Justiitsminister — Justiitsministeeriumi valitsemisalas aastatel 2002-2006 HIVi ja AIDSi ning B- ja C-viirushepatiidi ennetamise tegevuskava — RTL, 38, 621

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590) § 49 lg 1 punkti 1 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2002. a korraldusest nr 33-k (RTL 2002, 13, 173) «Riikliku tervishoiuprogrammi «HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002–2006» kinnitamine». § 1. Sihtrühmad Ennetustegevuse sihtrühmad on: 1) vahistatud ja kinnipeetavad (edaspidi kinnipeetavad); 2) kriminaalhooldusalused; 3) kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste perekonnad ning teised lähedased; 4) vanglate personal, sh haridus- ja tervishoiutöötajad; 5) kriminaalhooldusametnikud. § 2. Põhieesmärgid aastatel 2002–2006 Ennetustegevuse põhieesmärgid aastatel 2002–2006 on: 1) tõkestada HIV-nakkuse ning B- ja C-viirushepatiidi levikut vanglates ja kriminaalhooldusaluste seas; 2) korraldada HIV-nakkuse saanud isikute tõhus viirusevastane ravi, kui nad seda vajavad meditsiinilisel näidustusel. § 3. Alleesmärgid aastatel 2002–2006 Ennetustegevuse alleesmärgid aastatel 2002–2006 on: 1) korraldada kõigi soovijate konfidentsiaalne HIV-testimine; 2) korraldada kinnipeetavate testimiseelne ja -järgne nõustamine; 3) luua vanglatöötajatele ja kriminaalhooldusametnikele ohutu töökeskkond ning kinnipeetavatele ohutu töö- ja elukeskkond; 4) rakendada abinõusid kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste riskikäitumise vähendamiseks, motiveerides neid täiendama teadmisi HIVist ja AIDSist, B- ja C-viirushepatiidist ning teistest sugulisel teel levivatest haigustest; 5) suurendada vanglateenistujate ning kriminaalhooldusametnike teadlikkust HIVist ja AIDSist ning B- ja C-viirushepatiidist; 6) luua ühtne seiresüsteem; 7) teha koostööd Eesti asjaomaste asutustega; 8) tagada antiretroviirusravi HIV-positiivsetele kinnipeetavatele, kes seda vajavad meditsiinilisel näidustusel; 9) osutada HIV-positiivsetele rasedatele kinnipeetavatele tervishoiuteenust ja korraldada nende ennetusravi, et vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele; 10) korraldada vähemalt seitsmekuuse karistusajaga süüdimõistetute B-hepatiidi viirusantikehade määramine ja B-viirushepatiidi vastane immuniseerimine. § 4. Eesmärgid ja tegevus aastatel 2004–2005 (1) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks korraldada kõigi soovijate konfidentsiaalne HIV-testimine. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) vangla tervishoiutöötaja pakub HIV-testimise võimalust kõigile saabuvatele kinnipeetavatele ja vabanevatele kinnipeetavatele, järgides konfidentsiaalsuse ja vabatahtlikkuse põhimõtet – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond; 2) riskigruppi kuuluvatele isikutele (süstivad narkomaanid, prostituudid, viimase kuue kuu jooksul endale tätoveeringu teha lasknud isikud, meestevahelist seksi harrastavad isikud ja nakkushaigust põdevad isikud) pakutakse korduva HIV-testimise võimalust esmatestimisest arvates kuue kuu pärast, kui neil ei olnud esmatestimisel viirust leitud – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond; 3) vanglas avastatud HIV-positiivsete kohta saadab vangla tervishoiutöötaja nõuetekohaselt vormistatud teatise asjaomasele asutusele – täitja vangla meditsiiniosakond; 4) kriminaalhooldusametnik teeb HIV-testimise ja nõustamise võimaluse teatavaks kõigile kriminaalhooldusalustele – täitja kriminaalhooldusosakond; 5) kriminaalhooldusametnik tuletab narkomaanidest klientidele meelde vajadust käia 2–4 korda aastas meditsiinilisel konsultatsioonil ja HIV-testimisel – täitja kriminaalhooldusosakond. (2) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks korraldada kinnipeetavate testimiseelne ja -järgne nõustamine. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) testimiseelse nõustamise korraldab vangla tervishoiutöötaja, ta selgitab testimise vajalikkust ja ergutab kinnipeetavat testi tegema – täitja vangla meditsiiniosakond; 2) testimiseelset ja -järgset nõu antakse juhendi kohaselt – täitja vangla meditsiiniosakond; 3) kui viirusekandja nõustamist on vaja jätkata, teeb seda vanglapsühholoog – täitjad vangla meditsiiniosakond ja sotsiaalosakond. (3) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks luua vanglatöötajatele ja kriminaalhooldusametnikele ohutu töökeskkond ning kinnipeetavatele ohutu töö- ja elukeskkond. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) vangla tagab, et kinnipeetavatele vajalikud desinfitseerivad lahused ja kondoomid on neile kättesaadavad (k.a vanglakaupluses) – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond; 2) vangla ja kriminaalhooldusosakond muretsevad individuaalkaitsevahendid (kindad, maskid, kaitsepõlled, kaitsekitlid, ekraanid ja individuaalne desinfitseerimisvahend) vanglateenistujatele ja kriminaalhooldusametnikele ning kinnipeetavatele, kes oma töö tõttu puutuvad kokku nakkusohtliku materjaliga. Nimetatud isikuid instrueeritakse tööohutusjuhendi kohaselt – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond ning kohtu haldusdirektor; 3) vangla ja kriminaalhooldusosakond tagavad vanglateenistujatele ja kriminaalhooldusametnikele, kes oma töö tõttu puutuvad kokku nakkusohtliku materjaliga, võimaluse lasta määrata B-viirushepatiidi antikehade sisaldise veres ja kolmekordse immuniseerimise B-hepatiidi vastu – täitjad vangla juhtkond ja kohtu haldusdirektor. (4) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks rakendada abinõusid kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste riskikäitumise vähendamiseks, motiveerides neid täiendama teadmisi HIVist ja AIDSist, B- ja C-viirushepatiidist ning teistest sugulisel teel levivatest haigustest. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) vangla ja kriminaalhooldusosakond korraldavad kinnipeetavatele ja kriminaalhooldusalustele järjepidevalt profülaktilisi vestlusi individuaal- ja/või rühmatöö vormis – täitjad vangla juhtkond ja kriminaalhooldusosakond, kohtute osakonna kriminaalhoolduse talitus; 2) asjakohane eesti- ja venekeelne trükitud infomaterjal tehakse kättesaadavaks igale kinnipeetavale ja kriminaalhooldusalusele – täitjad vangla juhtkond ja kriminaalhooldusosakond; 3) vangla ja kriminaalhooldusosakond kaasavad ennetustöösse asjast huvitatud pereliikmeid ja teisi lähedasi – täitjad vangla juhtkond ja kriminaalhooldusosakond. (5) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks suurendada vanglateenistujate ning kriminaalhooldusametnike teadlikkust HIVist ja AIDSist ning B- ja C-viirushepatiidist. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) korraldatakse loenguid ja vestlusi nakkushaiguste profülaktikast ja desinfitseerivate ainete õigest kasutamisest ning muudel tervisekaitseteemadel – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja kohtute osakonna kriminaalhoolduse talitus, vangla juhtkond ning kriminaalhooldusosakond; 2) kogemuste vahetamiseks ja teadmiste täiendamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla juhtkond; 3) vangla tervishoiutöötajatele korraldatakse iga-aastast temaatilist täiendusõpet – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla juhtkond. (6) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks luua ühtne seiresüsteem. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) vangla meditsiiniosakond peab arvestust HIV-positiivsete ning B- ja C-viirushepatiiti nakatunute kohta ettenähtud aruandevormi kohaselt ja edastab infot asjaomastele asutustele – täitja vangla meditsiiniosakond; 2) kriminaalhooldusosakond peab HIV-positiivsete klientide arvestust ja edastab sellekohase statistilise info Justiitsministeeriumi kohtute osakonna kriminaalhoolduse talitusele – täitja kriminaalhooldusosakond; 3) hoiakute ja käitumise selgitamiseks korraldatakse vanglateenistujate ja kinnipeetavate ankeetküsitlusi – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla juhtkond; 4) kogutakse ja analüüsitakse statistilisi andmeid – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja kohtute osakonna kriminaalhoolduse talitus. (7) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks teha koostööd Eesti asjaomaste asutustega. Selleks tagab vangla või kriminaalhooldusosakond koostöös asjaomaste asutustega, et jätkuks HIV-positiivsete järjepidev nõustamine ning vajaduse korral antiretroviirusravi nii vangistuse ajal kui ka pärast vanglast vabanemist – täitjad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja kohtute osakonna kriminaalhoolduse talitus, vangla juhtkond ja kriminaalhooldusosakond. (8) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks tagada antiretroviirusravi HIV-positiivsetele kinnipeetavatele, kes seda vajavad meditsiinilisel näidustusel. Selleks korraldatakse HIV-positiivsete antiretroviirusravi ravijuhendi kohaselt – täitjad vanglate keskhaigla ja vangla meditsiiniosakond. (9) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks osutada HIV-positiivsetele rasedatele kinnipeetavatele tervishoiuteenust ja korraldada nende ennetusravi, et vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) korraldatakse HIV-positiivsete rasedate kinnipeetavate ennetusravi ravijuhendi kohaselt – täitjad vanglate keskhaigla ja vangla meditsiiniosakond; 2) korraldatakse emaga vanglas viibivate vastsündinute jälgimine ja juhendikohane ravi – täitja Harku Vangla. (10) Aastatel 2004–2005 on eesmärgiks korraldada vähemalt seitsmekuuse karistusajaga süüdimõistetute B-hepatiidi viirusantikehade määramine ja B-viirushepatiidi vastane immuniseerimine. Selleks tehakse järgmised toimingud: 1) vanglasse saabuvale vähemalt seitsmekuuse karistusajaga süüdimõistetule pakutakse võimalust lasta määrata B-viirushepatiidi antikehade sisaldus veres – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond; 2) isikule, kelle B-viirushepatiidi antikehade analüüs on negatiivne, pakutakse B-hepatiidi vastase kolmekordse immuniseerimise võimalust – täitjad vangla juhtkond ja meditsiiniosakond. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 17. juuli 2002. a määrus nr 42 «HIV/AIDSi ennetamise tegevuskava Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele 2002.–2006. aastaks» (RTL 2002, 87, 1357) tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumise erisus Määruse § 4 lg 10 jõustub 1. jaanuarist 2005. a. Minister Ken-Marti VAHER Kantsler Priidu PÄRNA