Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus — RTL, 40, 664

Määrus kehtestatakse «Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse» (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) § 40 lõike 2 alusel ja kooskõlas §-ga 42. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni staatus (1) Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) on kohtueelne sõltumatu organ. (2) Patendiameti otsuste peale kohtule kaebuse esitamise võimalused ei ole piiratud. § 2. Apellatsioonikomisjoni pädevus (1) Apellatsioonikomisjon lahendab tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel: 1) taotleja poolt Patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi; 2) asjasthuvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi asjasthuvitatud isiku avalduse (edaspidi vaidlustusavaldus) alusel. (2) Apellatsioonikomisjon tegutseb vastavalt tööstusomandi õiguskorralduste aluste seadusele, tööstusomandi seadustele, rahvusvahelistele lepingutele ning Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustele. Kui seaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole mõni tööstusomandi õiguskaitse küsimus reguleeritud, juhindutakse Euroopa riikides Euroopa õiguse või siseriikliku õiguse kohaldamise praktikast. (3) Apellatsioonikomisjoni õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik. § 3. Apellatsioonikomisjoni moodustamine ja koosseis (1) Apellatsioonikomisjon moodustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde. (2) Apellatsioonikomisjon on vähemalt kaheksaliikmeline. Liikmetel peab olema akadeemiline kõrgharidus ja nad peavad olema tööstusomandi valdkonna asjatundjad. Pooltel liikmetest peab olema akadeemiline juriidiline haridus. Apellatsioonikomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe ja aseesimehe nimetab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (3) Apellatsioonikomisjoni esimehe äraolekul asendab apellatsioonikomisjoni esimeest aseesimees. (4) Apellatsioonikomisjoni esimehel ja aseesimehel on õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees. § 4. Töökeel Apellatsioonikomisjoni töökeel on eesti keel. Dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse apellatsioonikomisjonile tööstusomandi õiguskorralduste aluste seaduse § 9 lõike 3 kohaselt koos eestikeelse tõlkega. § 5. Apellatsioonikomisjoni töötingimused (1) Apellatsioonikomisjoni töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Apellatsioonikomisjoni halduskulud ning kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile selleks eraldatud vahenditest. (3) Apellatsioonikomisjoni dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arhiivis. § 6. Apellatsioonikomisjoni pitsat Apellatsioonikomisjonil on oma nimega pitsat. 2. peatükk KAEBUSE VÕI VAIDLUSTUSAVALDUSE ESITAMISE KORD § 7. Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamine (1) Kirjalik kaebus või vaidlustusavaldus koos sellele lisatud dokumentidega adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse vastavas tööstusomandi seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. (2) Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamisel pärast tähtaja möödumist võib apellatsioonikomisjoni esimees selle ennistada, kui on esitatud tähtaja ennistamise avaldus ja selgitused tähtaja möödumist tinginud mõjuvate põhjuste kohta. (3) Apellatsioonikomisjonile esitatud avaldus või muu dokument jäetakse tähelepanuta, kui see sisaldab sündsusetuid või solvavaid väljendeid apellatsioonikomisjoni, Patendiameti või kolmanda isiku suhtes. (4) Kirjalik kaebus või vaidlustusavaldus koos sellele lisatud dokumentidega esitatakse otse või posti teel apellatsioonikomisjonile aadressil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11, 15072 Tallinn. (5) Kirjaliku kaebuse või vaidlustusavalduse saabumise päevaks loetakse selle tegelik apellatsioonikomisjonile saabumise päev. See kehtib ka kaebuse või vaidlustusavalduse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades. (6) Kaebuse või vaidlustusavalduse võib edastada ka faksi või elektronpostiga. Apellatsioonikomisjon võib nõuda faksi teel esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse originaaldokumente. (7) Kaebusega esitatakse selle koopiad Patendiameti ja asjasthuvitatud isikute jaoks. § 8. Kaebusele ja vaidlustusavaldusele esitatavad nõuded (1) Kaebuses peab sisalduma: 1) kaebuse esitaja (edaspidi kaebaja ) nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed; 2) kaebaja esindaja nimi, kui kaebajal on esindaja; 3) andmed Patendiameti vaidlustatava otsuse kohta; 4) kaebaja põhjendus Patendiameti otsuse õigusvastaseks lugemise kohta; 5) kaebaja nõue; 6) kaebuse lisade loetelu; 7) kaebaja või tema esindaja allkiri. (2) Vaidlustusavalduses peab sisalduma: 1) vaidlustusavalduse esitaja nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed; 2) vaidlustusavalduse esitaja esindaja nimi, kui tal on esindaja; 3) andmed vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta; 4) vaidlustusavalduse esitaja põhjendus õigusrikkumise kohta; 5) vaidlustusavalduse esitaja nõue; 6) vaidlustusavalduse lisade loetelu; 7) vaidlustusavalduse esitaja või tema esindaja allkiri. (3) Kaebusele ja vaidlustusavaldusele lisatakse: 1) andmed riigilõivu tasumise kohta; 2) volikiri, kui kaebus või vaidlustusavaldus esitatakse esindaja kaudu; 3) tõendid, mis kinnitavad kaebuse või vaidlustusavalduse aluseks olevaid asjaolusid. § 9. Kaebuse ja vaidlustusavalduse registreerimine (1) Kaebusele, vaidlustusavaldusele ja hiljem apellatsioonikomisjoni saabunud dokumentidele tehakse apellatsioonikomisjoni saabumisel pealdis, milles sisaldub nende saabumise kuupäev ja kaebuse või vaidlustusavalduse järjekorranumber. (2) Apellatsioonikomisjoni esimees kontrollib 15 päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse andmete põhjal kaebuse või vaidlustusavalduse kuuluvust apellatsioonikomisjoni pädevusse, esitamise tähtajast kinnipidamist ning vastavust sisu- ja vorminõuetele. (3) Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab, et kaebuses või vaidlustusavalduses on kõrvaldatavaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale kirjalikult ning määratakse 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Apellatsioonikomisjon võib nõuda faksi teel esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse originaaldokumente. (4) Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjon pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega. § 10. Kaebuse või vaidlustusavalduse parandamine ja täiendamine ning kaitseulatuse piiramine (1) Kaebuses või vaidlustusavalduses võib kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avaldusega teha lõppmenetluse alguseni parandusi ja täiendusi, mis ei laienda kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise kuupäeval selles esitatud nõude alust ja sisu. (2) Tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel võib taotleja või omanik piirata õiguskaitse ulatust ja nõuda kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist, lähtudes uuest õiguskaitse ulatusest. § 11. Kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmine ja tagasilükkamine (1) Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja võib kaebuse või vaidlustusavalduse lõppmenetluse alguseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Kaebus või vaidlustusavaldus on tagasi võetud vastava avalduse apellatsioonikomisjonile saabumise päevast arvates. (2) Kaebus või vaidlustusavaldus loetakse tagasivõetuks, kui kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja jätab käesoleva määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul vastamata. (3) Kaebus või vaidlustusavaldus lükatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega tagasi, kui see ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse, ei ole esitatud tähtajaks või kui kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja ei ole käesoleva määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja lõpuks kõrvaldanud kaebuses või vaidlustusavalduses esinenud puudusi. Otsuse ärakiri edastatakse viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale. (4) Ainuisikuliselt tehtavas apellatsioonikomisjoni otsuses peab sisalduma: 1) apellatsioonikomisjoni nimi ja otsuse liik; 2) viide kaebusele või vaidlustusavaldusele ja selle esitanud isikule; 3) viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele; 4) otsuse põhjendus; 5) resolutsioon; 6) selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta; 7) otsuse tegemise aeg ja koht; 8) otsuse tegija nimi ja allkiri. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, kui kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmise avaldus saabus apellatsioonikomisjoni enne kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmist, on kaebajal või vaidlustusavalduse esitajal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada. (6) Riigilõivu ei tagastata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul. Lõikes 1 nimetatud juhul ei tagastata riigilõivu, kui kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmise avaldus saabus apellatsioonikomisjoni pärast kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmist. 3. peatükk TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJONI TÖÖKORD § 12. Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine (1) Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab, et kaebus või vaidlustusavaldus kuulub apellatsioonikomisjoni pädevusse, on esitatud tähtaegselt ning vastab sisu- ja vorminõuetele, otsustab ta kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtta. (2) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine vormistatakse resolutsioonina. Resolutsioon sisaldab kuupäeva ja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirja. (3) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest teatatakse viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale. Teade kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmise kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel. § 13. Eelmenetlus (1) Apellatsioonikomisjoni esimees määrab viie päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest arvates pädeva apellatsioonikomisjoni liikme eelmenetluse läbiviijaks (edaspidi eelmenetleja), kelle ülesanne on anda apellatsioonikomisjonile ülevaade kaebuse või vaidlustusavalduse faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning menetlusosaliste seisukohtadest. (2) Kaebuse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatud otsuse kohta registris olevate andmetega. Vaidlustusavalduse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta registris olevate andmetega. (3) Eelmenetleja koostab kirjaliku ülevaate kolme kuu jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest arvates ja esitab selle oma allkirja ja kuupäevaga varustatult apellatsioonikomisjoni esimehele. Eelmenetlejal on õigus oma ülevaadet muuta ja täiendada. (4) Eelmenetluse käigus teeb apellatsioonikomisjoni otsused apellatsioonikomisjoni esimees ainuisikuliselt, lähtudes käesoleva määruse § 11 lõikes 4 sätestatust. Otsuse ärakiri edastatakse viivitamata menetlusosalistele. § 14. Menetlusosalised apellatsioonikomisjonis (1) Kaebuse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised kaebaja ja Patendiamet. (2) Vaidlustusavalduse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised vaidlustusavalduse esitaja ja taotleja või omanik. (3) Menetlusosalisel on õigus isiklikult või tööstusomandi seaduses sätestatu kohaselt esindaja kaudu: 1) anda kaebuse või vaidlustusavalduse kohta kirjalik seisukoht; 2) esitada täiendavaid dokumente ja avaldusi ning anda selgitusi; 3) esitada küsimusi teisele menetlusosalisele; 4) nõuda apellatsioonikomisjoni liikme taandamist. § 15. Menetlusosaliste kirjalikud seisukohad (1) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisel saadab apellatsioonikomisjon teisele menetlusosalisele kaebuse või vaidlustusavalduse ärakirja ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht kolme kuu jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmise päevast arvates. (2) Kirjalikud seisukohad adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja peavad sisaldama selle esitaja nime ja aadressi, viidet kaebusele või vaidlustusavaldusele ning olema põhjendatud. (3) Menetlusosalise esitatud kirjalik seisukoht edastatakse viivitamata teisele menetlusosalisele, kellel on õigus sellele kirjalikult vastata kolme kuu jooksul. (4) Asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud, ei takista otsuse tegemist. § 16. Lisadokumentide esitamine (1) Apellatsioonikomisjon võib nõuda lisadokumente enda algatusel või menetlusosalise avalduse alusel. (2) Menetlusosalised peavad esitama nõutud lisadokumendid kolme kuu jooksul lisadokumentide esitamise nõude esitamise kuupäevast arvates. (3) Lisadokumendid edastatakse viivitamata teisele menetlusosalisele, kellel on õigus anda oma seisukoht kolme kuu jooksul. (4) Kui menetlusosalised nõutud lisadokumente tähtajaks ei esita, tehakse otsus selgunud asjaolude alusel. § 17. Omavahel seotud iseseisvate nõuete ühendamine (1) Apellatsioonikomisjoni esimehel on õigus ühendada mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet. (2) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, võib teha neist igaühes eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. (3) Kui mitme nõude ühine menetlus toimub ühe vastustaja vastu, ei või teha osaotsust, kui vastustaja selle vastu põhjendatult vaidleb. § 18. Menetluse peatamine, jätkamine ja lõpetamine (1) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetluse võib apellatsioonikomisjon peatada halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) menetluse peatamise kohta käivatel alustel, ühe menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel või menetlusosaliste ühise taotluse alusel. (2) Menetluse jätkamise otsustab apellatsioonikomisjon menetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemisel. (3) Apellatsioonikomisjon lõpetab menetluse, kui kaebuse või vaidlustusavalduse esitaja loobub kaebusest või vaidlustusavaldusest. § 19. Lõppmenetlus (1) Eelmenetleja võib teha ettepaneku lõppmenetluse alustamiseks pärast seda, kui ta on tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ja andnud menetlusosalistele ühekuulise tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. (2) Menetlusosalisel on õigus teha ettepanek kaebuse või vaidlustusavalduse suulise menetlemise (edaspidi istung) määramise kohta, põhjendades istungi vajalikkust. (3) Apellatsioonikomisjoni esimees teeb eelmenetleja ettepaneku alusel otsuse alustada lõppmenetlust, määrates vajaduse korral istungi toimumise, kaebust või vaidlustusavaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu ning nimetades koosseisu eesistuja. Istungi pidamise vajadusel määratakse lõppmenetluse alustamise otsuses istungi toimumise aeg ja koht. Teade lõppmenetluse kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel. (4) Lõppmenetluses menetleb apellatsioonikomisjon kaebust või vaidlustusavaldust kolmeliikmelises koosseisus. Eelmenetleja on üks koosseisu liikmetest. (5) Lõppmenetluse alustamisest ja kaebust või vaidlustusavaldust menetlevast apellatsioonikomisjoni koosseisust ning istungi ajast ja kohast teatatakse viivitamata menetlusosalistele. (6) Kui istungi toimumist ei ole määratud, teeb apellatsioonikomisjon otsuse mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva möödudes lõppmenetluse alustamisest arvates. § 20. Istungi aeg ja istungi edasilükkamine (1) Istung toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva möödudes istungi aja ja koha määramise päevast arvates. (2) Apellatsioonikomisjon võib istungi edasi lükata, kui menetlusosaline esitab põhjendatud avalduse või kui menetlusosaliselt on vaja nõuda lisadokumente. (3) Kui istung lükatakse edasi, teatatakse menetlusosalistele istungi uus aeg ja koht ning selle kohta avaldatakse teade apellatsioonikomisjoni veebilehel. (4) Istungi edasilükkamise korral toimub istung mitte varem kui 10 päeva möödudes, kuid mitte hiljem kui 45 päeva möödudes lisadokumentide apellatsioonikomisjonile saabumise päevast arvates. § 21. Istung (1) Apellatsioonikomisjoni istungit juhib koosseisu eesistuja. Istung protokollitakse. (2) Istung koosneb: 1) kohalolijate ja nende volituste kontrollimisest; 2) menetlusosaliste taandusavalduste ja muude avalduste esitamisest ja lahendamisest; 3) eelmenetleja lõplikust ja kokkuvõtlikust ülevaatest; 4) menetlusosaliste seisukohtadest ja väitlusest; 5) menetlusosaliste ja apellatsioonikomisjoni küsimuste esitamisest ja nendele vastamisest. (3) Menetlusosalise või tema esindaja istungile ilmumata jäämine ei takista kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist, kui menetlusosalisele on istungi aeg, koht ja apellatsioonikomisjoni koosseis teatavaks tehtud ning ta ei ole teatanud menetluses osalemist takistavatest olulistest asjaoludest. (4) Kui menetlusosaline esitab istungil lisatõendeid, põhjendades nende varasema esitamise võimatust, ja apellatsioonikomisjoni arvates on vaja neid arvestada, võib apellatsioonikomisjon istungi edasi lükata ja määrata istungi jätkamise aja ja koha. (5) Kui menetlusosalised on apellatsioonikomisjonile selgituse andnud ja küsimustele vastanud ning menetlusosalised ei nõua arutelu jätkamist, lõpetatakse kaebuse või vaidlustusavalduse arutamine ja apellatsioonikomisjon teeb otsuse. § 22. Apellatsioonikomisjoni liikme taandamine (1) Apellatsioonikomisjoni liige, kes on isiklikult huvitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamise tulemusest, kuulub menetlusosalise põhjendatud taandusavalduse alusel taandamisele. Kui tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadusest ei tulene teisiti, kohaldatakse taandamisele haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-s 10 sätestatut. (2) Taandusavalduse võib esitada 10 päeva jooksul apellatsioonikomisjoni koosseisu teatavakstegemise päevast arvates. Taandusavalduse võib esitada ka istungi toimumise ajal, aga enne kaebuse või vaidlustusavalduse arutamise algust. (3) Taandusavalduse vaatab läbi kaebust või vaidlustusavaldust menetlev apellatsioonikomisjoni koosseis. Kui taandusavaldus rahuldatakse, arvatakse apellatsioonikomisjoni koosseisu taandatud liige kaebust või vaidlustusavaldust menetlevast apellatsioonikomisjoni koosseisust välja ja asendatakse apellatsioonikomisjoni teise liikmega. Kui liikme asendamine istungil ei ole võimalik, lükatakse istung edasi ja määratakse istungi uus toimumise aeg ja koht. (4) Kui taandatakse apellatsioonikomisjoni koosseisu kõik liikmed, määrab apellatsioonikomisjoni esimees uue kaebust või vaidlustusavaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu. (5) Kui kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamine otsustusvõimelise koosseisuga on võimatu, teeb apellatsioonikomisjon kaebuse või vaidlustusavalduse menetluse lõpetamise otsuse. Kaebajal on õigus esitada kaebus Patendiameti otsuse peale halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast arvates. Riigilõivu tagastamise otsustab kohus. § 23. Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemine (1) Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise juures menetlusosalised ei viibi. (2) Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise käiku ei protokollita. Kaebuse ja vaidlustusavalduse arutamise protokollile kirjutavad alla eesistuja ja sekretär. (3) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud. Eriarvamusele jäänud apellatsioonikomisjoni liikmel on õigus nõuda eriarvamuse protokollimist. (4) Apellatsioonikomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik kaebust või vaidlustusavaldust menetlenud apellatsioonikomisjoni koosseisu liikmed. Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema menetluse käigus kindlakstehtud asjaoludele. (5) Apellatsioonikomisjoni otsuses peab sisalduma: 1) apellatsioonikomisjoni nimi ja otsuse liik; 2) kaebuse või vaidlustusavalduse sisu kokkuvõte; 3) esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte; 4) kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja nõue; 5) viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele; 6) otsuse põhjendus; 7) resolutsioon; 8) selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta; 9) otsuse tegemise aeg ja koht. (6) Apellatsioonikomisjoni sekretär otsuse tegemises ei osale ega hääleta. § 24. Apellatsioonikomisjonile esitatud tõendid Apellatsioonikomisjonile esitatavatele tõenditele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 38 sätestatut. § 25. Apellatsioonikomisjoni otsuse sisu (1) Apellatsioonikomisjon jätab kaebuse või vaidlustusavalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt. (2) Apellatsioonikomisjon teeb otsuse vastavalt tööstusomandi seadustes sätestatule. § 26. Apellatsioonikomisjoni otsuse teatavakstegemine (1) Apellatsioonikomisjoni otsuse resolutsioon tehakse menetlusosalistele suuliselt teatavaks vahetult pärast otsuse tegemist istungi toimumise päeval. Samas teatatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel otsuse avaldamise kuupäev. (2) Otsuse ärakiri antakse menetlusosalistele 15 tööpäeva jooksul otsuse resolutsiooni teatavakstegemise päevast arvates või saadetakse menetlusosalistele sama tähtaja jooksul posti teel. (3) Apellatsioonikomisjoni otsused koos teabega nende jõustumise kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel 15 tööpäeva jooksul otsuse resolutsiooni teatavakstegemise päevast arvates. (4) Apellatsioonikomisjonil on õigus pärast kirjaliku otsuse tegemist kahe kuu jooksul kas oma algatusel või menetlusosaliste taotlusel parandada otsuses ilmnenud aritmeetilised, keelelised või tehnilist laadi vead, muutmata seejuures otsuse sisu. § 27. Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine kaebuse korral (1) Kaebaja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele. § 28. Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine vaidlustusavalduse korral (1) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, kes soovib apellatsioonikomisjoni otsuse peale edasi kaevata menetlusnormide rikkumise tõttu, võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. (2) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ega lõikes 2 nimetatud hagi ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele. 4. peatükk TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJONI LIIKMETE TASUSTAMISE KORD § 29. Apellatsioonikomisjoni liikmete töö tasustamine Apellatsioonikomisjoni esimehele, aseesimehele, liikmetele ja komisjoni teenindavale sekretärile makstakse komisjonis töötamise eest tasu komisjoni eelarvest. § 30. Tasu määramise alus ja väljamaksmise kord (1) Apellatsioonikomisjoni esimehele ja liikmete tasu suuruse määramisel lähtutakse Eesti keskmise palga ja käesoleva määrusega kehtestatud vastava koefitsendi korrutisest järgmiselt: 1) apellatsioonikomisjoni esimees – koefitsent 3,2; 2) apellatsioonikomisjoni aseesimees – koefitsent 2,4; 3) apellatsioonikomisjoni liige – koefitsent 1,1; 4) apellatsioonikomisjoni sekretär – koefitsent 0,5. (2) Apellatsioonikomisjoni esimehe, aseesimehe, liikmete ja sekretäri tasu korrigeeritakse iga aasta alguses Eesti eelmise aasta keskmise palga alusel. (3) Apellatsioonikomisjoni esimehele, aseesimehele, liikmetele ja sekretärile makstakse tasu üks kord kuus mitte hiljem kui iga kalendrikuu 5. kuupäeval. § 31. Aastahüvitus Kohtukulude aasta reservfondi ülejäägist makstakse apellatsioonikomisjoni liikmetele aastahüvitust. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 32. Üleminekusätted (1) Käesolevat määrust kohaldatakse enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuste ja vaidlustusavalduste edasisel menetlemisel, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. (2) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust, tööstusdisaini kaitse seadust ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärust. (3) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile esitatud kaebustele ja vaidlustusavaldustele määrab apellatsioonikomisjoni esimees eelmenetleja kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise kuupäevast arvates ning käesoleva määruse § 13 lõikes 3 ja § 15 lõikes 1 nimetatud tähtaegu arvestatakse eelmenetleja määramise kuupäevast arvates. (4) Kui enne 2004. aasta 1. maid on apellatsioonikomisjon määranud lisadokumentide esitamise tähtpäeva, ei kohaldata käesoleva määruse § 16 lõiget 2. (5) 2004. aasta 1. mail apellatsioonikomisjoni menetluses olevatele vaidlustusavaldustele, mis on esitatud 2004. aasta 1. maini kehtinud «Kaubamärgiseaduse» § 19 alusel, kohaldatakse nende esitamise ajal kehtinud õigusakte. § 33. Rakendussäte Majandusministri 15. juuli 1998. aasta määrus nr 26 «Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 238/239, 1002) tunnistatakse kehtetuks Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE