Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi kodaniku M. O. väljaandmine Soome Vabariigile — RTL, 36, 604

Korraldus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse koodeksi» (ENSV ÜVT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 2003, 13, 67; 26, 156; 83, 537; 88, 558 ja 590) § 407 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Väljaandmise Euroopa konventsiooniga» (RT II 1997, 8/9, 38). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Soome Vabariigi Justiitsministeerium esitas 9. veebruaril 2004. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku M. O. väljaandmiseks Soome Vabariigile. Soome võimud süüdistavad M. O. 3. ja 4. novembril 2003. a raske narkokuriteo toimepanemises Hyvinkääl. Tallinna Linnakohus arutas nimetatud taotlust 25. veebruaril 2004. a istungil ja leidis, et on olemas õiguslikud alused lugeda M. O. väljaandmine põhjendatuks ja lubatavaks. M. O. eitas kohtuistungil kuriteo toimepanemist Soomes, kuid oli enda väljaandmisega nõus. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Väljaandmise Euroopa konventsiooni» artikkel 2 sätestab, et väljaandmine on lubatud selliste kuritegude puhul, mis on nii väljaandmist taotleva kui ka taotluse saanud riigi seaduste järgi karistatavad vabadusekaotusega vähemalt üks aasta või raskema karistusega. Soomes toimepandud kuritegu on Soome karistusseadustiku 50. peatüki § 2 alusel kvalifitseeritud raske narkokuriteona ning on karistatav vabadusekaotusega ühest kuni kümne aastani. Eesti «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) § 184 näeb narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistusena ette vabadusekaotuse ühest aastast kuni eluaegse vangistuseni. Väljaandmist takistavaid asjaolusid vastavalt «Väljaandmise Euroopa konventsioonile» ei esine. Helsingi Linnakohus andis 18. jaanuaril 2004. a välja vahistamiskäsu, mille alusel M. O. võeti Eestis Interpoli kaudu saadetud eelaresti palve alusel vahi alla 19. jaanuaril 2004. a. Tallinna Linnakohus otsustas oma 25. veebruari 2004. a määrusega väljaandmistaotlust toetada ja pidas väljaandmist õiguslikult põhjendatuks. M. O. väidet, et ta ei ole Soomes kuritegu toime pannud, saab selgitada ainult Soomes läbiviidav kohtueelne uurimine. Nimetatud uurimise huvides oli M. O. nõus enda väljaandmisega. M. O. ei saa Soome Vabariigis ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud see, mis on väljaandmise aluseks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kriminaalmenetluse koodeksi» § 407 lõikest 1 ja «Väljaandmise Euroopa konventsioonist» anda M. O. välja Soome Vabariigile. «Väljaandmise Euroopa konventsiooni» artikli 19 lõike 1 alusel lükata väljaandmine edasi kuni M. O. suhtes Eestis alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseni. 4. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras 3 päeva jooksul väljaandmisotsuse teatavaks tegemisest arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Justiitsministeeriumil teha korraldus M. O.-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK 8.07.2015 14:50 Isikuandmed asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõige 3 alusel ja arvestades Riigikantselei 3.07.2015 kirja