin võrdlemisi paks pinnakate, mille moodustavad peamiselt jääpaisjärvede liiv ning aleuriit. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (Roostoja, Sälliku, Koldamäe, Lõpe) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Kasutamata maavaradest võib veel nimetada savi (varud ca 30 milj m 3) ja turvast. Maapinna absoluutne kõrgus valla lääne ja põhja osas väheneb ning seal paikneb mitmeid soid ja rabasid (Muraka raba ja Agusalu soostiku servad). Seal asuvate turbalademete varusid uuritud ei ole. Iisaku kuulub mullastikult soostunud mineraalmuldade Alutaguse valdkonda, kus esineb soostunud kamarmuldi (G) ja soostunud leetmuldi (LG) ning soomuldi (M), vähemal määral leetmuldi (L) ja kamar-karbonaatmuldi (K). Ca 66,6 % muldadest vastavad soostunud mineraalmuldade tüübile. Maa boniteet, 40 hindepunkti, jääb kõvasti alla Eesti keskmisele. Põllumaa asub valdavalt keskosas, Iisaku ümbruses, piki Jõhvi–Tartu maantee joont ja Varesmetsa, Vaikla ning Kuru suunas. Kuivendussüsteemide olemasolu (ca 67% kogu põllumaast) ei ole parandanud eriti veere�iimi, sest muidu parasniisked mullad on siin halva veeläbilaskevõimega. Iseloomulikuks on ka muldade erinev lõimis liivast savini, õhuke huumusekiht, kõrge happelisus ja madal kivisus. Maavarade (liiv ja kruus) kaevandamiseks Iisaku valla territooriumil, Sälliku ehk Kollases karjääris ja Roostoja karjääris, on taotluse esitanud AS Talter. Tärivere kruusakarjääris on AS Talter tellinud maardla uuringu. Munitsipaalomandis ei ole ühtegi maardlat. Tabel 2. Iisaku valla territooriumil olevad maardlad Nimi Maavara Pindala (ha) Jõuga Kruus 3,87 Tärivere Kruus 8,99 Koldamäe Liiv 7,80 Lõpe Liiv 7,28 Roostoja Liiv 4,67 Sälliku Liiv 4,16 5. Põhja- ja pinnavesi Puurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi põhjavett. Loodusmaastikule lisavad värvikust rohked järved ja Peipsi suunas voolavad jõed-ojad. Valla territooriumil ja sellega piirnevatel aladel asuvad olulised veeressursid. Valda läbivad Rannapungerja jõe keskjooks, Alajõgi ja oma veed viib Peipsi järve Kauksi oja. Peipsi rannajoone pikkuseks mõõdetakse vallas 6 km. Tabel 3. Iisaku valla territooriumil paiknevad järved Nimi Pindala (ha) Liik Sügavus (m) Armise järv 4,4 Metsajärv Keskm. 1,7 Imatu järv 27,8 Rabajärv Keskm. 1,7 Jõuga Liivjärv 2,2 Metsajärv Keskm. 3,8 Jõuga Linajärv 1,1 Metsajärv Max 5,0 Jõuga Pesujärv 2,0 Metsajärv Max 9,5 Kaarlepi järv 1,8 Metsajärv Võhma järv 2,0 rabajärv Keskm. 2,0 6. Kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektid Iisaku valla piiridesse jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid, mis on ära näidatud alljärgnevas tabelis. Tabel 4. Iisaku valla kaitsealused loodusobjektid Loodusobjekti nimi Pindala (ha) Märkused Muraka sookaitseala 1 227, 4, sh Iisaku-Illuka magistraalne oosideahelik Uus-Sõrumäe moreenküngastik Jõuga-Räätsma mõhnaterrass Kauksi-Kuru luitestik Pootsiku-Imatu luitestik (griivad) Sälliku luitestik (griivad) Iisaku parkmets 20,0 Iisaku park 2,0 Pootsiku park 0,5 Iisaku ussikuusk Katmani tammed 2,0 24 tamme Kuru mänd Üm. 3,1 m, Eesti jämedaim Sõrumäe männid 0,5 20 mändi 7. Sotsiaalne infrastruktuur Koolieelsetest lasteasutustest tegutseb vallas Iisaku lastead «Kurekell», milles on neli rühma 74 lapsega. Lasteaias lapsi elukoha järgi: Iisaku vald – 68 Teised vallad – 6 Tabel 5. Laste sünnidünaamika 1999 2000 2001 2002 2003 Sünnid 18 14 16 17 8 Lasteaia hoone üks tiib on vallavalitsuse kasutada. Kui laste arv peaks oluliselt tõusma ja on vajadus avada veel üks rühm, siis tuleb vallavalitsusele leida uued ruumid ja anda terve maja lasteaia kasutusse. Hoone soojapidavusest lähtudes tuleb vahetada amortiseerunud aknad. 8. Üldharidus Vanima säilinud dokumendi alusel teame, et Iisakus anti kooliharidust juba 1788. a, esimese kooli asutamise kohta aga teateid säilinud ei ole. Iisakus oli kihelkonnakool ja külades külakoolid. Kaasaegse kooli rajaja on Robert Theodor Hansen. Täna tegutsevad Iisakus üks üldhariduslik kool – Iisaku Gümnaasium ja üks huvialakool – Iisaku Kunstide Kool. Iisaku Gümnaasium …on vanade traditsioonidega kool XVIII sajandi II poolest; …on asukohalt soodne nii transpordi suhtes Tartu–Jõhvi mnt ääres kui ka oma loodusliku keskkonna poolest; … on 2002/2003. õppeaastal 240 õpilasega Iisaku ja ümberkaudsete valdade lastele; … annab võimaluse valikainetena õppida informaatikat, kirjandiõpetust, majandust ja riigikaitset; … aitab erivajadustega lapsi logopeediliste ja parandustundide, aineõpetajate tugiõppe, koduõppe ja individuaalõppekava kaudu; … on huvialaringidest koolis: näitering, lilleseade, ansambel, meediaring, võrkpall ja korvpall, laskmine, suusatamine, loodusring, poiste ja tüdrukute käsitöö; … on kaasaegne arvutiklass interneti püsiühendusega ka pärast koolitunde; … on kaasaegne renoveeritud võimlakompleks staadioniga, suusa-, jooksu- ja jalgrattarajad Tärivere mäel, matkarajad. Iisaku Gümnaasiumi õpilaskodu ...on loodud toimetulekuprobleemidega perede toetamiseks, pakkudes nende lastele normaalseid elu- ja õpitingimusi; ...alustas tegevust veebruaris 2003. aastal; ...võimaldab elamistingimusi maksimaalselt 26-le õpilasele; ... majutuseks värskelt remonditud 2- ja 3-kohalised tualeti ja pesemisvõimalusega toad; ... on ratsionaalne võimalus õppida Iisaku Gümnaasiumis, mille juures õpilaskodu asub, vähemalt ühe õppeaasta ulatuses; ...on oma sisekorra ja kasvatajate järelevalvega reguleeritud, soodustamaks õpilaste tööharjumuste kujunemist; ...garanteerib toitlustuse neli korda päevas; ...pakub tasuta võimaluse huvialategevuses osalemiseks. 2004. aastal õpib Iisaku Gümnaasiumis 248 õpilast, neist ainult 41 gümnaasiumi osas. Iisaku valla lapsi on 203 ja teistest valdadest ning linnadest 45 last. Arvestades eelkooliealiste laste arvu, peaks õpilaste arv jääma järgneva viie aasta jooksul enam-vähem samaks. Pikemaajalist prognoosi on väga raske teha. Gümnaasiumi hoone, eriti vana korpus ja söökla vajavad kapitaalset remonti. Soojakadude vähendamiseks tuleb terve hoone välisfassaad katta soojusisolatsiooniga ning korrastada keskküttesüsteem. Iisaku Kunstide Kool loodi 1989. a kohaliku algatusena. Õpilaste arv oli tollal 52 ning õpitavaid erialasid 4 – puhkpill, klaver, akordion, kunst. 1991. a avati tantsueriala. 2002/03. õppeaastal oli õpilaste arv 62. Erialad – klaver, akordion, kannel, plokkflööt, lõõts, kitarr, tants, laul ja kunst. Õpetaja ametikohti oli 6. Õpilased on võtnud osa mitmetest regiooni ja vabariigi konkurssidest ning näitustest. Kunstiõpilased on saavutanud tunnustust võistlusel «Euroopa koolis» jm. Tantsu- ja muusikaõpilased on andnud kontserte naaberkoolides (Lohusuu, Tudulinna, Avinurme, Mäetaguse, Illuka) ning Narvas ja Hiiumaal. Kunstinäitusi on olnud Iisaku muuseumis, Põlevkivimuuseumis, Hiiumaal Suuremõisas, Mäetaguse mõisas. 1998/99. õppeaastal alustati rahvamuusika õpetamist. Tänaseks päevaks on prioriteedid veidi muutunud ning rahvamuusika õpetamine ei ole enam esikohal. Kui õpilased on omandanud teatud mänguoskusi, on võimalik korraldada esinemisi koostöös muuseumi ja rahvamajaga. Kooli ülesanne on pakkuda õpilastele võimalust ennast kunstide vallas arendada ning julgustada ja suunata neid edaspidisel elukutsevalikul. 9. Raamatukogud Iisaku vallas asub kaks raamatukogu. Iisaku Gümnaasiumi raamatukogu, mis on orienteeritud gümnaasiumi õpilastele, ning valla raamatukogu, mis teenindab kõiki vallaelanikke. Põhimõtteliselt oleks võimalik liita need kaks raamatukogu kokku. Tuleb analüüsida, kui otstarbekas see oleks. 10. Rahvamaja R. T. Hansen Iisaku kultuuriloo väljapaistvaima isikuna pani aluse Iisakule kui tugevate traditsioonidega laulu- ja pillimängukohale. Esinemistega kogutud raha eest ehitati isegi kihelkonnakoolile uus hoone. Rahva kultuurilembust näitas seegi, et Iisaku seltsimaja püstitati rahva rahade ja ühistööga vaid kahe aastaga (1909–1910). Praeguseks on vallal renoveeritud rahvamaja, kus on võimalik läbi viia nii teatrietendusi, kui ka muid kultuuriüritusi. Lähiajal oleks vajalik varustada rahvamaja küttesüsteemiga. Rekonstrueerimist vajab ka valla ainuke laululava, mis oma soodsa asukoha tõttu võiks olla isegi maakondlike kultuuriürituste toimumise paigaks. Külaliikumine Iisaku külaliikumine sai alguse 1999. a, kui asuti valima ametlikke külavanemaid. 20. novembril 2000. a moodustati Iisaku valla külavanemate kogu, mille esimeheks on Anne Nurgamaa. Külaliikumise raames on korraldatud külapäevi, korrastatud Tärivere parki ja renoveeritud Vaikla vana koolimaja saal simmanisaaliks. 11. Sportimisvõimalused Vallas on olemas kõik kaasaegsed võimalused spordiga tegelemiseks. Täismõõtmetes välistaadion, kaasaegne spordisaal, suusarajad jne. Liikumisvõimalusi pakuvad mitmed matkarajad. Vallas tegutseb kaks spordiklubi: Suusaklubi ja Korvpalliklubi. 12. Muuseum Iisakus tegutseb riigi halduses olev maakondlik muuseum, mis on tunnustust leidnud üle kogu Eesti. Külastajaid on aasta jooksul umbes 6000. Ida-Viru maakonnas oli/on ainulaadseid valdkondi, mida muuseum tahab temaatiliste püsiekspositsioonidega külastajatele näidata. Teise maja – Tartu mnt 49 – (ehitatud 1915. a vallamajaks) täieliku kasutuselevõtuga suureneb püsiekspositsiooni pind 170 m2 võrra. Majatagusesse orgu rajatav esinemisplats on mõeldud 200-le pealtvaatajale. Rajatav kõrvalhoone annab muuseumile võimaluse suuri põllutöövahendeid eksponeerida 36,3 m2 suurusel pinnal. Lisaks mahub kõrvalhoonesse käsitöökoda 37,4 m 2-ga ja suvekohvik 33,4 m2-ga. Kõrvalhoone ehitusega tekib võimalus eri tegevusteks turistidele. Tegevuste mitmekesistamise (laatade, käsitööpäevade, kontserdite, näitemängude jms korraldamine) kaudu kasvab muuseumi külastuste arv ja Iisaku populaarsus lõunaregiooni kultuurikeskusena. Teise majja on lisaks püsinäituse ja ajutise näituse saalile plaanis luua vastuvõetavate esemete puhastamise-konserveerimise ruum, tualettruumid, üks saal ürituste korraldamiseks ja teine esemete hoidmiseks. Kogu maja kasutuselevõtt annab juurde 568,5 m2 kasutatavat pinda, kõrvalhoone aga 140,6 m2 kasutatavat pinda. 13. Kirik Kogudus on asutatud 1640. aastal. Tegutsenud katkematu järjepidevusega 1864. aastast. Kirik on ehitatud 1894. aastal. Kogudust teenib alates 1988. aastast õpetaja Avo Kiir, kes on ka EELK Viru praostkonna praost. Kogudusele on tagastatud kirik, endine köstrimaja ja pastoraat. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 14 ja suurematel kirikupühadel. Iisaku kirik on kaasatud «Teeliste kiriku» projekti ja on suvekuudel avatud turistidele. 14. Autoteed Valda läbib Jõhvi–Tartu–Riia maantee A 201, kusjuures Tartusse on 100 km ning Riiga 350 km. Nimetatud maanteelt saab sõita Jõugalt Illukale (12 km); Iisakust Tudulinna (17) kaudu Rakverre (85 km) ja Avinurme (36 km) ning Alajõe (12 km) kaudu Vasknarva (35 km); Sällikust Kurusse (6 km). Eelnimetatud teed on kõvakattega ja normaalses seisukorras. Lisaks eeltoodule lisanduvad kohalikud teed. Enamuse sellest moodustavad kruuskattega teed, väike osa ka katteta teid. Valla omandusse jääb teid kogupikkusega 27,9 km. Kruusateede olukord on üsna halb. Olukorra parandamiseks on vaja katta teed uue kruusakihiga (lisa 4: Valla teede loetelu). 15. Energeetika Iisaku soojamajandust haldab valla ettevõte osaühing Iisaku Elamumajandus. Valla kaks katlamaja on rekonstrueeritud, kogu sisseseade on kaasaegne. Suurem osa välissoojustrasse on vahetatud kaasaegsete vastu, osa tuleb veel vahetada. Iisaku aleviku tänavavalgustusest on rekonstrueeritud 70%. 16. Side Iisaku vallas asub üks telefonijaam. Kaugvalimist saab kasutada 100% abonomentidest. Valda katavad kolm mobiilside operaatorit. Teenuste pakkujad hoolitsevad ise teenuse kaasajastamise eest. 17. Post, pangandus Postiteenuseid osutab Eesti Post Iisaku sidejaoskonna kaudu, kus tegutseb ka Eesti Ühispanga postipanga filiaal. Hansapanga klientidel on võimalus saada sularaha Iisaku Ostukeskusest, kuid see ei asenda sularaha pangaautomaati, mille järele on suur vajadus eriti suvekuudel. 18. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni võrk on nii füüsiliselt kui ka tehnoloogiliselt halvas seisundis. Kanaliseeritakse ca 21 000 m3 , mis läbib biopuhasti OXYD-90 koos järjestikku paiknevate kahe biotiigiga. Pool alevikust on ilma kanalisatsioonita. Olemasolevad süsteemid on kaardistatud ja on koostatud aleviku joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arengukava. Iisaku aleviku edasise arengu seisukohalt on väga oluline vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine. 19. Ühistransport Iisaku aleviku ja Tartu mnt äärsed elanikud võivad ümberistumiseta sõita pea kõikidesse maakondadesse ja suurematesse linnadesse, samuti St. Peterburgi. Ka Jõhvis käimine ei valmista raskusi. Eemalolevate külade elanike teenindamine transpordiga on puudulik. 20. Prügimajandus Käesoleval hetkel on suuremal osal vallaelanikest võimalus kasutada AS Ragn-Sells teenust, kes kogutud jäätmed transpordib ja ladustab Uikala prügimäel. Kui korterelamute jäätmemajandus on lahendatud, siis kahjuks paljude eramute valdajad ei ole seni prügiveolepinguid sõlminud. See valdkond tuleb korrastada omavalitsuse õigusaktidega ja nende täitmise kontrolliga. 21. Tervishoid Iisakus on korralikult sisustatud ambulatooriumiruumid, kus tegutseb perearst. Ravimeid on võimalik osta kohalikust apteegist. Iisaku alevikus asub maakonna kiirabi filiaal. 22. Sotsiaalhooldus Iisaku alevikus tegutseb hooldekodu, kuhu on võimalik mahutada 16 püsielanikku. Hoone ei vasta tänapäeva tingimustele, puudub ventilatsioon. Kaugemas tulevikus võiks võtta päevakorda uue kaasaegse mitmefunktsionaalse hooldekodu ehitamise. 23. Päästeteenistus Tuletõrjeühing loodi 1930. a. Tänu pikaajalistele traditsioonidele ja aktiivsetele eestvedajatele (Bogdanov jt), võivad ümbruskaudsed inimesed loota, et pritsimeeste abi jõuab õigel ajal kohale. Teistlaadi õnnetusjuhtumite korral tuli loota iseendale või naabrite abile. Käesoleval ajal on olemas kaks tuletõrjeautot. On võimeline teenindama kogu lõunaregiooni. Päästesalga tegevust rahastab riik, vähesel määral toetab ka vald. Lähiaastatel on riigil kavas ehitada Iisakusse uus päästeteenistuse hoone, kuhu koonduksid nii tuletõrje, politsei kui ka kiirabi. 24. Teenindus Pakutavad teenused 2003. a: neli toidupoodi, baar-restoran, pubi, kohvik, postkontor, postipank, juuksur, maniküür, apteek, autoteenindus, kolm saeveskit, bensiinijaam, autolammutus, klaastaara vastuvõtt, turismibaas, telkimisplats, metsamarjade ja seente kokkuostu punkt, OÜ Iisaku Elamumajanduse poolt pakutavad teenused. 25. Turism Turism on valla majandustegevuse ja ettevõtluse üks peamisi prioriteete. Iisaku valla tulevik sõltub väga paljuski turistidele suunatud tegevusest, spordi ja vaba aja veetmise võimaluste arendamisest. Valla territooriumil osutavad turismiteenust järgmised asutused: Kauksi puhkeküla, Kauksi telklaager, Kauksi puhkemaja, RMK Kauksi puhkeala, Vaikla puhkekeskus, Tagametsa puhkemaja, Iisaku muuseum. Lähiaastatel on neile lisandumas uusi puhkekohti. Turistide meeliskohad on muuseum, kirik, Kotka matkarada, Tärivere mäe vaatetorn, Peipsi põhjarannik, ümberkaudsed seenemetsad ja jahialad. II. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD TULEVIKUVISIOON Tulevikuvisioon on kujutlus sellest, milline võiks Iisaku vald välja näha aastal 2010. Järgnev visioon on välja töötatud valla arengukava koostamise raames. Aastal 2010 on Iisaku vald hästi toimiv omavalitsusüksus. Piirkonda iseloomustavad turvalisus ning kaasaegne infrastruktuur. Arenenud on nii hajaasustusega piirkonnad kui ka vallakeskus. Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel. Piirkonna suurimaks rikkuseks on puhas loodus. Valla väärtuslike maastike kaitse on tagatud ning jätkub nende väärtustamine. Majandusstruktuuris muutuvad olulisemaks turismiga seotud valdkonnad: toitlustus, majutus ja muu teenindus. Välja on kujunenud tugev turismipiirkond, kus lisaks puhkealade külastamisele on turistidele välja pakutud mitmed kohalikud marsruudid. Vaatamisväärsused on korrastatud ja varustatud viitadega. Suurenenud on laste ja noorte osakaal valla rahvastikustruktuuris. Välja on ehitatud valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Tagatud on konkurentsivõimeline alus-, põhi- ja keskharidus. Valla kultuuri- ja spordielu on vilgas, elanikud on kaasatud seltside ja spordiklubide tegevusse. Elanikele on tagatud arstiabi kättesaadavus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem. Teed, sidesüsteemid ja elektrivõrk on korrastatud. Iisaku alevikus investeeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse. Vallas on piisavalt töökohti ja väikeettevõtlus on mitmekesine. Lisaks võimaldab efektiivne transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet inimestel tööl käia ka väljaspool valda. Iisaku alevik on oluline haridus-, kultuuri- ja spordikeskus. Olemas on tugev gümnaasium, kunstidekool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogud, spordisaal, staadion, suusakeskus ja mänguväljakud lastele. Iisaku vald on meeldiva elukeskkonnaga hästiarenenud ning üle vabariigi tuntud turismi- ja spordipiirkond. Strateegilisi arengueesmärke on käesolevas arengukavas esitatud kui soovitavaid seisundeid, milleni kavatsetakse strateegilise ajaperioodi jooksul jõuda. Nad toetuvad SWOT-analüüsi järeldustele ning sisaldavad valla tulevikuambitsioone. Strateegilised arengueesmärgid on seatud pikaajalistena ning püstitatud aastani 2008. Neid võib vaadelda kui tervikuid, kus sisalduvad elemendid on esitatud eri võtmevaldkondadest. Järgnevalt on esitatud valla tähtsamad strateegilised arengueesmärgid ja nende saavutamiseks teostamist vajavad üldisemad tegevuskavad. 1. Turism ja puhkemajandus ARENGUEESMÄRGID • Iisaku vald on populaarne puhkuse veetmise koht nii suvel kui talvel • Kõigis teenindussfäärides on loodud turismisõbralik keskkond • Info Iisaku valla turismiinfo kohta on hästi kättesaadav Nagu lõunaregioonile tervikuna, on ka Iisaku vallal tänu mitmekesisele maastikule ja pika rannajoone olemasolule väga head eeldused turismi ja puhkemajanduse arenguks, mis oleks samas ka üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja. Valda läbib heas seisukorras Jõhvi–Tartu–Valga maantee. Oluline on välja kujundada turismimajanduseks vajalik info- ja infrastruktuur ning teha koostööd naabervaldadega ühiste marsruutide kavandamisel ja teeninduse arendamisel. Tulevikku on kindlasti maa- ja loodusturismiga tegelemisel. Turismi arendamine on ka maakonna üks arenguprioriteetidest. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Valla turismiarengukava koostamine X Fondid, eelarve Vaatamisväärsusi tutvustavate infotahvlite paigaldamine X Fondid, eelarve Regulaarselt toimiva infoleviku süsteemi juurutamine X Fondid Vallakeskusesse turismi infostendi paigaldamine X Eelarve Piirkonna avalike puhkekohtade, telkimisplatside ja parklate planeerimine koostöös RMK-ga ning väljaehitamise toetamine X X X X X Fondid, eelarve Turismiobjektide ja teenuste juurde suunavate viitade paigaldamine X X Fondid, eelarve, partnerid Kultuuri- ja spordiürituste voldiku trükkimine (eesti-, inglise- ja venekeelsena) X X X X X Eelarve, reklaamitulud Piirkonna infoteatmiku/voldiku regulaarne väljaandmine X X X X X Eelarve, reklaamitulud Piirkonda tutvustavate ürituste korraldamine X X X X X Eelarve, fondid Turu-uuringute tellimine müügitegevuse tõhustamiseks ja piirkonna külastatavuse suurendamiseks X X Eelarve, fondid, eraettevõtted Piirkonna olemasolevate ja võimalike turismiatraktsioonide kaardistamine X X X X X Eelarve, fondid Piirkonna turismiettevõtjaile infotundide korraldamine X X X X X Fondid 2. Elamumajandus ARENGUEESMÄRGID • Elamuehituseks sobiva maa küllaldane olemasolu loob eeldused valla elanikkonna kasvuks • Lõpule tuleb viia korteriomandi seadmine ning moodustada korteriühistud TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid OÜ Iisaku Elamumajandus tegevuse laiendamine X X X Nõustada elanikke korteriühistute registreerimisel X Elamuehituseks sobiva maa määratlemine, planeeringute tegemine, infrastruktuuri väljaehitamine ning elamumaa väljapakkumine X X X Eelarve Laste mänguväljakute ehitamine elamupiirkondade vahetusse lähedusse X X X X Eelarve, fondid Vallavalitsuse ja allasutuste vajalike spetsialistide ametikorterite soetamine X X X Eelarve 3. Ettevõtluskeskkond ARENGUEESMÄRGID • Ettevõtetes on maksimaalselt rakendatud kohalik tööjõud • Väikeettevõtlus on mitmekesine ja toimib vaba konkurentsi tingimustes • Ettevõtlus on konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik Soodsa ettevõtluskeskkonna olemasolu ja selle edasine parandamine on valla olemasolu ja arengu seisukohalt väga tähtis. See tagab võimalikult paljudele valla elanikele elatusvahendite teenimise võimaluse kohapeal, mis kindlustab alaliselt paikkonna elujõulisuse. Vald saab ettevõtluse arengule kaasa aidata peamiselt info ja koolituse vahendamisega. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Valla vabade tootmispindade ja eluruumide kohta info levitamine X X X X X Eelarve Kohapealse ettevõtlusalase koolituse korraldamine ning ettevõtjatele vajaliku informatsiooni edastamine X X X X X Fondid, eelarve Ettevõtjatele info vahendamine ja abi osutamine projektide koostamisel-elluviimisel X X X X X Ettevõtete arengu tunnustamine (majandusnäitajate, tööhõive, keskkonnasäästlikkuse, teeninduskultuuri areng) X X X X X Eelarve Maakasutusfunktsioonide täpsustamine, infrastruktuuri korrastamine X 4. Tehniline infrastruktuur ARENGUEESMÄRGID • Tiheasustusalade kinnistu omanikel on võimalik kommunikatsioonidega liituda • Kohalikud teed, elamurajoonid ning aleviku tänavad on remonditud ja muudetud tolmuvabaks • Ühisveevärgisüsteemidest on tagatud euronormatiividele vastav joogivesi • Kvaliteetse elektroonilise side kasutamise võimalused on kättesaadavad kogu valla territooriumil • Iisaku alevik on kaetud piisava tänavavalgustusega • Toimib vallasisene ühistransport Tehniline infrastruktuur on vahetult seotud piirkonna elukorralduse kõigi valdkondadega ja on nende funktsioneerimise aluseks. Infrastruktuurid tuleb välja ehitada selliselt, et nad suudaksid luua eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine X Eelarve Koostada aleviku digitaalkaart ja muuta kogu andmebaas digitaalseks X Eelarve Jätkata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja väljaehitamist X X X X Eelarve, fondid Teostada regulaarset valla teede remonti ja hooldust nii suvel kui talvel X X X X X Eelarve, riigi toetus Kogu piirkonda katva toimiva andmesidesüsteemi ja piirkondlike avalike internetipunktide loomine X X Eelarve, fondid Tänavavalgustuse süsteemi väljaehitamise jätkamine Iisaku alevikus X Eelarve, fondid Teede ja tänavate remondi prioriteetsuse määratlemine X Parkimisvõimaluste laiendamine Peipsi puhkepiirkonnas X Eelarve, fondid Küttesüsteemide heitmete õhukaitse normatiividele vastavuse kontrollimine X X X X X Eelarve, KIK Kultuurimajale automaatse katlamaja ehitamine X Eelarve, fondid Vallasisese bussiliikluse tihendamine ja maakondliku bussiliikluse kava koostamisel osalemine X X X X X Eelarve Iisaku aleviku bussijaama piirkonna korrastamine, sh avaliku tualeti ehitamine X X Eelarve Bussiootepaviljonide renoveerimine ja ehitamine X X X Eelarve, fondid 5. Haridus ARENGUEESMÄRGID • Koolide juhtimine ja õppetöö kvaliteet on konkurentsivõimeline maakonna haridusturul • Toimib tihe koostöö teiste haridusasutustega, sh ülikoolidega • Iisaku alevikus tegutseb noortekeskus Selleks et inimesed jääksid piirkonda elama ja asuksid siia ka pärast õpingute lõpetamist, tuleb tagada kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja paindlik kohalik haridusteenus. Kool loob eeldused õpilaste edukaks läbilöömiseks tööjõuturul võimalikult mitmekülgse hariduse kaudu. Oluline on noorte vaba aja mitmekülgne sisustamine. Algatusvõime, organiseerituse ja positiivse suhtumise arendamine ümbritsevasse võimaldab tekitada noortes vastutustunnet. Vajalik on koolitada välja noorsootöötajad, kes noorte tegevust sihikindlalt ja positiivselt mõjutavad. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Haridustöötajate koolituseks rahaliste vahendite eraldamine X X X X X Eelarve Haridusasutuste mänguväljakute ja piirdeaedade rekonstrueerimine X X Eelarve, fondid Haridusasutustesse kaasaegsete õppe-tehniliste vahendite hankimine X X X X X Eelarve, fondid, riik Haridusasutuste viimine vastavusse tervisekaitse normidega X X Eelarve, fondid, riik Kooli tulevate laste kindlustamine alushariduse saamise võimalustega (tagada kõikide laste, kelle vanemad selleks soovi avaldavad, käimine lasteaias) X X X X X Eelarve Karjääri nõustamine X X X X X Eelarve Haridusasutuste hoonete rekonstrueerimise jätkamine X X X X X Riik, fondid Kooli aastaraamatu väljaandmine X X Fondid, eelarve Arvutiklasside kaasajastamine X X X X X Fondid, eelarve Noorte positiivse enesealgatuse toetamine X X X X X Eelarve Suvelaagrite korraldamine X X X X X Eelarve Lasteaia laiendamine X Vallavalitsuse ja koolide töötajate täienduskoolituse toetamine X X X X X Eelarve, fondid Muusikakoolis pilliõppe võimaluse loomine täiskasvanutele X Eraisikud 6. Eluterved väärtushinnangud (kultuur ja sport) ARENGUEESMÄRGID • Välja on kujunenud aastaringne kultuuri- ja spordiürituste kalender • Elanikud osalevad aktiivselt isetegevuses • Olemas on võimalused kohalikel elanikel spordiga tegelemiseks Kultuurilise ja sportliku tegevuse eesmärk on elanike elukvaliteedi parandamine ja töövõime tõstmine. Oluliselt on elanike haridus-, kultuuri- ja teabevajaduste rahuldamisel tõusnud raamatukogude tähtsus. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse tagavad elanike töövõime ja aktiivsuse. Iisakus on kohalikel elanikel olemas kõik tingimused spordiga tegelemiseks. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Raamatukogust kaasaegse infokeskuse kujundamine X X X Eelarve, fondid Kooli raamatukogu ja valla raamatukogu ühendamine X Vaba aja veetmiseks ja kultuuriliseks tegevuseks vajalike ruumide, rajatiste ja vahendite olemasolu korrashoiu tagamine X X X X X Eelarve, fondid Kultuuri- ja spordielu puudutava info jõudmine kõigisse valla piirkondadesse X X X X X Valla kultuuri- ja spordiseltside loomisele kaasaaitamine ja tegevuse toetamine X X X X X Eelarve Iisaku laululava renoveerimine X Fondid Huviringide tegevuse toetamine X X X X X Eelarve Toetada vallas läbiviidavaid kultuuri- ja spordiüritusi X X X X X Eelarve Külaliikumise toetamine X X X X X Eelarve Toetada valla kultuuripreemiate väljaandmist X X X X X Eelarve Gümnaasiumi arvutiklassi muutmine õppetöövälisel ajal võimalikult suures osas avalikuks ja vabalt kättesaadavaks vallaelanikele X X X Eelarve Tervisespordi väärtustamine, tervislike eluviiside propageerimine ja tervistavate spordiürituste korraldamine X X X X X Eelarve Raamatufondi katalogiseerimine arvutis, arvutilaenutusele üleminek X X X Eelarve Raamatukogule tehniliste vahendite soetamine X X X Eelarve, fondid Kohaliku sporditegevuse toetamine spordiklubide kaudu X X X X X Eelarve Noortele skatepargi rajamine X Fondid Tagada olemasolevate spordirajatiste korrashoid X X X X X Eelarve Puhke- ja spordikeskuse väljaehitamine Tärivere mäele X X X X X Fondid, eelarve, sponsorid Malevate korraldamine lastele X X X X X Eelarve, fondid 7. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ARENGUEESMÄRGID • Toimib perearstikeskus • Kohalikele elanikele ja piirkonda läbivatele inimestele on tagatud arstiabi kättesaadavus • Vallal on oma sotsiaalhooldekeskus Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada elanikkonna seda osa, kes mingil põhjusel vajab igapäevase elu korraldamisel kõrvalist abi ning luua neile tingimused iseseisvaks toimetulekuks. Rahvastiku vanusest tuleneva sotsiaalkoormuse kasvades tekib vajadus efektiivse ja inimese individuaalseid vajadusi arvestava sotsiaalabi süsteemi väljaarendamiseks. Olulisel kohal on nii meditsiini- ja sotsiaalabi teenuste nomenklatuuri laiendamine kui ka olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamine. Vanurite toimetuleku tagamiseks on vajalik laiendada avahooldust ja nende sotsiaalseks integreerimiseks luua võimalusi suhtlemiseks ning seltsielu korraldamiseks. Pikaajaliselt tööturult eemalviibinud tööealiste, tööturul vähese konkurentsiga noorte ja ka vahetult tööturult välja langenud tööjõu organiseerimiseks tuleb leida lahendusi kohalikul tasandil. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tervishoid Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Tervist ja tervislikke eluviise väärtustava eluhoiaku propageerimine X X X X X Fondid, ettevõtted Avalikke teenuseid osutavate asutuste (lasteaiad, koolid, muuseumid, raamatukogud jms) ruumides turvaliste ja tervislike tingimuste tagamine X X X X X Eelarve Valla tervise arengukava koostamine X X Eelarve, fondid Esmatasandi arstiabi osutamine perearstide kaudu X X X X X Haigekassa Ravikindlustuseta elanike ravikulude osaliseks katmiseks vahendite eraldamine X X X X X Fondidest rahaliste vahendite taotlemine terviseprojektidele X X X X X Fondid Sotsiaalvaldkond Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Hooldekodu-päevakeskuse projekteerimine ja ehitamine X X X X X Eelarve, partnerid, fondid Jõuga sotsiaalmaja renoveerimine X X X Eelarve Avahoolduse arendamine X X X X X Eelarve, fondid Sotsiaaltöötajate koolituse toetamine X X X X X Eelarve, fondid Psühholoogi teenuse kasutamise võimalus gümnaasiumis üks kord nädalas X X X X X Eelarve Koostöö arendamine mitteriiklike institutsioonidega valla tööturu olukorra täpsemaks tundmiseks ja nõustatavate paremaks suunamiseks X X X X X Eelarve, fondid Töötute rakendamiseks abitööde programmi väljatöötamine ja käivitamine X X X X X Eelarve, fondid Olemasolevate sotsiaalkorterite remontimine X Eelarve Noorte töökasvatus, milleks on nädalane töölaager suvel X X X X X Fondid Erivajadustega isikute koduhoolduse arendamine X X X X X Eelarve, fondid Leida ruumid noorte päevakeskusele X Uuringu läbiviimine puuetega inimeste tööhõive soodustamiseks X Eelarve, fondid Lastega perede toetamine: sünnitoetus lasteaia- ja koolitoidu toetus X X X X X Eelarve Toimetulekuraskustes peredele täiendavad toetused X X X X X Eelarve Abivajajate toimetulekukoolituse ja nõustamise korraldamine X X X X Eelarve, fondid 8. Turvalisus ARENGUEESMÄRGID • Toimib efektiivne turvalisuse tagamise süsteem, sealhulgas naabrivalve • Elanikud on teadlikud turvalisuse riskidest ning oskavad kriisisituatsioonides käituda TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Kuritegevusvastase võitluse ja turvalisuse kindlustamise selgitustöö elanikkonna seas X X X X X Eelarve, riik, fondid Naabrivalve süsteemi käivitamine ja edasiarendamine X X X X Eelarve, fondid Rannavalve tagamine Kauksi rannas X X X X X Eelarve, riik Turvanõuete eeskirja koostamine massiürituste korraldajatele X Massiürituste turvalisuse tagamise jälgimine X X X X X Eelarve Jalgrataste lukustamiskonstruktsioonide paigaldamine Iisaku alevikku, Peipsi puhkepiirkonda ja valla allasutuste juurde X X Eelarve, fondid Tuletõrje hüdrantide paigaldamine ja märgistamine X X X X X Eelarve, fondid Tuletõrje veevõtukohtade rajamine külades X X X X X Eelarve, fondid Koostöös kohaliku konstaabliga tagada avaliku ja heakorraeeskirja täitmine X X X X X 9. Säästev looduskasutus ARENGUEESMÄRGID • Elanikud on keskkonnateadlikud ja keskkonnahoidlikud • Elukeskkond on heakorrastatud ja puhas • Toimib jäätmemajandus Säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt tuleb tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning tagada loodusressursside säästev kasutamine. Ennekõike on vaja jagada informatsiooni prügikäitlemise korrast ja võimalustest ning selgitada puhta keskkonna hoidmise vajalikkust. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Elanike ja külaliste keskkonnateadlikkuse suurenemine regulaarselt toimiva infoleviku süsteemi juurutamisega X X X X X Keskkonnaalase järelevalve korraldamine X X X X X Valla heakorra parandamine X X X X X Eelarve Olemasolevate loodusväärtuste kaitse tagamine X X X X X Valla omandisse jäävate haljasalade pidev hooldamine ja uuendamine X X X X X Eelarve Valla üldilmet oluliselt riivavate hoonete heakorrastamise tähtaegade seadmine ja kontroll X X X X X Valla heakorrapäevade läbiviimine kevadel ja sügisel X X X X X Eelarve Heakorraalase järelevalve korraldamine valla territooriumil X X X X X Jäätmeveolepingute kontrollimine X X X X X 10. Atraktiivne elukeskkond ARENGUEESMÄRGID • Vallaelanike identiteedi tugevdamine Vallaelanike identiteedi tugevdamisel on oluline roll kohalikul kaasaegsel elu- ja töökeskkonnal, inimeste kodutunde motiveerimisel ja turvalisuse tagamisel. Elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. TEGEVUSKAVA 2004–2008 Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Finantsid Külamiljöö ja ehitustraditsioonide säilitamine X X X X X Asustusstruktuuri teadlik kujundamine planeerimistegevuse kaudu X X X X X Külaseltside ja valla tegevuse ühendamine ühiste eesmärkide saavutamiseks X X X X X Iisaku valla üldplaneeringu läbivaatamine ja muutmine X NB! Tähtis on meeles pidada, et valla ülesanne on tingimuste loomine! Et jõuda praktilise ja tõhusa koostööni, tuleb lõunaregiooni valdadel leppida kokku strateegilistes valdkondades, mida arendada koos. III. SWOT-ANALÜÜSI KOOND Ol. ol. tugevad küljed Ol. ol. olukorra nõrgad küljed MÄRKSÕNAD MÄRKSÕNAD Olemasolevad töötavad institutsioonis (lastepäevakodu, kool, rahvamaja, perearst, kirik, kunstide kool) Noorte lahkumine vallast pärast gümnaasiumi lõpetamist Info valdamine abivajajate kohta (lapsed, vanurid, töötud) Noorsootöö ja vaba aja organiseerimatus Logistiliselt hea asukoht Jõhvi linna suhtes Infrastruktuurid halvas seisukorras, vilets transport Väärtuslik looduskooslus Tõmbeürituse puudumine Aktiivne sporditöö, piisavalt lapsi, et tegutseda tulevikueesmärkide nimel Avaliku sektori suur osakaal Paiknemine Peipsi järve ääres Sesoonsus – mõjutab kaubanduse ja teeninduse arengut Rohkelt looduslikke vaatamisväärsusi Suhteliselt nõrk kultuurielu Negatiivne iive Vananev elanikkond Võimalused arenguks Ohud arengule MÄRKSÕNAD MÄRKSÕNAD Suuremad eeldused turismi ja puhkemajanduse arenguks Raha nappusest tulenevalt infrastruktuuri pidev halvenemine Kultuurielu mitmekesistamine Majanduse organiseerimatusest tulenevalt hävineb külamiljöö Eeldused valla atraktiivsuse tõusuks püsielupaigana Negatiivsest iibest tulenevad mõjud IV. RAKENDUST LEIDNUD JA RAKENDAMATA ÜKSIKMEETMETE KOOND 1999–2003 1. Haridus 1.1. Iisaku hariduse arendusprojekt koostamata 1.2. Planeeritud renoveerimine on osaliselt teostatud 1.3. Gümnaasiumi õppevahendid ja inventar on osaliselt soetatud 1.4. Iisaku Kunstide Kooli on õppeinventar osaliselt soetatud 1.5. Iisaku Lastepäevakodu siseruumid on osaliselt renoveeritud 1.6. Maakonna (põllumajanduslik) õppekeskus on likvideeritud 2. Kultuur ja sport 2.1. Iisaku Rahvamaja on renoveeritud 2.2. Iisaku laululava on renoveerimata 2.3. Osaliselt on soetatud rahvamaja inventar 2.4. Iisaku Gümnaasiumi staadion on renoveerimata 2.5. Iisaku tervisespordirada on rajamata, kuid olemasolevaid suusaradu saab kasutada tervisespordiks teistel aastaaegadel peale talve (jooksmine, kõndimine) 2.6. Gümnaasiumi spordisaal on remonditud 2.7. Iisaku raamatukogusse on rajatud teabetuba (interneti kasutamise võimalus) 3. Sotsiaalsfäär, heakord 3.1. Hooldekodu laiendus (kuni 30 kohta) teostamata 3.2. Elamuehituse tingimuste loomine (uue projekteeritava elamurajooni kommunikatsioonide väljaehitamine) teostamata 3.3. Renoveeritud on Kasevälja saun ning osaliselt ka Metsa tänava saun 3.4. Maamajanduse elavdamine ja külade elujõu turgutamine on seiskunud 3.5. Mõningate riigistruktuuride ületoomine Iisakusse tulenevalt haldusreformist (riiklik haldusreform) teostamata 3.6. Sotsiaalplaanide koostamine – tegemata 3.7. Sotsiaalkorterite juurdemuretsemine peatatud 3.8. Kõnnitee ehitamine plaanitud osas on lõpetatud 3.9. Tänavavalgustus Iisaku alevikus on suures osas korrastatud 3.10. Valla teid on remonditud, kuid enamjaolt on teede olukord halb 4. Keskkonnakaitse ja loodushoid 4.1. Iisaku alevikus projekteeritava elamurajooni ja Metsa tänava kanalisatsioonitrassi rajamine on teostamata 4.2. Valla keskkonnastrateegia on välja töötamata 4.3. Iisaku aleviku pumbamaja on renoveeritud 4.5. Pargi tänava pumbamaja renoveerimine – teostamata 4.6. Lõunaregiooni jäätmekäitluse projektis on osaletud 4.7. Kasevälja farmi heitvee puhastamine on käivitatud 4.8. Sigala on likvideeritud ja seoses sellega ka heitvee puhastamine peatatud 4.9. Puidutöötlemisjäätmete jäätmekäitlusprojekti väljatöötamine ja ellurakendamine on teostamata 4.10. Iisaku parkmets on osaliselt korrastatud 4.11. Iisaku maastikukaitseala loomine – teostamata 4.12. Kauksi supelranda on rajatud tänapäevased tualettuumid 4.13. Kauksi supelranna piirkonda kaasaegsete parkimisplatside väljaehitamine on osaliselt lõpetamata, kuid kevadel 2004 saab asfaltkatte 5. Turism ja puhkemajandus 5.1. Iisaku alevikus toimis turismiinfopunkt, kuid lõpetas oma tegevuse 5.2. Kauksisse on RMK rajanud Peipsi põhjaranniku puhkeala turismi- ja matkakeskuse 5.3. Jõhvi–Tartu mnt ääres on paigaldatud teeviitasid, kuid bussiootepaviljonid on korrastamata 5.4. Seli soo juurdepääsule ja Agusalu sookaitsealale on rajatud looduse õpperajad 5.5. Iisakusse vaateplatvormi projekteerimine ja ehitamine on teostatud 5.6. Konkursid turismi ja puhkeettevõtete majutuskohtade ehituseks on teostamata 5.7. Turismiettevõtjate koolitusprojektid käivitamata 5.8. Autoturistidele kämpingu ehitamine on teostatud Vaikla puhkekeskuses 5.9. Kauksis kämpingutevõrgu laiendamine on teostamata 5.10. Turismitalude võrgu loomine on teostamata 5.11. Iisaku aleviku keskosa detailplaneering on koostamata 5.12. Külastusobjektide (kääpad, kalmed, ohvripuud ja paigad, loodusmälestised jne) nimekirja koostamine, korrastamine, tutvustava teabe väljaarendamine (ajaloolised dokumendid, legendid, müüdid jne) ja tutvustavate viitade paigaldamine on osaliselt teostatud RMK poolt 6. Osalus koostöövõrkudes 6.1. Koostöö süvendamine lõunaregiooni valdadega on säilinud 6.2. Koostöö IVOL-ga on säilinud 6.3. Koostöö piireületavate koostööprojektidega ei toimi 7. Ettevõtlus ja tööstus 7.1. Valla kaasabi tingimuste loomiseks ettevõtluse arendamiseks teostamata 7.2. Bensiinijaama ehitamine Iisaku aleviku territooriumile on teostatud 7.3. Päästeteenistuse regionaalse keskuse loomine Iisaku aleviku territooriumile on teostamata 7.4. Puitu töötlevate ettevõtete võrgu laiendamine on osaliselt teostunud 7.5. Vaba põllumaa kasutuselevõtmine põllumajandussaadusi tootvate ettevõtjate poolt (pikaajalised rendilepingud ettevõtjatega jne) toimib. V. LÄHIAASTATE INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID Vaata arengukava lisa 1 «Valla projektid ja meetmed». KASUTATUD KIRJANDUS Virumaa veeb http://www.virumaa.ee Statistikaameti veeb http://www.stat.ee Iisaku valla kodulehekülg http://www.iisakuvv.ee Iisaku valla arengukava 1999–2003 Iisaku valla üldplaneering Ida-Viru maakonnaplaneering «Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad, visioonid, valikud», koost A. Oja, toim. A. Raukas 1999 Eesti regionaalarengu strateegia «Eesti 2010 – üleriigiline planeering». Keskkonnaministeerium 2001 «Soovitusi kohalikele omavalitsustele arengukavade koostamiseks» 2002 Iisaku Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 lisa 1 IISAKU VALLA ELANIKUD KÜLADE JÄRGI Küla nimi 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Iisaku alevik 979 989 974 932 Alliku küla 52 49 32 41 Imatu küla 7 6 6 5 Jõuga küla 61 58 56 55 Kasevälja küla 42 48 66 50 Kauksi 65 61 62 60 Koldamäe 7 7 7 5 Kuru küla 64 64 61 64 Lipniku küla 15 16 13 13 Lõpe küla 9 8 8 6 Pootsiku küla 35 34 32 30 Sälliku küla 32 31 31 40 Sõrumäe küla 37 37 37 31 Taga-Roostoja küla 1 4 3 5 Tammetaguse küla 25 25 23 18 Tärivere küla 70 65 64 58 Vaikla küla 71 66 65 69 Varesmetsa küla 45 44 45 44 Kokku: 1617 1612 1585 1556 1543 1526 Iisaku Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 lisa 2

Iisaku Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 lisa 3 IISAKU VALLA ELANIKE LIIKUMINE 1998 kuni 2003 Aasta Elanike arv Saabunud Lahkunud Surnud Sündinud + – 1998 1626 25 23 32 21 –9 1999 1617 44 33 33 15 –7 2000 1612 18 25 36 14 –29 2001 1585 35 57 36 16 –42 2002 1543 48 61 25 17 –21 2003 1526 41 30 31 8 –12 Iisaku Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 lisa 4 IISAKU VALLA TEEDE NIMEKIRI Tee nr Nimetus Tee nimi Pikkus km K-1 Kohalik maantee (valla tee) Sõrumäe–Lepiku tee 1,70 K-2 Kohalik maantee (valla tee) Sõrumäe–Murumaa tee 0,55 K-3 Kohalik maantee (valla tee) Jõuga farmitee 0,27 K-4 Kohalik maantee (valla tee) Tammetaguse küla tee 1,76 K-5 Kohalik maantee (valla tee) Sõrumäe–Jõuga tee 1,91 K-6 Kohalik maantee (valla tee) Tärivere k. tee 1,65 K-7 Kohalik maantee (valla tee) Tärivere–Levari tee 2,02 K-8 Kohalik maantee (valla tee) Lepassaare tee 0,65 K-9 Kohalik maantee (valla tee) Alliku küla tee 0,98 K-10 Kohalik maantee (valla tee) Kotka tee 2,47 K-11 Kohalik maantee (valla tee) Vaikla vana tee 2,66 K-12 Kohalik maantee (valla tee) Tärivere–Paaritsa tee 1,17 K-13 Kohalik maantee (valla tee) Varesmetsa–Imatu tee 3,13 K-14 Kohalik maantee (valla tee) Imatu küla tee 0,40 K-15 Kohalik maantee (valla tee) Varesmetsa–Luuga tee 1,11 K-16 Kohalik maantee (valla tee) Liivaküla tee 0,85 K-17 Kohalik maantee (valla tee) Vaikla–Luuga tee 0,90 K-18 Kohalik maantee (valla tee) Tammetaguse jõe tee 0,48 K-19 Kohalik maantee (valla tee) Vaikla–Nipsu tee 1,47 K-20 Kohalik maantee (valla tee) Nurme vana tee 0,71 K-21 Kohalik maantee (valla tee) Pootsiku küla tee 1,39 K-22 Kohalik maantee (valla tee) Sälliku küla tee 0,47 K-23 Kohalik maantee (valla tee) Mullase tee 0,39 K-24 Kohalik maantee (valla tee) Kauksi–Pajuri tee 0,18 K-25 Kohalik maantee (valla tee) Kauksi–Karbi tee 0,19 Kohalikke maanteid kokku: 29,46