Riigikogu — Energiaseadus [terviktekst muudatustega kuni 11.04.2001] — RT I, 52, 303

Terviktekst ENERGIASEADUS Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 11. aprilli 2001. a seaduse § 35 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse kütuse- ja energiaturgu ning kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet. (2) Riikliku järelevalve erisused kütusena kasutatavate maavarade kaevandamisel sätestab käesolev seadus. Maavarade kaevandamist reguleeritakse maapõueseadusega (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670). (3) Käesolevat seadust ei kohaldata kütuse- ja energiamajanduses kasutatavatele surve- ja tõsteseadmetele. Nende surve- ja tõsteseadmete kohta käiv regulatsioon kehtestatakse eraldi seadusega. (4) Käesolevat seadust ei kohaldata elektriohutuse tagamiseks kütuse- ja energiamajanduses. Elektriohutusalane regulatsioon kehtestatakse elektriohutusseadusega. (5) Käesolev seadus ei reguleeri soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas. [9.12.1998; 23.02.1999; 11.04.2001] § 2. Kütus ja energia (1) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste kütus gaas-, tahke- ja vedelkütust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana. (2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet energia elektri- ja soojusenergia ühisnimetusena. (3) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrgugaas gaaskütuse tähenduses, mida edastatakse tarbijani torujuhtmete süsteemi abil. (4) Käesolevas seaduses kütuse kohta sätestatut ei rakendata turba ja biokütuse suhtes. (5) Käesolevas seaduses käsitatakse biokütusena puitu ja puidutöötlemise jäätmeid, energeetilisi põllukultuure, energiaallikana kasutatavaid jäätmeid ning biogaasi (sealhulgas prügila gaasi). [11.04.2001] § 3. Kütuse- ja energiaettevõtja (1) Kütuseettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb kütuse tootmise, töötlemise, ladustamise, müügi, ekspordi, kütuse sisseveoga tolliprotseduuriga «import vabaks ringluseks» tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907; 2000, 95, 608) tähenduses või vedelkütuse või gaasi edastamise või jaotamisega vastava võrgu kaudu. (2) Energiaettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, jaotamise, müügi, ekspordi, impordi või transiidiga. [11.04.2001] § 4. Kütuse- ja energiaseade (1) Kütuseseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. (2) Energiaseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade energia tootmiseks, salvestamiseks, muundamiseks (sealhulgas kütuse põletamiseks), transformeerimiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. (3) Ehitise (hoone ja rajatise) mõiste, mis on sätestatud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234), hõlmab käesolevas seaduses ka sisepaigaldise, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit. (4) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama õigusaktides sätestatud tehnilistele ja ohutusnõuetele. [10.06.1998; 11.04.2001] 2. peatükk KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSE ÜLDKORRALDUS § 5 [kehtetu – 11.04.2001] § 51. Vedelkütuste kvaliteedinõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine (1) Vedelkütuste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kvaliteedinõuded kehtestatakse ainult määruses nimetatud kütustele. (2) Vedelkütuse vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele tõendatakse volitatud asutuse poolt väljaantud vedelkütuse vastavussertifikaadiga. Vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandusminister. (3) Volitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras on antud õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse võib anda vedelkütuse sertifitseerimiseks akrediteeritud asutusele. (4) Isikule vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, volitatud asutusena tegutsemise, tema üle riikliku järelevalve korraldamise ja tegutsemisõiguse äravõtmise korral kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) sätteid. (5) Õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena antakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Volitatud asutus peab tagama tema poolt tekitatud kahju hüvitamise. (6) Vedelkütuse importimisel on importija kohustatud esitama tollile vedelkütuse vastavussertifikaadi. Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse import vabaks ringluseks, ladustamine ja müük on keelatud. (7) Vedelkütuse tootja, töötleja, ladustaja või müüja on kohustatud järelevalveasutuse nõudmisel esitama oma valduses oleva vedelkütuse vastavussertifikaadi ja võimaldama vedelkütuse vastavuse kontrollimist kehtestatud kvaliteedinõuetele. [11.04.2001] § 6 [kehtetu – 11.04.2001] § 7 [kehtetu – 10.06.1998] § 8 [kehtetu – 11.04.2001] § 9. Tegevusluba (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemise õigus on ettevõtjal, kellel on kehtiv tegevusluba. (2) Tegevusluba on nõutav järgmistel tegevusaladel: 1) kütuse import ja müük; 2) elektrienergia eksport, import ja müük; 3) soojusenergia müük; 4) energia, vedelkütuse ja gaasi edastamis- ning jaotamisteenuse müük võrgu kaudu; 5) elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuse müük. (3) Tegevusloaks on tähtajaline turuluba. Turuluba antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni viis aastat ja punktides 2–5 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni 12 aastat. (4) Füüsiline või juriidiline isik, kes ei täida energia tootmise, edastamise või jaotamise funktsioone ning kes käesoleva seaduse § 14 lõikes 11 nimetatud seadmeid, elektriliine või torustikku kasutades ostab ja müüb energiat ainult oma aktsionäridele, osanikele, liikmetele, rentnikele või üürnikele, ei vaja turuluba, kui energiamüük ei ole tema põhitegevusala. (5) Turuloa annab Energiaturu Inspektsioon turuluba taotleva ettevõtja (edaspidi taotleja) taotluse alusel. (6) Turuluba antakse äriregistrisse kantud või asutamisel olevale äriühingule või äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaalile, kui tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele. (7) Turuloa vormi kehtestab majandusminister. (8) Turuloa andmise eest võetakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201; 42, 235; 43, 238 ja 239; 47, 260; 48, 268). [11.04.2001] § 91. Turuloa taotlemine (1) Turuloa saamiseks esitab taotleja Energiaturu Inspektsioonile taotluse, milles on vähemalt järgmised andmed: 1) ettevõtja ärinimi; 2) asukoha aadress ja tegevuskoht; 3) sidevahendite numbrid; 4) äriregistri kood; 5) tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) äriregistri registrikaardi ärakiri; 2) äriühingu põhikirja ärakiri; 3) Maksuameti kohaliku asutuse õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta; 4) eelmise majandusaasta kinnitatud aruanne; 5) kaupade ja teenuste loetelu, mille müüki, eksporti või importi loa taotleja kavandab või teostab, ja eelmise majandusaasta käive; 6) võrguettevõtja tegevuspiirkonna skemaatiline plaan ja kirjeldus; 7) Tolliameti õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta, kui tegevusluba taotletakse impordiks; 8) taotleja kirjalik tõendus, et tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning et tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele. (3) Asutamisel olevale äriühingule antakse turuluba kuni kaheks aastaks ja taotlusele lisatakse: 1) asutamislepingu, asutamisotsuse või ühingulepingu tõestatud koopia; 2) äriühingu põhikirja ärakiri; 3) kaupade ja teenuste loetelu, mille müüki, eksporti või importi loa taotleja kavandab; 4) võrguettevõtja tegevuspiirkonna skemaatiline plaan ja kirjeldus; 5) taotleja kirjalik tõendus, et tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning et tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele. (4) Turuloa taotlemisel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. (5) Vedelkütuse (välja arvatud vedelgaas) impordiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit krooni ja kes kohustub hoidma vedelkütuse miinimumvaru, kui selline kohustus on seadusega ette nähtud. (6) Vedelkütuse (välja arvatud vedelgaas) müügiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 2 miljonit krooni või kellel on vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 1 miljon krooni, mis tagab kütuseettevõtja poolt müüdud kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega tekitatud varalise kahju hüvitamise. (7) Vedelkütuse impordiks võib turuluba taotleda äriregistrisse kantud äriühing, kes on tegelenud vedelkütuse müügiga Eestis vähemalt kaks aastat. [11.04.2001] § 92. Turuloa andmine (1) Energiaturu Inspektsioon teeb 60 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi taotluse juurde kuuluvate dokumentide saamisest, turuloa andmise või turuloa andmisest keeldumise otsuse. Taotluse korral, mis on esitatud tegevuse alustamiseks ja äriregistrisse kandmiseks, teeb Energiaturu Inspektsioon turuloa andmise või turuloa andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul. (2) Turuloa andmise küsimuse otsustamiseks võib Energiaturu Inspektsiooni pädev ametiisik küsida taotlemisel esitatud andmete kohta taotlejalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid lisaandmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust. (3) Energia- või võrguettevõtjale antakse turuluba tingimusel, et ta on riigiga sõlminud lepingu, millega tagatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 14 lõigetes 3 ja 4 ning § 15 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine ka juhul, kui turuluba tunnistatakse kehtetuks või kui selle kehtivus lõpeb. Lepinguga võib muu hulgas näha ette energia- või võrguettevõtte majandamiseks vajaliku vara võõrandamise riigile või energia- või võrguettevõtja aktsiate või osade täieliku või osalise võõrandamise riigile koos vastava hüvitise maksmisega, et tagada energia- või võrguettevõtja ülesannete täitmine. (4) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil riigi poolt energia- või võrguettevõtte üle kontrolli võtmiseni või muude lepingus ettenähtud abinõude rakendamiseni on energia- või võrguettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping jõustub turuloa andmisest ja riigi nimel kirjutab lepingule alla Energiaturu Inspektsiooni peadirektor. [11.04.2001] § 93. Turuloale kantavad andmed Turuloale kantakse järgmised andmed: 1) turuloa number; 2) turuloa andmise kuupäev; 3) ettevõtja ärinimi; 4) registrikood; 5) asukoha aadress ja muud kontaktandmed; 6) tegevusalad, millel tegutsemiseks on turuluba antud; 7) tegevuspiirkond; 8) turuloa andja ametiisiku allkiri, nimi ja ametinimetus. [11.04.2001] § 94. Turuloa andmisest keeldumine (1) Turuloa andmisest keeldutakse, kui turuluba taotlev ettevõtja ei esita nõuetekohaseid dokumente või esitab eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente. (2) Ettevõtjale, kelle turuluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 95 alusel, ei anta uut turuluba kolme aasta jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (3) Turuloa andmisest võib keelduda, kui: 1) Energiaturu Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus taotleja võimes täita käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud nõudeid, 2) Energiaturu Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus taotleja majandusliku seisundi usaldusväärsuses või 3) keeldumine lähtub riigi majanduspoliitilistest huvidest, mis tuginevad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsustele. (4) Turuloa andmisest keeldumisest teavitatakse taotlejat kirjalikult kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (5) Turuloa andmisest keeldumine ei võta taotlejalt õigust taotleda uuesti turuluba. [11.04.2001] § 95. Turuloa kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva seaduse ja ettevõtja turuloa tingimuste täitmise üle teostab järelevalvet ja vajaduse korral tunnistab turuloa kehtetuks Energiaturu Inspektsioon. (2) Energiaturu Inspektsioonil on õigus tunnistada turuluba kehtetuks, kui: 1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti; 2) maksuhalduri teatel on loa omanik korduvalt rikkunud maksuseadusi või tolliseaduse § 65 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirju; 3) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul loas sätestatud tähtajast arvates; 4) loa omanik seda taotleb. (3) Ettevõtja lõpetamisel kaotab temale antud turuluba kehtivuse. [11.04.2001] § 10. Energia säästmine ja keskkonnakaitse (1) Kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud soodustama tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel. (2) Kütuse ja energia tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine tuleb korraldada nii, et sellest tulenevad keskkonnakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud piire. (3) Energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja looduslike ressursside ratsionaalseks kasutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus energiasäästu sihtprogrammi. [11.04.2001] § 11. Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga (1) Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga peab olema pidev, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) [kehtetu – 11.04.2001] § 12. Kütuse- ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus (1) Kütuse- või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus võib põhjustada tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu Inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse. (2) Tegevus- ja arenduskohustus on käesolevas seaduses turuloaga kaasnev lisatingimus, mis vormistatakse lepingu kujul Energiaturu Inspektsiooni ja turuluba omava või taotleva ettevõtja vahel. (3) Ettevõtja kohustub oma tegevuspiirkonnas paiknevate kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tootmisvõimsust või varustuskindlust säilitama või muutma lepingus ettenähtud määral ning tähtaegadel. (4) Energiaturu Inspektsioon arvestab ettevõtja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu täitmiseks tehtud õigustatud ja põhjendatud kulutusi toodangu hinna ja müügitingimuste kooskõlastamisel. [11.04.2001] § 13. Kütuse- ja energiamajanduse arengukava (1) Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava esitab Vabariigi Valitsus olulise tähtsusega riigielu küsimusena Riigikogule kinnitamiseks. Arengukavas peab ette nägema ka Eesti elektrisüsteemi töö sünkroniseerimise ja koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide elektrisüsteemidega. (2) Turuluba omavad kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud esitama Majandusministeeriumile tema taotlusel pikaajalise riikliku arengukava koostamiseks vajalikke andmeid. § 14. Võrguettevõtja (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrguettevõtja, määratlemaks ettevõtjat, kelle omandis või valduses on elektriliin või -võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust. (11) Võrguks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta ehitisse paigaldatud omavahel ühendatud seadmeid, elektriliine või torustikku (ja nendega ühendatud seadmeid), mille kaudu jaotatakse energiat või võrgugaasi ühe kinnisasja või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires. (2) Võrguettevõtja tegevuspiirkond on turuloaga määratud piirkond, kus asuvad tema omandis või valduses olevad energia-, gaasi- või vedelkütusevõrgud, või piirkond, mille suhtes ettevõtjale on pandud tegevus- ja arenduskohustus. Võrguettevõtjal võib olla mitu tegevuspiirkonda. (3) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise, korrasoleku ja arendamise eest. (4) Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevat energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 ning energia, vedelkütuse või võrgugaasiga varustamine. (5) Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga ühendatud seadmed ja võrgud ei tohi häirida teisi võrke ja tarbijaid. [10.06.1998; 11.04.2001] § 15. Võrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutus (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate varustamise, müües tarbijale energiat, vedelkütust või võrgugaasi või müües energia, vedelkütuse või võrgugaasi edastamise või jaotamise teenust, kui tarbija ostab energiat, vedelkütust või võrgugaasi teiselt müüjalt, kellelt ostmine on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt võimalik. (2) Võrguettevõtjal on oma tegevuspiirkonnas vastava võrguliigi arendamise kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 12. (3) Käesolevas seaduses loetakse võrguteenuseks edastamis- ja jaotamisteenuse osutamist võrguühenduse kaudu ning sellise ühenduse olemasolu. Võrguettevõtjal on kohustus tehniliste võimaluste piires osutada edastamis- või jaotamisteenust kõigile teistele võrguettevõtjatele ja suurtarbijatele. (4) Võrguettevõtja peab võrguteenuste tariifid enne kehtestamist kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga. Võrguteenuste tariifide kujundamisel peab võrguettevõtja järgima käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (5) Ühes võrguettevõtja tegevuspiirkonnas ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud edastamis- või jaotamisteenuste tariifid sõltuda edastamise või jaotamise kaugusest. Edastamis- või jaotamistasu võib sõltuda edastatava või jaotatava kütuse ja energia kogusest, võimsusgraafikust, süsteemi tippkoormuse tundidest, pingetasemest ja energiavarustuse kindlusest. (6) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva seaduse §-s 281 nimetatud alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustuse suurusest sõltuvalt taotleda Energiaturu Inspektsioonilt põhivõrguettevõtja poolt rakendatava edastamistariifi vähendamist. (7) Põhivõrguettevõtja peab oma tegevuspiirkonnas kehtivaid edastamistariife diferentseerima Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse alusel. [11.04.2001] § 151. Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndid ning nendega seotud kitsendused (1) Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevöönd on neid tehnovõrke (elektriliinid, gaasi- ja kaugküttetorustikud ning nendega liituvad ehitised) ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohust ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust. (2) Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndi ulatus (mõõtmed) tulenevalt nende tehnovõrkude ohutasemest, pingest, survest, võimsusest ja asukohast kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. (3) Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kaitsevööndis peab kinnisasja omanik või valdaja kinni pidama järgmistest kitsendustest: 1) elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis massiüritusi; 2) elektrivõrgu veekaabelliinide kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; 3) gaasivõrgu kaitsevööndis on keelatud rajada alalisi ehitisi, teha tuld, läbi viia lõhketöid, ladustada kemikaale, jäätmeid või väetisi, rajada uitvoole tekitavaid elektrisüsteeme, kuni 16 bar töösurvega gaasivõrgu kaitsevööndis ning üle 16 bar töösurvega gaasivõrgu hooldusribas (6 m maariba piki torustiku telge) istutada puid ja põõsaid, parkida mehhanisme ja masinaid ning ladustada materjale; 4) veekogus asuva gaasivõrgu kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; 5) kaugküttevõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu kaugküttevõrgule, rajada alalisi ehitisi, ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi, istutada puid ja põõsaid ning teha muid tegevusi, mis võivad kahjustada kaugküttevõrgu konstruktsioone; 6) elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid; 7) elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traattarasid ja loomade joogikohti; 8) elektrivõrgu maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi; 9) elektrivõrgu veekaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd; 10) gaasivõrgu kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata teha puurimis- ja kaevamistöid, püstitada ajutisi ehitisi ning teha metsaraiet ja metsaveoülesõite; 11) kaugküttevõrgu kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, paigaldada täiendavaid kommunikatsioone, teha ehitustöid, püstitada ajutisi ehitisi, rajada parkimisplatse, ladustada ja teisaldada materjale, organiseerida ülesõite, paigaldada kinnisasja omaniku või valdaja ehitust läbivates kaugküttevõrgu tehnilistes koridorides täiendavaid kommunikatsioone ja teha ümberehitusi. [10.06.1998] § 16. Energia- või gaasivõrguga liitumine (1) Võrguettevõtja peab võimaldama tema omandis või valduses oleva võrguga liitumise (sealhulgas võrguühenduse kasutamise) kõigile tema tegevuspiirkonnas asuvaile ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavatele tarbijatele, tootjatele ning energia- või gaasivõrguettevõtjatele. (2) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu, mis on arvestatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korrale. (3) Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra, soojusvõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra ning gaasivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [11.04.2001] 3. peatükk KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUS § 17. Energia ja kütuse müük ning võrguteenuse osutamine Energiat ja kütust müüakse ning võrguteenust osutatakse lepingu alusel, milles määratakse müüdava kütuse ja energia kogus, kvaliteet, varustamiskindlus, hind või hinna määramise põhimõtted, poolte kohustused, vastutus ning muud lepingutingimused. [11.04.2001] § 18. Energia või gaasi müük võrgu kaudu (1) Suurtarbijad käesoleva seaduse tähenduses: 1) elektri- ja soojusenergia suurtarbija määratluse kehtestab Vabariigi Valitsus, lähtudes tema tarbimisvõimsusest ja tema poolt aastas oma tarbeks tarbitava energia kogusest; 2) [kehtetu – 10.06.1998] 3) gaasi suurtarbija on tarbija, kes kasutab gaasi tööstuses või kaugkütte katlamajas; 4) vedelkütuse suurtarbija on käesoleva seaduse tähenduses iga vedelkütuse võrgust tarbija. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 loetlemata tarbijad on väiketarbijad. (3) Võrguga ühendatud suurtarbijal on õigus osta energiat või gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevalt energia- või võrguettevõtjalt. (4) Väiketarbijad ostavad energiat või võrgugaasi neid teenindavalt võrguettevõtjalt või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud energia tootjalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul võib võrguettevõtja tegevuspiirkonnas moodustada mitu müügipiirkonda. Ühes müügipiirkonnas kehtestatakse samasse tarbijagruppi kuuluvatele tarbijatele ühtsed tariifid. (5) Energia tootjal on õigus müüa energiat võrgu tehniliste võimaluste piires igale Eesti Vabariigi territooriumil paiknevale suurtarbijale ning võrguettevõtjale, kui viimane kasutab seda edasimüügiks oma võrguga ühendatud suurtarbijatele. (6) Kui energia tootja installeeritud energiaseadmete elektriline võimsus energia tootja kohta ei ületa 10 MW ning kui elektrienergia tootmine toimub soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis või alternatiivselt käesoleva seaduse § 281 tähenduses, on tal õigus igale tarbijale selle tarbijaga sõlmitud lepingu alusel müüa elektrienergiat vahetult või võrgu tehniliste võimaluste piires võrgu kaudu. (7) Energiaettevõtjad ja suurtarbijad on kohustatud tagama, et nende energiatoodang ja -hanked võrduksid nende energiamüügi ja -tarbimisega igal ajahetkel. [10.06.1998; 11.04.2001] § 19. Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja (1) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja määratlus vastab konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) § 13 lõikes 1 toodud turgu valitseva ettevõtte määratlusele. (11) Turgu valitsevas seisundis olev energia tootja võib samaaegselt olla võrguettevõtja ja müüa omatoodetud energiat tema valduses oleva võrgu kaudu ainult siis, kui puuduvad teised energia tootjad, kes sooviksid müüa energiat sama võrgu kaudu, või puuduvad suurtarbijad, kes sooviksid osta energiat sama võrgu kaudu mõnelt teiselt energia tootjalt. (12) [kehtetu – 11.04.2001] (2) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab müüma kütust, energiat ja nendega seotud teenuseid Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifi alusel. Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnad ja tariifid koos nendele lisanduvate maksudega avalikustatakse, sealhulgas vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, vähemalt kuus kuud enne nende kehtima hakkamist. Hindade ja tariifide kooskõlastamise ja avalikustamise nõuet ei kohaldata energia ja gaasi müügil suurtarbijatele, välja arvatud juhul, kui energiat müüakse lepingu alusel, mille kestus on üle viie aasta. (3) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel põhjendama rakendatavate hindade ja tariifide moodustumise põhimõtteid. (4) Kauba või teenuse põhjendatud hindade ja tariifide ning muude müügitingimuste all mõeldakse müügitingimusi, mis vastavad ressursside ratsionaalsele kasutamisele, ei sisalda tegevusalade ristsubsideerimist, tagavad energiaettevõtte vajaliku arengu ja mõistliku kasumi ning tarbija seaduslikud õigused kütust ja energiat tarbida. (5) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja kauba hinnad ja teenuste tariifid tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (6) Turgu valitsev kütuse- ja energiaettevõtja peab oma raamatupidamises eristama kütuse või energia tootmise, edastamise, jaotamise, müümise ning nendega seotud teenuste osutamise. (7) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel lubama oma raamatupidamise kontrollimist ning andma finantsmajandusliku tegevuse kohta vajalikke selgitusi. (8) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja esitab igal aastal Energiaturu Inspektsioonile oma majandusaasta auditeeritud aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. (9) Kaubad ja teenused, mille osas ettevõtja on turgu valitsev, sätestatakse ettevõtja turuloas. (10) Müüjast sõltumatute hinnategurite muutumisel võib turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja korrigeerida kaupade hindu ja teenuste tariife Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud valemi alusel. [10.06.1998; 11.04.2001] 4. peatükk ELEKTRIVÕRGUD § 20. Elektrisüsteem (1) Elektrisüsteem on elektri tootmise, edastamise ja jaotamise tehniline süsteem, mille moodustavad riigi territooriumil asuvad elektrijaamad, neid üksteisega, tarbijatega ning teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav elektrivõrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Elektrisüsteemi elektrivõrk koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrkudest. (2) Elektrisüsteem peab pidevalt toimima ühtse süsteemina, vastama töökindluse ja optimaalsuse nõuetele ning tagama tarbijate katkematu varustamise kvaliteedinõuetele vastava elektrienergiaga. (3) Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus. § 21. Elektrisüsteemi juhtimiskeskus (1) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus tegutseb käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate volituste alusel. (2) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse poolt käesolevas seaduses ettenähtud volituste piirides antud korraldused on kohustuslikud kõigile Eesti elektrisüsteemi ühendatud energiaettevõtjatele. (3) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjale tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted kinnitatakse majandusministri määrusega. (4) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus: 1) juhib ja seirab riigi elektrisüsteemi ühendatud elektrijaamade, põhivõrgu ning jaotusvõrkude ühist paralleeltööd, korraldab ja jälgib lülimisi ning elektrisüsteemis tekkinud häirete ja avariide kõrvaldamist põhivõrgus; 2) koordineerib tehnilist koostööd riigi elektrisüsteemiga eritingimustel liitunud tarbijate ja teiste riikide elektrisüsteemidega; 3) koordineerib elektrisüsteemi kaitse- ja automaatikasüsteemide tööd elektrijaamades, -võrkudes, põhivõrgust toidetavate tarbijate juures ning kooskõlastab kaitse- ja automaatikasüsteemid teiste riikide elektrisüsteemidega; 4) annab korraldusi energiabilansi hoidmisel erakorralistes olukordades tarbimise piiramiseks vastavalt majandusministri määrusega igal aastal kinnitatavale graafikule. (5) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus saada energiaettevõtjatelt, põhivõrguga ühendatud suurtarbijatelt ning kohalikult omavalitsuselt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks. (6) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus võtta ettevõtjalt, kelle elektriseadmed (elektrijaamad, -võrgud või nende osad) kuuluvad elektrisüsteemi, oma ülesannete täitmiseks Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud ja lepingus fikseeritud tingimustel teenustasu. [11.04.2001] § 22. Põhivõrk (1) Põhivõrk on kõrgepingevõrk pingega 110 kV ja üle. Põhivõrguettevõtja, kellele kuulub põhivõrk, ülesandeks on ühendada suuremaid elektri- ja alajaamu ühtseks elektrisüsteemiks, mis võib olla ühendatud teiste riikide põhivõrkudega, ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele. (2) Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu. (3) [kehtetu – 10.06.1998] § 23. Jaotusvõrk (1) Jaotusvõrk on madal- või keskpingevõrk pingega 110 kV ja alla. Jaotusvõrguettevõtja, kellele kuulub madal- või keskpingevõrk, ülesandeks on tarbijatele elektrienergia jaotamine, müümine ning elektrienergia jaotamisega seotud teenuste osutamine. (2) Isikud, kelle elektriseadmed on ühendatud jaotusvõrguga, sõlmivad jaotusvõrguettevõtjaga lepingu, milles määratakse poolte õigused ja kohustused, elektrienergiahinna ja osutatavate teenuste tariifide määramise põhimõtted ning teenuste eest tasumise kord. [11.04.2001] 5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 24. Järelevalveasutused Kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet teostavad: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon; 2) Energiaturu Inspektsioon; 3) kütuse impordil Tolliamet; 4) vedelkütuse müügil Tarbijakaitseamet. [11.04.2001] § 25. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse energeetika valdkonnas kuulub: 1) kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehniline ja ohutusalane järelevalve; 2)–3) [kehtetud – 10.06.1998] 4) tehniliste normide ja standardite väljatöötamine; 5) tehnilist kontrolli vajavate seadmete andmepanga pidamine; 6) [kehtetu – 11.04.2001] (2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada energia- ja kütuseettevõtjatelt ning energia- ja kütuseseadmete projekteerijatelt, valmistajatelt, paigaldajatelt, ehitajatelt, hooldajatelt, remontijatelt ja tarnijatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks; 3) keelata õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele mittevastavate energia- ja kütuseseadmete paigaldamine ja tarnimine ning ohtlike seadmete kasutamine; 4) määrata käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud karistusi; 5) esindada Eesti Vabariiki õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide tehnilise järelevalve asutustega. [11.04.2001] § 26. Energiaturu Inspektsioon (1) Käesoleva seaduse alusel moodustatav Energiaturu Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse kuulub: 1) kütuse- ja energiaturu järelevalve; 2) kütuse- ja energiaettevõtjatele turulubade väljastamine, järelevalve loa tingimuste järgimise üle ja loa kehtetuks tunnistamine; 3) turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate majandustulemuste kontrollimine; 4) konkurentsi tekitamisele kaasaaitamine; 5) turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse, energia ja nendega seotud teenuste hindade kontrollimine ja kooskõlastamine; 6) liitumistasude ja liitumislepingu tingimuste kontrollimine; 7) kütuse- ja energiaettevõtjate tegutsemis- ja arenduskohustuse kontrollimine; 8) müüdava kütuse ja energia kvaliteedi kontrollimine; 9) koostöö tegemine tarbijakaitseühingutega ja neile tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379) antud õiguste realiseerimise võimaldamine energeetika vallas. (2) Oma ülesannete täitmiseks on Energiaturu Inspektsioonil õigus: 1) saada kütuse- ja energiaettevõtjatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) korraldada energiaettevõtjate omavahelist koostööd energia- ja keskkonnasäästlikuks tegevuseks; 3) määrata kindlaks turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate poolt rakendatav hinnakujundamine käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud juhul; 4) kooskõlastada turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse ja energia hindu ning teenuste tariife vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2 ning edastamistariife vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 7 ja kinnitada elektrienergia hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 281 lõikele 2; 41) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi; 5) kehtestada kütuse või energia ajutine edastamis- või jaotamistasu mitte kauemaks kui kaheks kuuks olukorras, kus edastamis- või jaotamistasud ei ole põhjendatud ning kütuse- või energiaettevõtja ei järgi Energiaturu Inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust; 6) esindada Eestit õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide energiaturuasutustega; 7) kohaldada käesolevas seaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) ettenähtud karistust. [10.06.1998; 11.04.2001] § 261. Tolliamet Käesolevast seadusest lähtuvalt kuulub Tolliameti pädevusse: 1) kütuse impordil turuloa kontrollimine; 2) vedelkütuse impordil turuloa ja vedelkütuse vastavussertifikaadi kontrollimine ning vedelkütuse vastavuse kontrollimine kehtestatud kvaliteedinõuetele. [11.04.2001] § 262. Tarbijakaitseamet Käesolevast seadusest lähtuvalt kuulub Tarbijakaitseameti pädevusse vedelkütuse müügil: 1) turuloa kontrollimine; 2) vedelkütuse vastavussertifikaadi kontrollimine; 3) vedelkütuse vastavuse kontrollimine kehtestatud kvaliteedinõuetele. [11.04.2001] 6. peatükk ERINORMID § 27. Riigi osalus kütuse- ja energiamajanduses Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud elektrijaamade baasil asutatud äriühingutes säilitatakse riigi osalus aktsiakapitalis vähemalt 51%. § 28 [kehtetu – 11.04.2001] § 281. Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustus (1) Turgu valitseval energiaettevõtjal on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule- või päikeseenergiast, biokütusest või põlevkivi utmisel tekkivast jääkgaasist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohustatud energiaettevõtja ostab alternatiivselt toodetud elektrienergia hinnaga, mis moodustab 90 protsenti kodutarbija põhitariifist, juhul kui Eesti Vabariigis alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ületab 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest, kinnitab Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale konkreetse ostuhinna vahemikus 60–90 protsenti kodutarbija põhitariifist. (3) Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustust ei rakendata, kui: 1) alternatiivse elektrienergia tootja müüb elektrienergiat käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel; 2) alternatiivselt toodetud elektrienergia tehnilised parameetrid ei võimalda elektrisüsteemi toimimist vastavalt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatule. [10.06.1998; 11.04.2001] 7. peatükk VASTUTUS § 29 [kehtetu – 11.04.2001] § 30. Tekitatud kahju hüvitamine (1) Kütuse- või energiaseadme, sisepaigaldise või kütuse- ja energiaehitise tahtliku purustamise või rikkumisega või kütuse või energia omavolilise tarbimisega või vastavate mõõteriistade näitude moonutamisega või töökaitse-eeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik. (2) Energia või võrgugaasi omavoliliseks tarbimiseks on: 1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise või arvestusseadmete plommi rikkumise teel; 2) mõõtmata ühenduselt tarbimine; 3) energia või võrgugaasi tarbimine ilma vastava lepinguta; 4) [kehtetu – 11.04.2001] (3) Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju. (4) Kahju suuruse määramisega kaasnevad kulud kannab kahju tekitaja. (5) Omavoliliselt tarbitud kütuse- ja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega. [10.06.1998; 11.04.2001] § 31. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Turuloata kütuse- ja energiamajandusalase äritegevuse eest, kui turuluba on nõutav, välja arvatud käesoleva seaduse § 92 lõikes 4 nimetatud juhul, – määratakse rahatrahv kuni 500 000 krooni iga loata tegevusala eest. (2) Võrguettevõtja poolt võrgu tegevuspiirkonnas asuvate käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava energia, vedelkütuse või võrgugaasi tarbijate, tootjate või energia-, vedelkütuse- või gaasivõrkude ühendamise kohustuse rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. (3) Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- või energiaseadme paigaldamise, importimise, kasutamise, müügi või muul viisil võõrandamise eest kasutamiseks kütuse- või energiaseadmena – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. (4) Kütuseettevõtja poolt tarnitava, ladustatava või müüdava vedelkütuse kvaliteedinõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 500 000 krooni. (5) Omavolilise tarbija ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavolilise tarbimise eest – määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni. (6) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud õiguserikkumise asjades on arutamise ja karistuse määramise õigus vastavalt pädevusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril, Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril, Tolliameti peadirektoril ning Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt selleks volitatud tarbijakaitseametnikul ja kohtunikul. (8) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril, Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril ja Tolliameti peadirektoril on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud õiguserikkumise asjades määrata rahatrahv kuni 100 000 krooni ning Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt selleks volitatud tarbijakaitseametnikul – kuni 10 000 krooni. Suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult kohtunik. (9) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikkus käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. (10) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub käesolevas seaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras. [11.04.2001] § 32. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta võib protokolli koostada käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud järelevalveasutuse ametnik. (2) Haldusõiguserikkumise protokollis sätestatakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 2) protokolli koostanud ametniku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi; 4) haldusõiguserikkumise koht, aeg, kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud materiaalse kahju ulatus; 5) viide käesoleva seaduse § 31 lõikele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest; 6) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisid, analüüsid või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid; 7) haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja sellesse kande protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta. [11.04.2001] § 33. Järelevalveasutuse ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine (1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumisel esitada kaebus vastava inspektsiooni peadirektorile 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse teatavaks tegemisest. (2) Kaebuse esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (4) Kaebuse läbivaatamisel teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest: 1) jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse; 2) muuta või tühistada ettekirjutus või muu toiming. (5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada halduskohtus. § 34. Kohtusse kaebamine (1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumisel esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest. (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks. 8. peatükk MUUDATUSED TEISTES ÕIGUSAKTIDES §-d 35–41 [käesolevast tekstist välja jäetud] 9. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 42. Seaduse rakendamine ja jõustumine (1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini on Energiaturu Inspektsioonil Vabariigi Valitsuse volitusel õigus kinnitada turgu valitseva elektrienergiaettevõtja poolt rakendatavad hinnad. (11) Käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud vedelkütuse vastavussertifikaadi väljastamise õigus on 2001. aasta 1. oktoobrini järgmistel asutustel: 1) tunnustatud katselaboritel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus antud valdkonnas; 2) katselaboritel, kellel on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas; 3) sertifitseerimisasutustel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus või Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas. (2) [kehtetu – 11.04.2001] (21) Energiaettevõtjal tuleb oma tegevus viia vastavusse käesoleva seaduse § 19 lõike 11 nõuetega 1999. aasta 1. juuliks. (22) Ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, kohaldatakse käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist. (23) Ettevõtja, kellel on käesoleva seaduse alusel antud turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, mille kehtivus lõpeb enne 2003. aasta 1. jaanuari ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustele, võib esitada loa kehtivuse lõppemisel Energiaturu Inspektsioonile taotluse turuloa saamiseks kehtivusega kuni 2003. aasta 1. jaanuarini. (3) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud arengukava esitab Vabariigi Valitsus kinnitamiseks Riigikogule 1997. aasta 1. novembriks. (4) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. [10.06.1998; 11.04.2001]