Riigilõivuseadus

Käesoleva seadusega määratakse riigilõivuga maksustatavad toimingud, kehtestatakse riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused, riigilõivumäärad ning kontroll riigilõivu võtmise üle.

Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.

(1) Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise.

(2) Riigilõivuga maksustatakse

1) kohtuasjade toimingud;

2) äriregistri toimingud;

3) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud;

3¹) usuliste ühenduste registri toimingud;

4) kommertspandiregistri toimingud;

5) kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingud;

6) abieluvararegistri toimingud;

7) pärimisregistri toimingud;

8) liiklusregistri toimingud;

8¹) karistusregistri toimingud;

8²)

[Punkti 83 sõnastus kuni 31.12.2004]

8³) riikliku ehitisregistri andmed;

[Punkti 83 sõnastus alates 01.01.2005]

8³) riikliku ehitisregistri toimingud;

8⁴) keskkonnaregistri toimingud;

8⁵) majandustegevuse registri toimingud;

9) perekonnaseisuasutuse toimingud;

10) krediidiasutuste, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate, väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud;

11) hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud;

12) toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

12¹) söödaseaduse alusel teostatavad toimingud;

13) ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud;

13¹)

13²) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud;

14) sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

15) tolliseadustiku alusel teostatavad toimingud;

15¹) dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud;

16) relvaseaduse alusel teostatavad toimingud;

16¹) lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud;

16²) strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud;

17) maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud;

18) Lennuameti toimingud;

19) Veeteede Ameti toimingud;

20) Patendiameti toimingud;

20¹) Konkurentsiameti toimingud;

21) konsulaarteenused;

22) isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud;

23) välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud;

24) riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine;

25) valla- või linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud;

25¹) arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud;

26) elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud;

26¹) raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud;

26²) Sideameti toimingud;

26³) digitaalallkirja seaduse alusel teostatavad toimingud;

26⁴) maagaasiseaduse alusel teostatavad toimingud;

26⁵) kaugkütteseaduse alusel teostatavad toimingud;

27) mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud;

27¹) väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud;

27²) taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

28) muud käesoleva seadusega ettenähtud toimingud.

Riigilõivu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu.

Riigilõivu võtja käesoleva seaduse tähenduses on valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, kohus, valla- või linnasekretär, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu.

Aukonsuli poolt tehtavatelt käesolevas seaduses sätestatud toimingutelt riigilõivu ei võeta. Aukonsuli poolt tehtavate käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemise eest võib aukonsul võtta tasu käesolevas seaduses sätestatud riigilõivumäära piires ja välisministri määratud ulatuses. Aukonsuli poolt võetavatest tasudest moodustuvad rahalised vahendid aukonsulaadi halduskulude katteks.

(1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse.

(2) Riigilõiv valla- või linnasekretäri tõestamistoimingu eest laekub valla või linna eelarvesse.

(3)

(4) Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, välja arvatud raudteeseaduse § 3 punktis 20 nimetatud raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehituslubade, kasutuslubade ja nende kohta riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.

(5) Valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest ühistranspordiloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja bussiveoks liiniloa väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

(6) Majandustegevuse registriga seotud toimingu eest võetav riigilõiv laekub riigieelarvesse, kui toimingu sooritab valitsusasutus. Riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, kui toimingu sooritab valla- või linnavalitsus.

(1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

[Lõige 11 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga]

(1¹) Käesoleva seaduse §-s 881 nimetatud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõivu tollieeskirjas sätestatud korras. Sellisel juhul on Maksu- ja Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.

(1²) Käesoleva seaduse § 1881 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

(1³) Käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

(1⁴) Käesoleva seaduse § 1882 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotlemist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

(2) Riigilõiv tasutakse Eesti kroonides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud juhul. Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas.

(3) Kohtus menetletavates asjades, kus hageja on riigilõivust vabastatud, tasub hagi rahuldamisel kogu riigilõivu kostja vastavalt rahuldatud hagisummale.

(4) Riigilõivu tasumise korral näidatakse riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti. Samuti märgitakse riigilõivu tasumist tõendavasse dokumenti isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti.

(5) Riigilõivu tasumise korral krediidiasutuse kaudu märgitakse maksekorraldusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule viitenumber. Maksekorraldusse ei pea märkima toimingu nimetust, kui see on viitenumbri kaudu tuvastatav. Maksekorralduse kaudu peab olema tuvastatav konkreetne toiming, mille eest riigilõivu tasutakse, kui nii on ette nähtud õigusaktis.

(6) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui notaril või riigilõivu võtval asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Notar või riigilõivu võttev asutus on kohustatud riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollima avalduse esitamisel, enne toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, selgitades, et tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Maksu- ja Tolliamet avaldab oma veebilehel riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollivate asutuste ja notarite nimekirja.

(7) Riigilõivu tasumise kontrollimise ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

(8) Kuni Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkeni tasutakse käesoleva seaduse §-des 881 ja 100 nimetatud toimingute sooritamisel riigilõivu tollieeskirjades sätestatud korras. Sellisel juhul on Maksu- ja Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.

(1) Välisesinduses osutatud teenuse eest tasutakse riigilõivu esinduse asukohariigi valuutas.

(1¹) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister välisesinduse juhi ettepanekul lubada oma käskkirjaga erandkorras võtta välisesinduses osutatava teenuse eest riigilõivu eurodes Eesti Panga noteeritud Eesti krooni päevakursi järgi. Välisminister teavitab oma otsusest eelnevalt rahandusministrit.

(2) Eesti riigipiiril viisa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõiv Eesti kroonides või välisvaluutas vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4.

(1) Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määr välisvaluutas arvutatakse vastavalt teenuse osutamise kuu teisel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. Kuu esimesel tööpäeval osutatava teenuse eest tasutakse riigilõivu eelmisel kuul arvutatud määras.

(1¹) Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2)–(3)

(4) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Riigilõivu võtjate poolt täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud.

(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.

(2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtnud asutusele kirjalik avaldus ja riigilõivu tasumist tõendav originaaldokument. Avaldus peab vastama käesoleva seaduse § 12 lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetele.

(3) Originaaldokumenti ei pea esitama juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

(1) Riigilõivu võtnud asutus teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(2) Riigilõivu võtnud asutus väljastab taotlusega nõustumisel Maksu- ja Tolliametile tagasimakse teostamiseks tõendi. Riigilõivu tasumist tõendav dokument, kui see esitati, tagastatakse taotlejale.

(3) Maksu- ja Tolliamet tagastab riigilõivu 20 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi saamisest arvates.

(4) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

(5) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastab Maksu-- ja Tolliamet kohtumääruse alusel. Vastava kohtumääruse edastab Maksu- ja Tolliametile määruse teinud kohus.

[Lõige 6 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga]

(6) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõivu tagastab Maksu- ja Tolliamet tolliseadustiku kohaselt.

(1) Kui riigilõiv on tasutud välisesinduses, on riigilõivu tasunud isikul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, esitades käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(2) Välisesindus teeb otsuse riigilõivu tagastamise taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul.

(3) Riigilõivu tagastamise taotlusega nõustumisel tagastab välisesindus riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul välisesindusele tõendi ja avalduse esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. Taotlusega mittenõustumisel tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Riigilõivu võtnud asutus ei vaata riigilõivu tagastamise taotlust läbi, kui

1) riigilõivu tagastamise taotluse kohta on riigilõivu võtnud asutuse otsus;

2) riigilõivu tagastamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus või -määrus;

3) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument juhul, kui see on nõutav.

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui

1) riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas;

2)

3) esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata;

4) keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest;

5) asja menetlus lõpetatakse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse;

6) riigilõivu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest;

7) kohtu otsus tühistatakse ettenähtud korras;

8) riigilõivu tasunud isik loobub toimingust või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist;

9)

10) abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;

11) abielulahutuse hagist loobutakse menetluse käigus;

12)

13) ehitise omanikule väljastatud riikliku hooneregistri õiendi kasutamine tõendusmaterjalina vallasasjast ehitisega tehtava tehingu korral ei ole võimalik põhjusel, et ehitis on kinnisasja osa;

14) kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu;

15) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

(2) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

(3) Käesoleva seaduse §-des 40-42, 44 ja 47 nimetatud toimingute eest tasutud riigilõivu ei tagastata juhul, kui toimingu tegemiseks esitatud avaldus võetakse enne toimingu tegemist tagasi või jäetakse kandeotsuse alusel rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.

[Lõike 4 sõnastus kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga]

(4) Käesoleva seaduse § 881 ja § 100 punktide 1 ja 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.

[Lõike 2 sõnastus alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga]

(4) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.

(1) Riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja või kaebuse esitaja

1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses;

2) elatise nõudmise hagis;

3) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagis;

4) kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis;

5) riigimetsast saadava metsatulu sissenõudmise asjas;

6) riigireservi varadega seonduvas hagis;

7) keskkonnakaitseasutus keskkonna reostamisega, loodusvarade omavolilise või ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades, samuti looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest määratud trahvide ja rikkumise tagajärjel saadud tulu sissenõudmise asjades;

8) loodusvara kasutamisloa väljaandnud asutus loodusvara kasutusõiguse eest võlasummade sissenõudmise asjades;

9) Konkurentsiamet hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades ning ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise asjades;

10) pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides;

11) Maksu- ja Tolliamet maksuvõla sissenõudmise asjades;

12) sotsiaalkindlustusasutus ja sotsiaalhoolekandeasutus kahjutekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides;

13) sotsiaalhoolekandeasutus ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides;

14) Politseiamet tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades;

15) Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste sissenõudmise asjades.

(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest.

(3) Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest

1) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes;

2) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes.

(4) Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel.

(5) Füüsilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest valimiskomisjonide otsuste peale esitatavates kaebustes.

(6) Pensioni või toetuse taotlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades.

(7) Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades.

(8) Maksuhaldurid on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades.

(9) Maareformiseadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete teostamisel on maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamise korral Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga seotud asjas.

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) §-de 45, 451 ja 46 alusel äriregistrisse või kommertspandiregistrisse kande tegemist.

(3) Riigilõivuga ei maksustata ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

(5) Riigilõivuga ei maksustata täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kandmist äriregistrisse.

(6) Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

(7) Riigilõivuga ei maksustata äriühingu jagunemise käigus omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

(8) Riigilõivuga ei maksustata kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide järjekohtade muutmist, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamisel järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine, mitte pandipidajate kokkulepe.

(9) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel tehtud kommertspandiregistri kandeid.

(10) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse märke tegemist ühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta.

(11) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte aadressi, äriühingu aadressi ega filiaali aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

(12) Riigilõivuga ei maksustata äriregistri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.

(13) Riigilõivuga ei maksustata Finantsinspektsiooni taotlusel krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramise kohta äriregistrisse tehtavat kannet.

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registrikaartide ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku §-de 45, 451 ja 46 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist.

(2¹) Riigilõivuga ei maksustata ametiühingute mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kandeid.

(3) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud mittetulundusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

(5) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

(6) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

(7) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava mittetulundusühingu või sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

(8) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse registrisse kantud aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

(9) Usuline ühendus, kes on enne 2002. aasta 1. juulit registreeritud Siseministeeriumis, on vabastatud riigilõivu tasumisest usulise ühenduse kandmisel usuliste ühenduste registrisse.

(10) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar, kohtutäitur ning vannutatud maamõõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu dokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Kinnistusraamatu toimingute puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud

1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks ja riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks või riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks;

2) valla- või linnavalitsus, kes esitab avalduse tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks;

3) isik või asutus, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse;

4) Muinsuskaitseamet avalduse esitamisel märke tegemiseks kinnistusraamatusse kinnismälestise ostueesõigusega koormamise kohta;

5) isik või asutus kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste, nende muutmise või lõpetamise kinnistusraamatusse kandmisel.

(3) Kinnistamisel on riigilõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud

1) alusetu või ebaõige kande parandamine;

2) kohtuotsuse või -määruse ja kohtutäituri avalduse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kanne omaniku kohta;

3) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse;

4) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne;

5) erastatava korteriomandi registriosa avamine ja avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamine;

6) äriühingu ärinimest ning mittetulundusühingu või sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele, kui vastav juriidiline isik oli eelnevalt kantud kinnistusraamatusse täiendiga «asutamisel»;

7) kinnistusraamatusse kantud juriidilise isiku registrikoodi muutmine, kui selline muutmine on tingitud isiku ümberregistreerimisest;

8) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;

9) kinnisomandist loobumine ja laeva või ehitatava laeva omandist loobumine;

10) omandi ülemineku kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse, kui kinnisasi, laev või ehitatav laev läheb sundvõõrandamise teel riigile;

11) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;

12) laeva või ehitatava laeva kustutamine laevakinnistusraamatust;

13) laevakinnistusraamatusse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele;

14) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234) §-s 152 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks kinnistusraamatusse reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kandmise avalduse esitamine ja vastava õiguse kinnistamine, kui see toimub enne 2004. aasta 30. detsembrit;

15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 151 sätestatud kinnisasja omaniku kasuks ostuõiguse kinnistusraamatusse kandmine ja vastava õiguse kinnistamine;

16) uurija määruse alusel kinnisasja arestimise korral keelumärke kinnistusraamatusse kandmine;

[Punkt 17 jõustub alates 01.01.2005]

17) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimine hüpoteegiks, kui pandisumma ei muutu või väheneb.

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registridokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata alusetu või ebaõige kande parandamist registris.

Kohus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel.

(1) Kohus, prokuratuur, uurija, kohtutäitur ja Maksu- ja Tolliamet on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike hooneregistri toimingute eest.

(2) Notar on riigilõivu tasumisest vabastatud tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike käesoleva seaduse § 689 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hooneregistri toimingute eest.

Riigiasutus ja kohalik omavalitsus on nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kohus, valitsusasutus ning valla- ja linnavalitsus on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike majandustegevuse registri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamisel.

(1) Füüsilised isikud ei tasu riigilõivu

1) sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nimetatud aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest;

2) tunnistuste väljastamise eest sünniakti muutmisel seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega;

3) perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigade parandamise eest;

4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamise eest.

(2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud riigilõivu tasumisest vabastatud.

(1) Käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud riigilõivu ei tasuta Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete ja avalike pakkumiste registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel.

(2) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 2 sätestatud riigilõivu kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatuste registreerimise eest ei tasuta juhul, kui need on tingitud muudatustest õigusaktides.

Riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavad haridus-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused on vabastatud riigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute eest.

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse kinnitamise eest.

Juurdleja, uurija, kohus, prokurör ja notar ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest.

Viisataotluse läbivaatamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud

1) Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Kaitsejõudude juhataja kutsel Eestisse saabuvad isikud;

2) alla 18-aastased isikud;

3) isikud Vabariigi Valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelises lepingus ettenähtud juhtudel.

Teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud

1) kinnistusregistriosa avamisel seaduses ettenähtud teadaande avaldamine;

2) kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadaande avaldamine;

3) notari poolt pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807) § 118 lõike 1 alusel teadaande avaldamine;

4) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamine;

5) kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64) § 291 alusel täitekutse avaldamine.

(1) Riigilõivuga ei maksustata aadressiandmete muutmist registris, kui selline muutmine on tingitud kohanime muutmisest (välja arvatud talu nime muutmine), haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest.

(2) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku perekonnanime ega elukohaandmete muutmist, kui tema isikusamasus ei muutu.

(2¹) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku isikukoodi muutmist või täiendavat sissekandmist.

(3) Riigilõivuga ei maksustata surnud isiku andmete registrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud äriühingu ärinime muutmist, kui see on tingitud äriühingu ümberkujundamisest.

Välisriigi diplomaadi staatust omavad isikud ja välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides a kuni f nimetatud juhtudel.

(1) Eesti kaitsevägi on vabastatud riigilõivu tasumisest raadiosageduskanalite kasutamisel sagedusalades, mis on raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud.

(2) Üleriigilistena kehtestatud politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumise ja vältimatu psühholoogilise abi kohustuslike lühinumbrite kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

(3) Vee- ja õhusõidukite raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest vee- ja õhusõidukitele paigaldatud ainult inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadmete raadioloale kandmise eest.

(4) Sidepidamiseks mittekasutatavate raadiosaateseadmete keskkonnaseires kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

(5) Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu terminaliseadmete ja kosmosesidevõrkude maapealsete terminaliseadmete raadiosaateseadme paigaldamise ja kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel.

(1) Liikluskindlustuse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud isikud on endale kuuluva sõiduki registreerimistunnistusele kasutaja kandmisel või registreerimistunnistuselt kasutaja kustutamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

(2) Kutseõppeasutuste põllumajanduse kutsealal õppivad õpilased on vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 ning § 672 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute eest.

Kodakondsuse seaduse (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565) §-des 13 ja 14 nimetatud alla 15-aastased isikud on Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava sooviavalduse läbivaatamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Konsulaarseaduse § 40 alusel dokumendi edastamisel ametiasutuse taotlusel on ametiasutus vabastatud riigilõivu tasumisest.

Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on tema omandis oleva kinnisasja kohta käiva teabe osas vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud toimingute eest.

[Paragrahv 298 jõustub 01.05.2004]

Jäätmeloa muutmisel, kui muutmise aluseks on jäätmeloa omaja teatis jäätmeseaduse § 81 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud andmete muutmine või kui jäätmeloa muutmine on tingitud jäätmeloa omajast mitteolenevaist põhjustest, vabastatakse jäätmeloa omaja riigilõivu tasumisest.

(1) Riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollivad

1) valitsusasutused nende hallatavates asutustes;

2) Maksu- ja Tolliamet kõigis riigilõivu võtvates asutustes;

3) kohaliku omavalitsuse asutused nende hallatavates asutustes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud asutused on kohustatud kontrollima kõiki nende hallatavaid riigilõivu võtvaid asutusi vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Riigilõivu võtvad asutused on kohustatud esitama kontrollivale asutusele kõik riigilõivu võtmist puudutavad dokumendid.

Kontrolli teostanud asutus esitab riigilõivu ebaõige võtmise või riigieelarvesse laekumata jäämise korral Maksu- ja Tolliametile vastava ettekande.

(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

(2) Riigilõivu võtjal on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile ettepanek teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

(3) Ettekirjutuses peab sisalduma

1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;

2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

3) riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele;

4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

5) ettekirjutuse täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed.

(4) Ettekirjutus antakse riigilõivu maksjale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(5) Riigilõivu maksjal on õigus vaidlustada Maksu – ja Tolliameti ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus.

Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.

(1) Kui riigilõivu maksja ei ole tasunud riigilõivu Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörduda kohtutäituri poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) ettenähtud korras.

(2) Riigilõivu maksja varale võib pöörata sissenõuet kahe aasta jooksul, arvates päevast, mil riigilõiv oleks tulnud tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda.

Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigieelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus- või kriminaal- või distsiplinaarkorras.

(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

(2) Kohtuasja lahendamise käigus hagihinna suurenemisel tasutakse täiendav riigilõiv.

(3) Mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni.

(4) Abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(5) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 10 krooni.

(6) Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni.

(7) Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(8) Avalduse (kaebuse) esitamisel erimenetluse asjas tasutakse riigilõivu 60 krooni.

(9) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 91-12 ja 18 sätestatud juhul.

(9¹) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse.

(10) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni.

(11) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200 krooni.

(12) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni.

(13) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 150 krooni;

2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1600 krooni;

3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 80 krooni.

(14) Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule.

(15) Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

(16) Hagiavalduse esitamisel patendiõiguse, kasuliku mudeli õiguse või kaubamärgiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(17) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

(18) Kaebuse esitamisel riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale tasutakse riigilõivu

1) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise olemasolu korral 3% selles pakkumises määratud riigihanke eeldatavast maksumusest, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni;

2) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni.

Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

Kohtul on õigus määrusega vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, lähtudes isiku maksevõimest.

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(3) Osaühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% osakapitalist, kuid mitte alla 3000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.

(4) Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 4000 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrissekantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(4) Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(4¹) Osa- või aktsiakapitali kande tegemise eest äriregistrisse, millega osa- või aktsiakapitali üheaegselt nii vähendatakse kui suurendatakse, tasutakse riigilõivu 0,2% lõplikult taotletavast ning registrisse kantavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(5) Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(6) Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär.

(1) Osaühingu või aktsiaseltsi täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Täis- või usaldusühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu summas, mida tuleks tasuda vastava osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest käesoleva seaduse § 40 lõigete 3 ja 4 alusel.

(3) Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav aktsiakapital jääb sama suureks kui senine osakapital, tasutakse riigilõivu 1400 krooni.

(4) Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(5) Osaühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletava aktsia- või osakapitali suurus, võrreldes senise osa- ja aktsiakapitali suurusega, muutub, kohaldatakse riigilõivu tasumisel suurendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut ning vähendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut.

(1)

(2) Äriregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3)

(4) Äriregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest.

(1) Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

(3) Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1)

(2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

(3)

(4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

(1) Usuliste ühenduste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

(2) Usuliste ühenduste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

(1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(2) Enne kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774) jõustumist seatud kommertspantide ümberregistreerimise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(3) Pandisumma suurendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(4) Pandisumma vähendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(5) Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 nimetamata kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(6) Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.

(7) Kui taotletakse üheaegselt mitme kommertspandi kohta kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmist, täiendamist või kustutamist, tasutakse riigilõivu iga kommertspandi pealt.

(1)

(2) Kommertspandiregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3)

(4) Kommertspandiregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga lehekülje eest.

Kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

(1) Kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

(2) Kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(3) Kinnistusraamatusse kantud omaniku õdede või vendade või nende alanejate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 75% täismäärast.

(4) Ühisomandi puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa sissekandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Piiratud asjaõiguse kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismäär.

(2) Kui piiratud asjaõiguse kanne tehakse koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(2¹) Isiku vahetumisel, kelle kasuks on kinnisasi piiratud asjaõigusega koormatud, tasutakse uue omaja kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõivu 50% täismäärast.

(3) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

(5) Ühishüpoteegi kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(1) Märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 51.

(3) Kinnistu jagamisel tasutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivule jagamisega kaasneva uute registriosade avamise eest alates kolmandast uuest registriosast iga uue registriosa eest 100 krooni.

(4) Kinnistu osa liitmisel teisele omanikule kuuluva kinnistuga tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(õ) 17:00 16.02.2005

(1)

(2) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 100 krooni, sõltumata lehekülgede arvust.

(3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu

1) iga A4 formaadis lehekülje eest 25 krooni;

2) iga A3 formaadis lehekülje eest 50 krooni.

Abieluvararegistri toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

(1) Abieluvararegistrisse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

(2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

(1)

(2) Abieluvararegistrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 35 krooni.

(3)

(4) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni.

(1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni.

(2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(4) Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek seatakse üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(5) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(6) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni. Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek on seatud üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(7) Muude käesolevas paragrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(4)

Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(2) Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Muutusteta kujul taasväljaveo kohustusega Eestisse sisseveetud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 3700 krooni.

(1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina ja muu liikurmasina ning nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

(4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

(5) Auto teisaldatava registreerimismärgi kirjega «PROOV» väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud registreerimismärkide korduvkasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(1) Registriandmete muudatuste vormistamise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Registriandmete muudatuste vormistamise eest, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtumil, ja maastikusõiduki registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni.

(1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja nende dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine).

(2) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa ja nende dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registriandmete muutmine).

(3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 130 krooni iga dublikaadi eest.

(4) Mopeedi juhiloa ja selle dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni iga dokumendi eest (juhiloa või dublikaadi maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine või registriandmete muutmine).

(1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu

1) registrist kinnitatud väljavõtte puhul – 80 krooni iga lehekülje eest;

2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul – 250 krooni iga lehekülje eest;

3) sõidukile ja maastikusõidukile registrisse kantud nõuete müügieelse kontrolli eest 80 krooni;

(2) Tõendarve väljastamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni.

(3) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni iga lehekülje eest.

(4) Liiklusregistri alusdokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 20 krooni iga lehekülje eest.

(5) Sõiduki ja maastikusõiduki kontrollimiseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral tasutakse riigilõivu 250 krooni ühe väljakutse eest.

(1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.

(2) Mootorsõidukijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni, eksami vastuvõtmisel autoregistrikeskuse sõidukiga – 450 krooni.

(3) Mopeedijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

(4) Mopeedijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

(1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(3) Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse riigilõivu

1) A4 formaadis iga lehekülje eest 20 krooni;

2) suurema kui A4 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

Majandustegevuse registri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

Karistusregistri kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

Karistusregistri arhiivist kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2-14 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes.

(2) Karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel.

[14. jao pealkirja ja § 6812 sõnastus kuni 31.12.2004]

Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

[14. jao pealkirja ja paragrahvi 6812 sõnastus alates 01.01.2005]

(1) Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

(2) Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi andmete ehitisregistrisse kandmisel, muutmisel ja kustutamisel kohaldatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatud kinnistu uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise ning kinnistule hüpoteegi seadmise, muutmise ja kustutamise sätteid.

(1) Keskkonnaregistri andmetest paberkandjal väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni A4 formaadis iga lehekülje eest.

(2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal mustvalge väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu

1) A4 formaadis iga lehekülje eest 60 krooni;

2) A3 formaadis iga lehekülje eest 80 krooni;

3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

(3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal värvilise väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu

1) A4 formaadis iga lehekülje eest 120 krooni;

2) A3 formaadis iga lehekülje eest 160 krooni;

3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 10 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

(4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Abieluakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(1) Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(3)–(4)

(1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(2) Uue tunnistuse väljastamise eest välisesinduses seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(4) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(1) Nimemuutmisakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2)

Perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi, perekonnaseisu tõendi, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi või perekonnaseisuakti kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(1) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(1) Kindlustusandja esmase tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Kindlustusandja täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni iga soovitava kindlustustegevuse liigi või alaliigi kohta.

(1) Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(2) Kindlustusagendi kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(1) Investeerimisühingu tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud investeerimisühingu filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Täiendava tegevusloa taotlemisel investeerimisteenuste osutamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

Krediidiasutuses, kindlustusandjas või investeerimisühingus olulise osaluse omandamise loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 7500 krooni.

(1) Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Tegevusloa taotlemisel täiendava reguleeritud väärtpaberituru korraldamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

Väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(1) Fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Fondivalitseja tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(3) Vabatahtliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 15 000 krooni.

(1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Võlakohustuste avaliku pakkumise prospekti registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(1) Lepingulise investeerimisfondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(1) Euroopa Liidu liikmesriigis asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

Fondijuhi kvalifikatsioonitunnistuse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

Tegevusloa taotlemisel

1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 50 000 krooni;

2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 14 000 krooni.

Tegevusloa väljastamise eest

1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 700 000 krooni;

2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 19 000 krooni.

Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

Loterii korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 800 krooni.

(1) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(2) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(1) Uuendtoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 3300 krooni.

(2) Eritoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(1) Toidutoorme või toidu sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga (edaspidi importimine) tasub importija riigilõivu järelevalvetoimingute eest ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil vastavalt imporditavale kogusele

1) kuni 30 tonni – 0,05 krooni kilogrammi kohta;

2) iga kilogrammi kohta, mis ületab 30 tonni – 0,03 krooni.

(2) Elusloomade importija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu

1) põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomad, põllumajanduslinnud ja mesilased, importimisel ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil esimese looma eest 450 krooni ja iga järgmise looma eest 145 krooni;

2) karusloomade, lemmikloomade, eksootiliste loomade, laboratooriumides kasutatavate katseloomade, roomajate, kahepaiksete, kalade, lindude, mesilaste, haudemunade, seemne- ja munarakkude ning embrüote importimisel ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil 450 krooni.

(3) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate toidutoormeks või toiduks mitteolevate muude loomsete saaduste või toodete importimisel tasub importija järelevalvetoimingute eest riigilõivu ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil 600 krooni.

(1) Toidutoorme või toidu käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest käitlemisettevõttes või selle osas vastavalt käitlemisvaldkonnale riigilõivu

1) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on kuni 1000 loomühikut aastas – 2500 krooni;

2) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on üle 1000 loomühiku aastas – 5000 krooni;

3) tapamaja puhul, kus tapetakse kuni 150 000 lindu – 1500 krooni;

4) tapamaja puhul, kus tapetakse üle 150 000 linnu – 5000 krooni;

5) punase liha tööstuslikul töötlemisel kuni 5 tonni nädalas – 1500 krooni;

6) punase liha tööstuslikul töötlemisel üle 5 tonni nädalas – 2500 krooni;

7) linnuliha tööstuslikul töötlemisel kuni 3 tonni nädalas – 1500 krooni;

8) linnuliha tööstuslikul töötlemisel üle 3 tonni nädalas – 2500 krooni;

9) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 1500 krooni;

10) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 2500 krooni;

11) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 1500 krooni;

12) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 2500 krooni;

13) piima töötlemise korral töötlemismahuga kuni 500 000 liitrit toorpiima aastas – 1500 krooni;

14) piima töötlemise korral töötlemismahuga 500 001 kuni 2 miljonit liitrit toorpiima aastas – 2500 krooni;

15) piima töötlemise korral töötlemismahuga üle 2 miljoni liitri toorpiima aastas – 5000 krooni;

16) munatoodete tööstusliku tootmise korral – 2500 krooni;

17) kala töötlemise korral – 2500 krooni;

18) muu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemise ja toidu valmistamise korral – 1500 krooni;

19) toitlustamise ja jaekaubanduse korral – 500 krooni;

20) toidutoorme ja toidu transportimise, ladustamise ja hulgikaubanduse korral – 1000 krooni.

(1¹) Käitlejale, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–19 nimetatud käitlemisvaldkonnas, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 sätestatud riigilõivu.

(2) Kala käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest vastavalt laevale riigilõivu

1) kalalaev (üle 12 meetri) – 2500 krooni;

2) väike traallaev – 1500 krooni;

3) kalatranspordilaev – 2500 krooni;

4) külmutus- ja tehaslaev – 10 000 krooni.

(3) Riigilõiv, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, tasutakse ja selle tasumist tõendavad dokumendid esitatakse järelevalveasutusele hiljemalt 10. jaanuariks.

(4) Käitleja, kes alustab tegevust pärast 1. juulit, tasub riigilõivu, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, pooles ulatuses.

Tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve eest tasub loomade tapmisega tegelev käitleja, vastavalt looma liigile riigilõivu

1) veis – 35 krooni;

2) vasikas – 20 krooni;

3) siga – 10 krooni;

4) lammas või kits – 5 krooni;

5) hobune – 35 krooni;

6) metsloom – 35 krooni;

7) linnud kaaluga kuni 2 kilogrammi – 3 krooni iga 40 linnu kohta;

8) linnud kaaluga üle 2 kilogrammi – 5 krooni iga 40 linnu kohta;

9) linnud kaaluga üle 5 kilogrammi – 9 krooni iga 40 linnu kohta;

10) nutriad ja küülikud – 2 krooni iga 10 looma kohta.

Analüüsimetoodika tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 881 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.

Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(1) Söödaregistri andmetest ametlikult kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

(2) Sööda tootja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja turustatud söödakogusele järgmiselt

1) söödalisand – 0,01 krooni kilogrammi kohta;

2) eelsegu – 0,01 krooni kilogrammi kohta;

3) täiendsööt – 0,01 krooni kilogrammi kohta;

4) segasööt – 0,005 krooni kilogrammi kohta;

5) erisöödamaterjal – 0,01 krooni kilogrammi kohta.

(3) Sööda tootja, kes toodab segasööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ja kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta 0,005 krooni.

(4) Sööda vahendaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud vahendaja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu järelevalvetoimingute eest järgmiselt

1) tunnustatud või tunnustatud ja registreeritud ettevõtte puhul – 4000 krooni;

2) registreeritud ettevõtte puhul – 2000 krooni.

(5) Sööda vahendaja, kes tegeleb mitteloomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis vabaks ringluseks sisseveetud mitteloomse päritoluga sööda kogusele ühe kaubapositsiooni kohta ühel kaubadeklaratsioonil järgmiselt

1) söödamaterjal – 0,005 krooni kilogrammi kohta;

2) söödalisand – 0,07 krooni kilogrammi kohta;

3) eelsegu – 0,05 krooni kilogrammi kohta;

4) täiendsööt – 0,03 krooni kilogrammi kohta;

5) segasööt – 0,02 krooni kilogrammi kohta;

6) erisöödamaterjal – 0,07 krooni kilogrammi kohta.

(6) Sööda vahendaja, kes tegeleb loomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse §-le 881.

(7) Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 891 lõikes 5 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.

(8) Kui sellise söödamaterjali partii sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel selle kasutusotstarbest olenemata on sama kaubapositsioon, on ette nähtud riigilõivu tasumine käesoleva seaduse § 881 lõike 1 alusel, peab isik maksma riigilõivu kas nimetatud paragrahvi või käesoleva paragrahvi alusel.

Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

Riigilõivu tasutakse ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamise või pikendamise eest

1) ravimite tootmiseks (välja arvatud ravimtaimede pakendamine) 5000 krooni;

2) ravimtaimede pakendamiseks 1000 krooni;

3) ravimite hulgimüügiks 5000 krooni;

4) ravimite jaemüügiks linnaapteekides 1000 krooni;

5) ravimite jaemüügiks maa-apteekides 500 krooni;

6) ravimite jaemüügiks veterinaarapteekides 500 krooni.

Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal fikseeritud tegevuskoha, vastutava isiku või ettevõtja õigusliku vormi muutmisest tuleneva muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades

1) kiirabi osutamise tegevusluba – 1000 krooni iga kiirabibrigaadi kohta;

2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusluba – 1000 krooni;

3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusluba – 5000 krooni iga 100 voodikoha kohta;

4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusluba – 500 krooni.

Tegevusloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades

1) kiirabi osutamise tegevusloa dublikaat – 500 krooni;

2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat – 500 krooni;

3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat – 500 krooni;

4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa dublikaat – 150 krooni.

Registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(1) Sordikaitsetaotluse esitamise ja selle alusel sordiregistrisse sordikaitsetaotluste tasandil tehtavate registrikannete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Sordikaitsetaotluse ametliku menetluse alustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Sordi kaitse alla, sealhulgas ajutise kaitse alla võtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu

1) 1.–5. aastal 400 krooni;

2) 6.–10. aastal 800 krooni;

3) 11.–15. aastal 1200 krooni;

4) 16.–20. aastal 1600 krooni;

5) alates 21. aastast 1900 krooni.

Sordiregistri kannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Sordikaitse tunnistuse, sealhulgas selle dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Iga sordiregistri kande kohta väljastatava kinnitatud dokumendi eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3) Sordikirjelduse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(1) Litsentsilepingu sordiregistris registreerimise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Vastuväite arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(4) Apellatsiooni arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

Sordi sordilehte võtmisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

[8. jagu kehtib kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga ]

Kauba tolliformaalsuste eest ühe tollideklaratsiooni (tolliseadustiku mõistes) kohta tasutakse riigilõivu

1) kauba väljaveol – eksport, välistöötlemine – 100 krooni;

2) kauba sisseveol – vabasse ringlusse lubamine, seestöötlemine, töötlemine tollikontrolli all, ajutine importimine – 100 krooni;

3) pärast kauba vabastamist asjaomase isiku taotluse alusel tollideklaratsioonis paranduste tegemisel – 100 krooni.

Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(1) Relva soetamisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Relvaloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni sile- või vintraudse või kombineeritud jahipüssi, gaasipüstoli või gaasirevolvri registreerimisel ning 2000 krooni muu vintraudse tulirelva registreerimisel.

(3) Paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relvade kollektsioneerimisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(4) Relva soetamisloa või relvade kollektsioneerimisloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(5) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(6) Kollektsioneeritava relva andmete kollektsioneerimisloale kandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Relva soetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja -käsitsemise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(1) Eesti kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaviimiseks tasutakse riigilõivu 500 krooni ühe relva kohta.

(2) Välisriigi kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaviimiseks või tulirelva või gaasirelva Eestisse sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.

(3) Juriidilisele isikule eriloa väljastamise eest

1) kuni kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 8000 krooni;

2) enam kui kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 10 000 krooni + 500 krooni iga järgmise kümne relva kohta;

3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva valjaviimiseks või sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.

Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamise eest

1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni;

2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta.

(1) Laskespordiga tegelevad spordiorganisatsioonid ja laskesportlased on vabastatud riigilõivu tasumisest sporditulirelvade ja viimaste juurde kuuluva laskemoona omamiseks, valdamiseks ja veoks vajalikes käesoleva seaduse §-des 102-104 sätestatud toimingutes.

(2) Isik, keda siseminister või kaitseminister on seadusega kehtestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, on vabastatud riigilõivu tasumisest nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest.

(3) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse toomiseks ja Eestist väljaviimiseks Välisministeeriumi taotlusel antava Politseiameti ühekordse eriloa väljastamise eest.

Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest tasutakse riigilõivu

1) lõhketöö tegemise loa väljastamise eest: lõhkematerjali kulu korral kuni 100 t aastas 500 krooni; lõhkematerjali kulu korral kuni 500 t aastas 1250 krooni; lõhkematerjali kulu korral kuni 1000 t aastas 2500 krooni; lõhkematerjali kulu korral üle 1000 t aastas 5000 krooni; 2) ilutulestiku korraldamise loa väljastamise eest 2000 krooni; 3) lõhketöö loa väljastamise eest (koos projekti ekspertiisiga): lõhkematerjali kulu korral kuni 1,0 t 500 krooni; lõhkematerjali kulu korral üle 1,0 t 1750 krooni; 4) lõhketöö loa pikendamise eest 250 krooni; 5) lõhkematerjaliga töötamise loa väljastamise eest 500 krooni; 6) lõhkematerjali hoiuloa väljastamise eest 500 krooni; 7) lõhkematerjali kasutusloa väljastamise eest 6000 krooni; 8) lõhkematerjali sisse- või väljaveo loa väljastamise eest: kuni 100 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 500 krooni; kuni 500 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1250 krooni; kuni 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1500 krooni; üle 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1500+1000 krooni iga järgmise 1000 t eest; 9) lihtlõhkeaine valmistamisloa väljastamise eest 3000 krooni; 10) lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamise eest 30 000 krooni; 11) lõhkematerjali soetusloa väljastamise eest: füüsilisele isikule 500 krooni; juriidilisele isikule või asutusele 1000 krooni; 12) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavate isikute välja- või täiendõppe programmide kinnitamise eest 500 krooni; 13) lõhkajate, lõhkematerjalilao juhatajate, väljaandjate ja laborantide õppeprogrammide läbivaatamise ja kinnitamise eest 500 krooni; 14) lõhkematerjali arvestusraamatu pitseerimise ja registreerimise eest 250 krooni; 15) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutava isiku atesteerimise ja tunnistuse väljastamise eest 2250 krooni; 16) lõhkematerjali laohoidja või väljaandja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga) 1250 krooni; 17) lõhkaja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga) 1250 krooni; 18) lõhkaja kvalifikatsiooni tõstmise või teadmiste korduvkontrolli eest 1000 krooni; 19) lõhkematerjali valmistamise tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni; 20) lõhkematerjali müügi tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni.

(1) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Väljaveo üldloa kasutaja õiendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(1) Sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(2) Sõjalise kauba vahendajate riikliku registri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(1) Maaregistrist kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest.

(2) Katastriüksuse plaanist kinnitatud koopiate või katastri kaartidest kinnitatud väljavõtete tegemise eest paberkandjale tasutakse riigilõivu

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;

3) väljavõtete eest, mille formaat on suurem kui A3, 250 krooni ruutmeetrilt.

(3) Katastriandmetest ja katastri koosseisu kuuluvatest digitaalsetest kaartidest magnetkandjale koopiate valmistamise eest tasutakse riigilõivu

1) kuni 50 katastriüksuse korral 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;

2) enam kui 50 katastriüksuse korral 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüksuse eest.

(4) Tehingute andmebaasi andmetest magnetkandjale koopiate valmistamise või väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu

1) kuni 50 tehingu korral 100 krooni ja lisaks 5 krooni iga tehingu eest;

2) enam kui 50 tehingu korral 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest.

(1) Maavara uuringu loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Maavara uuringu loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(1) Kaevandamisseaduse §-s 15 nimetatud vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse tõendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Vastutava spetsialisti pädevustunnistuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu

1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;

2) 3000 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on 451–5700 kg;

3) 7000 krooni + 200 krooni iga lisatonni kohta, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on üle 5700 kg.

(2) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.

(1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest välisriigis tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Lennuettevõtja sertifikaadi, õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi, lennuliiklusteenistuse sertifikaadi ja lennuvälja sertifikaadi väljaandmise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga nimetatud toimingu eest.

(4) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni.

(5) Lennundusloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(6) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(7) Ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(8) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest.

(9) Muudatuse tegemise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

Regulaarse lennuliini loa väljastamisel tasutakse riigilõivu

1) siseliini loa eest 2000 krooni;

2) rahvusvahelise liini loa eest 60 000 krooni.

(1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.

(2) Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(5) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(1) Korduva väikelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta

1) laeva esmase ja täisülevaatuse eest 75 krooni;

2) laeva, mille kogupikkus on 12-24 meetrit, iga-aastase ülevaatuse eest 25 krooni;

3) laeva, mille kogupikkus on üle 24 meetri, iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni;

4) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse eest 25 krooni;

5) teisaldatava ujuvvahendi ülevaatuse eest 25 krooni;

6) väikelaeva, mille kogupikkus on kuni 7 meetrit, ülevaatuse eest 5 krooni;

7) väikelaeva, mille kogupikkus on 7-9 meetrit, ülevaatuse eest 10 krooni;

8) väikelaeva, mille kogupikkus on 9-24 meetrit, ülevaatuse eest 25 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigilõivude arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente

1) ühetekilisel laeval 1;

2) mitmetekilisel laeval iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;

3) alla 8 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 0,75;

4) 8-11 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1;

5) 12-19 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,25;

6) üle 20 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,5.

(3) Laeva tunnistuste ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu väljastamise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu

1) laeva tunnistuse iga lehekülje eest 50 krooni;

2) väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu eest 10 krooni.

(4) Klassifitseeritud laeva kohta merekõlblikkuse või reisijateveo tunnistuse väljastamise eest tasutava riigilõivu arvutamiseks kasutatakse koefitsienti 0,5.

(5) Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamise eest enne nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu eest.

(6) Reederi meresõiduohutusalase auditeerimise korral tasutakse riigilõivu 1000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 25 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 9000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel.

(7) Laeva meresõiduohutusalase auditeerimise eest tasutakse riigilõivu summas, mis on võrdne laeva kogumahutavusega, kuid mitte vähem kui 2500 krooni.

(8) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva kontrollimise eest riigilõivu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2.

(9) Ettevõtja tasub tunnustamise taotlemisel riigilõivu 4000 krooni, kui ta valmistab tooteid või osutab teenuseid ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest

1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;

2) laevakere veealuse osa ülevaatus;

3) laeva seadmete, mehhanismide, mõõteriistade, navigatsiooni-, side-, pääste- ning tuletõrjevahendite valmistamine, remontimine, katsetamine ja kontrollimine;

4) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;

5) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;

6) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;

7) meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe kvaliteedisüsteemi auditeerimine;

8) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;

9) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine.

(1) Jeti kandmise eest jetide registrisse koos jeti registreerimistunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Jeti kustutamise eest jetide registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(1) Korduva jeti registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Jetide registri dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

Laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 600 krooni.

Laevaregistri dokumendist kinnitatud ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

Märke sissekandmise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

Kande muutmise või kustutamise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2800 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni.

(1) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3500 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni.

(1) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3800 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi kandmise eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 2800 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni.

Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 3500 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni.

Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 300 krooni.

Apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Patendivoliniku registreerimise ja patendivoliniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

Tööstusomandi riiklikust registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(1) Prioriteedidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Tööstusomandi kaitsega seonduva muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni.

(3) Tööstusomandi kaitse dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(1) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(2) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(1) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu

1) esimese pikendamise eest 3000 krooni;

2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(2) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

Kasuliku mudeli registreeringus muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(1) Kasuliku mudeli üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Kasuliku mudeli litsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(1) Patenditaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(2) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist.

(1) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

Patenditaotluse parandamise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

Muudatuste tegemise eest patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

Patenditaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

Leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(1) Patendi ülemineku kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Patendi litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(1) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu

1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;

2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;

3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;

4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;

5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;

6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;

7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;

8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;

9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;

10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;

11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;

12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;

13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;

14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;

15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;

16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;

17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni;

18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;

19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;

20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.

(2) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast.

(1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Euroopa patendikirjelduse ja muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke

1) avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni;

2) esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse kande tegemise eest

1) muudatuste tegemisel Euroopa patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni;

2) Euroopa patendi ülemineku, litsentsi või sundlitsentsi kohta kande tegemisel tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(4) Euroopa patenditaotluse muutmise eest siseriiklikuks

1) patenditaotluseks tasutakse riigilõivu 3500 krooni;

2) kasuliku mudeli registreerimise taotluseks tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(2) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(3) Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(1) Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Litsentsi registreerimise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(1) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.

(2) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast.

Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

(1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimise taotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni.

Kirjaliku teabe väljastamise eest riiklikust patendivolinike registrist tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.

Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

Eranditaotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(1) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu

1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;

2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

(1) Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu ühe registreerimistaotluse kohta 120 krooni.

Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi andmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(1) Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

Dokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest.

Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses määras.

Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast

1) pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad;

2) testamendijärgsed pärijad;

3) pärimislepingu alusel pärijad.

(2) Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast.

Mereprotesti avalduse eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(1) Dokumendi legaliseerimise eest Välisministeeriumis tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(2) Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Füüsilised ja juriidilised isikud tasuvad oma hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 210 krooni.

Põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Eesti kodakondsuse puudumise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni.

Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1300 krooni.

Tõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni lehekülje eest.

Dokumendi edastamise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.

Dokumendi tellimise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(1) Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast, Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel või diplomaatilise noodi alusel vähendada isiku riigilõivu määra või vabastada ta riigilõivu tasumisest §-des 148, 156, 158, 162 ja 163 nimetatud teenuste eest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse

1) isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja koht, aadress, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu eest taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

(1) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Reisidokumendi (välja arvatud diplomaatiline pass) väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(3) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

(4) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(5) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(6) Isiku soovil käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Eesti kodakondsuse saamise või taastamise või kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-des 166 ja 169 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse

1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

[151. jagu jõustub Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga]

Elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Eesti välisesinduse juhil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtudes vähendada isiku tasutava riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-s 1711 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse

1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja –koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu tegemiseks taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

(1) Elamis- või tööloa taotluse või nende pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

(2)

(2¹) Elamisloa töötamiseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2²) Elamisloa ettevõtluseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(3) Alla 1-aastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

(4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise või alalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

(1) Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.

(2)

(1) Ühekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(2) Mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1020 krooni.

(3) Ühekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(4) Kahekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 krooni.

(5) Ühekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(6) Kahekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 420 krooni.

(7) Grupiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni inimese kohta.

(8) Äriviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(9) Diplomaatilise ja teenistusviisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-7 nimetatud viisataotluste läbivaatamise eest vähema aja kui 24 tunni jooksul tasutakse riigilõivu kahekordses ulatuses.

(11) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.

Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõikes 1, § 173 lõikes 1 ning § 178 lõikes 11 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2)

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse

1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(4) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

(5) Isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra ei või vähendada ega isikut riigilõivust vabastada, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks on legaalse sissetuleku olemasolu.

(1) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks või eradetektiivibüroo avamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

[Lõige 11 jõustub 01.05.2004]

(1¹) Turvateenuse osutamise tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

(2)

(2¹)–(2³)

(2⁴)–(2⁵)

(2⁶) Tööturuteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3)

(3¹) Koolitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt kooli liigile järgmiselt

1) ülikool, rakenduskõrgkool – 1000 krooni;

2) gümnaasium, kutseõppeasutus, täiskasvanute koolitusasutus – 500 krooni;

3) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, huvialakool, erikool – 250 krooni.

(3²)–(3³)

(3⁴) Kaabellevivõrguloa väljastamise või kaabellevivõrguloa omaniku taotluse alusel selle muutmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3⁵)

(3⁶) Ühisantennisüsteemi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3⁷) Kaabellevivõrguloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3⁸) Noortelaagrile tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(3⁹) Veterinaarteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu

1) veterinaararsti tegevusloa eest – 1000 krooni;

2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest – 500 krooni.

(3¹⁰)

(3¹¹) Maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest ühistranspordiloa väljastamise eest ja valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest taksoveoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3¹²) Maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3¹³) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(3¹⁴) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(3¹⁵) Tubakatoote käitlemise tegevusloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu järgmistes määrades

1) tubakatoote tootmise tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta;

2) tubakatoote hulgimüügi tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta;

3) tubakatoote sisse- ja väljaveo tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta.

(3¹⁶) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3¹⁷) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu kuni 50 numbritoaga majutusettevõtte korral

1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 300 krooni;

2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 400 krooni;

3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 700 krooni;

4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;

5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1000 krooni.

(3¹⁸) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu üle 50 numbritoaga majutusettevõtte korral

1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 500 krooni;

2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 600 krooni;

3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;

4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 1100 krooni;

5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1300 krooni.

(3¹⁹) Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(3²⁰) Lennutegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. Lennutegevusloas muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(3²¹) Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

[Lõige 322 jõustub 01.05.2004]

(3²²) Jäätmeloa väljastamise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

(3²³) Metsakorraldustööde tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(4) Muu riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

[Paragrahvi 1831 sõnastus kuni 30.04.2004]

Jäätmeloa taotlemisel teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

[Paragrahvi 1831 sõnastus alates 01.05.2004]

Jäätmeloa taotlemisel teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591) alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

(1) Keskkonnakompleksloa esmataotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ja edasise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

(2) Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendil allkirjade õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja (notariaadiseaduse § 53) tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Sertifitseerimise riiklikus registris olevates sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmetes muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(1) Elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt

1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamine – 10 000 krooni;

2) elektrienergia tootmine – 2 500 krooni kehtivusaasta kohta;

3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;

4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;

5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;

6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine – 20 000 krooni kehtivusaasta kohta;

7) elektrienergia müük – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;

8) elektrienergia import – 50 000 krooni.

(2) Kui elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks väljastatud tegevusloa tingimuste muutmise algatab isik, kellele tegevusluba kuulub, tasub ta riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud riigilõivu määrast.

(1) Maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt

1) gaasi import – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;

2) gaasi müük – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;

3) gaasi võrgu kaudu edastamise või jaotamise teenuse osutamine – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;

4) süsteemihalduri teenuste osutamine – 30 000 krooni kehtivusaasta kohta.

(2) Kui maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks väljastatud tegevusloa tingimusi muudetakse tegevusloa omaja algatusel, tasub viimane riigilõivu, mille suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivu määrast.

(1) Kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa kehtivusaasta eest tasutakse riigilõivu järgmiselt

1) soojuse tootmine üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta;

2) soojuse jaotamine üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta;

3) soojuse müük üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas.

(2) Kui kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks väljastatud tegevusloa tingimusi muudetakse tegevusloa omaja algatusel, tasub viimane riigilõivu, mille suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivu määrast.

(1) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Raadiosaateseadmete üle Eesti tollipiiri toimetamise eriloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Amatöörraadiojaama tööloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni.

(4) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta, mida kasutatakse simplekssideks, tasutakse riigilõivu

1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras;

2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kahekordses suuruses;

3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kolmekordses suuruses;

4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra viiekordses suuruses;

5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras.

(5) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta, mida kasutatakse dupleks- või semiduplekssideks, tasutakse riigilõivu

1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra poolteisekordses suuruses;

2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra kolmekordses suuruses;

3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra neljakordses suuruses;

4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra seitsmekordses suuruses;

5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – lisa 4 punktis 4 toodud määra pooleteisekordses suuruses.

(5¹) Vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest kuni kolmeks aastaks, samuti eelnimetatud loa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga aasta kohta.

(5²) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest 12,5 kHz kanalisammu korral tasutakse riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 ning käesoleva seaduse lisa 4 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

(6) Raadiosaateseadme kasutamise loa esmakordse väljastamise eest ühe sageduskanali kohta tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse raadioseadmete kasutamise loa väljastamiseni.

(6¹) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäeva tasutakse riigilõivu 1/6 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise ja pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäevaks tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast.

(6²) Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäevast kuni 11 kuuks tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise ja pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäeva kuni 11 kuud tasutakse riigilõivu 1/24 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta.

(7) Iga paikse jaama, baasjaama või liikuva maaside kohtkindla jaama lisamise eest ühisele raadiosaateseadmete paigaldamise loale tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(8) Loa omaniku soovil raadiosaateseadmete paigaldamise loa ja kasutamise loa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu lisas 4 sätestatud määras.

(8¹) Loa omaniku soovil raadiosaateseadme paigaldamise loal ja kasutamise loal maakondade arvu suurendamisel tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivu määra erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtivuse järgmise täisaastani või raadiosaateseadme kasutamise loa kehtivustähtaja lõppemiseni.

(9) Numeratsiooniplaanis telekommunikatsiooni otstarbeks määratud numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 4 toodud määras.

(1) Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(3) Tegevuse alustamise teate registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(4) Postiteenuse osutajate riikliku registri kinnitatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõiv

1) raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;

2) raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;

3) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 60 000 krooni;

4) raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni;

5) raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni.

6)

(1) Raudtee kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu

1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmisel 300 krooni;

2) muu raudtee registrisse kandmisel 200 krooni.

(2) Raudteeveeremi kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu

1) veduri registrisse kandmisel 1200 krooni;

2) vaguni registrisse kandmisel 650 krooni;

3) muu raudteeveeremi registrisse kandmisel 300 krooni.

(3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(1) Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Vedurijuhiloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(3) Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.»;

(1) Ohutustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu

1) raudteeinfrastruktuuri majandamise ohutustunnistuse väljastamise eest 30 000 krooni;

2) raudtee reisijateveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni;

3) raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni.

(2) Ohutustunnistuse muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(1) Kui raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudtee registrisse kandmise eest 10% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 1 punktidele 1 ja 2.

(2) Kui raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudteeveeremi registrisse kandmise eest 5% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 2 punktidele 1–3.

(1) Raadiosaateseadme esmase ülevaatuse, samuti raadiosaateseadme kasutamise peatamise aluste äralangemise järel teostatava raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 3 toodud määras.

(2) Telekommunikatsioonialase tegevuse alustamise teatise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Häirekaitsegarantii väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(4) Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri kinnitatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

(1) Tootja tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ja tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest vastavalt kontrollitava maa suurusele riigilõivu

1) kuni 10 hektari suuruse maa korral – 200 krooni;

2) üle 10 hektari suuruse maa korral – 200 krooni + 5 krooni iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte rohkem kui 8000 krooni.

(2) Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelev käitleja tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 500 krooni.

(3) Käitleja, kes tegeleb märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote sisseveo või väljaveoga, tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 1000 krooni.

(4) Tootja, kes tegeleb oma ettevõttes toodetud märgistatud põllumajandussaaduse töötlemise või väljaveoga, tasub korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel üksnes kui tootja.

(5) Riigilõiv tasutakse igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal päevaks, mil teave tuleb järelevalveasutusele esitada.

(1) Väetise väetiseregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(2) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(4) Väetiseregistri andmetest kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

(5) Nii väetise sissevedaja kui ka tootja, kelle nimele on registreeritud väetis väetiseregistris, peavad tasuma iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt nende poolt eelmisel poolaastal lõpptarbijale turustamiseks sisseveetud või toodetud väetisekogusest järgmiselt

1) ammooniumnitraat – 0,01 krooni kilogrammi kohta;

2) bakterväetis – 0,007 krooni kilogrammi kohta;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata väetiseliigid – 0,004 krooni kilogrammi kohta.

(6) Nii väetise sissevedaja kui ka tootja, kelle nimele väetis on registreeritud ning kes pole kuue kuu jooksul väetist sisse vedanud ega tootnud, tasuvad selles ajavahemikus väetise registris hoidmise ja järelevalve kulude katteks 200 krooni.

(1) Taimekaitsevahendi registrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Registrikannete muutmise ja uue registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Registrikannetest tehtava kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(1) Taimetervise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2) Registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Registrikannetest tehtava väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(1) Taimepasside väljastamise korral tasutakse riigilõivu iga kümne taimepassi eest 5 krooni.

(2) Fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(3) Taimepassi väljastamise õiguse saamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(4) Seestöötlemise, ajutise importimise või transiidi korras sisseveetava teravilja kontrollimise eest piiripunktis tasutakse riigilõivu 1 kroon 50 senti tonni kohta.

Eelteate, ideekonkursi kutse või pakkumise kutse andmete riiklikusse riigihangete registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(1) Vaidlustuse läbivaatamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, maavalitsusest, valla- või linnavalitsusest või tema ametiasutusest bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Rahvusvaheliseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(4) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 800 krooni.

Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(1) Jahitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (apostille) väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.

(2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

(3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.

(1) Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingute puhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute eest mittetulundusühingute puhul tasutakse riigilõivu 50 krooni.

[Paragrahv 197 kehtetu alates 01.05.2004]

Turvatöötaja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(1) Ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatava ehitusloa eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvestatuna.

(2) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui väljastatakse ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

(3) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui väljastatakse

1) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks;

2) ehitusluba ehitise lammutamiseks.

(1) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud

1) ehitusluba ehitise püstitamiseks;

2) ehitusluba ehitise laiendamiseks;

3) ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks.

(2) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud

1) ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;

2) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks.

(3) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.

(4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise ja väikeehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

Maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Geneetiliselt muundatud organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasuvad keskhariduse omandanud isikud riigilõivu 70 krooni.

Pankrotihalduri kutse taotlemise ja pankrotihalduri atesteerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.

(2) Kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

(3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 199-212.

(1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

(2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind.

(3) Kui Kinnistusametile ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni.

(4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

(5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.

Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.

Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva seaduse §-le 199.

Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

(1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

(2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.

(3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

(1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni.

(2) Kui Kinnistusametile ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni.

(1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

(2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest

1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;

2) 36-50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;

3) 51-65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;

4) 66-75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;

5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

(4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

(1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.

(2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest

(3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne, sõltuvalt kasutaja vanusest

1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;

2) 36-50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;

3) 51-65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;

4) 66-75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;

5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

(3¹) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

(4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.

(4¹) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 205.

(5) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni.

(1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni.

Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest.

(1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast.

(2) Hüpoteegi järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva hüpoteegi summa.

[Lõige 3 jõustub 01.01.2005]

(3) Kui riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimisel hüpoteegiks pandisumma suureneb, on tehinguväärtuseks 2/3 pandisumma ja hüpoteegisumma vahest.

Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

(1) Kinnistusraamatus kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.

(2) Kinnistusraamatus kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.

Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa.

Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

Lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1998. aasta 1. juulist

(2) Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365) jõustumist Eestis registreeritud laeva kandmine väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega samale omanikule on kuni 2000. aasta 1. juulini riigilõivuvaba.

(3) Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamine rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173) §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmise taotluse kohta on kuni 2003. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

(4) Mittetulundusühingule, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on maaparandushoid ja kes viib oma põhikirja vastavusse maaparandusseaduses maaparandusühistu põhikirja kohta kehtestatud nõuetega, on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine kuni 2004. aasta 30. juunini riigilõivuvaba.

Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse jõustumist Eestis registreeritud laeva omanikul, kes on tasunud riigilõivu temale kuuluva laeva väikelaevaregistrisse kandmise ja väikelaevatunnistuse väljastamise eest, on õigus taotleda selle lõivu tagastamist käesolevas seaduses sätestatud korras.

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.