Masina ohutuse seadus

Käesolev seadus sätestab inimese tervise, ohutuse ja vara kaitsmise eesmärgil nõuded

1) masinale ja eraldi turule lastavale ohutusseadisele (edaspidi ohutusseadis), nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning masina paigaldus-, remondi- ja ümberehitustöödele;

2) masina ja ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele, tehnilisele kontrollile ja riiklikule järelevalvele;

3) teavitatud asutusele, masina paigaldus-, remondi- ja ümberehitustööde tegijale, isiku nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale ning tehnilise kontrolli teostajale;

4) masina kasutamise järelevaatajale, masina käitajale, masina paigaldus-, remondi- või ümberehitustöid juhtivale isikule ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele;

5) potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavale seadmele, kaitsesüsteemile, komponendile ja tarvikule, nende turule laskmisele ja kasutusele võtmisele ning kasutamisele, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale ning potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna tsoonide määramisele.

(1) Kui masinast või ohutusseadisest tulenevate ohtude vältimine on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, arvestades teisest seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid erisusi.

(2) Kui masinaga seotud oht tuleneb peamiselt elektrist, kohaldatakse sellise masina suhtes elektriohutusseadust (RT I 2002, 49, 310).

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375), arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(1) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele masinatele

1) meditsiiniseadmele;

2) aurukatlale, mahutile ja surveanumale;

3) masinale, mis on spetsiaalselt kavandatud või mida kasutatakse tuumatehnoloogilisel eesmärgil ja mille rike võib põhjustada radioaktiivset emissiooni;

4) masina osale, mis on radioaktiivse kiirguse allikas;

5) tulirelvale;

6) bensiini, diislikütuse, muu kergsüttiva vedeliku ning ohtliku aine mahutile ja torustikule;

7) õhus, teel, raudteel või veeteel üksnes inimeste veoks ettenähtud transpordivahendile, nagu sõiduk ja selle järelhaagis, samuti transpordivahendile, kui see on kavandatud kaupade veoks õhus, avalikult kasutataval teel, raudteel või veeteel. Käesolevat seadust kohaldatakse maavarade kaevandamisel kasutatavale sõidukile;

8) merelaevale ega teistele liikuvatele avamerealustele ja nende pardal olevale masinale;

9) inimeste veoks ettenähtud köisteele, kaasa arvatud funikulaarraudtee;

10) vähemalt kaheteljelisele ratas- või roomiktraktorile, mille peamine funktsioon on tekitada veojõudu ja mis on ette nähtud põllumajanduses või metsanduses kasutatava tööriista, masina või treileri tõmbamiseks, lükkamiseks, kandmiseks või käitamiseks ning mis võib olla varustatud koorma või reisija kandmise vahendiga;

11) sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks kavandatud ja toodetud masinale;

12) ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuvale seadmele, mille kabiin liigub piki jäiku horisontaalpinna suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid ja mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kabiini takistusteta ja juhtimisseadmed on kabiinis või kabiinis oleva inimese käeulatuses.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele, kaitsesüsteemidele, komponentidele ja tarvikutele

1) meditsiiniseadmele, mis on ette nähtud tööks raviasutuses;

2) seadmele ja kaitsesüsteemile, kus plahvatusoht tuleneb lõhkeainest või ebastabiilsest keemilisest ainest;

3) seadmele, mis on ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises või tootmisvälises keskkonnas, kus potentsiaalselt plahvatusohtlik keskkond võib tekkida harva, üksnes küttegaasi lekkest;

4) isikukaitsevahendile;

5) merelaevale ega teistele liikuvatele avamerealustele ja nende pardal olevale seadmele;

6) õhus, teel, raudteel või veeteel üksnes inimeste veoks ettenähtud transpordivahendile, nagu sõiduk ja selle järelhaagis, samuti transpordivahendile niivõrd, kuivõrd see on kavandatud kaupade veoks õhus, avalikult kasutataval teel, raudteel või veeteel. Käesolevat seadust kohaldatakse peamiselt potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud sõidukile;

7) sõjalisel otstarbel kasutamiseks ettenähtud seadmele.

(3) Käesoleva seaduse 2. peatüki nõudeid, välja arvatud § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue, ei kohaldata järgmistele masinatele

1) masinale, mille ainus jõuallikas on vahetult rakendatav inimjõud. Käesoleva seaduse 2. peatüki nõudeid kohaldatakse raskuste tõstmiseks ja langetamiseks kasutatavale masinale;

2) inimese veoks kasutatavale hammaslatt-teel liikuvale sõidukile;

3) ehitusplatsil ehitise külge kinnitamiseks ettenähtud tõstukile, mida kasutatakse inimese või inimese ja asja tõstmiseks;

4) laadaplatsil või lõbustuspargis kasutamiseks ettenähtud eriseadmele (atraktsioonile);

5) kaevanduse tõstemasinale;

6) lavatõstukile.

(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada ohutusnõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud masinale.

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) §-s 2 loetletud mõisteid seal sätestatud tähenduses käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Masin käesoleva seaduse tähenduses on

1) omavahel ühendatud osade kogum, millest vähemalt üks on liikuv, koos vastava ajamiga, juhtimis- ja energiavarustusahelaga, mis on ühendatud kindlaks tegevuseks, näiteks materjali töötlemiseks, käitlemiseks, teisaldamiseks või pakendamiseks;

2) masinate kogum, mis ühtse tulemuse saavutamiseks on paigaldatud ja juhitav selliselt, et see toimib tervikuna;

3) vahetatav seade, mis muudab masina funktsiooni ja ei ole varuosa ega tööriist ning mis on lastud turule eesmärgil, et kasutaja ise ühendab selle masina, eri masinate või traktoriga (edaspidi vahetatav seade).

(3) Ohutusseadis käesoleva seaduse tähenduses on masina juures kasutatav seadis, mille tootja või tema volitatud esindaja laseb turule eesmärgil, et see kasutamisel täidaks ohutusfunktsiooni, ja mille tõrge või talitlushäire võib ohustada ohualas viibivat inimest, kusjuures see ei ole vahetatav seade.

(4) Plahvatusohtlik keskkond käesoleva seaduse tähenduses on põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segu gaasi, auru, udu või tolmuna, milles põlemine levib süttimise järel kogu põlemata segule.

(5) Potentsiaalselt plahvatusohtlik keskkond (edaspidi plahvatusohutsoon) käesoleva seaduse tähenduses on keskkond, mis võib muutuda plahvatusohtlikuks keskkonnaks kohalikel või tööprotsessist tingitud põhjustel.

(6) Plahvatusohutsooni seade käesoleva seaduse tähenduses on masin, aparaat, kohtkindel või teisaldatav seade või selle juhtimiskomponent või detail ja avastamis- või summutamissüsteem, mis eraldi või koos on ette nähtud aine töötlemiseks või energia tekitamiseks, ülekandmiseks, hoidmiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks või muundamiseks ning mis võib tekitada plahvatuse omaenda potentsiaalse süüteallika põhjustatuna.

(7) Kaitsesüsteem käeoleva seaduse tähenduses on seade, mis on mõeldud algplahvatuse viivitamatuks peatamiseks või plahvatuse mõju piiramiseks ja mis lastakse turule eraldi, kasutamiseks autonoomse süsteemina ning mis ei ole komponent.

(8) Komponent käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes ese, mis on oluline plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töö tagamiseks ja millel puudub iseseisev funktsioon.

(9) Tarvik käesoleva seaduse tähenduses on ohutus-, kontroll- või reguleerseade, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool plahvatusohutsooni, kuid on plahvatusohu vältimise seisukohalt vajalik plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töötamise tagamiseks.

(10) Turule laskmine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, millega masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem, komponent või tarvik tehakse Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks.

(11) Tootja volitatud esindaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes elab või asub püsivalt Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil ja keda tootja on kirjalikult volitanud täitma käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.

(12) Tootjadeklaratsioon käesoleva seaduse tähenduses on tootja või tema volitatud esindaja kirjalik kinnitus, et masin on ette nähtud ühendamiseks teise masinaga, mille tulemusena moodustub uus masin.

(13) Plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku ettenähtud otstarbel kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on nende kasutamine kooskõlas seadmerühma ja kategooriaga, millesse seade või kaitsesüsteem kuulub, ning tootja antud ohutu töötamise tagamiseks vajaliku teabega.

(1) Masina võib turule lasta, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;

4) sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon;

5) sellele on paigaldatud vastavusmärk;

6) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega.

(2) Ohutusseadise võib turule lasta, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) see täidab ettenähtud ohutusfunktsiooni;

4) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;

5) sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon;

6) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega.

(3) Masina, mis on ette nähtud ühendamiseks teise masinaga uue masina moodustamise eesmärgil ning mis ei saa toimida iseseisvalt ega ole vahetatav seade, võib lasta turule käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid arvestamata, kui turule lastava masinaga on kaasas tootja või tema volitatud esindaja antud tootjadeklaratsioon.

(1) Plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku võib turule lasta, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;

4) sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon;

5) sellele on paigaldatud vastavusmärk;

6) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega.

(2) Komponendi, mis on ette nähtud plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemiga ühendamiseks, võib lasta turule, kui sellega on kaasas komponendi tootja või tema volitatud esindaja väljastatud vastavustunnistus, mis tõendab komponendi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, esitab selle põhiparameetrid ning juhised komponendi ühendamiseks plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemiga selliselt, et oleks tagatud valmis seadme või kaitsesüsteemi vastavus nõuetele.

(3) Põhjendatud taotluse esitamise korral võib riikliku järelevalve teostaja anda plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku turule laskmiseks ja kasutusele võtmiseks loa ka olukorras, kus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 sätestatud nõuded on täitmata, kui turule laskmine ja kasutusele võtmine toimub ohutuse tagamise huvides.

(4) Tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinale, ohutusseadisele, plahvatusohutsooni seadmele, kaitsesüsteemile ja tarvikule ning plahvatusohutsooni seadmete liigituse, samuti nõuded masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku teabega varustamisele ning nendele vastavusmärgi paigaldamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(1) Masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise suhtes kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatud korda, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(2) Masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab tagama tootja või tema volitatud esindaja.

(3) Kui masina või ohutusseadise tootja või tootja volitatud esindaja ei ole täitnud käesolevas seaduses ettenähtud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda, peab seda tegema isik, kes laseb masina või ohutusseadise turule.

(4) Nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda peab täitma ka isik, kes koostab masina või ohutusseadise eri päritoluga masinatest, masinaosadest või ohutusseadistest või valmistab masina või ohutusseadise oma tarbeks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 nõudeid ei kohaldata, kui masina või traktoriga ühendatakse vahetatav seade, tingimusel, et kõik ühendatavad koostisosad sobivad, ühendatavatele koostisosadele on paigaldatud vastavusmärk ning nendega on kaasas vastavusdeklaratsioon.

(6) Masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra, nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid ning nõuded tehnilisele toimikule, tüübihindamise sertifikaadile, tootjadeklaratsioonile ja vastavusdeklaratsioonile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(7) Masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ning tarviku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võidakse ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustus.

Masinat, ohutusseadist, plahvatusohutsooni seadet, kaitsesüsteemi või tarvikut, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest järeldub, et masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem või tarvik ei vasta sellele esitatavatele nõuetele ja seda ei lasta turule ega võeta kasutusele enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Esitluse ajal peab esitleja tagama inimese tervise, ohutuse ja vara kaitse.

(1) Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes teeb käesoleva seaduse § 7 lõike 6 alusel kehtestatud õigusakti kohaseid masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Teavitatud asutusele tegutsemisõiguse andmisele, selle õiguse kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Õigus tegutseda teavitatud asutusena antakse kuni viieks aastaks.

Teavitatud asutus peab vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele järgmiste erisustega

1) teavitatud asutus, tema juht, juhatuse ja nõukogu liige ning tõendamistoimingute eest vastutav personal ei tohi olla oma kontrollitava masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku projekteerija, tootja, varustaja või paigaldaja ega tema volitatud esindaja;

2) teavitatud asutus, tema juht, juhatuse ja nõukogu liige ning tõendamistoimingute eest vastutav personal ei tohi otse ega volitatud esindaja kaudu olla seotud masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku projekteerimise, valmistamise, turustamise või hooldamisega. See nõue ei välista tehnilise teabe vahetamist tootja ja teavitatud asutuse vahel;

3) teavitatud asutus ja tema personal peavad tegema tõendamiskatseid professionaalselt ja tehniliselt kompetentselt ning olema sõltumatud mõjutamisest, eriti rahalisest, millest võib sõltuda nende otsus või kontrollimise tulemus, eriti kui mõjutamisvõimalus on kontrollimise tulemusest huvitatud isikul või isikute grupil;

4) teavitatud asutusel peavad olema vajalik personal ja vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt täita kontrollimisega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid;

5) teavitatud asutusel peab olema võimalus kasutada kontrollimiseks vajalikku erivarustust;

6) kontrollimise eest vastutav personal peab olema saanud põhjaliku tehnilise väljaõppe, tal peavad olema piisavad teadmised tema tehtavatele katsetele esitatavatest nõuetest, nende katsete tegemise kogemused ning oskus koostada sertifikaate, protokolle ja raporteid, mida on vaja katsete tegemise kinnitamiseks;

7) teavitatud asutus peab tagama kontrollivate töötajate erapooletuse ning nende tasustamine ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ja tulemustest;

8) teavitatud asutus peab tagama, et tema personal hoiaks ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;

9) teavitatud asutusel peab olema kogu teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele vastav vastutuskindlustus;

10) teavitatud asutus peab olema masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või komponendi nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

(1) Teavitatud asutusel peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis

1) tagab tema tegevuses teavitatud asutusena kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise;

2) on vähemalt 500 000 krooni.

(2) Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

(1) Masina võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) selle kasutusele võtmise hetkel on täidetud turule laskmise nõuded;

3) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

4) käesoleva seaduse § 18 lõike 4 alusel registreerimisele kuuluvale masinale (edaspidi registreeritav masin ) on määratud kasutamise järelevaataja;

5) järgitakse masina tootja või turule laskja antud juhendeid;

6) käesoleva seaduse § 16 lõike 4 alusel ettenähtud juhtudel töötab masinaga vastavat pädevustunnistust omav masina käitaja;

7) käesoleva seaduse § 24 lõike 3 alusel ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud masina tehniline kontroll;

8) see on tehniliselt korras ja tootja ettenähtud komplektsusega;

9) järgitakse teisi õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Ohutusseadise võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) selle kasutusele võtmise hetkel on täidetud turule laskmise nõuded;

3) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(3) Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatav seade, kaitsesüsteem või tarvik peab vastama plahvatusohutsooni seadmele, kaitsesüsteemile või tarvikule esitatavatele nõuetele.

(4) Plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui

1) see nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara;

2) selle kasutusele võtmise hetkel on täidetud turule laskmise nõuded;

3) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(5) Masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem või tarvik loetakse kasutusele võetuks hetkest, mil alustatakse selle ettenähtud otstarbel kasutamist.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud omaniku kohustused laienevad ka masina valdajale.

(2) Masina omanik peab

1) täitma käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid;

2) tagama registreeritava masina puhul masina kasutamise järelevaataja ülesannete täitmise ja võimaldama tal oma ülesandeid täita;

3) teatama registreeritava masina andmete muutumisest tehnilise kontrolli teostajale kümne päeva jooksul, arvates andmete muutumise päevast;

4) omama ja säilitama käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud dokumentatsiooni masina ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;

5) tagama, et riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule antaks igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuse väljaselgitamisel, säilitades asjaolude selgumiseni avarii või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;

6) kandma registreeritud masinale nähtavale kohale registreeringunumbri ning tagama selle nähtavuse ja loetavuse masina kogu kasutusaja jooksul;

7) sõlmima masina kasutamise järelevaatajaga käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud kohustuste täitmiseks kirjaliku lepingu, välja arvatud, kui masina füüsilisest isikust omanik on ise masina kasutamise järelevaataja.

(3) Kui seadmes või ehitises või selle vahetus ümbruses on plahvatusohtlik keskkond, peab sellise seadme või ehitise omanik tagama potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna tsoonide määramise majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.

(4) Plahvatusohutsooni olemasolu korral peab seadme või ehitise omanik täitma käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tsoonidest lähtuvalt.

(1) Masina kasutamise järelevaataja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes

1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama masina nõuetekohast kasutamist;

2) kohustub tagama, et masina kasutamisel järgitaks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Masina kasutamise järelevaatajal peavad olema teadmised masinast, mille kasutamise järelevaatajaks ta on määratud, selle ehitusest ning kasutamise ohutusnõuetest.

(3) Masina kasutamise järelevaataja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isik.

Masina kasutamise järelevaataja peab

1) tagama, et masinat kasutataks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;

2) tagama, et masina kasutamine peatataks, kui selle edasine kasutamine võib ohustada inimese tervist, ohutust või vara;

3) tagama, et masina paigaldust, remonti ja ümberehitust ning tehnohooldust teeks ja masinaga töötaks pädev isik;

4) tagama, et esimesel võimalusel teatataks masinaga toimunud avariist ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile;

5) olema kättesaadav masina ohutuse tagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.

(1) Masina käitaja käesoleva seaduse tähenduses on operaator, masinist või juht või muu füüsiline isik, kes vahetult juhib masinat, millega töötamiseks nõutakse pädevustunnistust.

(2) Masina käitaja peab olema vähemalt 18-aastane ja tal peavad olema tööks vajalikud teadmised ja oskused.

(3) Masina käitaja peab olema sooritanud eksami vastaval erialal töötamiseks. Masina käitaja erialaeksami komisjoni peab kuuluma käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isiku esindaja, kes annab allkirja masina käitamisoskust tõendavale pädevustunnistusele.

(4) Loetelu masinatest, mille käitajalt nõutakse pädevustunnistust, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Masina käitaja peab

1) töötama masinaga ohutult, järgides masina kasutamisjuhendit ning masina kasutamise järelevaataja korraldusi ja juhiseid, kui masina kasutamise järelevaataja on määratud;

2) seiskama masina, kui selle edasine kasutamine võib ohustada inimese tervist, ohutust või vara.

(1) Käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja peab kümne tööpäeva jooksul pärast masina tehnilist kontrolli esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile elektrooniliselt andmed registreeritava masina, selle omaniku ja kasutamise järelevaataja ning tehnilise kontrolli kohta.

(2) Tehnilise kontrolli teostaja peab kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 3 nimetatud teate saamist teavitama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni elektrooniliselt masina andmete muutumisest.

(3) Masina registreerib ja registreeringuandmeid muudab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehnilise kontrolli teostaja esitatud andmete alusel.

(4) Registreeritavate masinate loetelu, registreeritavate masinate, nende omanike ja kasutamise järelevaatajate ning masina tehnilise kontrolli kohta esitatavate andmete loetelu ja vorminõuded, samuti andmete esitamise ja registreerimise ning registreeringuandmete muutmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(1) Masina paigaldamine on turule lastud masina kokkupanek või ülesseadmine kohas, kus masinat kasutatakse.

(2) Masin tuleb paigaldada viisil, mis võimaldab seda kasutada, kontrollida, remontida ja hooldada ohutult.

(3) Masina ehitisse paigaldaja peab välja selgitama, kas masina paigaldamisega ei teki ohtu inimese tervisele, ohutusele ja varale, ning kooskõlastama masina paigaldamise ehitise omanikuga.

(4) Kui masina ehitisse paigaldamine tähendab ehitamist ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297) mõistes, peab masina paigaldaja lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele täitma ehitusseaduse nõudeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratletavatel juhtudel on masina paigaldamine lubatud tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud paigaldusprojekti alusel.

(6) Masina paigaldusprojekt peab tagama masina ohutu paigaldamise, ohutu kasutamise pärast paigaldamist ning registreeritava masina puhul ka tehnilise kontrolli teostajale võimaluse hinnata masina paigaldamise ja paigaldatud masina kasutamise ohutust.

(7) Loetelu masinatest, mille paigaldamine on lubatud tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud paigaldusprojekti alusel, nõuded paigaldusprojektile ning paigaldusprojekti heakskiitmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(1) Masina ümberehitamine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille tulemusena muutuvad masina põhiparameetrid, kasutamisohutust mõjutavate osade ehitus, elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline skeem, juhtimisskeem või osadele mõjuvad koormused.

(2) Masina remont käesoleva seaduse tähenduses on masina kandekonstruktsioonide parandamine keevituse teel.

(1) Masina paigaldus-, remondi- või ümberehitustööde (edaspidi masinatööd) tegija on isik, kes paigaldab masina, remondib masinat või ehitab masina ümber.

(2) Masinatööde tegija peab

1) tagama, et masinatööde tegemisel järgitaks ohutusnõudeid;

2) tagama, et pärast masinatööde tegemist vastaks masin käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) tagama, et masinatöid teeksid selleks piisavat ettevalmistust omavad isikud;

4) tagama, et registreeritava masina puhul masinatööde tegemine dokumenteeritaks mahus, mis võimaldab hinnata tööde vastavust esitatavatele nõuetele;

5) valdama piisavaid vahendeid ja vajalikku dokumentatsiooni masinatööde tegemiseks;

6) määrama registreeritava masina puhul masinatööde tegemiseks masinatöid juhtiva isiku ning sõlmima masinatöid juhtiva isikuga käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud kohustuste täitmiseks kirjaliku lepingu, välja arvatud, kui füüsilisest isikust masinatööde tegija on ise masinatöid juhtivaks isikuks;

7) täitma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(3) Registreeritava masina puhul on masinatööde tegemine lubatud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud registri registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud nõuetele vastava masinatöid juhtiva isiku olemasolu korral ja tema pädevuse ulatuses.

(1) Masinatöid juhtiv isik on isik, kes

1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama masinatööde nõuetekohast tegemist;

2) kohustub tagama, et masinatööde tegemisel järgitaks käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide nõudeid.

(2) Masinatöid juhtival isikul peab olema piisav erialane ettevalmistus, vähemalt kaheaastane kogemus masinatööde tegemisel ja teadmised masinast, selle ehitusest ja ohutusnõuetest tema poolt juhitavate masinatööde ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

(3) Masinatöid juhtiva isiku vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isik.

(1) Masinatöid juhtiv isik peab tagama, et

1) masinatööde tegemisel järgitaks õigusaktide nõudeid;

2) masin pärast masinatööde tegemist ei ohustaks selle ettenähtud otstarbel kasutamise korral inimese tervist, ohutust ja vara;

3) masinatöid teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikul määral;

4) masinatööde tegemine dokumenteeritaks.

(2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud loetelus nimetatud masina paigaldustöid juhtiv isik peab olema kättesaadav tehnilise kontrolli ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.

(1) Tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus tehnilise kontrolli teostaja hindab ja kirjalikult tõendab registreeritava masina vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Tehniline kontroll jaguneb kasutamisele eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.

(3) Masina korralise tehnilise kontrolli teostamise sageduse ja korra ning kasutamisele eelneva ja erakorralise tehnilise kontrolli teostamise juhud ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Tehnilise kontrolli teenuse hinnad peavad olema kulupõhised, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kujundatud selliselt, et kataksid tehnilise kontrolliga seotud kulutused ja tagaksid tehnilise kontrolli teostajale mõistliku kasumi.

(1) Tehnilise kontrolli teostaja on tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188) tähenduses. Nimetatud äriühing on eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505) tähenduses, kellele asjakohane eri- või ainuõigus tehnilist kontrolli teostada antakse põhikirjaga.

(2) Tehnilise kontrolli teostaja peab

1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;

2) valdama vahendeid tehnilise kontrolli teostamiseks;

3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;

4) teavitama masina omanikku ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise kontrolli käigus tuvastatud masinaga seotud ohtudest inimese tervisele, ohutusele või varale;

5) tagama tehnilise kontrolli teenuse osutamise kõigile kättesaadava hinnakirja alusel kogu Eesti Vabariigis, kusjuures tehnilise kontrolli teenuse hind ei tohi oleneda kontrollitava masina asukohast;

6) esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kümne tööpäeva jooksul elektrooniliselt andmed teostatud tehnilise kontrolli kohta käesoleva seaduse § 18 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt;

7) omama kogu tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;

8) olema tehnilise kontrolli teostamiseks akrediteeritud;

9) vastama Eesti standardis EVS-EN 45004:1997 esitatud inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumidele ja A-tüüpi inspekteerimisasutuse kriteeriumidele;

10) teostama tehnilist kontrolli kõikidele registreeritavatele masinatele;

11) kujundama tehnilise kontrolli teenuse hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatule.

(3) Tehnilise kontrolli teostaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus juriidiline isik või äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja) hindab ja tõendab kirjalikult masina kasutamise järelevaataja või masinatöid juhtiva isiku nõuetele vastavust.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab

1) omama isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajaliku ettevalmistuse, v��ljaõppe ja kogemustega töötajaid;

2) valdama vahendeid isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks;

3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;

4) omama kogu isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;

5) olema isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud.

(3) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.

(1) Isik, kes soovib tegutseda masinatööde tegijana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana (edaspidi ettevõtja), esitab majandustegevuse registri (edaspidi register) registripidajale registreerimistaotluse.

(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma

1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;

2) tegevusala (masinatööde tegemine või isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine), millel soovitakse tegutseda;

3) registreeritava masina puhul masinatööde tegijana tegutsemise soovi korral masinatöid juhtiva isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning tema nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed;

4) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

5) akrediteeringu olemasolu korral teave, milliste toimingute tegemiseks on ettevõtja akrediteeritud, ning akrediteeringut tõendava dokumendi number, selle väljastanud isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;

6) registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(3)

(4) Ettevõtja võib registreerimistaotluses esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel ta soovib tegutseda.

(5)

(1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed, §-s 37 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.

Registreerimisest keeldutakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel või kui ettevõtja registreering on eelnenud 60 päeva jooksul käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kustutatud.

(1) Registreering kustutatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel ja käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

(2) Registreeringu kustutamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ühe kuu jooksul registreeringu kustutamise päevast arvates.

(1) Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis

1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise;

2) on vähemalt 500 000 krooni.

(2) Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon ).

Inspektsiooni pädevusse kuulub

1) järelevalve turule lastud masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ning tarviku käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);

2) järelevalve masina ja ohutusseadise kasutamise, masinatööde, tehnilise kontrolli ning isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle;

3) järelevalve teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle;

4) masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarvikuga toimunud avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuste väljaselgitamine;

5) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine ning masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku nõuetele vastavuse kontrollimine;

6) registriandmete kontroll.

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus

1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;

2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja ruumidesse;

3) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku valmistamis-, paigaldus-, ümberehitus-, kasutamis-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta;

4) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või nende koopiatega ning teha nendest ärakirju;

5) keelata masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku turule laskmine ajaks, mis on vajalik selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

6) keelata ohtlikuks osutunud või nõuetele mittevastava masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ning tarviku turule laskmine;

7) nõuda ohtlikuks osutunud või nõuetele mittevastava masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi ja tarviku turult eemaldamist või kasutamise lõpetamist;

8) teha ettekirjutusi.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus kohustada masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku tootjat või turule laskjat teatama avalikkusele masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarvikuga seotud ohtudest või edastada selline teade tootja, turule laskja või paigaldaja kulul.

(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(4) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnilise teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi või tarviku turule laskmise ja kasutamise, nõuetele mittevastava masinatööde tegemise, tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles

1) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või

2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus teha registrisse kantud ettevõtja kohta registrist kustutamise otsus järgmistel juhtudel

1) ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral;

2) kui ettevõtja ei vasta sellel tegevusalal tegutsemise nõuetele.

(3) Kui inspektsiooni ametiisiku ettekirjutus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud registris, kannab inspektsioon andmed ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(1) Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.

(3) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametiisik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale on vaie esitatud.

(4) Inspektsiooni peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus

1) võtta õiglase tasu eest masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku tootjalt või turule laskjalt turule lastud masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem või tarvik nende nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2) põhjendatud juhtudel tellida masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku või nende kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiis.

(2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud kannab inspektsioon.

(3) Kui tuvastatakse, et masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem või tarvik või nende kasutamine ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja, turule laskja või omanik tagastama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu ja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.

(1) Masina, ohutusseadise, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi või tarviku turule laskmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Registreeritava masina omaniku või masina kasutamise järelevaataja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Registreeritava masina masinatööde tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 40–44 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 40–44 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(3)

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud või kasutusele võetud masin, ohutusseadis, plahvatusohutsooni seade, kaitsesüsteem, tarvik või komponent ei tohi ohustada inimese tervist, ohutust ega vara ja peab vastama turule laskmise või kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele või käesoleva seaduse nõuetele, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud ja kasutusele võetud masina ümberehitamise korral ei pea pärast ümberehitustööde tegemist tagama masina vastavust käesoleva seaduse § 3 lõike 4 ega § 6 lõike 4 alusel kehtestatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Masina ohutuse seadus (RT I 2000, 89, 580; 2002, 49, 309; 63, 387) tunnistatakse kehtetuks.

(1) Masinatööde tegija ja enne käesoleva seaduse jõustumist surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873; 2002, 49, 309) alusel tegutsenud tehnilise kontrolli teostaja peavad vastama käesoleva seaduse nõuetele hiljemalt 2003. aasta 1. aprillil.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse alusel tegutsenud tehnilise kontrolli teostaja on kohustatud esitama andmed käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras enne käesoleva seaduse jõustumist teostatud tehnilise kontrolli kohta 2003. aasta 1. aprilliks.

(3) Kraana tootmise järelevaataja ning lifti tootmise järelevaataja, kelle pädevust on hinnatud ja tõendatud pädevustunnistusega surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse alusel, loetakse neile väljastatud pädevustunnistuse kehtivuse lõpuni vastavaks käesolevas seaduses sätestatud masinatöid juhtiva isiku nõuetele, arvestades nende pädevuse ulatust. Kraana kasutamise järelevaataja ning lifti kasutamise järelevaataja, kelle pädevust on hinnatud ja tõendatud pädevustunnistusega surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse alusel, loetakse neile väljastatud pädevustunnistuse kehtivuse lõpuni vastavaks käesolevas seaduses sätestatud masina kasutamise järelevaataja nõuetele, arvestades nende pädevuse ulatust.

(4) Kraanajuht, kelle nõuetele vastavust on hinnatud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse talle väljastatud kutsetunnistuse olemasolu korral käesolevas seaduses sätestatud masina käitaja nõuetele vastavaks.

(5) Registreeritavale masinale peab määrama kasutamise järelevaataja hiljemalt 2003. aasta 1. aprilliks.

§-d 49--50. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõiked 10 ja 11 ning § 5 lõike 1 punktis 5, § 6 lõike 1 punktis 5 ja § 7 lõikes 5 sätestatud vastavusmärgi paigaldamise nõue jõustuvad vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub varem.

(3) Käesoleva seaduse §-d 49 ja 50 jõustuvad kümnendal päeval pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas.