Vabariigi Valitsus — Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise tingimused — RT I, 68, 412

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) § 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus kehtib keskkonnakaitseks suunatud riigiabi (edaspidi keskkonnakaitsealane riigiabi) kohta, mida antakse investeeringuteks, infoalaseks tegevuseks ja nõustamisteenusteks, tegevuskulude ajutiseks katmiseks ning keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks. (2) Määrust ei kohaldata keskkonnakaitse infrastruktuuri objektide rajamiseks riigi või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest eraldatavatele investeeringutoetustele. (3) Keskkonnakaitse infrastruktuuri objektideks selle määruse tähenduses loetakse keskkonnakaitse nõuete täitmiseks üldistes huvides vajalikke keskkonnaseadmeid ja -ehitisi. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabile keskkonnakaitsealaseks teadus- ja arendustegevuseks ning koolituseks. (5) Energiasäästule suunatud riigiabile kohaldatakse käesolevat määrust üksnes juhul, kui sellega taotletakse ja saavutatakse olulist kasu keskkonnakaitsele. (6) Taastuvenergia kasutamisele suunatud riigiabile kohaldatakse käesolevat määrust üksnes juhul, kui abi antakse investeeringuteks. (7) Abi investeeringuteks varasemate keskkonnakahjustuste likvideerimiseks, näiteks saastatud tööstuskruntide kasutamiskõlblikuks muutmiseks, kui saaste eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta, võidakse mitte lugeda riigiabiks, kui abi andmisega ei kaasne kasu teatud ettevõtjale või majandusharule. (8) Abi avalikustamiskampaaniate korraldamiseks, mis tõstaksid keskkonnaalast teadlikkust ja annaksid asjakohast informatsiooni näiteks jäätmete liigiti kogumise, loodusressursside säilitamise või keskkonnasõbralike toodete kohta, ei loeta riigiabiks, kui see on üldise ulatusega ja sellega ei mõjutata otseselt vastavat turgu ning abi andmisega ei kaasne üheselt tuvastatavat kasu teatud ettevõtjale. (9) Meetmeid, mis mõjutavad lõpptarbijaid omandama ja kasutama keskkonnasõbralikke tooteid, võib rahandusminister mitte lugeda riigiabiks, kui nendega ei kaasne üheselt tuvastatavat kasu teatud ettevõtjale. (10) Lõikes 1 sätestatud keskkonnakaitsealast riigiabi võib rahandusminister lubada kooskõlas «Konkurentsiseaduse» § 20 lõikega 3. § 2. Keskkonnakaitse investeeringuteks suunatud riigiabi lubatavad kulud (1) Lubatud on riigiabi keskkonnakaitse investeeringuteks: 1) mis võimaldavad täita uusi keskkonnakaitsealaseid kohustuslikke normatiive või muid õigusaktides ettenähtud uusi kohustusi (edaspidi normatiivid) ja millega kaasneb ettevõtte ja seadmete kohandamine uute nõuete täitmiseks või 2) mis võimaldavad saavutada tunduvalt kõrgemat keskkonnakaitse taset kui normatiivides on ette nähtud või 3) valdkondades, kus normatiive ei ole kehtestatud, kuid investeeringutega kaasneks keskkonnakaitsealaste näitajate oluline paranemine või nende Euroopa Liidu liikmesriikide tasemele jõudmine, kus normatiivid on kehtestatud. (2) Kui keskkonda sama liiki häiriva tegevuse või saastamise kohta on olemas nii Euroopa Ühenduse kui ka Eesti normatiivid, lähtub rahandusminister riigiabi loa andmisel rangemast normatiivist. (3) Lõike 1 kohaselt antav riigiabi peab olema proportsionaalne saavutatava keskkonnaseisundi paranemisega, normatiivide täitmise ja ületamisega ning selleks vajaliku investeeringuga. (4) Lõikes 1 nimetatud riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse maasse, ettevõttesse, hoonetesse ja seadmetesse tehtavaid investeeringuid, mille otsene eesmärk on vähendada keskkonna saastamist ja keskkonda häirivat tegevust või likvideerida see või kohandada keskkonnakaitsele suunatud tootmismeetodeid. (5) Lubatavateks kuludeks loetakse ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks vajalike täiendavate investeerimiskuludega. (6) Lõike 1 punktis 1 sätestatud riigiabi võib anda ainult kindlaks ajavahemikuks ja vaid juhul, kui seadmed on uute normatiivide jõustumise ajaks käigus olnud vähemalt kaks aastat. (7) Kui üle kahe aasta vanuste seadmete kohandamise asemel eelistatakse need asendada uute seadmetega, ei või riigiabi ületada vanade seadmete kohandamise lubatavaid kulusid. § 3. Investeeringuteks suunatud riigiabi lubatav osakaal (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 25% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 15% muude ettevõtjate puhul. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määruse nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 244) §-s 2 nimetatud ettevõtjat. (2) Paragrahvi 2 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 40% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 30% suurte ettevõtjate puhul. (3) Lõigetes 1 ja 2 toodud riigiabi lubatavaid osakaale võib suurendada: 1) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 110 «Regionaalabi andmise tingimused» (RT I 2001, 35, 192) § 5 lõigetes 3 või 4 sätestatud regionaalabi osakaaludeni; 2) 15 protsendipunkti võrra lisaks punktis 1 toodud osakaalule, kui abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale. (4) Kui investeeringutega kaasnevad osaliselt normatiivide täitmine, nende ületamine ja osaliselt meetmed, mille kohta normatiive ei ole kehtestatud, tuleb nende lubatavad kulud näidata eraldi ja rakendada proportsionaalselt vastavaid lubatavaid osakaale. Kui kulusid eraldada pole võimalik, rakendatakse rangemaid osakaale. (5) Lõigetes 1 ja 2, § 4 lõikes 2 ning § 5 lõikes 2 nimetatud abi brutosumma osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina vastavatest lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida antakse mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. § 4. Infoalaseks tegevuseks antava riigiabi lubatavad kulud ja lubatav osakaal (1) Infoalaseks tegevuseks antava keskkonnakaitsealase riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse otseselt keskkonnakaitse infoalase tegevusega seotud kulusid. (2) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 70% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 50% muude ettevõtjate puhul. (3) Lõikes 2 sätestatud osakaalu suurendatakse 5 kuni 10 protsendipunkti võrra, kui ettevõtja tegutseb Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 110 «Regionaalabi andmise tingimused» § 5 lõigetes 3 või 4 nimetatud regioonis. § 5. Nõustamisteenusteks antava riigiabi lubatavad kulud ja lubatav osakaal (1) Nõustamisteenusteks antava keskkonnakaitsealase riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse ettevõtjaväliste konsultantide poolt pakutavate teenuste kulusid. Need teenused ei või olla pidevad või perioodilised ega seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega, nagu näiteks regulaarsete maksukonsultatsiooni-, reklaami- või juriidiliste teenuste kulud. (2) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal ei või ületada 50% lubatavatest kuludest. § 6. Riigiabi tegevuskulude ajutiseks katmiseks (1) Riigiabiks tegevuskulude ajutiseks katmiseks loetakse abi, mis katab ettevõtja igapäevased ekspluatatsioonikulud, mida ettevõtja tavaliselt peaks ise katma ja mis ei ole seotud investeeringute ega töökohtade loomisega. (2) Keskkonnakaitsealast riigiabi tegevuskulude ajutiseks katmiseks võib rahandusminister lubada, kui: 1) riigiabi on suunatud jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele ja kui jäätmetekitajad tasuvad jäätmekäitluse süsteemi kasutamise eest proportsionaalselt süsteemi kasutamisega; 2) riigiabiga kompenseeritakse ainult igapäevaste tegevuskuludega võrreldes tekkivad täiendavad kulud ja 3) riigiabi andmine on ajaliselt piiratud (lühiajaline) ja aja jooksul vähenev, et riigiabi saajal oleks huvi saastamist vähendada või võtta kiiremini kasutusele tõhusamad ressursside kasutusviisid. (3) Jäätmekäitluseks antava riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja töötlemise täiendavaid kulusid. § 7. Keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks suunatud riigiabi Keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada üksnes juhul, kui abi antakse olenemata toodete päritoluriigist ja abi ei ole suurem kui otsesed täiendavad kulud, mis on seotud keskkonnasõbralikumate toodete omandamise ja kasutamisega, võrreldes tavapäraste toodete omandamise ja kasutamisega. § 8. Osakaalude kehtivus Määruses riigiabile kehtestatud lubatavad osakaalud kehtivad ka juhul, kui abi antakse peale Eesti kohalike allikate ka Euroopa Liidu poolt. 1 Euroopa Komisjoni juhised keskkonnakaitsele suunatud riigiabi kohta (EÜT C 72, 10.03.1994, lk 3) Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA