Vabariigi Valitsus — Regionaalabi andmise tingimused — RT I, 35, 192

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; RT III 2000, 21, 232; RT I 2000, 53, 343) § 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib regionaalabi (edaspidi abi) kohta, mis on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 19 lõike 1 tähenduses. Abi antakse investeeringuks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse või töökohtade loomiseks seoses investeeringuga, samuti erandina tegevuskulude ajutiseks katmiseks. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse kõigile majandusharudele, välja arvatud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 63 lõikes 5 viidatud põllumajandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine ning ekspordiabi. (3) Käesoleva määruse alusel võib abi anda ka restruktureerimiseks, välja arvatud finantsalaseks restruktureerimiseks. Restruktureerimiseks antava abi puhul tuleb riigiabi andmise loa taotlemisel lisaks käesolevale määrusele arvestada ka Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 320 «Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 77, 490) nõudeid. (4) Abi saaja panus investeeringu või töökohtade loomise rahastamisse või tegevuskulude ajutiseks katmiseks peab olema vähemalt 25% pärast otseste maksude mahaarvamist. Abi saaja panus ei tohi sisaldada riigi, linna või valla vahendeid. § 2. Abi investeeringuks (1) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringut põhivarasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega või tegevuse alustamisega, mis toob kaasa olulisi muudatusi olemasoleva ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis seoses ratsionaliseerimise, restruktureerimise või moderniseerimisega; 2) investeeringut ülevõetud põhivarasse teise ettevõtja ülevõtmise puhul, mis on likvideeritud või mis oleks likvideeritud, kui seda ei oleks üle võetud. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud investeeringut ei loeta investeeringuks materiaalsetesse varadesse juhul, kui ülevõetud vara kuulus majandusraskustes ettevõtjale. Sellisel juhul kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2000. a määrust nr 320 «Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise tingimused». (3) Transpordi valdkonnas ei loeta investeeringuks materiaalsetesse varadesse transpordivahendite soetamiseks tehtud kulutusi. (4) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuteks immateriaalsetesse varadesse investeeringuid tehnoloogia edasiarendamiseks, mille puhul omandatakse õigus patentidele, põhitegevuse või patenteeritud oskusteabe litsentsidele või patenteerimata oskusteabele. (5) Investeeringu puhul materiaalsetesse varadesse arvutatakse antava abi suurus protsendina investeeringu väärtusest, mis määratakse kindlaks lubatavatest kuludest. Lubatavateks kuludeks on maa, hoonete, tootmisseadmete ja sisseseade tegelik maksumus. Ettevõtte omandamise puhul tuleb arvestada varade soetuskulusid. Varade, mille soetamiseks on riigiabi antud enne nende omandamist, soetusmaksumus arvestatakse uue riigiabi andmisel maha investeeringu väärtusest. (6) Ettevõtja puhul, kes ei ole väike- ega keskettevõtja Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määruse nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 244) § 2 tähenduses (edaspidi suurettevõtja), ei tohi immateriaalse investeeringu osakaal ületada 25% lubatavatest kuludest. (7) Immateriaalsete varade puhul loetakse lubatavateks kuludeks üksnes need kulud, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) immateriaalseid varasid kasutatakse ainult abi saavas ettevõtjas; 2) immateriaalsed varad on amortiseeritavad; 3) immateriaalsed varad soetatakse kolmandatelt isikutelt vastavalt turutingimustele; 4) immateriaalsed varad arvestatakse ettevõtja varade hulka. (8) Abi antakse investeeringuks tingimusel, et investeeringu käigus omandatud vara ei tohi võõrandada viie aasta jooksul. Vara võõrandamise korral enne viie aasta möödumist tuleb abi tagastada. § 3. Töökohtade loomiseks antav abi (1) Töökoha loomine on käesoleva määruse tähenduses töökohtade arvu suurenemine ettevõtjas, võrreldes viimase kaheteistkümne kuu keskmisega enne investeerimise alustamist. Selle perioodi jooksul kaotatud töökohad arvatakse samal perioodil loodud töökohtade arvust maha. (2) Abi antakse töökohtade loomiseks, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: 1) töökohad peavad olema seotud investeeringuprojekti elluviimisega; 2) töökohad peavad olema loodud kolme aasta jooksul investeeringuprojekti lõpetamisest; 3) töökohtade loomine peab tõstma töötajate üldarvu ettevõtja juures investeeringuprojekti algusele eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega võrreldes; 4) loodud töökohad peavad säilima vähemalt viis aastat. (3) Töökohtade loomiseks antava abi puhul on lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakulude arvutamisel korrutatakse loodavate töökohtade arv loodavatel töökohtadel makstava kahe aasta keskmise palgaga, mille hulka on arvestatud sotsiaalmaks. (4) Töökohtade arv vastab tööjõuühikute arvule aastas, s.t aasta jooksul täiskohaga töötavate töötajate arvule, kusjuures osalise ajaga ja ajutiselt töötanud töötajaid arvestatakse osaliste tööjõuühikutena. Baasaastaks loetakse kinnitatud arvestusperioodi. § 4. Tegevuskulude ajutiseks katmiseks antav abi (1) Abi ettevõtja tegevuskulude ajutiseks katmiseks ei anta, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Abi ettevõtja tegevuskulude ajutiseks katmiseks võib anda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) abi on põhjendatav olulise panusega regionaalsesse arengusse; 2) abi ulatus on proportsionaalne puudustega, mida abi andmisega soovitakse kõrvaldada; 3) abi on ajaliselt piiratud ja järjest vähenev. § 5. Abi lubatav osakaal (1) Abi osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina investeeringu lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid pärast nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida antakse mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. (2) Abi lubatava osakaalu määramisel on aluseks käesoleva määruse lisas toodud regionaalabikaart. (3) Põhja-Eesti (Harjumaa koos Tallinnaga) puhul ei tohi abi osakaal ületada 40% lubatavatest kuludest. (4) Lõikes 3 nimetamata regioonide puhul ei tohi abi osakaal ületada 50% lubatavatest kuludest. (5) Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määruse nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused» tähenduses, välja arvatud transpordiettevõtjad, abi andmise korral võib lõigetes 3 ja 4 nimetatud abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra. (6) Abi osakaalu ülempiire kohaldatakse kogu saadava abi summale, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abikava alusel või kohalikust, regiooni, riigi või Euroopa Liidu allikast. (7) Kui regionaalabi lubatavad kulud kattuvad täielikult või osaliselt mõnel teisel eesmärgil antava riigiabi lubatavate kuludega, siis kohaldatakse lubatavate kulude ühisele osale abi saaja jaoks soodsaimat abi osakaalu ülempiiri. (8) Abi töökohtade loomiseks ja abi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse võib ühendada, pidades kinni regioonile kehtestatud abi osakaalu ülempiirist. § 6. Loa taotlemise kohustus ulatuslike abiprojektide puhul (1) Abi andjad peavad vastavalt «Konkurentsiseaduse» §-le 21 taotlema abi andmiseks luba rahandusministri poolt lubatud abiprogrammi raames vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud rahandusministri määrusele järgmistel juhtudel: 1) projekti kogumaksumus on vähemalt 400 000 000 krooni (tekstiili- ja rõivasektori projektide puhul 110 000 000 krooni) ja kogu abi osakaal väljendatuna protsendina lubatud investeeringute kuludest on vastavalt regionaalabikaardile vähemalt 50% regionaalsest abi ülempiirist suurettevõtjatele samas piirkonnas ja abi loodud või kindlustatud töökoha kohta on vähemalt 300 000 krooni (tekstiili- ja rõivasektori projektide puhul 230 000 krooni) või 2) kogu saadava abi summa projekti raames on vähemalt 400 000 000 krooni. (2) Lõiget 1 ei kohaldata abile, mis on osa majandusraskustes äriühingule antavast restruktureerimisabist. Nimetatud juhul tuleb taotleda riigiabi andmise luba, sõltumata projekti maksumusest või kogu saadava abi summast. (3) Lõikes 1 nimetatud abi osakaalu võib rahandusminister vähendada, võttes arvesse abi mõju konkurentsile, loodavatele töökohtadele ja regiooni arengule. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 110 «Regionaalabi andmise tingimused» lisa REGIONAALABI MAKSIMAALSED OSAKAALUD

Rahandusminister Siim KALLAS