Vabariigi Valitsus — Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused — RT I, 78, 472

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus kehtib teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi kohta, mida antakse alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja tootearenduseks. (2) Alusuuringuid teostatakse teadus- ja tehnikaalaste üldteadmiste avardamiseks. Need pole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega. Peab olema tagatud uurimistöö tulemuste laialdane levitamine. (3) Rakendusuuringuid teostatakse plaanipärase uurimistegevusena, mille eesmärgiks on uute teadmiste omandamine, mida on võimalik kasutada uute toodete, tehnoloogiate või teenuste arendamiseks või olemasolevate toodete, tehnoloogiate või teenuste oluliseks täiustamiseks. (4) Tootearenduse eesmärgiks on rakendusuuringu tulemuste ülekandmine uute, muudetud või täiustatud toodete, tehnoloogiate või teenuste kavadele või projektidele, mis on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase äriotstarbel mittekasutatava algtüübi (prototüübi) loomine. Tootearendus võib samuti sisaldada alternatiivsete toodete, tehnoloogiate või teenuste kontseptuaalset sõnastust ning näidis- või katseprojekte, juhul kui neid projekte ei saa muuta tööstuslikeks ega rakendada tööstuslikult või äriliselt. (5) Tootearendus ei või sisaldada olemasolevate toodete, tootmisliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude pidevate toimingute igapäevast või korrapärast muutmist, isegi kui selliste muudatustega kaasnevad täiustused. (6) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabiks ei loeta ülikoolide või teadus- ja arendusasutuste (edaspidi asutus) poolt teostatava teadus- ja arendustegevuse riigipoolset finantseerimist, kui teadus- ja arendustegevuse uurimisprojektide (edaspidi uurimisprojekt) tulemused on kõigile ettevõtjatele kättesaadavad mittediskrimineerival alusel. (7) Kui teadus- ja arendustegevust teostatakse asutuse poolt tööstuslikul otstarbel või koostöös ettevõtjaga, ei loeta selle tegevuse riigipoolset finantseerimist riigiabiks, kui: 1) asutus osaleb uurimisprojektis samadel alustel ettevõtjaga, näiteks kui tasu osutatavate teenuste eest vastab turuhindadele või 2) ettevõtja kannab uurimisprojekti kogu kulud või 3) saadud tulemusi, millest ei tulene intellektuaalse omandi õigusi, võib laialdaselt levitada ning intellektuaalse omandi õigused uurimisprojekti tulemustele jäävad täies ulatuses asutusele või 4) asutus saab ettevõtjalt kompensatsiooni, mis on võrdne uurimisprojekti tulemusel saadud ja ettevõtja valdusesse antud intellektuaalse omandi turuhinnaga, ning kui tulemusi, millest ei tulene intellektuaalse omandi õigusi, võib laialdaselt levitada huvitatud kolmandatele isikutele. (8) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabiks ei loeta üldjuhul riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teadus- ja arendustegevuse tellimist või selle tulemuste ostmist ettevõtjalt, kui selleks korraldati avalik konkurss või lepingu sätted vastavad turutingimustele. (9) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. (10) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi eesmärgiks on ergutada ettevõtjaid alustama teadus- ja arendustegevust lisaks nende igapäevasele majandustegevusele ja selline abi ei tohi olla suunatud ettevõtja tegevuskulude vähendamisele. § 2. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi lubatavad kulud Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi võib anda üksnes järgmiste kulude katteks (edaspidi lubatavad kulud): 1) tööjõukulud (teadustöötajad, tehnikud ja muu abipersonal, kes tegelevad üksnes vastava uurimistegevusega); 2) kulud instrumentidele, aparatuurile, ehitistele ja maale, mida kasutatakse pidevalt ja üksnes vastavaks uurimistegevuseks; 3) konsultatsiooni- ja sellesarnaste teenuste kulud, sealhulgas väljastpoolt ostetud uurimistööd, tehniline teave, patendid jms, mida kasutatakse üksnes vastavaks uurimistegevuseks; 4) otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkulud; 5) muud otseselt uurimistegevuse käigus tekkivad tegevuskulud (näiteks kulud materjalidele, abimaterjalidele jms). § 3. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi lubatav osakaal (1) Rahandusminister võib lubada teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi anda järgmistel tingimustel: 1) alusuuringuid viib läbi ettevõtja või asutus ettevõtja jaoks, sel juhul võib riigiabi brutosumma osakaal ulatuda kuni 100% uurimisprojekti lubatavatest kuludest; 2) rakendusuuringuteks antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 50% uurimisprojekti lubatavatest kuludest; 3) rakendusuuringute ettevalmistamiseks tehtavatele tehnilise teostatavuse uuringutele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 75% nende uuringute kuludest; 4) tootearenduse ettevalmistamiseks tehtavatele tehnilise teostatavuse uuringutele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 50% nende uuringute kuludest; 5) tootearenduseks antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 25% uurimisprojekti lubatavatest kuludest. (2) Kui riigiabi antakse uurimisprojektidele, mida viiakse läbi asutuse ja ettevõtja vahelise koostööna, ei tohi abi, mis koosneb otsesest riigiabist sellele uurimisprojektile ning asutuse panusest samasse projekti, ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lubatavaid osakaale. (3) Kui teadus- ja arendustegevus hõlmab nii rakendusuuringuid kui tootearendust, ei tohi riigiabi lubatav osakaal ületada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud lubatavate osakaalude kaalutud keskmist. (4) Lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud osakaale võib suurendada, kui: 1) abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale – 10 protsendipunkti võrra. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat; 2) ettevõtja ettevõte asub Põhja-Eesti regioonis (Harjumaa koos Tallinnaga) – 5 protsendipunkti võrra. Kui ettevõtja ettevõte asub eelpool nimetamata regioonides – 10 protsendipunkti võrra; 3) uurimisprojekt on vastavuses Euroopa Ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi (edaspidi raamprogramm) raames läbiviidava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega – 15 protsendipunkti võrra. Nimetatud piirmäär võib tõusta 25 protsendipunktini, kui projekt hõlmab lisaks tõhusat piiriülest koostööd ettevõtjate ja asutuste vahel või vähemalt kahe erinevas riigis asuva sõltumatu poole vahel, kes osalevad nimetatud programmis ning kui uurimisprojekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, järgides samal ajal intellektuaalse omandi õigusi; 4) uurimisprojekt ei ole vastavuses raamprogrammi raames läbiviidava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega, kuid uurimisprojektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriigist, või uurimisprojektiga kaasneb tõhus koostöö ettevõtjate ja asutuste vahel või uurimisprojekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse litsentse patentidele ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid – 10 protsendipunkti võrra. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud riigiabi lubatavaid osakaale võib rahandusminister lubada suurendada vastavalt kuni 75%-ni ja 50%-ni, kui konkurentide sellesarnastele projektidele või programmidele väljaspool Eestit on viimasel kolmel aastal antud või kavatsetakse anda samasuguse osakaaluga abi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud riigiabi lubatavad osakaalud ei tohi kokku ületada rakendusuuringute puhul 75% ja tootearenduse puhul 50% uurimisprojekti lubatavatest kuludest. (7) Käesolevas paragrahvis toodud lubatavate osakaalude ülempiiri arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud abi brutosumma osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina uurimisprojekti lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks abiks. Abi, mida antakse mitmete osadena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. § 4. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2000. a määrus nr 304 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 75, 472) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. 1 Euroopa Ühenduse raamdokument riigiabi kohta teadus- ja arendustegevusele (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN