Vabariigi Valitsus — Loomade rahvusvahelise veo kord — RT I, 84, 508

Määrus kehtestatakse «Loomakaitseseaduse» (RT I 2001, 3, 4) § 22 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse loomade maantee-, raudtee-, vee- ja õhuvedu Eestis, Eestisse ja Eestist eesmärgiga ära hoida loomade vigastumine, haigestumine või neile valu ja kannatuste põhjustamine ning tagada nende tervis ja heaolu veo ajal. Üle kaheksa tunni kestvale riigisisesele veole kohaldatakse «Loomakaitseseaduse» § 22 lõike 4 kohaselt rahvusvahelise veo nõudeid. Veoks loetakse igasugust loomade liikumist veovahendi abil, kaasa arvatud loomade peale- ja mahalaadimine. (2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata: 1) lemmikloomade vedamise korral, kui neid veab omanik mitteärilisel eesmärgil; 2) kui veo kogupikkus lähtekohast kuni sihtpunktini ei ületa 50 km. Sihtpunktiks loetakse kohta, kus loomad maha laaditakse, välja arvatud peatuspaigad ja loomade ümberlaadimiskohad. Ümberlaadimiskohaks loetakse kohta, kus loomad laaditakse ühest veovahendist teise; 3) loomade vedamise korral, kui neid veab omanik mitteärilisel eesmärgil ja loomaomanik reisib koos loomaga; 4) aastaaegade vahetumisega seotud loomade vedamise kohta, kui loomi veavad nende omanikud. 2. peatükk VEOVAHENDILE ESITATAVAD NÕUDED § 2. Veovahendile esitatavad nõuded (1) Loomi võib vedada selleks ettenähtud, veterinaarnõuetele vastavate veovahenditega. Loomade vedamiseks veeteel kasutatavad laevad peavad olema kohandatud nii, et välditaks loomade vigastumist ja neile kannatuste põhjustamist. Veovahendiks võib olla ka konteiner. (2) Veovahend peab olema looma jaoks turvaline ja põgenemiskindel. (3) Loomade veoruumis peab olema sobiv mikrokliima ja piisavalt ruumi, mis võimaldab loomal olla puhkeasendis vastavalt tema liigi eripärale. (4) Veoruumi ventilatsiooni ehitus peab vastama veetavate loomade liigi eripärale. Loomad peavad olema kaitstud väliskliima mõjutuste eest. (5) Loomade veol maanteeveovahendites laeva pardal peab loomade veoruumis olema piisav arv õhutorusid või muid ventilatsioonivahendeid, võttes arvesse võimalikke õhu liikumise takistusi ruumi erinevates osades. (6) Loomade maantee- ja raudteeveovahendil peab olema katus, mis kaitseb loomi ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. (7) Konteinerid peavad võimaldama loomade jälgimist ja hooldamist. Konteinereid tuleb käsitseda viisil, mis välistab tugeva raputamise, mehaanilise surve või muu ohu loomadele. (8) Veovahendid peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Konteinerid peavad olema märgistatud sõnaga «Loomad» ja märgiga konteineri õige asendi kohta. (9) Veovahendis peab olema sobiv valgustus, mis võimaldab loomade turvalise laadimise, jälgimise, söötmise, jootmise ja muu hoolduse. (10) Kui loomi veetakse sõiduki järele haagitud veovahendis, tuleb välistada heitgaaside pääs veoruumi. (11) Kõik loomade vedamiseks kasutatavad raudteevagunid peavad olema märgistatud sellekohase sümboliga, välja arvatud loomade konteinerveo puhul. § 3. Veovahendi seinad, põrand ja uksed (1) Veovahendi seinad ja põrand peavad olema piisavalt tugevad, et kanda loomade raskust. Seinte ja põranda ehituslik konstruktsioon ja materjal peavad sobima veetava looma liigile. (2) Veovahendi seinad peavad olema siledad ja neis ei tohi olla loomade kinnitusvahendeid või muid väljaulatuvaid osi, mis võivad looma vigastada. Raudteevagunite siseseinad peavad olema puust või sarnasest materjalist, siledad, varustatud sobival kõrgusel asetsevate rõngaste või torudega, mille külge saab loomi vajadusel kinnitada. (3) Veovahendi põrand ei tohi olla libe. Põrandas olevad augud peavad olema suurusega, mis ei võimalda loomal end vigastada. Põrand peab olema kas kaetud väljaheidete imamiseks piisava hulga allapanuga või ilma selleta, kui väljaheited eemaldatakse regulaarselt. (4) Kõik laeva loomaveoruumid peavad olema varustatud piisava hulga äravooluavadega ja neid tuleb hoida puhtana. (5) Veovahendi uksed peavad takistama loomade tunglemist või välja kukkumist uste avamisel. (6) Konteinerite seintes asuvad õhutusavad peavad kindlustama piisava ja pideva õhu juurdevoolu. Avade suurus sõltub looma liigist, vältides loomade vigastumist ja tagades hooldava töötaja turvalisuse. (7) Piirded tuleb asetada seintele, laele ja konteineri põrandale vältimaks loomade lämbumist juhul, kui last laaditakse üksteise otsa või väga lähestikku. Veoruumi eraldamiseks kasutatavad piirded peavad olema kindlad. § 4. Nõuded veovahendi puhtuse kohta Loomi võib vedada ainult puhtas ja vajadusel desinfitseeritud veovahendis. Veo ajal surnud loomad, kasutatud söödad ja väljaheited tuleb võimalikult kiiresti veovahendist eemaldada. 3. peatükk VEO KORRALDAMISELE ESITATAVAD NÕUDED § 5. Vedamise üldised põhimõtted (1) Veetav loom peab olema terve. Haigeid või haiguskahtlusega loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Keelatud on teekonna kestel eeldatavalt poegiva, kuni 48 tunni eest poeginud või paranemata nabaga vastsündinud looma vedu. (2) Haiget või vigastatud looma võib vedada hädatapmiseks tapamajja või ravimiseks loomaarsti juurde, kui vedamine ei põhjusta talle kannatusi. (3) Veetavad loomad peavad saama joogivett ja nende liigile sobivat sööta teatud ajavahemike järel, mis ei tohi ületada 24 tundi. Arvestades veetava looma eripära, veovahendit ja sihtpunkti kaugust, võib sobivat söötmisaega 2 tunni võrra muuta. (4) Veetavad loomad peavad olema identifitseeritavad kogu teekonna kestel ja nendega peab kaasas olema veterinaartõend või -sertifikaat, mille alusel on võimalik kindlaks teha: 1) looma päritolu ja omanik; 2) pealelaadimiskoht ja sihtpunkt; 3) väljasõidu kuupäev ning kellaaeg. (5) Loomade veoruumis peab olema piisavalt ruumi, et jätkuks õhku nii lamavatele kui ka seisvatele loomadele. § 6. Loomade paigutamine veovahendisse (1) Loomi, kes võivad üksteist vigastada liigi, soo, vanuse, päritolu või muude asjaolude tõttu, tuleb vedada eraldi veoruumides. Kahe looma üheaegsel vedamisel võib eri liiki ja eri vanuses ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, milles loomad peavad olema eraldatud piirete abil. Loomi võib vedada eraldamata, kui loomad on üksteisega harjunud ning juhul, kui veetakse emaslooma koos võõrutamata järglasega. Lindude ja muude loomade vedu ühes veoruumis on keelatud. (2) Loomade veoruumis ei ole lubatud samaaegselt vedada teisi kaupu, mis võivad ohustada loomade tervist ja heaolu. (3) Loomade paigutamisel veovahendisse peab vältima loomade paigutamist toiduainete lähedusse või paikadesse, kuhu pääsevad kõrvalised isikud. (4) Kui loomad veovahendis kinnitatakse, peavad kinnitusvahendid olema piisavalt tugevad ning piisavalt pikad, et võimaldada loomadel olla puhkeasendis, lamada, süüa ja juua, samuti ei tohi need põhjustada looma kägistamist või vigastamist. Keelatud on loomade kinnitamine sarvedest või ninarõnga abil. (5) Suurloomad tuleb laadida nii, et saatja saaks veo ajal nende vahel liikuda. § 7. Laadimine Loomade laadimiseks tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid. Loomade laadimise vahendid peavad olema varustatud külgkaitsetega ega tohi loomi laadimise ajal vigastada. Laadimisvahendi põrandapind peab olema kaetud libisemist takistava materjaliga. § 8. Saatja (1) Loomade veol peab kaasas olema loomade saatja. Kui loomaomanik ja vedaja ei ole kokku leppinud teisiti, vastutab saatja loomade tervise ja heaolu eest teekonna kestel ning peale- ja mahalaadimisel. Kuni kahe looma vedamisel võib loomade saatjaks olla veovahendi juht. (2) Saatja peab loomi teekonna kestel nõuetekohaselt hooldama, söötma, jootma ja kui vaja, siis ka lüpsma. (3) Saatjat ei pea kaasas olema: 1) kui loomi veetakse konteineris, mis on turvaline, piisavalt ventileeritud ja vajaduse korral varustatud vajaliku hulga sööda ja joogiveega, mis ei tohi loksuda põrandale. Sööta ja joogivett peab olema planeeritud teekonna jaoks arvestatud kahekordses koguses; 2) kui vedaja on eelnevalt kokku leppinud peatuspaikades loomade eest hoolitsemise võimaluse suhtes. § 9. Kabjaliste vedu (1) Kabjalisi võib vedada ainult ühekorruselises veovahendis veoruumis, kus nad on üksteisest piirete abil eraldatud. (2) Kabjalisi võib vedada grupiti, vältides üksteise suhtes vaenulike loomade paigutamist ühte gruppi. Kabjaliste koos vedamisel tuleb jälgida, et nad oleksid rautamata. (3) Veo ajaks tuleb loomad, välja arvatud varsad ja üksiklatris veetavad loomad, kinnitada päitsetega ühes suunas või vastamisi. (4) Kastreerimata noori täkke tuleb vedada märadest eraldi. Täiskasvanud täkke tuleb vedada eraldatult. § 10. Veiste vedu Veiste vedamise korral tuleb lüpsilehmi lüpsta vähemalt iga 12 tunni järel. Veol tekkinud ettenägematute asjaolude puhul võib suurim võimalik vahe lüpsikordade vahel olla 15 tundi. § 11. Lammaste ja kitsede vedu Lammaste ja kitsede vedamise korral tuleb lüpsvaid loomi lüpsta enne pealelaadimist ja seejärel vähemalt iga 12 tunni järel. § 12. Sigade vedu (1) Sigade vedamise korral tuleb tagada sigadele sobiv veoruumi sisetemperatuur ja ventilatsioon kogu veo vältel. Vajadusel tuleb sigu jahutada neile vett peale piserdades. (2) Täiskasvanud kulte tuleb vedada üksteisest eraldi. § 13. Kanade ja teiste kodulindude ning küülikute vedu (1) Kanade ja teiste kodulindude pealelaadimine peab toimuma hämaras valguses. Kanad võetakse puurist, toetades neid rinnapiirkonnast, et hoida ära linnu vigastumine. (2) Kanade ja teiste kodulindude veol kasutatavad kastid ja puurid peavad olema sellised, et linnud ei saaks sealt oma pead ega jalgu välja lükata ja end vigastada. (3) Kanadele ja teistele kodulindudele ning küülikutele sobiv sööt ja vesi peavad olema saadaval kogu teekonna jooksul, välja arvatud juhul, kui: 1) vedu kestab vähem kui 12 tundi ilma peale- ja mahalaadimise ajata; 2) vedu kestab vähem kui 24 tundi igat liiki tibude puhul, tagades veo toimumise 72 tunni jooksul pärast tibude koorumist. § 14. Koerte ja kasside vedu (1) Koeri ja kasse tuleb veo kestel sööta vähemalt iga 24 tunni järel ja joota veega iga 12 tunni järel. (2) Indlevaid emaseid koeri ja kasse tuleb veo kestel hoida isastest eraldi. (3) Kui koeri veetakse sõiduki järele haagitavas järelkärus või spetsiaalses veoboksis, siis peab veoruumi kõrgus olema vähemalt 5 cm kõrgem looma kõrgusest põrandast. Ruumi pikkus peab olema vähemalt 20 cm pikem koera pikkusest koonu otsast kuni sabajuureni. Ruumi laiuseks peab olema koera kahekordne rinnalaius. Sõiduki järele haagitavas veovahendis peab olema piisav valgustus või aken. § 15. Muude imetajate ja lindude vedu (1) Muude imetajate ja lindude vedamise korral on erandjuhtudel lubatud sedatiivse toimega ravimite kasutamine, kuid ainult veterinaararsti otsese järelevalve all. Sedatiivse toimega ravimite kasutamise kohta peab pidama kirjalikku arvestust. Kirjaliku arvestuse andmed peavad olema lisatud teekonnaplaanile. (2) Muid imetajaid ja linde võib vedada ainult sobivates veokites, millele saab vajadusel panna hoiatuse loomade metsikuse, taltsutamatuse või ohtlikkuse kohta. Selged juhised söötmise, jootmise ja igasuguse erihoolduse kohta peavad olema lisatud teekonnaplaanile. «Kaitsealuste loomaliikide ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni» (RT II 1993, 27/28, 83) kohaselt ohustatud liikidesse kuuluvate loomade veol tuleb järgida konventsiooni nõudeid elusulukite vedamise ja veoks ettevalmistamise kohta. Vedamisel lennukiga tuleb neid vedada kooskõlas õhuvedudel rahvusvaheliselt üldtunnustatud elusloomade vedamise nõuetega. (3) Põtru ja hirvi on keelatud vedada ajal, mil nende uued sarved on pärast sarvevahetust veel pehmed. (4) Linde tuleb vedada hämaras veoruumis. (5) Mereimetajaid veetakse selleks vajalike teadmistega saatja järelevalve all. Konteinereid mereimetajatega ei tohi paigutada üksteise otsa. (6) Karusloomade veo korral võib puuri või kasti panna vaid ühe täiskasvanud looma. Karusloomi tuleb veo kestel sööta vähemalt iga 24 tunni ja joota veega vähemalt iga 3 tunni järel. (7) Papagoidel peab veoruumis olema linnu suurusele sobiv õrs. Suuri papagoisid tuleb vedada üksikult. § 16. Muude selgroogsete ja kõigusoojaste loomade vedu (1) Muid selgroogseid ja kõigusoojaseid loomi tuleb vedada konteinerites liigile sobivates tingimustes ruumi, ventilatsiooni, temperatuuri ja turvalisuse, sööda ja vee hulga ning hapnikuvaru osas. «Kaitsealuste loomaliikide ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni» kohaselt ohustatud liikidesse kuuluvaid loomi tuleb vedada järgides konventsiooni nõudeid elusulukite vedamise ja veoks ettevalmistamise kohta. Vedamisel lennukiga tuleb neid vedada kooskõlas õhuvedudel rahvusvaheliselt üldtunnustatud elusloomade vedamise nõuetega (2) Kalade veol tuleb jälgida vee temperatuuri ja hapnikusisaldust. Vajadusel tuleb nende vesi vahetada veevahetuspunktides. (3) Madude, kilpkonnade, konnade ja teiste taoliste loomade vedamise korral tuleb väga hoolikalt jälgida eri liikidele vajaliku soojuse ja ventilatsiooni olemasolu. Madude veol kasutatakse sobivaid vooderdusmaterjale. § 17. Nõuded loomade vedamise kohta maanteel ja raudteel Veovahendiga, millesse loomad on laaditud, tuleb sõita ettevaatlikult, et loomad ei vigastuks ebatasasel teel sõites ega pidurdamise tagajärjel. § 18. Kabjaliste maanteel ja raudteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Loom Pindala (m2/looma kohta) Ruumi laius × pikkus, m 1) täiskasvanud hobused 1,75 0,7 × 2,5 2) noored hobused (6 kuni 24 kuud) – kuni 48-tunnine reis 1,2 0,6 × 2,0 3) noored hobused (6 kuni 24 kuud) – üle 48 tunni kestev reis 2,4 1,2 × 2,0 4) varsad (kuni 6 kuud) 1,4 1,0 × 1,4 5) ponid (turja kõrgus alla 144 cm) 1,0 0,6 × 1,8 § 19. Veiste maanteel ja raudteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Loom Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) väikesed vasikad 2) keskmised vasikad 3) suured vasikad 4) keskmised veised 5) suured veised 6) väga suured veised 55 110 200 325 550 üle 700 0,30–0,40 0,40–0,70 0,70–0,95 0,95–1,30 1,30–1,60 üle 1,60 § 20. Lammaste ja kitsede maanteel ja raudteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Loom Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) talled (vähemalt 26 kg) ja pügatud lambad alla 55 0,20 kuni 0,30 üle 55 üle 0,30 2) pügatud lambad alla 55 0,30 kuni 0,40 üle 55 üle 0,40 3) lõpptiined uted alla 55 0,40 kuni 0,50 üle 55 üle 0,50 4) kitsed alla 35 0,20 kuni 0,30 35 kuni 55 0,30 kuni 0,40 üle 55 0,40 kuni 0,75 5) lõpptiined kitsed alla 55 0,40 kuni 0,50 üle 55 üle 0,50 § 21. Sigade maanteel ja raudteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Loom Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) sead 80 kuni 100 0,32 kuni 0,37 2) sead 100 kuni 120 0,38 kuni 0,41 3) sead 120 kuni 150 0,42 kuni 0,49 4) emised 0,83 § 22. Kodulindude konteinerisse paigutamise tihedus nende vedamise korral maanteel, raudteel, õhu- ja veeteel Loom Pindala (cm2/kg) 1) ühepäevased tibud 2) kodulinnud kaaluga alla 1,6 kg 3) kodulinnud 1,6 kuni 3,0 kg 4) kodulinnud 3,0 kuni 5,0 kg 5) kodulinnud 5 kg ja rohkem 21–25 cm2 tibu kohta 180 kuni 200 160 115 105 § 23. Rebaste ja naaritsate veopuuride suurused Rebaste veol Naaritsate veol 1) veopuuri pikkus 70 cm 49 cm 2) veopuuri laius 40 cm 17 cm 3) veopuuri kõrgus 50 cm 15 cm § 24. Loomade vedamine veeteel (1) Loomi tohib vedada lahtisel tekil sobivas veovahendis, mis on tugevasti kinnitatud laeva põranda külge. (2) Loomad peavad olema veovahendis lõastatud või konteineris piirdega eraldatud. (3) Loomi peab saatma loomade arvu ja veo ajalise kestusega sobiv arv saatjaid. (4) Pardal peab olema looma hädatapmiseks lubatud tapmisvahend. (5) Loomade veoks kasutatavad laevad tuleb enne väljasõitu varustada piisava koguse joogiveega, kui neil puudub sobiv joogivee tootmise süsteem, ja sobivate söötadega. (6) Laeval peab olema haige, nõrga või vigastatud looma teistest loomadest eraldamise ning loomale esmaabi andmise võimalus. § 25. Loomade vedu laeva pardale lossitud veovahendites (1) Loomade vedamise korral laeva pardale lossitud raudteevagunites tuleb tagada veovahendi piisav õhutatus kogu veo vältel. Paragrahvi 24 lõike 3 nõuet ei kohaldata juhul, kui loomad paiknevad laeva pardale lossitud raudteevagunis või maanteeveokis. (2) Loomade vedamise korral maanteeveovahendites laeva pardal tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) laevale lossitud veovahend peab olema kindlalt kinnitatud. Selleks peab laeval ja veovahendil olema piisav hulk kinnitusvahendeid. Kaetud tekiga ro-ro tüüpi laeva puhul tuleb säilitada piisav õhutus. Võimaluse korral tuleb veovahend pardal paigutada värske õhu sissepääsuava lähedusse; 2) igale loomaveoruumi osale peab olema juurdepääs, et loomi veo ajal hooldada, sööta ja joota. § 26. Kabjaliste veeteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 200 kuni 300 2) 300 kuni 400 3) 400 kuni 500 4) 500 kuni 600 5) 600 kuni 700 0,900 kuni 1,175 1,175 kuni 1,450 1,450 kuni 1,750 1,750 kuni 2,000 2,000 kuni 2,250 § 27. Veiste veeteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 200 kuni 300 2) 300 kuni 400 3) 400 kuni 500 4) 500 kuni 600 5) 600 kuni 700 0,8100 kuni 1,0575 1,0575 kuni 1,3050 1,3050 kuni 1,5525 1,5525 kuni 1,8000 1,8000 kuni 2,0250 § 28. Lammaste ja kitsede veeteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 20 kuni 30 2) 30 kuni 40 3) 40 kuni 50 4) 50 kuni 60 5) 60 kuni 70 0,240 kuni 0,265 0,265 kuni 0,290 0,290 kuni 0,315 0,315 kuni 0,340 0,340 kuni 0,390 § 29. Sigade veeteel vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 10 või vähem 2) 20 3) 45 4) 70 5) 100 6) 140 7) 180 8) 270 0,20 0,28 0,37 0,60 0,85 0,95 1,10 1,50 § 30. Õhuteel vedamine (1) Lennukites tuleb loomi vedada liigile sobivates veovahendites, täites õhuvedudel rahvusvaheliselt üldtunnustatud elusloomade vedamise nõudeid. (2) Lennuki pardal tuleb vältida ülikõrgeid ja madalaid temperatuure ning õhurõhu märkimisväärseid kõikumisi. (3) Loomade veoks kasutatavas lennukis peab olema looma hädatapmiseks lubatud tapmisvahend. § 31. Kabjaliste lennukiga vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) kuni 100 2) 100 kuni 200 3) 200 kuni 300 4) 300 kuni 400 5) 400 kuni 500 6) 500 kuni 600 7) 600 kuni 700 8) 700 kuni 800 0,42 0,66 0,87 1,04 1,19 1,34 1,51 1,73 § 32. Veiste lennukiga vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Loom Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) vasikad 50 0,23 70 0,28 2) veised 300 0,84 500 1,27 § 33. Lammaste ja kitsede lennukiga vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 25 2) 50 3) 75 0,20 0,30 0,40 § 34. Sigade lennukiga vedamise korral kohaldatavad ruuminõuded Looma keskmine kaal (kg) Pindala (m2/looma kohta) 1) 15 2) 25 3) 50 4) 100 0,13 0,15 0,35 0,51 4. peatükk NÕUDED LOOMADE PUHKUSE KOHTA § 35. Veo kestus (1) Loomade maanteel, raudteel ja veeteel vedamise puhul ei tohi peatuseta veo kestus ületada 8 tundi. (2) Pärast vedu tuleb loomadele võimaldada vähemalt 24-tunnine puhkeperiood mahalaadimise, söötmise, jootmise ja muu hooldusega. § 36. Veo kestuse erisused maanteel, raudteel ja veeteel (1) Võõrutamata vasikate, varssade, kitse- ja lambatallede ning põrsaste veo kestus ei tohi ületada 9 tundi. Seejärel peab loomadele võimaldama vähemalt ühe tunni puhkust, mille ajal neid joodetakse ja vajadusel ka söödetakse. Puhkeperioodi järel võib jätkata vedu kuni 9 tunni jooksul. (2) Sigu võib vedada kuni 24 tundi. Veo ajal peab loomadele kindlustama joogivee. (3) Kabjalisi võib vedada kuni 24 tundi ja neile tuleb anda iga 8 tunni järel juua ning vajadusel ka süüa. (4) Veiseid, lambaid ja kitsi võib vedada kuni 14 tundi, mille järel tuleb loomadele võimaldada üks tund puhkust. Seejärel võib neid taas vedada kuni 14 tundi järjest. (5) Loomade huvides võib § 35 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ettenähtud veo kestust pikendada 2 tunni võrra, kui see on vajalik sihtpunkti jõudmiseks. 5. peatükk VEDAJATE JA VEOVAHENDITE REGISTREERIMISE KORD § 37. Vedajate ja veovahendite registreerimise kord (1) Isikud, kes tegelevad üle kaheksa tunni kestvate ja rahvusvaheliste vedudega, peavad olema enne veo algust registreeritud Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus järelevalveasutuses (edaspidi kohalik järelevalveasutus). (2) Registreerimiseks tuleb esitada kirjalikult järgmised andmed: 1) isiku nimi või ärinimi ja elu- või asukoht ning aadress; 2) taotleja äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikood, kui taotleja on kantud vastavasse registrisse; 3) millises piirkonnas on kavandatud veoteenust osutada ja milliste loomade osas; 4) veovahendi andmed; 5) veo eest vastutava isiku andmed; 6) veo aeg. (3) Registreerimisel esitatavatele andmetele tuleb lisada: 1) esmakordsel registreerimisel vedaja äriühingu või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja registrikaardi ärakiri, mis on väljastatud mitte varem kui 15 päeva enne lõikes 2 nimetatud andmete esitamist; 2) esmakordsel registreerimisel asutatava äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul asutamisotsuse ja põhikirja koopia ning registripidaja õiend dokumentide registrisse esitamise kohta; 3) esmakordsel registreerimisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul kehtiva põhikirja koopia ning registrikaardi ärakiri, mis on väljastatud mitte varem kui 15 päeva enne lõikes 2 nimetatud andmete esitamist; 4) esmakordsel registreerimisel füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes ei ole äriregistrisse kantud, maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registri tõendi koopia; 5) teekonnaplaani originaal. (4) Registreerimisel esitatud andmete muutumisest tuleb teavitada lõikes 1 nimetatud kohalikku järelevalveasutust. 6. peatükk VEDAJALE JA TEEKONNAPLAANILE KOHALDATAVAD NÕUDED § 38. Nõuded vedajale (1) Isikud, kes tegelevad üle kaheksa tunni kestvate ja rahvusvaheliste vedudega, peavad olema registreeritud kohalikus järelevalveasutuses ning sellisteks vedudeks kasutatavad veovahendid peavad olema nõuetekohased ja kohalikus järelevalveasutuses registreeritud. Üle kaheksa tunni kestvate ja rahvusvaheliste vedude kohta peab vedaja koostama teekonnaplaani, mille ta peab enne vedu esitama kohalikule järelevalveasutusele. (2) Vedajal peavad olema looma vedamiseks vajalike teadmistega töötajad. (3) Vedaja peab üle kaheksa tunni kestvate reiside puhul näitama, et on tehtud kõik loomade sööda- ja joogiveevajaduse rahuldamiseks vastavalt veetavale loomaliigile isegi siis, kui teekonnaplaani muudetakse või vedu katkestatakse vääramatu jõuga seotud asjaoludel. (4) Vedaja tagab, et loomi veetakse sihtpunkti viivitusteta. (5) Vedaja tagab, et saadetisega on veo kestel kaasas teekonnaplaani originaal, selle koopiat säilitab ta kolm aastat veo lõppemisest arvates. (6) Kui loomi veetakse saatjata, peab vedaja enne veo algust kindlaks tegema, kas loomaomanik on loomad veoks ette valmistanud nii, et nad vastaksid seadusega sätestatud nõuetele, ja kas saaja on valmis neid vastu võtma. § 39. Teekonnaplaanile esitatavad nõuded (1) Teekonnaplaani koostab vedaja. See tuleb koostada kahes eksemplaris määruse lisas toodud vormi kohaselt. (2) Teekonnaplaanis peavad kajastuma järgmised andmed: 1) vedaja nimi või ärinimi, elu- või asukoht ja aadress, vedaja või tema esindaja allkiri; 2) veovahendi liik ja registreerimisnumber; 3) veetavate loomade liik ja arv; 4) pealelaadimiskoht ja sihtpunkt, marsruut ja kavandatud teekonna kestus; 5) veterinaartõend või -sertifikaat või muu looma tervislikku seisundit kinnitav dokument; 6) pealelaadimiskoha veterinaararsti allkiri ja templi jäljend, piiripunkti veterinaarjärelevalve ametniku allkiri ja templi jäljend, loomade pealelaadimise kuupäev ja kellaaeg; 7) kavandatud peatuste ja ümberlaadimiste kohad ja ajad; 8) sihtpunkti saabumise kuupäev ja kellaaeg; 9) saatja allkiri. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 40. Määruse jõustumine Määruse § 37, § 38 lõiked 1, 3, 5 ja 6 ning § 39 jõustuvad 1. jaanuaril 2002. a. 1 91/628/EMÜ ja 1255/97 EÜ Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a määruse nr 326 «Loomade rahvusvahelise veo kord» lisa TEEKONNAPLAAN

Põllumajandusminister Ivari PADAR