Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine — KO, 107, 968

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 1, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Jõelähtme valla arengukava aastateks 2004–2015 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Tiit KOLLO Jõelähtme valla arengukava 2004–2006 2015 Sissejuhatus Kohalikul omavalitsusel peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui omavalitsusel on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 9 sätestab, et valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava on aluseks valla- või linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast, ning laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks (KOKS § 4). Käesolev on Jõelähtme valla arengukava aastateks 2004–2015. Arengukava sisaldab endas eri huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi ehk pikemaajalisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2015. Arengukava lahutamatu osa on rahastamisallikatega seotud tegevuskava aastateks 2004–2006. Arengukavaga on kooskõlas ka Jõelähtme valla üldplaneering. Arengukava on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab nii elanike, huvigruppide kui ka kohaliku omavalitsuse soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku. Sellest tulenevalt on ka Jõelähtme valla arengukava valminud koostöös kohalike elanike, ettevõtjate, haridus- ja kultuuritöötajate, vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetega. Ühiselt on välja selgitatud peamised probleemid ja nende võimalikud lahendused, seejuures on arvestatud ka väliskeskkonnast tulenevate võimalike mõjutustega. Fikseeritud on siinsed prioriteedid, mida tahetakse saavutada ning kuhu oma arengus välja jõuda. Koostatud arengukava on aluseks Jõelähtme valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks. Väliskeskkonna mõjutegurid Oma arengu kavandamisel tuleb Jõelähtme vallal arvestada väliskeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 12 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Kolm põhilist neist on: – elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast – Eesti Euroopa Liidus – struktuurifondid ja seadusandlus – euroopalike väärtushinnangute juurdumine ühiskonnas. Keskkonnaministeerium on prognoosinud, et aastaks 2025 saabub Tallinnasse juurde umbkaudu 50 000 inimest, kuid sama palju ka lahkub ning 90% neist just Harjumaale. Harju maakonnaplaneering näeb ette selle inimvoo suunamist lõunasse suunduvate põhimagistraalide äärde, kuid hetkel näitab tegelikkus (tuginedes Viimsi ja Harku valla olukorrale), et inimesed eelistavad elupaigana rannikulähedasi piirkondi. Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, eelkõige põhimagistraalide äärde kui logistiliselt sobivamatesse paikadesse. Ka teenindusettevõtete paigutusskeem hakkab järjest rohkem järgima samu põhimõtteid. Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992 ) püstitatud ülesandest – saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas – on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurifondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) ja Kalanduse rahastamisvahend (FIFG). Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodil funktsioneerinud eelstruktuurifondid – ISPA, PHARE ja SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades. Euroopa Liidu liikmestaatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisele euroopalikumaks. See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üha rohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi. Jõelähtme valla SWOT-analüüs TUGEVUSED ▪ strateegiline asukoht Tallinna lähedal Narva mnt ääres ▪ 40 km rannajoont ja saared ▪ kõrge miljööväärtusega alad ▪ väljakujunenud teedevõrk ▪ ajaloo-, kultuuri- ja loodusväärtused ▪ maavarade olemasolu ▪ Tallinna Prügila kui omalaadne ettevõte ▪ raudtee olemasolu ▪ hästi funktsioneerivad ja rahuldavas korras avalikud hooned ▪ 3 maastikukaitseala ▪ 3 jõge ▪ väikesadamate asukohad ▪ 300 aastat haridust – traditsioon VÕIMALUSED ▪ alternatiivenergia kasutamine ▪ Muuga sadam ▪ turisminduse ja puhkemajanduse arendamine ▪ Tallinnaga ajalise vahemaa vähendamine (teed korda) ▪ potentsiaalsete väikesadamate väljaarendamine ▪ kergliiklusega teede planeerimine ja ehitus ▪ ettevõtete saabumine valda ▪ fondide raha efektiivne kasutamine ▪ haridusasutuste laiendamine ▪ vald infolevitajana ▪ kultuuriasutuste renoveerimine NÕRKUSED ▪ tööjõu liikumine Tallinnasse ▪ kultuuri- ja seltsitegevuse vähene hõivatus ▪ endised kaevandusalad – teadmatus nende mõjust ▪ elanikkonna madal keskkonnateadlikkus ▪ nõrk noorsootöö ▪ nõrk turvalisusega kindlustamine ▪ teedevõrk halvas seisus ▪ infopuudus ja koordineerimatus ▪ olmejäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtades OHUD ▪ rahvastiku kontrollimatu plahvatuslik kasv ▪ maavarade kaevandamine selleks mitte ettenähtud kohas ▪ miljööväärtuste kadumine seoses elamuehitusega ▪ põllumajandusliku maa osakaalu vähenemine ▪ põhjaveereostus Jõelähtme valla visioon aastaks 2015

Puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega Jõelähtme vallas on hea elada!

Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur.

Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsed rakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne.

Jõelähtme vald, väärtustades kohalikku elukeskkonda, pakub laialdasi vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi. Strateegilised eesmärgid Iga kohaliku omavalitsuse funktsioneerimise eesmärk on tagada oma elanikele kvaliteetne ja jätkusuutlik elukeskkond ning pidevalt tegeleda selle parendamisega. See tähendab tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku arengut, mis on suunatud elanikkonna heaolu kasvatamisele eelkõige inimressursi, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamise, keskkonna väärtustamise ning turvatunde tagamise kaudu. Oma arengus peab Jõelähtme vald, kasutades ära väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi, veelgi tugevdama oma tugevaid külgi ja vähendama nõrkusi ning vältima ja ennetama ohte. Sellest tulenevalt seisab Jõelähtme vald oma arengut planeerides järgmiste strateegiliste küsimuste ees: Kuidas • arendada kohalikku inimressurssi, tõsta elanike identiteeti ja garanteerida sotsiaalne turvatunne? • tagada praegustele elanikele kvaliteetsed kommunikatsiooni- ning infravõrgud, millega oleks võimalik liituda ka kõikidel uutel soovijatel? • toimub avalike asutuste laiendamine ja/või juurde loomine tulenevalt rahvastiku kasvust tagamaks kvaliteetseid avalikke teenuseid? • kahjustamata kohalikku elukeskkonda võtta vastu uued elanikud ning samas arendada vallast aktiivse puhkuse ja vaba aja keskus? Leidmaks lahendused antud küsimustele on Jõelähtme vald seadnud endale viis strateegilist eesmärki: 1) rekreatsiooni, kultuuri- ja noorsootöö edendamine 2) teede jt kommunikatsioonide ning infravõrkude arendamine 3) turvatunde ja avaliku korra tagamine 4) kohaliku miljööväärtuse säilitamine läbi planeerimise ja keskkonnahoiu kaudu 5) hariduse kvaliteedi tõus ja haridusasutuste laiendamine Strateegia Suurimaks väljakutseks Jõelähtme vallale lähitulevikus saab olema Tallinnast väljavoolava elanikkonna ja ettevõtluse vastuvõtmine samaaegselt kohaliku elukeskkonna arendamisega. Tõenäoliselt on aastaks 2015 valla elanike arv märgatavalt kasvanud ja seda seoses just inimeste väljavooluga pealinnast. Seetõttu on oluline, et antud kiirete muutuste perioodil oleks tagatud praeguste elanike ja valla huvide kaitse. Järgnev strateegia, saavutamaks püstitatud strateegilisi eemärke, ongi üles ehitatud lähtudes nendest eeldustest: – planeeringute, regulatsioonide ja korrapärase ehitusjärelevalve kaudu tagatakse miljööväärtuse, esteetiliselt nauditava maastiku ja olemasolevate kaitsealade säilimine. Elanikkonna teavitamine ja seaduslike vahendite kasutamine tagavad keskkonnateadlikkuse tõusu, mis väljendub oma tegevustes säästliku arengu põhimõtete järgimises. – kasutades ära oma strateegilist asendit, kaunist looduskeskkonda ning valla ja investorite poolset huvi, kujundatakse Jõelähtme vallast tunnustatud rekreatsioonikeskus, ning pakkudes mitmekülgseid puhke- ja majutusvõimalusi, muudetakse atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile. Korrastatud, viitadega varustatud ja väljareklaamitud loodus- ja ajalooobjektid ning puhkekohad on aluseks turismi elavnemisele. – kogukonnatunde ja identiteedi kasv ning koostöö ja kaasatuse põhimõtete väärtustamine on aluseks jätkusuutlikule arengule ja turvalisuse tekkimisele. Sellel eesmärgil toimub kõigile valla lastele kultuuriliselt aktiivses ja õpilassõbralikus keskkonnas kvaliteetse hariduse ja huvihariduse andmine. Tähelepanu keskpunkti võetakse noorsootöö. Sotsiaalse turvatunde suurendamiseks on toimetulekuraskustega inimestele võimaldatud vallapoolne abi. – planeerimise, ressursside aruka kasutamise ja Euroopa Liidu struktuurifondide toel suudab vald elanikele tagada heas korras auto- ja kergeliiklusega teed ning kommunikatsioonivõrgud. Tiheasustusaladel ehitatakse vee- ja kanalisatsioonivõrgud, millega on võimalus ühineda kõigil, kellel tekib vajadus vastava teenuse saamiseks. – loomaks innovaatilist ettevõtlusmiljööd, luuakse eeldused, et valda siirduvad teeninduse ja keskkonnasõbraliku tootmisega tegelevad ettevõtted, kellega koos toimub kohaliku elu edendamine. Eraldi tähelepanu nõuab potentsiaalsete väikesadamate väljaarendamine ja põllumajandustootmise taaselustamine. – vallavalitsuse ja demokraatlikult valitud külavanemate vaheline pidev koostöö aitab kaasa piirkondlike probleemide kiiremale lahendamisele ja alt-üles planeerimise tulemuslikkuse kasvule. Samuti leiab aset külaliikumise ja seltsitegevuse elavdamine. Kohalik omaalgatus on eelduseks, et igas aktiivse seltsitegevusega külas oleks olemas koht avalikeks üritusteks ja sporditegevuseks ning lastele mänguväljakud. Strateegilised tegevused Strateegiliste eesmärkide elluviimine, arvestades eelnevaid põhimõtteid, toimub viie valdkonna arendamise kaudu: 1. Tegevusvaldkond: Haridus

Haridusteenuse pakkumise korraldamiseks on vaja ülevaadet olemasolevast sihtgrupist ehk kui palju lapsi elab koolide teeninduspiirkondades. Samuti on tarvis teada naaberomavalitsustes käivate koolilaste arvu ja prognoosida haridusteenust vajavate laste hulka.

Kuna kvaliteetse hariduse andmine valla haridusasutustes loob eeldused elus toimetulekuks, tuleb neid käsitleda kui õppe-, kasvatus-, täiendus-, spordi- ja huvihariduskeskusi. Seega peab haridusasutustele oma funktsioonide täitmiseks olema võimaldatud kaasaja nõuetele vastav materiaalne baas (inventar) ja kaader.

Haridusasutuste laialdane omavaheline suhtlus ning koostöö lapsevanemate, vallavalitsuse, ettevõtete, välispartnerite ja teiste institutsioonidega võimaldab ratsionaalsemalt ära kasutada olemasolevaid ressursse ning mitmekesisemate võimaluste teke annab ka aluse parema tulemi saamiseks.

Valla projektifondi loomine pakub mittetulundussektorile mitmeid võimalusi saada toetust omaalgatuse korras teostatavatele headele ideedele, seda ka hariduse vallas.

Tasuta või osaliselt doteeritud koolilõuna ja huviharidus oma valla lastele on üheks vahendiks meelitamaks elanike valda sisse kirjutama.

Pakkumaks kaasaja nõuetele vastavaid õppimistingimusi, on vaja renoveerida Loo ja Kostivere kool ning vajadusel ehitada Neeme koolile uus maja. 2. Tegevusvaldkond: Kultuur, sport ja sotsiaalvaldkond

Kultuuri-, seltsi- ja sporditegevuse edendamiseks on vallal plaanis pakkuda täiendavaid rahalisi vahendeid, eraldades igal aastal 0,8–1,0% eelarvest projektifondi kolmanda sektori tarbeks. Tõhusa koordineerimise, efektiivse infovahetuse ja pideva teavitamise abil toimub kultuuri- ja spordielu elavdamine. Teostada tuleb erinevaid külaliikumise programme, tõstmaks elanike aktiivsust. Sihiks on rahvuskultuuri arendamine külades ning valla oma kultuuriseltsi loomine.

Tõhus koostöö riigi korrakaitseorganitega, naabrivalvepiirkondade laienemine ja juurdeteke, lastele tegevusvõimaluste loomine, noorsootöö ja alaealiste komisjoni loomine ning elanikkonna suhtumise muutus on aluseks Jõelähtme valla kujunemisel turvalisemaks piirkonnaks.

Noorte tegevusetuse vähendamiseks, eriti suvekuudel, tuleb taaselustada noorte töö- ja puhkelaagreid.

Elanikele rekreatsioonivõimaluste loomiseks tegeleb vald spordirajatiste ja mänguväljakute väljaarendamisega.

Autoteede renoveerimisega paralleelselt peab toimuma ka kergeliiklusteede järkjärguline väljaehitamine suurendamaks inimeste liiklusohutust, edendamaks rahva tervist ja propageerimaks keskkonnasäästlikkust.

Eesmärgiks on loodavate matkaradade ühendamine naabervaldade omadega.

Seoses elanikkonna märgatava kasvuga aastaks 2015 peab toimuma olemasolevate haridusasutuste laienemine vastavalt vajadusele. Sellega kaasnevalt tuleb tulevikusuundumustes kaaluda ka võimaliku valla oma muusikakooli rajamist. 3. Tegevusvaldkond: Infrastruktuur ja elamumajandus

Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et aastaks 2015 on tolmuvabaks saanud kõik valla sõiduteed. Valla teedevõrgu väljaehitamisel arvestatakse kõikide piirkondade vajaduste ja valla terviklikkusega.

Vald on jätkuvalt kohustatud pakkuma elanikkonnale kvaliteetseid avalikke teenuseid. Prognoosides rahvaarvu suurenemist, tähendab see haridus- ja sotsiaalasutuste hoidmist vastavuses kaasaja nõuetega ning vajadusel olemasolevate laiendamist ja/või uute loomist.

Valla joogivesi peab vastama Eesti joogivee standarditele. Selle tarvis on vaja korraldada uuringuid – regulaarselt kontrollida joogi- ja põhjavee kvaliteeti, ehitada välja puhastusseadmed ning vältida põhjavee reostumist. Seega peavad tiheasustusalad olema varustatud ühiskanalisatsiooniga ning teistes piirkondades peab reovee ärajuhtimine olema korraldatud vastavalt keskkonnanõuetele.

Külade ja kergliiklusega teede varustamine tänavavalgustusega on üheks vahendiks turvalisuse suurendamisele valla eri piirkondades. Sama eesmärki kannab ka liiklusmärkide arukas paigutus ja laste kooliteede turvaliseks muutmine.

Koostöös energiateenuse pakkujatega lahendatakse vallas elektrivõrguga seonduvad probleemid.

Ühistranspordi korraldamisel säilitab vald ratsionaalsuse, lähtudes tegelikest vajadustest.

Raudtee ja Muuga sadama äärsetele elanikele on lähtuvalt müra ja vibratsiooninormidest tarvis kindlustada inimväärsed elutingimused.

Valla infotehnoloogilise süsteemi kaasajastamine, registrite loomine ja kodulehekülje informatiivsus on vahenditeks olulise teabe kättesaadavuse garanteerimisel ning jõudmisel elanikkonnani. 4. Tegevusvaldkond: Ettevõtlus ja turism

Valla arendamisel on tähtsal kohal turismindus, mille võimalused on järgmised: · ajaloo-, loodus- ja kultuuriturism – eeldab vaatamisväärsuste korrastamist ja viitadega varustamist; · konverentsiturism – Rebala Muinsuskaitseala keskus-muuseumi väljaehitamine, mis hõlmab endas muuseumi, esindusruumi ja konverentsikeskust; · mereturism – eeldab kohalike väikesadamate väljaarendamist, mis annaks võimaluse korraldada liiklust ka väikesaarte vahel. Ühtlasi meelitaks see ligi nii sise- kui ka välisturiste ning võimaldaks arendada kalapüüki ja tegeleda veespordi aladega selleks ettenähtud tsoonides; · pere- ja aktiivne turism – taluturism, karavaniplatsid ja rekreatsioon. Viimane nõuab jalgratta- ja matkaradade väljaehitamist koos puhkekohtadega.

Saha kabeli ja Jõelähtme kiriku ümbruse planeerimine turisminduse ja kultuurilise tegevuse ärakasutamise eesmärgil.

Ettevõtluse valda toomiseks peab eelnevalt välja selgitama olemasolevad võimalused ja neid avalikult reklaamima.

Turisminduse arendamine nõuab koostööd turismifirmadega. Tegema peab lobi- ja reklaamitööd, koostama turismipakette – teisisõnu tutvustama siinset piirkonda.

Põllumajandusettevõtluse elavdamiseks tuleb inimesi motiveerida, korraldades konkursse ja nende kaudu mõjutama oma talumaade ning -hoonete eest hoolitsema. Valla võimalus on projektiabi pakkumine, talunike nõustamine EL struktuurfondidelt raha taotlemisel. Koostöö tulemuseks oleks esteetiliselt nauditavad ja korras põllumaad.

Kalanduse taaselustamiseks peavad kalurid organiseeruma, vald saab korraldada neile teabepäevi, jagada infot püügikvootidest jms.

Olemasolevate ettevõtete endi vahel tuleb suurendada koostööd, kujundades kooskäimised traditsiooniks. Teabepäevade korraldamine loob võimaluse kaasata ettevõtteid valla ühisarengusse. Tulemuslikuks osutub, kui koostada ettevõtluse aruandeid, milles tutvustatakse väikeettevõtjaid üksteisele ja reastatakse aasta paremad ettevõtted. 5. Tegevusvaldkond: Keskkond ja planeeringud

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, mille järgi Jõelähtme vald on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond, tuleb inimestel oma tegevustes järgida säästliku arengu printsiipi. Kohalikele elanikele peab korraldama keskkonnaalaseid ühisüritusi, läbi viima kampaaniaid ja levitama vastavasisulisi infolehti, tõstmaks keskkonnateadlikkust.

Tähelepanu nõuavad vallas keskkonnakaitse ja keskkonnahoid, milleks on võimalik kasutada ka eri fondide rahasid.

Korraldada tuleb ülevallaline jäätmevedu, printsiibil, et oma prügi eest vastutab iga elanik ise. Likvideerimist vajavad kõik olmejäätmete jääkreostuse paigad, toimima peab hakkama sorteeritud jäätmekäitlus ja luua on vaja ohtlike jäätmete kogumiskohad.

Efektiivsemalt ja suuremahulisemalt peab korraldama ja koordineerima maastikuhooldustöid.

Miljööväärtuste säilimiseks tuleb teostada teemaplaneeringud ja kehtestada kindlad normid maaüksuste suuruse ja elamute ehitusstiili kohta. Nende järgimist peab aktiivselt kontrollima ehitusjärelevalve kaudu.

Vallas leiduvad rohelise energia tootmise võimalused võetakse kasutusele vastavalt vajadusele.

Lahendamist vajab Ülgase isetekkelise asustuse probleem. Planeerimisdiagramm

Tegevuskava 2004–2007+ TEGEVUSKAVA Tegevuskava hõlmab aastaid 2004–2006 ning alates aastast 2007 kajastab perspektiivseid tegevusi. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa vastavalt strateegias kirjeldatud eesmärkidele. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringusumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (X) on märgitud summad alla 10 000 krooni, samuti summad, mida ei ole täpselt määratletud, ning mitterahaline tegevus. Tabelis vastutajate nimetamisel on kasutatud järgmisi lühendid: – Vallavalitsus – VVA – Arhitektuuri- ja ehitusosakond – AEO – Kommunaalosakond – KO – Sotsiaalosakond – SO – Abivallavanem – ABV Vastava üksuse töö eest vastutab selle juhataja Märge* tähistab aastast mahtu HARIDUS Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Kostivere lasteaed-päevakeskuse väljaehitamine 3 600 4 000 Vallaeelarve AEO; SO Loo vaba aja keskuse ehitamine 6 510 1 510 1 510 7 500 Vallaeelarve AEO; SO Kostivere kooli rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamine 500 Vallaeelarve; EL struktuurfondid AEO; SO Kostivere kooli rekonstrueerimise ehitustööd 8 500 Vallaeelarve; EL struktuurfondid AEO; SO Loo kooli rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamine 610 Vallaeelarve; EL struktuurfondid AEO; SO Loo kooli rekonstrueerimine 20 390 Vallaeelarve; EL struktuurfondid AEO; SO Neeme – Ihasalu – Kaberneeme piirkonna sotsiaalne analüüs – kooli ja lasteaia kohtade arv–vajadus X Vallaeelarve SO Õpetajale korteri soetamine Neeme külla – vabastamaks ruume lasteaiale X Vallaeelarve VVA Neeme külasse kooli ja lasteaia ehitamine X Vallaeelarve VVA; SO; AEO Õpetajatele korterite soetamine – Kostivere ja Loo kooli kindlustamine kaadriga X X X X* Vallaeelarve VVA Vallas Alaealiste Asjade Komisjoni töölerakendamine 15 15 15 15* Vallaeelarve VVA Vallavalitsuse koosseisus haridusametniku töölerakendamine 150 150 150* Vallaeelarve VVA Jõelähtme valla koolivõrgu arengukava koostamine X Vallavalitsuse koosseisus IT spetsialisti töölerakendamine – katmaks ka hallatavate asutuste vajadusi X X X* Vallaeelarve VVA Lasteaedade mänguväljakute korrastamine 100 200 200 50* Vallaeelarve SO KULTUUR, SPORT & SOTSIAALHOOLEKANNE Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Fondi loomine vaba aja sisustamise ürituste projektipõhiseks korraldamiseks 0,5% vallaeelarvest 0,8– 1% vallaeelarvest 0,8–1% vallaeelarvest 0,8–1% vallaeelarvest* Vallaeelarve VVA Loo vaba aja keskuse sisustamine inventariga X 500 500 3 000 Vallaeelarve VVA; SO Loo vaba aja keskuse personali töölerakendamine 83 X X X* Vallaeelarve SO Jõelähtme Rahvamaja remont 1 000 1 000 6 500 Vallaeelarve; SAPARD Meede 6 VVA; AEO Jõelähtme Rahvamajale inventari soetamine (rahvariided, lavaseadmed, mööbel jms) X X X X EL struktuurfondid; vallaeelarve SO; VVA Kostivere aleviku arendusprojekti koostamine X Vallaeelarve ABV Jägala-Joa piirkonna arendusprojekti koostamine X Vallaeelarve ABV Kostivere koolistaadioni projektdokumentatsiooni koostamine 150 Vallaeelarve; riigieelarve VVA; SO; AEO Kostivere koolistaadioni väljaehitamine 1 350 Vallaeelarve; riigieelarve VVA; SO; AEO Loo koolistaadioni rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamine 118 Vallaeelarve; riigieelarve VVA; SO; AEO Loo koolistaadioni rekonstrueerimine 882 Vallaeelarve; riigieelarve VVA; SO; AEO Loo Spordi- ja Tervisekeskuse rekonstrueerimine 600 600 600 20 000 Vallaeelarve 20%; riigieelarve 80% VVA; SO; AEO Sotsiaalkeskuse rajamine, töösoleku kindlustamine 250 2 000 3 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid Loo terviseraja väljaehitamine 500 Vallaeelarve, erakapital SO; VVA Avahooldussüsteemi väljatöötamine, käivitamine, toimimise kindlustamine X X X X Vallaeelarve, EL struktuurfondid SO Külakeskuste väljaehitamine 100 100 100* Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; ABV Spordi- ja mänguväljakute rajamine: 1. Jõelähtme Rahvamaja juurde 2. Neeme külasse 3. Kaberneeme külasse 4. Loo alevikku 5. Kostivere alevikku 6. Iru külasse 7. Haljava keskusesse X X X X* Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; SO Kaberneeme puhkekompleksi rajamine X X X X* Vallaeelarve; erainvestorid VVA Kardiraja II ehitusjärgu väljaehitamine Iru külas X X X Erainvestor Loo alevikus suletud prügila territooriumi kujundamine sportimise ja vaba aja veetmise kohaks X X X X* Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; AEO Jägala-Jõesuu puhke- ja spordikompleksi rajamine Manniva külla X X X Erainvestor – Estonian Golf & Country Glub (EGCC) EGCC ETTEVÕTLUS, TURISM Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Valla eri piirkondade detail- ja teemaplaneeringute, tsoneerimiskavade koostamine, kujundamaks ning valmistamaks ette uusi piirkondi ettevõtlusele 1. Rebala kaitseala keskuse ja vallamaa kahe maaüksuse DP 2. Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri DP 3. Jõelähtme küla «Rahvamaja» elamuala DP 4. Ihasalu küla teedevõrgu ja infrastruktuuri DP 120 100 100 150 1 000 1 000 1 000* Vallaeelarve VVA; ABV Rebala Muinsuskaitseala teemaplaneeringu koostamine 60 40 Harju Maavalitsus Rebala Muinsuskaitseala Keskus (MKK) Rebala Muinsuskaitseala Keskuse olemasoleva hoone renoveerimine 421 Vallaeelarve 20% Hasartmängumaks 80% VVA; Rebala MKK Rebala Muinsuskaitseala Keskuse uue hoonestuse (muuseum, konverentsikeskus, workshopikojad) projekteerimine 250 Vallaeelarve 100 000 Kultuurkapital 150 000 VVA; Rebala MKK Rebala Muinsuskaitseala Keskuse uue hoonestuse ehitamine 3 150 17 850 Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; Rebala MKK Rebala Muinsuskaitseala Keskuse olemasolevale hoonele veevarustuse, kanalisatsiooni rajamine 2 147 Vallaeelarve 10%; KIK 90% VVA; Rebala MKK Planeeritava huviraja rajamise eeltööd – Ülgase paekalda uuringud 231,5 Vallaeelarve 10%; KIK 80%; muud fin. al. 10% VVA; Rebala MKK Ülgase huviraja rajamine 100 100 100* Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; Rebala MKK Kaberneeme sadama rekonstrueerimine X X X X* Erainvestor Neeme sadama väljaarendamine X X X X* Vallaeelarve, erainvestor VVA Koljunuki sadama väljaarendamine X X X X* Vallaeelarve, erakapital VVA Jõelähtme kiriku ja kirikaia korrastamine X X X X* Vallaeelarve VVA Saha kabeli korrastamine 1 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; Rebala MKK Vallamaja kui endise postimaja remont – restaureerimise projektdokumentatsiooni koostamine 280 Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; AEO Vallamaja kui endise postimaja muutmine turismialaseks vaatamisväärsuseks 1 000 3 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; AEO INFRASTRUKTUUR, ELAMUMAJANDUS Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Kohalikel teedel teekatete renoveerimine, hoolduse korraldamine vastavalt teehoiukavale 1 800 1 800 2 000 2 500* Vallaeelarve ABV Kergliiklusega teede projekteerimine, ehitus 200 300 300 500* Vallaeelarve ABV Tänavavalgustuse rajamine valla asumites 200 200 200 300* Vallaeelarve; ERDF Meede 24 KO Osalemine ISPA Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitse projekti ettevalmistamises ja juhtimises 381 309 X X* Vallaeelarve KO Iru küla infrastruktuuri arendamise projekti koostamisel vajalike eeluuringute teostamine ja eskiislahenduste koostamine 1 250 Vallaeelarve 25%; PPF 75% VVA; ABV Iru küla infrastruktuuri arendamise terviklahenduse projekti ja tööjooniste koostamine, riigihanke korraldamine 1 800 Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; ABV Iru küla infrastruktuuri uuendamise ja laiendamise ehituslike tööde teostamine 25 000 25 000* Vallaeelarve; EL struktuurfondid ABV, KO, AEO Loo aleviku joogivee töötlemine (puhastamine), seadmed neljale olemasolevale pumplale 1 000 1 000 Vallaeelarve 50%; OÜ Loo Vesi 50% KO Loo aleviku ÜVK rekonstrueerimise projekti koostamine 1 500 Vallaeelarve; OÜ Loo Vesi; EL struktuurfondid KO Loo aleviku ÜVK rekonstrueerimise ehitustööd 52 000 Vallaeelarve; OÜ Loo Vesi; EL struktuurfondid KO Kostivere aleviku joogivee töötlemine (puhastamine) 500 500 Vallaeelarve 50%; OÜ Kostivere Elamuhooldus 50% KO Kostivere aleviku uue puurkaevu rajamine 600 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Kostivere aleviku uue heitveepuhasti rekonstrueerimine 2 200 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Kostivere aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine 4 730 Vallaeelarve 11%; KIK 89% KO Kostivere mõisa ja ühepereelamute piirkonna heitveerajatiste ehitus 2 000 2 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Haljava küla ÜVK renoveerimine 300 Vallaeelarve 20%; OÜ, KÜ Haljava 80% KO Aruaru küla joogivee töötlemine 100 Vallaeelarve 50%; OÜ Kostivere Elamuhooldus 50% KO Neeme küla ÜVK rekonstrueerimine 4 746 Vallaeelarve 20%; KIK 80% KO Neeme küla tuletõrje veevõturajatiste väljaehitamine 300 Vallaeelarve; OÜ Loo Vesi KO Kaberneeme küla uue puurkaevu rajamine 60 60 Vallaeelarve KO Kaberneeme küla ÜVK projekteerimine X Vallaeelarve KO Kaberneeme küla ÜVK I etapi ehitustööd 1 600 Vallaeelarve 50%; OÜ Loo Vesi 50% KO Kaberneeme küla ÜVK II etapi projekteerimine 500 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Kaberneeme küla ÜVK II etapi ehitustööde teostamine 18 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Jägala-Joa küla ÜVK projekteerimine 80 Vallaeelarve KO Jägala-Joa küla ÜVK ehitustööde teostamine 1 000 1 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Uusküla heitvee kanaliseerimise projekti koostamine X Vallaeelarve KO Uusküla heitvee kanaliseerimise rajatiste ehitamine 15 300 10 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Joogivee töötlemise seadmete paigaldamine Saviranna piirkonna kolmele olemasolevale puurkaevule 200 Vallaeelarve; aiandusühistute vahendid KO Saviranna piirkonna ÜVK projekti koostamine 300 Vallaeelarve KO Saviranna piirkonna ÜVK ehitustööde teostamine 8 000 8 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Jõelähtme küla ÜVK projekti koostamine 250 Vallaeelarve KO Jõelähtme küla ÜVK ehitustööde teostamine 3 000 2 000 Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Joogivee töötlemise seadmete paigaldamine Ülgase küla olemasolevale puurkaevule 100 OÜ Loo Vesi KO Rebala küla tuletõrje veevõtukoha ehitus 150 Vallaeelarve KO Joogivee töötlemise seadmete paigaldamine Ilumäe piirkonna olemasolevale puurkaevule 150 OÜ Loo Vesi KO Joogivee töötlemise seadmete paigaldamine Maardu küla olemasolevale puurkaevule 150 OÜ Loo Vesi KO Nehatu külla uue puurkaevu rajamine 400 OÜ Loo Vesi KO Loo aleviku sademevee kanalisatsiooni projekteerimine 100 Vallaeelarve OÜ Loo Vesi KO; ABV Loo aleviku sademevee kanalisatsiooni ehitamine X X X* Vallaeelarve KO; ABV Purgimiskoha väljaehitamine Loo alevikku 250 Vallaeelarve KO Tuletõrje veevõtukohtade rajamine: Haapse külasse Ihasalu külasse Kaberneeme külasse Maardu külasse X X X X Vallaeelarve KO Jõelähtme valla põhjaveevarude ümberhindamine 140 Vallaeelarve 10%; KIK 90% KO Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimine vallamaja lähiümbruses X X Erainvestor; vallaeelarve Erainvestor KESKKONNAKAITSE, LOODUSHOID Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Jõelähtme valla jäätmekava koostamine ja jäätmehoolduseeskirja muutunud seadusandlusega kooskõlla viimine 10 Vallaeelarve KO Andmebaasi koostamine olmejäätmete kogumise korraldamiseks ning olmejäätmete koguse ja koostise uuringuks 10 Vallaeelarve KO Jääkreostuse likvideerimine valla haldusterritooriumil: Kallavere ja Ülgase küla Jägala küla 1 500 300 Vallaeelarve 10%; KIK 90% KO Ohtlike jäätmete kogumisaktsioon (kord aastas) 20 20 20 Valla eelarve KO Sorteeritud jäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine 20 75 75 75* Vallaeelarve KO Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine ja haldamine X X X X* Vallaeelarve KO Rohejäätmete kompostimisväljaku rajamine X X Vallaeelarve KO Puhkekohtade – randade jäätmekäitluse ja heakorra tagamise korraldamine X X X X* Vallaeelarve KO Parkide hooldamine 200 200 200 200* Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Kalmistute korrastamine, laiendamine 50 100 100 100* Vallaeelarve; EL struktuurfondid VVA; KO Maastikuhooldustööde korraldamine 100 300 300 300* Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Jõgede puhastamine (vältimaks täielikku kinnikasvamist) X X X X* Vallaeelarve; KIK; KKM; EL struktuurfondid KO Endiste fosforiidikaevanduste alade keskkonnaohtlikkuse analüüsi teostamine X X X* Vallaeelarve; EL struktuurfondid KO Keskkonnaalase mittetulundusühingu loomise ja tegevuse toetamine 10 10 10 10* Vallaeelarve; KIK; KKM; EL struktuurfondid KO Elanikkonna pidev jäätmealane teavitamine, koolitamine (jäätmeteemaline voldik, kampaaniad jne) X X X X* Vallaeelarve; KIK; KKM, EL struktuurfondid KO Üldsuse keskkonnateadlikkuse tõstmine (eri üritused, teavitusmaterjalide levitamine jne) X X X X* Vallaeelarve; KIK; KKM; EL struktuurfondid KO KORRAKAITSE Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Kogu Jõelähtme valla territooriumi katmine naabrivalve sektoritega X X X X Vallaeelarve VVA; korrakaitse- ametnik Päästeteenistuse olmetingimuste ja varustuse parendamine X X X X Vallaeelarve VVA ÜHISTRANSPORT Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja Ühistranspordialase uuringu teostamine, selgitamaks välja haldusterritooriumi eri piirkondades elavate elanike liikumisvajadusi 30 Vallaeelarve VVA Ühistranspordi arengukava koostamine 50 Vallaeelarve 20%; ERDF Meede 25 80% VVA Ühistranspordialase infrastruktuuri objektide ehitamine, remont, korrashoid, kasutamine 20 20 20 20+ Vallaeelarve VVA LAENUD Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007+ Rahastamisallikas Vastutaja EBRD laenu tagasimakse 1 453 1 450 1 450 1 430* Vallaeelarve VVA EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi laenu tagasimakse 33 32 Vallaeelarve VVA Jõelähtme valla profiil Jõelähtme vald Praegune Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Praeguse Jõelähtme valla sünniaastaks võib lugeda aastat 1891, mil kuus väikest mõisavalda – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo – ühinesid Jõelähtme vallaks. Volikogu esimene koosolek toimus 19. jaanuaril 1891. a. Sellest ajast peale on Jõelähtme vald eksisteerinud, elades üle mitmeid piiride muudatusi. Jõelähtme valla viimane koosolek toimus 23. augustil 1950. a ning lõpetanud oma tegevuse, tuli asemele külanõukogu. 42 aastat külanõukoguna funktsioneerinud valla omavalitsuslikud õigused taastati 16. jaanuaril 1992. a. Asend Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Valla pindala on 210,8 km 2. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Läänemere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunast 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunast ja läänest 8 km ulatuses Rae vallaga; läänest 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb Jägala jõega 3 km enne Ihasalu lahte suubumist. Rae valla ja Tallinna linna piiril voolab Pirita jõgi. Jõelähtme valla põhjapiiriks on ca 42 km pikkune rannajoon koos 9 väikesaarega. Valda läbib Tallinn–Narva maantee. Jõelähtme valla haldusterritooriumilt saab alguse Piibe maantee ehk Vana–Tartu maantee. Rahvastik Seisuga 28.03.2003. a elab vallas 5271 inimest. Vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Suurimad asulad vallas on Loo 2129 inimesega ja Kostivere alevik 814 elanikuga. Elanike arv külades on toodud tabelis 1. Vallarahva arv seisuga 01.01.2000 oli 5074, mis tähendab, et kolme aastaga on elanike arv tõusnud 197 inimese võrra. Tabel 1. Rahvaarv külade kaupa Küla/alevik 28. märts 2003 Aruaru 105 Haapse 17 Haljava 146 Ihasalu 26 Iru 219 Jõelähtme 103 Jõesuu 49 Jägala 226 Jägala-Joa 36 Kaberneeme 89 Kallavere 114 Koila 9 Koipsi 0 Koogi 87 Kostiranna 19 Kostivere 814 Kullamäe 3 Liivamäe 50 Loo küla 20 Loo alevik 2129 Maardu 113 Manniva 35 Neeme 162 Nehatu 25 Parasmäe 44 Rammu 0 Rebala 80 Rohusi 0 Ruu 79 Saha 102 Sambu 19 Uusküla 119 Vandjala 51 Võerdla 10 Ülgase 91 Jõelähtme vald 5271 Looduskeskkond Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkam Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 m 2, pikkus 97 km. Jõel asub enne merre suubumist üks Eesti ilusamaid jugasid – Jägala juga. Joa kõrgus on 8 meetrit, laius veerikastel aegadel 60–70 meetrit. Pirita jõgi (pikkus 105 km) on Jõelähtme valla läänepiiriks, mis algab Kesk-Kõrvemaalt Saarnakõrve küla lähedalt Pususoost ja suubub Pirital Tallinna lahte. Jõelähtme jõgi (pikkus 46 km, valgala 321 m2 ) kaob Kostiveres maa alla, voolab salajõena 2,5 kilomeetrit ja tõuseb maapinnale Jõelähtme rahvamaja lähedal. Iseloomulikud on languslehtrid ja -orud, avalõhed, pisikesed koopad ning suviti kuiv jõesäng. Kaberla oja on valla suurim oja, mis saab alguse Kuusalu valla territooriumilt ja suubub merre Kaberneeme külas. Vallas asuvad Linnamäe paisjärv ja Kia rabajärv . Kolga lahe maastikukaitseala on loodud Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitseks. Kaitstakse omapärast taimekooslust, linnustiku ja hallhüljeste kolooniate säilimist. Kolga lahe maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest saartest 9 asuvad Jõelähtme vallas: – Rammu (96,6 ha) – Koipsi (33 ha) – Rohusi (10,1 ha) – Põhja-Malusi (4,3 ha) – Lõuna-Malusi (3,0 ha) – Vahekari (2,0 ha) – Allu (0,7 ha) – Umblu (0,5 ha) – Laiakari (0,2 ha) Kostivere maastikukaitseala (97 ha) on moodustatud unikaalse karstivälja kaitseks Jõelähtme jõe maa-aluse jõesängi (2,5 km) kohal ja ümbruses. Kaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse. Kostivere karstiala on omataoliste seas üks Eesti suurim. Osaliselt valla haldusterritooriumil asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (pindala Jõelähtme vallas 30,3 ha). Kaitseala kui terviku väärtus seisneb maastiku mitmekesisuses ning kättesaadavuses loodushuvilistele ja puhkajaile. Jõelähtme vallas on säilinud kultuurmaastik, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste mälestiste ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Nende kaitseks on moodustatud Rebala Muinsuskaitseala (74 km2). Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn–Narva maantee 23-ndal kilomeetril asub Harjumaa ainuke turismiinfopunkt. Looduskaitsealused üksikobjektid: – Ruu tammed (Ruu küla); – Ubari tammed (Haapse küla); – Ruu hobukastan (Ruu küla); – Tõnsau tammed (Haapse küla); – Ülgase paekallas (Ülgase, Kostiranna, Manniva küla); – Jägala juga (Koogi küla); – Malusi rändrahn (Põhja-Malusi saar); – Augu suurkivi (Haapse küla); – Ellandvahe kivi (Jõelähtme küla); – Kuke-Miku kivi (Koila küla); – Laulumäe kivi (Koila küla) ning kaitstavaid parke 2: – Maardu mõisa park (Maardu küla); – Kostivere mõisa park (Kostivere alevik). Väljaspool kaitsealasid kasvavad haruldased taimed: – mets-kuukress Ülgase külas; – aasnelk ja alpinurmikas Rebala külas; – laialehine neiuvaip ja vööthuulsõrmkäpp Kaberneeme külas; – aasnurmikas Ruu külas. Jõelähtme valla loodusele on omased tüüpilised alvarid ja jääajast pärit rändrahnud. Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas asub ja kulgeb edelast kirdesse liivamägi Kalevi-Liiva, mis on kaetud liigivaese männikuga. Maavarad Riikliku tähtsusega maavarad valla maa-alal on graniit, savi, turvas ja lubjakivi. Uuritud graniidimaardla asub valla lääne- ja põhjaosas ning on suurim (60 km2). Graniidimaardla sügavuseks on 160–200 m. Uuritud on A, B ja C horisondid, bilansiliste varudega üle 2 miljoni tonni. Graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-alusel kaevandamisel, kasutades kõrgtasemelist tehnoloogiat. Savi on Jõelähtme valla territooriumil tähtsuselt teine maavara. Savimaardla asub valla põhjaosas Ihasalu lahe kaldal. Uuritud on Ülgase–Kaberneeme maardla 25 km2 maa-alal, mille varud on hinnatud 500 miljoni m3-ni. Kallavere maardla bilansiline suurus on 6608 tuhat m3. Fosforiidimaardla on valla üks suuremaid, asudes valla lääne- ja idapiiril. Fosforiidi kaevandamist enam ei toimu. Jääkvarusid on olemas 23,3 km2 maa-alal. Lubjakivimaardla asub valla lääneosas endises fosforiidikarjääri maa-alal ca 20 km2 suurusel pinnal. Bilansilised varud olid 58 317 tuhat tonni. Lubjakivi aastatoodang on umbes 500 tuhat tonni. Lubjakivi jääkvarud on hinnatud 46 508 tuhandele tonnile. Maakasutus Jõelähtme valla pindala on 21 076 ha ehk 210,8 km2, millega vald on riigis suuruselt kümne esimese valla hulgas. Põllumajandust saab viljeleda 8231 ha suurusel pinnal ehk 40,9% valla maa-aladest. Haritava maa osakaal on 26,3% ehk 5289,7 ha valla pindalast ja sellest kasutuses ligi 80%. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega. Mulla viljakus on üldjuhul hea. Metsamaad on 8523 ha, poole sellest moodustab riigimets – 4393 ha. Riigimetsa maid haldavad Anija (3945 ha) ja Viimsi (488 ha) metskonnad. Valla territooriumil asuvad metsad kujutavad endast olulist majanduslikku (kütus, puit) kui ka rekreatsiooniressurssi (puhkemajandus, jahindus jne). Looduslikku rohumaad on 3203 ha ulatuses. Sotsiaalne keskkond Kultuur, sport ja rahvakunst on pikaajaliste traditsioonidega. Valla eelarvest on jõudumööda toetatud vähekindlustatute toimetulekut, eraldades selleks rahalisi vahendeid. Olemasolevad koolid ja lasteaiad katavad elanike vajadused, mõnevõrra on probleeme kvalifitseeritud kaadri leidmisega. Positiivseks tuleb lugeda piirkonna madalat töötuse määra. Kõrgest tööalasest pendelliikumisest tulenevalt osutub paljude töölkäijate päevakava suuresti sõltuvaks ühistranspordi liikumise graafikust. Teisalt on mobiilne elulaad andnud paljudele võimaluse väärtustada märksa kõrgemalt oma tööjõu hinda ning saada enam mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Tööhõive Ligi 2/3 tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool Jõelähtme valda, enamasti Tallinnas. Kohapealseteks suurimateks tööandjateks on: AS Tallegg Loo alevikus – 850 töötajat Vald oma allasutustega – 204 töötajat Lindström OÜ Loo alevikus – 52 töötajat AS Aatmaa Loo alevikus – 30 töötajat Loo Kaubamaja AS Loo alevikus – 27 töötajat OÜ Melanell Loo alevikus – 25 töötajat Haridus Jõelähtme valla territooriumil töötab kolm kooli: Loo Keskkool, Kostivere Põhikool ja Neeme Algkool ning kolm lasteaeda: Loo Lastepäevakodu «Pääsupesa», Kostivere Lasteaed ja Neeme Lasteaed «Mudila». Lasteaiad ja koolid paiknevad valla territooriumil suhteliselt ebaühtlaselt. Väljakujunenud infrastruktuur näitab, et teatud osa vallaelanikest kasutavad Maardu ja Tallinna linna ning naabervaldade haridusasutusi. Meditsiin Arstiabi on kättesaadav Lool ja Kostiveres OÜ Loo Tervisekeskuse vahendusel. Tervisekeskuses töötab kolm perearsti, ämmaemand ja viis õendusala töötajat. Võimalik on saada ka tasulist füsioteraapiat. Lool ja Kostiveres töötab hambaarst. Valla ainuke apteek asub Lool. Sotsiaalhooldus Vallal oma hooldekodu puudub. Lähimad hoolekandeasutused on Valkla Hooldekodu (Kuusalu vald), Rae Hooldekodu (Rae vald), Rannapere pansionaat (Viimsi vald), Paunküla Hooldekodu (Kõue vald) ning Tallinna hooldekodud. Jõelähtme vald kasutab suures osas Paunküla Hooldekodu teenuseid. Kostiveres tegutseb üks Päevakeskus. Päevakeskuses töötavad laulu-, tantsu-, võimlemis-, kokandus- ning kunstiring. Kultuur Vallas töötab kolm kultuuriasutust. Loo Kultuurikeskuses tegutsevad viiuliklass, klassikaline kitarr, akordioniklass, solfeed�o, plokkflöödiklass, viiul ja üldklaver, orkester «Loopill», Maardu-Loo segakoor, kvartett «Heli-Neli», vokaalansambel, flamenko, Loo kammerkoor, beebikooli meisterdamine, vaba tegevus, muusikatuba, malering, naisrahvatantsurühm «Loolill» ning iga kuu viimasel laupäeval on piiblitunnid. Jõelähtme Rahvamaja, asutatud 1953. aastal ja kus töötab neli ringi: vokaalansambel «Ajastud», koolilaste näitering, Jõelähtme segakoor ja täiskasvanute näitetrupp. Neeme Rahvamaja, kus tegutseb naisansambel «Briis», laste lauluring, keeltering täiskasvanutele ja lastele, lastele etlemis- ja näitlemisring, sõnakunstiring, tantsuring naistele ja lastele. Nii suurtele kui väikestele on loodud klaasikunstiring. Jõelähtme vallas töötab viis raamatukogu: Lool, Kostiveres, Kaberneemes, Neemes ja Jõelähtmes. «Rahvaspordiklubi Loo» on Jõelähtme valla spordi- ja tervisekeskus. Spordisaal on 23x36 m suurune ja võimalused on korvpalli, käsipalli, saalijalgpalli, tennise ja kahel väljakul võrkpalli mängimiseks. Hoonekompleksis on ka kolmerajaline 25 m bassein, lastebassein ning saunad. Tegutseb kuus spordiringi: tütarlaste kergejõustikuring, poiste kergejõustikuring, poiste korvpall, ujumise algõpetus, vesiaeroobika ja poiste jalgpall. Spordirajatisest on kasutada veel ka Kostivere Põhikooli võimla. Seal töötab viis ringi: jalgpall, üldtreening, lauatennis, aeroobika naistele ja korvpall meestele. Võrkpalliplats on Jõelähtme Rahvamaja juures. Valla haldusterritooriumil asub Jõelähtme kirik. Jõelähtme vallal on oma munitsipaalmuuseum püsiekspositsiooniga. Muuseumi suurim fond on 1930-ndatest aastatest pärit fotokogu. Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Jõelähtme valla territooriumil asub Rebala muinsuskaitseala, kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud Jõelähtme vallast 34 arhitektuurimälestist, 22 kunstimälestist, 7 ajaloomälestist ja 346 arheoloogiamälestist. Jõelähtme vallas on olnud kümme mõisa: Lagedi, Saha, Maardu, Kostivere, Haljava, Jägala, Ruu, Jõelähtme, Jõelähtme kirikumõis, Ülgase. Narva maantee ääres Jõelähtme külas asub Rebala Muinsuskaitseala keskus ja muuseum, kus saab tutvuda Jõelähtme kivikirstkalmete (rajatud 8–7 saj eKr) avastamisloo ja Jõelähtme piirkonna ajalooga. Ainulaadne Jõelähtme kivisild pärineb 1898. aastast. Valla territooriumil asub üks kirik – Jõelähtme kirik ja Saha kabel. Jõelähtme mälestussammas on püstitatud 1939. a. Jõelähtme kihelkonnast pärit Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud võitlejate auks. Kalevi-Liiva mälestusmärk tähistab ligi 6000 terroriohvri hukkamiskohta Saksa okupatsioonivõimude poolt aastail 1942–1944. Lagedi mõisa pargis asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Jõelähtme kõrts-postijaam on rajatud tõenäoliselt juba 17. sajandil 1712. a. Praegune hoone on ehitatud 19 saj, mis 1920-ndatel muudeti vallamajaks ja on seda tänapäevani. Suurimad militaarobjektid Jõelähtme vallas olid Tallinna Kõrgem Poliitiline Ehitussõjakool Jägalas, miilitsapolgu linnak Koogi külas ja 92 ha suurune lasketiir, mis asus Jägala-Joa külas. Piirivalveüksused paiknesid piki randa Uuskülas, Neemel ja Ihasalus. Ihasalu poolsaarel oli 20 ha suurusel alal ka raketibaas – hetkel jäänuk tolleaegsetest ehitistest. Jägala Linnamägi on olnud Eesti suurima õuepindalaga linnus – 2,8 ha ning rajatud 7.–8- saj. Linnus sai tugevasti kannatada kõrvalasuva Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal. Maardu mõisa pargi taha jääb kunagise ohvrihiie asupaik, mille lääneserval paikneb suur hiiekivi. Jägala tee äärde jääb Pärnamäe hiiepaik. Säilinud on 1922–1939. aastatel rajatud Ülgase fosforiidikaevanduse maa-alused kaevanduskäigud. Korrakaitse ja päästeteenistus Naabrivalve projekt on tänaseks käivitunud ja moodustatud on kolm naabrivalve sektorit (Neemes, Kallaveres ja Kaberneemes). Planeeritud on moodustada naabrivalve sektorid kõigis valla külades, veebruarist töötab vallas korrakaitse patrull, milles osalevad konstaablid ja abipolitseinikud. Vallas on korrakaitse spetsialisti ametikoht, kes tegeleb põhiliselt kõigi korrakaitset puudutavate küsimustega. Põhiasukohaks on Loo Korrakaitsepunkt. Teed Valda läbib Tallinn –Narva põhimaantee, alguse saab Piibe maantee (nimetatud «Suveteeks»). Valla teede kogupikkus on 276,25 km, sealhulgas kohalike maanteede pikkus 114,06 km, erateede pikkus 100,91 km, tänavate pikkus 18,47 km ja metsateede pikkus 42,81 km. Vallas on 7 silda ja 115 tee torutuupi. Vald hooldab 114,06 km teid, millest 19,10 km on mustkattega teed, 91,84 km kruusateed ja 3,12 km pinnaseteed. Valda läbib Lagedi–Maardu–Muuga raudtee. Valla territooriumil on Maardu ja Muuga raudteejaam. Muuga sadama arenev osa asub Jõelähtme vallas. Eesti merekaardil on käsitletud väikesadamatena Koljunuki, Piganeeme, Neeme ja Kaberneeme sadamat. Lähim kauba- ja reisisadam on Muuga. Side Postkontorid asuvad Loo ja Kostivere alevikus, Jõelähtme, Jägala ja Neeme külas. Interneti püsiühendus on olemas Lool, Kostiveres, Jõelähtme vallamajas. Püsiühendust ei ole Kaberneeme, Ihasalu, Maardu, Haljava, Haapse, Kullamäe ja Jõesuu külas. Enamikul valla haldusterritooriumil on interneti püsiühendus võimalik vastava soovi olemasolul. Loo ja Kostivere alevikus ning veel osal valla haldusterritooriumil osutab elektrivarustuse teenust OÜ Loo Elekter. Enamuse osal valla haldusterritooriumil osutab elektrivarustuse teenust Eesti Energia AS. Elamumajandus Jõelähtme vallal munitsipaalelamufond puudub. Korrusmajad asuvad Loo ja Kostivere alevikus. Loo alevikus on kolm kahekorruselist 14 korteriga elamut ja üks neljakorruseline 48 korteriga elamu. Viiekorruselisi korterelamuid on 11. Ridaelamuid on Loo alevikus 7, eramaju 46. Korrusmajad kuulusid endisele Tallinna Linnuvabrikule. Elamufondi kohustatud erastamise subjektiks oli Tallina Linnuvabriku õigusjärglane – Loo Laenu- ja Hoiuühistu. Käesolevaks ajaks on see elamufond täies mahus erastatud. Elamumajandusega seotud teenuseid osutavad OÜ Loo Elamuhooldus ja Kostivere Elamuhoolduse OÜ. Kostivere alevikus on kaks viiekorruselist, viis kolmekorruselist ja neli kahekorruselist maja. Rida- ja korrusmajad asuvad veel Haljava, Aruaru, Jägala, Ülgase, Maardu ja Neeme külas. Kommunaalteenused Elamute hoolduse ja remondiga seotud teenuseid (Lool ja Kostiveres) osutavad seni korrusmajade korteriomanikele ja ühistutele Loo ning Kostivere Elamuhoolduse Osaühingud. Küte Jõelähtme vallas on tsentraalkatlamajad olemas Loo ja Kostivere alevikus. Sooja tootmise müügiga tegeleb Loo alevikus OÜ Loo Soojus, Kostiveres OÜ Kostivere Elamuhooldus. Tsentraalkatlamajad töötavad gaasikütusel. Korrusmajade osas kaugküttele alternatiive praktiliselt pole. Samal ajal kaugkütte arenguks perspektiivi ka ei ole. Vesi ja kanalisatsioon Teenuseid osutab elanikkonnale ja ettevõtetele Loo alevikus ja selle lähipiirkonnas, Iru külas ja Neeme külas OÜ Loo Vesi. Kostivere alevikus ja selle lähipiirkonnas OÜ Kostivere Elamuhooldus. Jõelähtme Vallavolikogu on kinnitanud Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2002–2013. Volikogu on kinnitatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad veeettevõtja piirkonnad Jõelähtme valla territooriumil. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on käesoleval ajal olemas Loo alevikus, Kostivere alevikus, Neeme külas ja osaliselt (ainult veevarustus) Iru külas. Jõelähtme valla territooriumile on Tallinna linn ISPA kaasfinantserimisel rajanud Tallinna uue prügila nõrgvee magistraaltorustiku. Sellesse torustikku juhitakse ka Loo aleviku ja Iru küla heitvesi. Jõelähtme vallal on Jõelähtme volikogu määrustega kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitmise eeskiri ja liitumistasu võtmise kord, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Jäätmete hooldus Jõelähtme valla munitsipaalomandis oleva Loo olmejäätmete prügila on suletud ning prügila sulgemistööd lõpetatud. Territooriumi kavandatakse ümber kujundada spordi- ja vaba aja veetmise (nt talvel kelgutamine ja suusatamine) alaks. 3. juunil 2003. a alustati prügi ladustamist Jõelähtme valla territooriumile rajatud Tallinna uude prügilasse. Prügila pindala on 66,7 ha. Olmejäätmete korraldatud veoga on Jõelähtme vallas haaratud Loo ja Kostivere alevik ning rannakülad. Olmejäätmete korraldatud veoga on vaja kaasata ka ülejäänud külad ning aiandus- ja suvilaühistute krundid, sest viimaseid hakkavad inimesed üha enam aastaringselt kasutama. Suvila- ja aiandusühistutes on prügivedu lõplikult lahendamata – sealt ka suur oht metsade ja teede äärsete reostamiseks. Sorteeritud jäätmeid on võimalik ära anda Maardu, Haljava, Kaberneeme, Neeme, Jõelähtme ja Ülgase külas ning Kostivere ja Loo alevikus. Ettevõtlus Seisuga 1. aprill 2003. a on vallas registreeritud 190 ettevõtet, neist 70 kaubandusettevõtet, 17 põllumajanduslikku ettevõtet ja 13 toitlustamis-, majutamisettevõtet. Seega on põhilisteks tegevusaladeks teenindus ja kaubandus, veel leidub finantsvahenduse, transpordi ja mootorsõidukite hooldusega seotud ettevõtteid. Jõelähtme vallas on kokku üheksa kauplust, kaks restorani, kolm baari, üks söökla, üks kõrts. Valla haldusterritooriumil asub neli bensiinitanklat (Alcorde OÜ – Loo alevikus, Lukoil Tanklad AS, Favora Kernu AS ja Rodoniit OÜ – Peterburi mnt ääres). Lisaks tegutseb vallas veel ka 48 mittetulundusühingut. Jõelätme valla rahvastiku prognoos Jõelähtme valla rahvastiku prognoosi seletuskiri Prognoos on koostatud aastateks 2000–2025. Prognoosi lähtealuseks on 2000. aasta Eesti rahvaloendusel fikseeritud rahvastiku soo-vanuskoostis. Prognoosi koostamisel on arvestatud Eestis ja Jõelähtme vallas toimunud ja toimuvate rahvastikuprotsessidega, nähes neid ka tunnustatud teooriate ja arenenud riikide praktika abil. Metoodika Tegemist on maailmas enimlevinud kohort-komponent tüüpi prognoosiga, mis baseerub ÜRO neljal projektsioonitüübil: Konstante ehk baasstsenaarium – tavapäraselt eeldatakse, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis tähendab, et selle koostamisel rände võimalikku mõju ei arvestata. Samuti lähtutakse eeldusest, et tulevikus jätkub praegune sündimus- ja suremuskäitumine, seega on kõik nimetatud näitajad hoitud kogu prognoosiperioodi vältel muutumatuna. Optimistlik stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt tõuseks sündimus praeguselt aastaks 2010 ühtlaselt tagasi rahvastikutaasteks vajalikule tasemele ehk ühe naise kohta sünniks keskmiselt 2,1 last. Suremuseelduseks on eluea jätkuv ning meeste ja naiste lõikes diferentseeritud kasv. Rändesaldo on positiivne. Pessimistlik stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt langeks sündimus aastaks 2010 keskmisele tasemele üks laps ühe naise kohta ja püsib sellel tasemel kuni aastani 2025. Suremuseelduseks on keskmise eluea stabiliseerumine praegusel madalal tasemel. Rändesaldo on negatiivne. Mõõdukas ehk tõenäoseim stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt kasvaks sündimus võrreldes 2000. aasta tasemega mõnevõrra, kuid ei jõuaks siiski rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Suremuseelduseks on keskmise eluea kasv, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui optimistliku prognoosivariandi korral. Rändesaldo on positiivne, kuid mõnevõrra madalam kui optimistlikus variandis. Väljund Iga projektsiooni kohta on koostatud koondtabel olulisemate näitajatega. Punasega on tabelites välja toodud sisendandmed. Graafikud annavad visuaalse võrdleva ülevaate võimalikest rahvastiku arengustsenaariumitest vanusgruppide lõikes, samuti ka sündide ja surmade dünaamika. Välja on toodud rahvastiku vanusstruktuuri arvuline jaotus kõigi prognoosivariantide korral iga aasta kohta aastateks 2000–2025. Sõnaseletused Summaarne sündimuskordaja – kui palju sünnib keskeltläbi lapsi fertiilses eas (15–49) naise kohta Taaste brutokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga (%) Taaste netokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga (%), kuid arvestab ka suremust, st kõik viljakusealised naised ei ela 49 eluaastani Sündimuse üldkordaja – sündide arv 1000 inimese kohta Suremuse üldkordaja – surmade arv 1000 inimese kohta 15–49-aastaste naiste (%) – kui suure hulga moodustavad fertiilses eas naised naiste koguarvust Sugude suhe – mitu meest on 100 naise kohta Ülalpeetavate määr – ülalpeetavate (rahvastik vanuses 0–14 ja 65+) suhe tööealistesse (rahvastik vanuses 15–94).