Vabariigi Valitsus — Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise eritingimused — RT I, 78, 471

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted Määrus kehtib riigiabi kohta, mida antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi väike- ja keskettevõtja) investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse või investeeringuga seotud töökohtade loomiseks ning konsultatsiooniteenusteks. § 2. Väike- ja keskettevõtja (1) Käesoleva määruse tähenduses on väike- ja keskettevõtjaks ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 625 miljonit krooni või aasta bilansimaht 420 miljonit krooni ning kes on sõltumatu lõike 3 tähenduses. (2) Käesoleva määruse tähenduses on väikeettevõtjaks ettevõtja, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 110 miljonit krooni või aasta bilansimaht 80 miljonit krooni ning kes on sõltumatu lõike 3 tähenduses. (3) Sõltumatud on need ettevõtjad, kelle osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest (edaspidi osalus) ei kuulu 25% või rohkem sellisele ettevõtjale, kes ei ole kas väike- ja keskettevõtja või väikeettevõtja. Samuti loetakse sõltumatuks see väike- või keskettevõtja, kus eelnimetatud 25%-list või suuremat osalust omavad üksi või ühiselt kindlustusseltsid, pensionifondid, krediidiasutused, investeerimisfondid või muud institutsionaalsed investorid, tingimusel, et nad üksikult või ühiselt ei oma kontrolli ettevõtja juhtimise üle. Sõltumatuks loetakse ka väike- ja keskettevõtja, kelle osalused on jaotunud selliselt, et nende kuuluvust ei ole võimalik kindlaks määrata ning ettevõtja võib põhjendatult arvata, et osalusest 25% või rohkem ei kuulu ühele ettevõtjale või ühiselt mitmele ettevõtjale, kes ei ole kas väike- ja keskettevõtja või väikeettevõtja. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülempiiride arvutamisel tuleb summeerida abi saava ettevõtja vastavad näitajad ja selle ettevõtja poolt otseselt või kaudselt kontrollitava ettevõtja vastavad näitajad. Kontrollitavaks ettevõtjaks loetakse kontrolliva ettevõtja tütarettevõtjat ning ettevõtjat, kus kontrolliv ettevõtja omab otseselt või kaudselt 25%-list või suuremat osalust. (5) Ettevõtja kaotab või omandab väike- ja keskettevõtja või väikeettevõtja staatuse juhul, kui abi saava või taotleva ettevõtja töötajate arv või finantsnäitajad jäävad kahel järjestikusel majandusaastal üle või alla lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülempiiride. (6) Töötajate arv vastab tööjõuühikute arvule aastas, kusjuures üks aasta jooksul täiskohaga töötanud töötaja vastab ühele aastatööjõuühikule. Osalise ajaga ja ajutiselt töötanud töötajaid arvestatakse osaliste tööjõuühikutena. Baasaastaks loetakse kinnitatud arvestusperioodi. (7) Uuel ettevõtjal, kelle aastaaruanne ei ole veel kinnitatud, arvutatakse vastavad näitajad majandusaasta käigus koostatavate hinnangute alusel. § 3. Väike- ja keskettevõtjale suunatud riigiabi tingimused Rahandusminister lähtub väike- ja keskettevõtjale suunatud riigiabi hindamisel ja riigiabi andmise loa andmisel järgmistest kriteeriumidest: 1) abi eesmärk vastab üldistele huvidele vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punktile 3; 2) abi andmisest konkurentsile ja kaubandusele tulenev positiivne mõju kaalub üles abi andmisest tuleneva kahjuliku mõju; 3) abi on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, mida ei ole võimalik saavutada turujõudude abil; 4) abi ainsaks eesmärgiks ei tohi olla ainult nende kulude, mida ettevõtja peaks normaaltingimustes ise kandma, pidev või perioodiline vähendamine. § 4. Riigiabi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse (1) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringut põhivarasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega või tegevuse alustamisega, mis toob kaasa olulisi muudatusi olemasoleva ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis seoses ratsionaliseerimise, restruktureerimise või moderniseerimisega; 2) investeeringut ülevõetud põhivarasse teise ettevõtte omandamise puhul, mis on likvideeritud või mis oleks likvideeritud, kui seda ei oleks üle võetud. (2) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuks immateriaalsetesse varadesse investeeringuid tehnoloogia edasiarendamiseks, mille puhul omandatakse õigus patentidele või oskusteabe kasutamisele. (3) Investeeringu puhul materiaalsetesse varadesse arvutatakse antava abi osakaal lubatavatest kuludest. Lubatavateks kuludeks on maa, hoonete, tootmisseadmete ja sisseseade tegelik maksumus. Transpordi valdkonnas ei kuulu lubatavate kulude hulka veovahendite ja -seadmete, välja arvatud raudteeveerem, soetamine. Ettevõtte omandamise puhul on lubatavateks kuludeks varade ostuhind eeldusel, et tehing toimus turutingimustel. Varade puhul, mille soetamiseks on riigiabi antud enne nende omandamist, arvatakse nende varade soetusmaksumus lubatavatest kuludest uue riigiabi andmisel maha. (4) Investeeringu puhul immateriaalsetesse varadesse loetakse lubatavateks kuludeks üksnes tehnoloogia omandamise kulud. § 5. Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antav abi (1) Töökohtade loomine käesoleva määruse tähenduses on töökohtade arvu suurenemine ettevõtja juures, võrreldes viimase kaheteistkümne kuu keskmisega enne investeerimise alustamist. Selle perioodi jooksul kaotatud töökohad arvatakse samal perioodil loodud töökohtade arvust maha. (2) Abi antakse töökohtade loomiseks, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: 1) töökohad peavad olema seotud materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse tehtava investeeringuprojekti elluviimisega; 2) töökohad peavad olema loodud hiljemalt kolme aasta jooksul investeeringuprojekti lõpetamisest; 3) töökohtade loomine peab tõstma töötajate üldarvu ettevõtja juures, võrreldes investeeringuprojekti algusele eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega; 4) loodud töökohad tuleb säilitada vähemalt viieks aastaks nende loomisest arvates. (3) Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antava abi puhul loetakse lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakulude arvutamisel korrutatakse loodavate töökohtade arv loodavatel töökohtadel makstava kahe aasta keskmise palgaga, mille hulka on arvestatud sotsiaalmaks. (4) Töökohtade arv vastab tööjõuühikute arvule aastas, s.t aasta jooksul täiskohaga töötavate töötajate arvule, kusjuures osalise ajaga ja ajutiselt töötanud töötajaid arvestatakse osaliste tööjõuühikutena. Baasaastaks loetakse kinnitatud arvestusperioodi. § 6. Abi lubatav osakaal (1) Rahandusminister võib lubada väike- ja keskettevõtjatele abi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse ning investeeringuga seotud töökohtade loomiseks 15 protsendipunkti võrra rohkem, kui on lubatud anda «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud regionaalabi reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud regioonides, tingimusel, et abi netosumma osakaal ei ületa kokku 65%. Nimetatud abi ülempiir kehtib ainult tingimusel, et investeeringu käigus omandatud vara säilitatakse antud ettevõttes ja samas regioonis viie aasta jooksul ning abisaaja panus investeeringu rahastamisel on vähemalt 25%. Abisaaja panus ei tohi sisaldada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid. Vara võõrandamise korral enne viie aasta möödumist tuleb abi tagastada. (2) Lõikes 1 nimetatud 15 protsendipunkti osas arvutatakse abi suurus enne otseste maksude mahaarvamist. Lõikes 1 nimetatud abi netosumma osakaal arvutatakse pärast otseste maksude mahaarvamist. Abi osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina lubatavatest kuludest. Abi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse võrdse väärtusega rahaliseks abiks. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. Abi, mida antakse mitmete osadena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. (3) Väike- ja keskettevõtjatele antav keskkonnakaitsele suunatud abi ja abi teadus- ja arendustegevuseks võib ületada brutosummas kuni 10 protsendipunkti võrra määra, mida tavaliselt lubatakse teistele ettevõtjatele vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud keskkonnakaitsele või teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi reguleerivates Vabariigi Valitsuse määrustes. (4) Lõigetes 1 ja 3 kehtestatud ülempiire kohaldatakse abi osakaalule, mis on arvutatud kas protsendina investeeringu lubatavatest kuludest või protsendina investeeringuprojekti elluviimiseks loodud töökohtade palgakuludest (abi investeeringuga seotud töökohtade loomiseks) või kombinatsioonina neist, tingimusel, et abi ei ületa kõige soodsamat ülempiiri tulenevalt kummagi kalkulatsiooni kasutamise eelistamisest. § 7. Riigiabi konsultatsiooniteenusteks ja oskusteabe levitamiseks (1) Konsultatsiooniteenusteks ning messidel ja näitustel osalemiseks võib rahandusminister lubada väike- ja keskettevõtjatele riigiabi, kui see vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. (2) Ettevõtjaväliste konsultantide poolt pakutavatele teenustele antava abi brutosumma ei või ületada 50% nende teenuste kuludest. Nimetatud teenusteks võivad olla näiteks koolitus juhtimise, finantsküsimuste, uue tehnoloogia (eriti infotehnoloogia), saastekontrolli, intellektuaalse omandi õiguse kaitse alal või konsultatsioonid uue ettevõtja tegevusanalüüsiks. Need teenused ei või olla pidevad ega perioodilised ega või olla seotud ettevõtja tavaliste põhitegevuskuludega, nagu näiteks rutiinsed maksukonsultatsiooniteenused, regulaarsed juriidilised teenused või reklaamiteenused. (3) Messidel ja näitustel osalemiseks antava abi brutosumma ei või ületada 50% stendi rentimise, ülespanemise ja selle ekspluatatsiooni kuludest. Nimetatud abi on lubatud ainult ettevõtja esmakordsel osalemisel konkreetsel messil või näitusel. § 8. Abi osakaalu ülempiiri arvutamine Paragrahvides 6 ja 7 kehtestatud riigiabi abi osakaalu ülempiiri arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga ühe investeeringuprojekti kohta, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. § 9. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määrus nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 244) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. 1 Komisjoni määrus «EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavale riigiabile» (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN