Riigikogu — Riigihangete seaduse muutmise seadus — RT I, 34, 189

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. märtsi 2001. a otsusega nr 1036 I. Riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Paragrahvis 2: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «ehitustööde kontsessioonide» sõnadega «ehitustöö kontsessioonide» ja sõnad «ideekonkursside korraldamine» sõnadega «ideelahenduste tellimine»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Riigihangeteks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja ja Eesti Panga poolt asjade ostmine või teenuste tellimine riigiasutuselt, linna- või vallavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning Eesti Panga poolt asjade ostmine ja teenuste tellimine Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271) §-s 2 nimetatud ülesannete täitmiseks, samuti Eesti Haigekassa poolt raviteenuste, tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuste tellimine, välja arvatud ravimite ostmine ning meditsiinitehnika ja nendega seonduvate õiguste ostmine ja rendile võtmine.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Riigihangete objektideks on asjad, sealhulgas varalised õigused, ning teenused, ehitustööd, ehitustöö kontsessioonid ja ideelahendused.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Ehitustöö on mis tahes töö, mis on seotud ehitamisega või ehitise või selle osa lammutamisega. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehitise projekteerimine, ehitusjärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine ning ehituse korraldamiseks ehituse juhtimine loetakse teenusteks.»; 5) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (6) Ideelahendus käesoleva seaduse tähenduses on projekteerimise alal korraldatud ideekonkursist osavõtja esitatud ideekonkursi kutses määratletud nõuetele vastava idee kavand (edaspidi kavand). (7) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete suhtes, mille eeldatav maksumus on aasta arvestuses koos käibemaksuga: 1) asja ostmise või teenuse tellimise korral 100 000 krooni ja üle selle; 2) ehitustöö tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle; 3) õigusakti eelnõu väljatöötamise tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle; 4) asja ostmise või teenuse tellimise korral kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi asutatud äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja poolt 500 000 krooni ja üle selle; 5) ideelahenduse tellimise korral kõik ideekonkursi autasud ja ideekonkursist osavõtjatele makstavad muud summad kokku 100 000 krooni ja üle selle; 6) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 miljoni krooni, asja ostmise või teenuse või ideelahenduse tellimise korral 2 miljonit krooni ja üle selle; 7) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 miljoni krooni, ehitustöö tellimise korral 4 miljonit krooni ja üle selle.» § 2. Paragrahvi 4 lõikes 1: 1) punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuste tellimise või Eesti Panga poolt osutatavate teenuste tellimise korral, samuti ei ole käesolevas seaduses sätestatud korda kohustatud rakendama Eesti Pank asjade või teenuste, mille otstarve on Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes kehtestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamine, ostmise või tellimise korral;»; 2) punkti 6 täiendatakse pärast sõna «ostja» sõnaga «ainult»; 3) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) kinnisasjade, olemasolevate hoonete või nende osade kui vallasasjade ostmise või nendega seonduvate õiguste ostmise korral;»; 4) punktis 11 asendatakse sõna «kontsessionäär» sõnadega «ehitustöö kontsessionäär» ja sõna «kontsessioon» sõnadega «ehitustöö kontsessioon» vastavas käändes; 5) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 12) museaalide, arhivaalide, teavikute ja teavikute kasutuslitsentside, mille eeldatav maksumus on alla käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud rahvusvahelist piirmäära, ostmise korral, kui ostjaks on muuseum, arhiiv või raamatukogu;»; 6) lõiget täiendatakse punktidega 13–17 järgmises sõnastuses: « 13) erakorralise audiitorkontrolli tellimise korral riikliku järelevalve teostamise vajaduseks, kui riikliku järelevalve asutuse poolt sellise erakorralise audiitorkontrolli määramise õigus on seadusega sätestatud; 14) riigihangete suhtes, kui hankeleping sõlmitakse vastavalt rahvusvahelise organisatsiooni kohustuslikule erimenetlusele; 15) telekommunikatsiooniteenuste tellimise korral, mida osutab käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud avalike telekommunikatsioonivõrkude loomise või opereerimisega tegelev isik, kui teised isikud saavad osutada samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas sarnastel tingimustel; 16) asjade ostmise korral, kui käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja ostab asju eesmärgiga neid müüa või rentida kolmandale isikule ja ostjal ei ole nende asjade ostmise või rentimise eri- või ainuõigust ning teistel isikutel on õigus selliseid asju müüa või rendile anda ostjaga samadel tingimustel; 17) elektrienergia ja elektrienergia tootmiseks vajaliku kütuse ostmise korral energiaettevõtja poolt.» § 3. Paragrahvi 5 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) ettevõtja juhul, kui ta on saanud ehitustöö kontsessiooni riigilt, kohalikult omavalitsuselt või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikult ja ta sõlmib selle kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepinguid, või ettevõtja juhul, kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikud kas koos või eraldi finantseerivad tema konkreetset või kogu tegevust rohkem kui 50 protsendi ulatuses, või ettevõtja juhul, kui riik või kohalik omavalitsus kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest;». § 4. Paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Ostja korraldab riigihanke pakkumismenetluse (edaspidi pakkumismenetlus) eesmärgiga kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja ratsionaalselt ning sõlmida riigihanke leping (edaspidi hankeleping).» § 5. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 8. Pakkumismenetluse algamine ja lõppemine (1) Pakkumismenetluse alguseks on pakkumise kutse, ideekonkursi kutse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate esitamine registrile. (2) Pakkumismenetluse lõppemise aluseks on: 1) hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi võitja väljaselgitamine; 2) kõikide pakkumiste tagasilükkamine; 3) pakkumismenetluse tühistamine; 4) pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste mitteesitamine; 5) pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel.» § 6. Paragrahvis 9: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «nende» sõnadega «ning pakkuja ja taotleja ei avalikusta ostjalt tema»; 2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja mida ostja esitab pakkujale või vastupidi». § 7. Paragrahvi 10 lõiked 2–6 muudetakse lõigeteks 2–7 ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Ostjal on õigus volitada teisi isikuid korraldama käesoleva seaduse sätete alusel pakkumismenetlust ja teostama pakkumismenetlusega seotud toiminguid. (3) Vabariigi Valitsus kinnitab nende riigihangete objektide loetelu, mille suhtes teostatakse konsolideeritult riigihankeid, ja selliste riigihangete pakkumismenetluste korraldajad. (4) Vabariigi Valitsusel on õigus kohustada valitsusasutusi ja valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi korraldama pakkumismenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja kaudu, kui selline riigihange on kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loetellu. (5) Riigiasutus ja riigitulundusasutus on kohustatud korraldama pakkumismenetluse, kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutus võivad korraldada pakkumismenetluse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja kaudu lepingu alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loetellu kantud riigihangete objektide korral. (6) Kui pakkumismenetlus korraldatakse selleks, et sõlmida raamleping käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja kaudu, loetakse selline pakkumismenetluste korraldaja käesoleva seaduse tähenduses ostjaks. Kui pakkumismenetlus korraldatakse selleks, et sõlmida hankeleping, mis ei ole raamleping, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja kaudu, loetakse selline pakkumismenetluste korraldaja käesoleva seaduse tähenduses ostjaks pakkumismenetluse jooksul kuni hankelepingu sõlmimiseni. (7) Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestab majandusminister.» § 8. Paragrahvis 11: 1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) teostab riiklikku järelevalvet, mille käigus kontrollib riigihangete teostamise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele;»; 2) punktis 6 ja edaspidi kogu teksti ulatuses asendatakse sõna «vaie» sõnaga «vaidlustus» vastavas käändes ning punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) teostab vaidlustuste läbivaatamist;». § 9. Paragrahvid 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 12. Riigihanke maksumuse arvutamise põhimõtted (1) Kui riigihange on jaotatud mitmeks osaks, summeeritakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel kõikide osade maksumus. Riigihanke iga osa ostetakse või tellitakse vastavalt riigihanke summeeritud eeldatava maksumuse suhtes rakendatavale pakkumismenetlusele. (2) Ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks. (3) Kui pakkumismenetlus teostatakse asjade ostmiseks, ehitustööde või teenuste tellimiseks teatud tähtaja jooksul, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks kõikide selliselt ostetavate asjade, tellitavate ehitustööde või teenuste suurim hinnanguline kogumaksumus. § 13. Raamlepingud (1) Raamlepingu võib sõlmida kuni neljaks aastaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Ehitustööde riigihangete korral, mille jaoks rahalised vahendid hankelepingu sõlmimisel on olemas osaliselt, võib sõlmida riigihanke objekti kohta raamlepingu. (3) Raamlepingu sõlmimise kavatsusest peab ostja teatama pakkumise kutses.» § 10. Paragrahvid 15 ja 16 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 15. Riigihanke maksumuse määramine (1) Teenuste tellimise korral kavandatavate tähtajatute hankelepingute või hankelepingute alusel, mille kehtivusaeg on pikem kui 48 kuud, võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse teenuste osutamise ühe kuu maksumus korrutatult 48-ga. (2) Kindlustusteenuste tellimise korral võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse makstavate kindlustusmaksete suurus, panga- või muude finantsteenuste tellimise korral intressid, teenustasud ja muud liiki tasud. (3) Kui riigihange näeb ette asjade ostmise koos teenuste tellimisega, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks asjade ostmise ja teenuste tellimise kogumaksumus. (4) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse raamlepingu või uuendatava hankelepingu alusel, määratakse riigihanke eeldatav maksumus: 1) eelmise kalendriaasta või viimase 12 kuu jooksul sõlmitud sarnaste hankelepingute kogumaksumuse alusel, mida on võimaluse korral korrigeeritud eeloleval 12 kuul eeldatavate asjade või teenuste koguse või hinna muudatustega või 2) eelmise hankelepingu sõlmimisele järgnenud 12 kuu või kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul sõlmitud hankelepingute kogumaksumuse alusel, kui see periood oli pikem kui 12 kuud, sõltuvalt sellest, milline meetod annab tulemuseks suurema summa. (5) Ehitustööde tellimise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kõikide teostatavate eri liiki ehitustööde summaarne maksumus. (6) Ostjal tuleb ehitustööde eeldatavale maksumusele juurde arvestada võimalike asjade ja teenuste, mis on vajalikud ja mida ta ise pakkujale üle annab või osutab, eeldatav maksumus. (7) Ehitustöö kontsessiooni eeldatav maksumus määratakse tasu alusel, mis ostjal tuleks nende ehitustööde eest maksta, kui ta ehitustöö kontsessiooni andmise asemel telliks ehitustööde teostamise. § 16. Rahvusvahelised piirmäärad (1) Riigihanke maksumuse rahvusvahelised piirmäärad on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral: 1) riigiasutuse poolt – 130 000 eurot; 2) muu ostja poolt, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja, – 200 000 eurot; 3) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, välja arvatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustav ettevõtja, – 400 000 eurot; 4) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustava ettevõtja poolt – 600 000 eurot. (2) Riigihanke maksumuse rahvusvaheline piirmäär on ehitustööde tellimise korral 5 miljonit eurot. (3) Otsustamaks, kas riigihanke eeldatav maksumus ulatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud rahvusvahelise piirmäärani, võetakse arvesse riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta, kusjuures: 1) asjade ostmise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral hankelepingu hinnanguline kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul ja kavandatavate tähtajatute hankelepingute või äramuutva tingimusega sõlmitud hankelepingute või hankelepingu tähtaja kindlalt määratlemise võimatuse korral eeldatav hankelepingu kogumaksumus esimese 48 kuu jooksul; 2) teenuste tellimise korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul.» § 11. Paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõnad «pärast eelarveaasta algust» sõnadega «eelarveaasta alguses» ning lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Eelteates peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2 või 3 ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud andmed.» § 12. Paragrahvis 19: 1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus ning riigihanke objektile võimalikult täpselt vastav ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni kood või koodid;»; 2) lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «riigihanke teostamise» sõnadega «hankelepingu täitmise»; 3) lõike 1 punktide 6 ja 7 algust täiendatakse sõnadega «avatud pakkumismenetluse korral»; 4) lõiget 1 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: « 12) piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral taotlejate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumismenetluses osalemise kirjalikule taotlusele lisada taotlejate kvalifikatsiooni hindamiseks; 13) piiratud pakkumismenetluse korral pakkujate valiku objektiivsed kriteeriumid.»; 5) lõiked 2–6 muudetakse lõigeteks 2–7 ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Pakkumise kutse esitatakse eesti keeles. (3) Riigihanke korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab ostja esitama pakkumise kutse ingliskeelse tõlke, muudel juhtudel võib lisada pakkumise kutse ingliskeelse kokkuvõtte. Pakkumise kutse ingliskeelses kokkuvõttes peab sisalduma informatsioon vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning punktides 6 ja 10 või 11 ja 12 sätestatu kohta. (4) Ostja ei või avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutset avalikustada enne, kui pakkumise kutse on registrisse kantud. Pakkumise kutse muutmise korral ei või muutuda riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus, avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise majanduslike ja tehniliste tingimuste miinimumnõuded, pakkumise tagatise nõutavus ja suurus. (5) Riigihanke objektile ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni koodi omistamisel lähtutakse ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni nimetuse alajaotisest, mis vastab võimalikult täpselt riigihanke objektile. (6) Ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni kinnitab majandusminister. (7) Pakkumise kutse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister.» § 13. Paragrahvis 20: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ostja esitab kümne päeva jooksul pärast pakkumismenetluse lõppemist registrile riigihanke deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon).»; 2) lõikes 3 asendatakse sõnad «esitatavas deklaratsioonis ei avaldata» sõnadega «esitatav deklaratsioon ei tohi sisaldada»; 3) lõike 4 punktid 2, 7, 8 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 2) riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus ning riigihanke objektile võimalikult täpselt vastav ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni kood või koodid;»; « 7) hankelepingu sõlmimise kuupäev, maksumus ja teised olulised tingimused; 8) kõikide vastavaks tunnistatud pakkumiste maksumused või mitme hindamiskriteeriumi kasutamise korral kõikide vastavaks tunnistatud pakkumiste maksumused ja vastavalt hindamiskriteeriumidele saavutatud väärtuspunktid või muu hindamistulem ning selliste pakkumiste esitajate nimed ja olemasolu korral registrikoodid;»; « 11) pakkumismenetluse valiku põhjendus, kui ei kasutatud avatud pakkumismenetlust.»; 4) lõike 5 punktides 3 ja 5 asendatakse sõna «osalejate» sõnadega «ideekonkursist osavõtjate»; 5) lõike 5 punktis 4 ja edaspidi kogu teksti ulatuses asendatakse sõna «projekt» sõnaga «kavand» vastavas käändes; 6) lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) ideekonkursi autasude ja ideekonkursist osavõtjatele makstavate muude summade kogumaksumus;». § 14. Paragrahvis 21: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «riigihanke teostamise lõppemise» sõnadega «hankelepingu lõppemise»; 2) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus ning riigihanke objektile võimalikult täpselt vastav ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni kood või koodid ja kogumaksumus;»; 3) lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna «põhiliste» sõnaga «oluliste»; 4) lõikes 2 asendatakse sõnad «riigihanke teostamise lõppemisele» sõnadega «hankelepingu lõppemisele»; 5) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Ostja esitab registrile riigihanke aruande kohe pärast selle koostamist.» § 15. Paragrahvis 22: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, deklaratsioonide, riigihangete aruannete ja vaidlustuste andmed kantakse registrisse.»; 2) lõiked 5–7 muudetakse lõigeteks 5–8 ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Eelteated, teated, pakkumise kutsed, ideekonkursi kutsed, deklaratsioonid, riigihangete aruanded ja vaidlustuste andmed esitatakse registrile elektrooniliselt. (6) Registri põhiülesanded on: 1) eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, deklaratsioonide, riigihangete aruannete ja vaidlustuste andmete kandmine registrisse; 2) registrisse kantud eelteateid, teateid, pakkumise kutseid, ideekonkursi kutseid, deklaratsioone, riigihangete aruandeid ja vaidlustusi käsitleva teabe töötlemine. (7) Ostja, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja, tasub eelteate, pakkumise kutse ja ideekonkursi kutse andmete registrisse kandmise eest riigilõivu. (8) Andmete registrile esitajad vastutavad nende poolt esitatud andmete õigsuse eest.» § 16. Paragrahvi 23 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (2) Registri veebilehel avaldatakse andmed registrisse kantud: 1) eelteadete kohta; 2) teadete kohta; 3) pakkumise kutsete kohta; 4) ideekonkursi kutsete kohta; 5) deklaratsioonide kohta; 6) riigihangete aruannete kohta; 7) vaidlustuste kohta. (3) Registrisse kantud andmetele tagab register juurdepääsu kuni viie aasta möödumiseni hankelepingu või ideekonkursi lõppemisest arvates.» § 17. Paragrahvis 24: 1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) hankelepingu täitmise tähtpäev;»; 2) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) pakkumise vormistamise keel või keeled;»; 3) lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9) aadress, kuhu pakkumised saata või tuua;»; 4) lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 15) avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks;»; 5) lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: « 18) pakkumise struktuur.»; 6) lõikes 5 asendatakse sõna «pakkujal» sõnadega «pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikul». § 18. Viienda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «PAKKUJAD JA TAOTLEJAD». § 19. Paragrahvis 29: 1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 29. Pakkuja ja taotleja»; 2) lõikes 1 asendatakse sõnad «Pakkuja võib» sõnadega «Pakkujaks või taotlejaks võib»; 3) lõikes 2 asendatakse sõna «pakkujat» sõnadega «pakkujat või taotlejat». § 20. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 30. Pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine (1) Ostja on kohustatud kontrollima pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni. (2) Taotleja kvalifikatsiooni kontrollimisel piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral kohaldatakse taotleja suhtes pakkujale ettenähtud kvalifitseerimise nõudeid. (3) Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist. (4) Piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima taotleja kvalifikatsiooni enne pakkumise kutse dokumentide esitamist. Hiljem võib pakkuja diskvalifitseerida vaid juhul, kui ostjale on teatavaks saanud uued asjaolud. (5) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollima asja ostmise või teenuse tellimise korral kas enne või pärast pakkumise kutse dokumentide esitamist, ehitustöö tellimise korral enne pakkumise kutse dokumentide esitamist. (6) Ühise pakkumise esitamise korral kvalifitseeritakse pakkujad eraldi, kusjuures: 1) pakkujate vastavate näitajate summeerimisel saadav näitaja peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele; 2) ehitustööde tellimise korral, mille eeldatav maksumus on üle 3 miljoni krooni, peavad ühispakkumise korral lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatule ühe pakkuja vastavad näitajad vastama vähemalt 40 protsendile pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.» § 21. Paragrahvi 31 lõikes 1: 1) lõike algus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel peab ostja kontrollima, et pakkuja:»; 2) punktis 2 asendatakse sõnad «tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust» sõnadega «tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust»; 3) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas, esitades sealhulgas ostjale andmed enda poolt viimasel kolmel kalendriaastal oma töötajatele makstud tasudelt tasutud sotsiaalmaksu või oma asukohamaa sotsiaalkindlustusmaksu suuruse kohta ja andes kirjaliku nõusoleku vastava järelepärimise tegemiseks Maksuametile või muule õiguspädevale institutsioonile;». § 22. Paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Pakkuja majandusliku seisundi vastavuse hindamiseks ostja esitatud tingimustele peab ostja vastavalt ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele nõudma ühe või mitme dokumendi esitamist järgmiste dokumentide seast: 1) majandusaasta aruande või majandusaasta aruande väljavõtte, kui majandusaasta aruande avalikustamine on nõutav pakkuja asukohamaa seaduste kohaselt; 2) väljavõtte pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta konkreetsele riigihanke objektile vastavas osas; 3) teenuste tellimise korral kinnituse vastava ametialase vastutuskindlustuse olemasolu kohta.» § 23. Paragrahvis 34: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «lõigetes 2–4 loetletud dokumendi esitamist» sõnadega «lõigetes 2–4 loetletu esitamist»; 2) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «hangete olemasolu korral» sõnadega «sarnaste asjade ostu-müügitehingutes osalemise korral»; 3) lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «teostatud» sõnaga «sarnaste»; 4) lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna «peamiste» sõnaga «sarnaste». § 24. Paragrahvi 35 lõikes 2: 1) punktis 1 asendatakse sõnad «tulenevalt vastava riigi seadusest» sõnadega «pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt»; 2) punktist 2 jäetakse välja sõna «pankrotimenetlus,» ja sõnad «tulenevalt vastava riigi seadusest» asendatakse sõnadega «pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt»; 3) punktis 3 asendatakse sõnad «ning saastekahju hüvitamisega seotud» sõnaga «tasumise»; 4) punktis 4 asendatakse sõnad «vastavalt jõustunud kohtuotsusele on pakkuja» sõnadega «jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et pakkuja on»; 5) lõiget täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: «6) pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.» § 25. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 37. Pakkujate kvalifitseerimise süsteem (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib kasutada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi nii rahvusvahelisest piirmäärast eeldatavalt madalama maksumusega kui ka rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega riigihanke korral. Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ostjad võivad kasutada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse ja rahvusvahelisest piirmäärast eeldatavalt madalama maksumusega riigihanke korral. (2) Ostja võib kehtestada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi objektiivsete kriteeriumide alusel, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. (3) Pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumidele ja eeskirjadele tugineva pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise korral peab ostja tagama huvitatud isikule võimaluse igal ajal: 1) tutvuda pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega, kusjuures huvitatud isikule teatatakse selliste kriteeriumide ja eeskirjade muutmisest; 2) taotleda kvalifitseerimist. (4) Ostja võib kasutada teiste isikute koostatud kvalifitseeritud pakkujate nimekirju eeldusel, et kasutatav pakkujate kvalifitseerimise süsteem on vastavuses ostja nõudmistega ja käesoleva seaduse sätetega. Sellisel juhul teatab ostja huvitatud isikutele kvalifitseeritud pakkujate nimekirjad koostanud isikute nimed. (5) Ostja informeerib taotlejat kvalifitseerimise otsusest. Kui kvalifitseerimise otsuse tegemine võtab aega rohkem kui kaks kuud, informeerib ostja taotlejat viivituse põhjusest ja teatab otsuse tegemise päeva kahe nädala jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (6) Taotlejat, kelle kvalifitseerimisest keelduti, informeeritakse vastavast otsusest ning keeldumise põhjustest. Keeldumise põhjuste aluseks peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumid. (7) Ostja ei või pakkujalt nõuda dokumentide esitamist, mis dubleerivad temale pakkuja poolt juba esitatud dokumente. (8) Kvalifitseeritud pakkujate kohta peetakse kirjalikku arvestust. Sellekohane nimekiri võib olla jaotatud kategooriatesse vastavalt riigihanke objektile, millega seoses kvalifitseerimine kehtib. (9) Ostja võib pakkuja diskvalifitseerida vaid põhjustel, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumidest. Pakkujat tuleb diskvalifitseerimisest informeerida, näidates ära diskvalifitseerimise põhjuse. (10) Ostja esitab registrile pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise kohta teate, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjade kehtestamise aeg; 3) pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega tutvumise koht ja aeg. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister.» § 26. Paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse sõnad «dokumendiga rahasumma deponeerimise kohta» sõnadega «rahasumma deponeerimisega ostja või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud pakkumismenetluste korraldaja arvelduskontole». § 27. Paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis, mis peab sisaldama eraldi kinnises ja tähistatud pakendis pakkumise maksumust.» § 28. Paragrahvis 40: 1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral;»; 2) lõigete 2 ja 3 punktis 1 asendatakse sõnad «30 päeva» sõnadega «14 päeva»; 3) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral;»; 4) lõige 5 muudetakse lõigeteks 5–7 ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse dokumentide väljastamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral. (6) Ostja võib pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja avatud pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente. Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutse dokumente. Pakkumise kutse muutmise korral peab ostja esitama registrile teate tähtaja pikendamise kohta. Pakkumise kutse dokumentide muutmise korral peab ostja arvestama käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut. (7) Ostja võib pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset. Pakkumise kutse muutmise korral peab ostja esitama registrile teate tähtaja pikendamise kohta.» § 29. Paragrahvis 42: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed ja registrikoodid ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumise maksumust sisaldavat pakendit ei avata ja ostja tagab selle kinniselt säilimise pakkumiste maksumuste avamiseni. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll.»; 2) lõikes 4 asendatakse sõna «protokoll» sõnadega «protokolli ärakiri» ja sõnad «pakkumiste avamisest arvates» sõnadega «pakkumiste avamise päevast arvates»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: « (5) Pakkumise tagasilükkamise korral vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõikele 4 või § 44 lõikele 1 tagastatakse pakkujale pakkumise maksumust sisaldav pakend avamatult pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemisele järgneval päeval. ( 6) Ostja teatab pakkujatele pakkumiste maksumuste avamise koha, kuupäeva ja kellaaja pakkumiste avamisel või koos pakkumiste vastavaks tunnistamise või pakkumiste tagasilükkamise teatega.» § 30. Paragrahvi 43 lõikes 5 asendatakse sõna «pakkumise» sõnaga «pakkumiste». § 31. Paragrahvi 45 lõiked 3 ja 4 muudetakse lõigeteks 3–8 ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramise aluseks on vastavaks tunnistatud pakkumistele hindamiskriteeriumide järgi omistatud väärtuspunktid või muu hindamistulem. Hindamiskriteeriumide järgi väärtuspunktide või muu hindamistulemi omistamine toimub järgmiselt: 1) enne pakkumiste maksumuste avamist koostatakse pakkumiste pingerida pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide järgi, välja arvatud maksumus, omistatud väärtuspunktide või muu hindamistulemi alusel; 2) kohe pärast pakkumiste maksumuste avamist lisatakse pakkumisele vastavalt käesoleva lõike punktile 1 omistatud väärtuspunktidele või muule hindamistulemile pakkumise maksumusest tulenevad väärtuspunktid või muu hindamistulem. (4) Igal pakkujal on isiklikult või volitatud esindaja kaudu õigus osaleda pakkumiste maksumuste avamisel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud toimingu juures. (5) Pakkumiste maksumuste avamisel tehakse kindlaks, et pakkumiste maksumuste pakendid on kinnised, ning seejärel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused. Selle kohta koostatakse pakkumiste maksumuste avamise protokoll. (6) Pakkujale tuleb saata pakkumiste maksumuste avamise protokolli ärakiri kolme tööpäeva jooksul pakkumiste maksumuste avamise päevast arvates. (7) Ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hindab pakkumisi nii osade kaupa kui ka tervikuna, kui vähemalt üks vastavaks tunnistatud pakkumine on tehtud kogu riigihanke objektile. Ostja tunnistab iga osa puhul edukaks pakkumiseks kõige soodsama pakkumise, kui ühe pakkumise edukaks tunnistamine kõikidele osadele koos ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. (8) Pakkumiste hindamisel ei või osaleda isikud, kes on või on olnud pakkujaga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute objektiivsuses.» § 32. Paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid või ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsus või pakkumismenetlus on tühistatud, teatab ostja kolme tööpäeva jooksul kirjalikult tühistamise otsusest pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele või isikutele, keda ostja eelnevalt kvalifitseeris.» § 33. Paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse lõigeteks 3 ja 4 ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) Läbirääkimiste pidamise korral peab ostja enne läbirääkimiste alustamist teatama pakkujatele läbirääkimiste pidamise korra. (4) Ostja ei tohi edastada läbirääkimistel saadud informatsiooni teistele pakkujatele.» § 34. Paragrahvi 52 lõikes 1 ja §-s 53 asendatakse sõnad «kui pakkumismenetluse peatamine on tühistatud» sõnadega «kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata». § 35. Paragrahvis 55: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ostja võib kasutada piiratud pakkumismenetlust, kui: 1) ostja on kinnitanud objektiivsed pakkujate valiku kriteeriumid ja 2) majanduslikult on otstarbekas kontrollida taotleja kvalifikatsiooni enne pakkumise kutse dokumentide esitamist.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «kvalifitseeritud pakkujad» sõnaga «isikud»; 3) lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) hankelepingute korral, mille maksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui kolm.» § 36. Paragrahvis 56: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «§ 8 punktile 4 või 5 ja» sõnadega «§ 8 lõike 2 punktile 4 või 5 ja»; 2) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «riigihanke olemuse või riigihankega kaasnevate» sõnadega «ehitustöö või teenuse olemuse või ehitustöö või teenuse tellimisega kaasnevate»; 3) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) tellitavad ehitustööd või teenused on vajalikud ainult teadusliku arendustegevuse, uurimise või katsetuste eesmärgil ja nende maksumuse arvel ei kaeta uurimis- ja arendustöö kulusid;»; 4) lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «ehitustööde kontsessioon» sõnadega «ehitustöö kontsessioon»; 5) lõikes 2 asendatakse sõnad «kvalifitseeritud pakkujad» sõnaga «isikud». § 37. Paragrahvis 57: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ostja võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui: 1) riigihanke kiire teostamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, et päästa inimese elu ja tervist või olulises väärtuses vara või ennetada inimese elu ja tervise või olulises väärtuses vara kahjustamist, tõkestada keskkonnakahjustuse levikut, või see on vajalik lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ning muude pakkumismenetluste kasutamine ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik; 2) esialgselt pakkujalt ostetakse täiendavalt asju, mis on mõeldud kas varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks, ning pakkuja vahetamise tõttu tuleks osta asju, mis ei ole varem ostetuga tehniliselt kokkusobivad või mille kasutuselevõtmine põhjustaks suuri täiendavaid kulutusi, kusjuures täiendavalt võib asju osta kolme aasta jooksul pärast esialgse avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse lõppemist; 3) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmiseks ning nende tellimise kogumaksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ega ületa 50 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest; 4) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmiseks ning nende tellimise kogumaksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast ega ületa 20 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest; 5) sobiva alternatiivi või asendaja puudumisel saab kunstialastest põhjustest või ainuõiguste, nagu näiteks patendid või autoriõigused, kaitsmisega seonduvatest põhjustest või konkurentsi puudumisel tehnilistest põhjustest sõltuvalt asju osta või teenuseid või ehitustöid tellida ainult ühelt pakkujalt; 6) tellitakse uusi ehitustöid, mis seisnevad samade hankelepingupoolte vahel varem teostatud avatud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tehtud tellitavatega sarnaste ehitustööde kordamises, tingimusel, et tellitavad ehitustööd vastavad esialgsele ehitusprojektile, mille alusel esialgne hankeleping sõlmiti ning nende tellimise kogumaksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda; 7) tellitakse uusi ehitustöid, mis seisnevad samade hankelepingupoolte vahel varem teostatud avatud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tehtud tellitavatega sarnaste ehitustööde kordamises, tingimusel, et tellitavad ehitustööd vastavad esialgsele ehitusprojektile, mille alusel esialgne hankeleping sõlmiti, ning nende tellimise kogumaksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast ja esialgse hankelepingu lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; 8) asju ostetakse eriti soodsat võimalust ära kasutades, kui see võimalus on kättesaadav üksnes väga lühikese aja jooksul, nagu näiteks on likvideerimis- või pankrotimenetlus, ja kui seda võimalust kasutades ostetakse asju hinnaga, mis on vähemalt 50 protsenti madalam tavalisest turuhinnast; 9) asju ostetakse kaubabörsil; 10) hankeleping sõlmitakse käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevate sätete alusel korraldatud ideekonkursi võitjaga; 11) avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral puudusid esitatud tingimustele vastavad pakkumised ja tingimusel, et esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud; 12) asju ostetakse või teenuseid tellitakse üksnes uuringute või eksperimentide tegemiseks või teaduslikel või arenduslikel eesmärkidel ning mitte kasu saamiseks või vastavate kulutuste katmiseks tingimusel, et selline asjade ostmine või teenuste tellimine ei kahjusta konkurentsi järgnevate sellesarnase eesmärgiga lepingute sõlmimisel; 13) riigihanke eeldatavaks maksumuseks on aasta arvestuses koos käibemaksuga asjade ostmise või teenuste tellimise korral kuni 200 000 krooni või ehitustööde tellimise korral kuni 2 miljonit krooni.»; 2) lõiked 3–5 muudetakse lõigeteks 3–6 ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral valib ostja isikud, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid. (4) Ostja ei pea väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral arvestama käesoleva seaduse §-des 18, 19, 25 ja 38, § 39 lõigetes 2–5, §-des 40 ja 42, § 43 lõigetes 2–5, §-des 44–46, 48–50, 52 ja 53 sätestatud nõudeid. (5) Ostja saadab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral enne läbirääkimiste algust registrile väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate, milles sisalduvad vähemalt: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) riigihanke objekti nimetus ja iseloomustus ning riigihanke objektile võimalikult täpselt vastav ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni kood või koodid; 3) riigihanke eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 4) riigihanke eeldatav maksumus; 5) hankelepingu täitmise tähtpäev; 6) ostja valitud pakkujate nimed, aadressid ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikoodid; 7) pakkumismenetluse valiku põhjendus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister.» § 38. Paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib lisaks käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud juhtudele kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui ostja: 1) valib pakkujad vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud kvalifitseerimise süsteemile kvalifitseeritud pakkujate seast ja 2) on avaldanud pakkumise kutse avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldamiseks ja puuduvad pakkujad või taotlejad või kvalifitseeritud pakkujad või taotlejad ning esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud.» § 39. Paragrahvid 59 ja 60 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 59. Ideekonkurss (1) Ideekonkursi korraldamisel peab ostja lähtuma käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest. (2) Ostja volitab ideekonkursi korraldamise ja võitjate väljaselgitamise ideekonkursi komisjonile. (3) Ideekonkursist võib osa võtta eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. (4) Ideekonkursi kutses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) komisjoni liikmete nimed; 3) ideekonkursi nimetus ja iseloomustus; 4) ideekonkursist osavõtjatele esitatavad nõuded; 5) ideekonkursi autasud; 6) kavanditele esitatavad nõuded; 7) kavandite hindamisel kasutatavad kriteeriumid; 8) kavandite esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg. (5) Ostja võib ideekonkursist osavõtjate arvu piirata, kuid peab sellise valiku tegema selgete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Ideekonkursist osavõtjate arvu määramisel peab ostja lähtuma vajadusest tagada piisav konkurents. (6) Ideekonkursi komisjon peab koosnema isikutest, kes on ideekonkursist osavõtjatest sõltumatud. Kui ideekonkursist osavõtjatelt nõutakse teatud ametialast kvalifikatsiooni, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi komisjoni liikmetest olema sama või sellele lähedane kvalifikatsioon. (7) Ideekonkursi komisjon on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Otsused ja arvamused tehakse anonüümselt esitatud kavandite kohta vaid ideekonkursi kutses avaldatud kriteeriumide alusel. (8) Ideekonkursi kutse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 60. Elektrooniline riigihange (1) Ostjal on õigus korraldada pakkumismenetlusi kehtestatud nõuetele vastavate veebilehtede kaudu. (2) Ettevõtja tegevus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe haldajana on lubatud äriregistri kande, riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu ja nõuetele vastava vastutuskindlustuse olemasolu korral. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe haldajana tegutseda sooviva ettevõtja registreerimistaotluse alusel teeb riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu tegemise otsuse majandusministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kui ettevõtja on kantud äriregistrisse ja ta on sõlminud vastutuskindlustuslepingu kindlustussumma alammääraga 5 miljonit krooni, mis tagab tema tegevuses sellise veebilehe haldajana tekkida võiva kahju hüvitamise, ning tema poolt hallata soovitav veebilehe veebirakendus vastab nõuetele. (4) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu tegemisest keeldumise otsuse teeb komisjon, kui ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse või tal ei ole nõuetekohast vastutuskindlustust või tema poolt hallata soovitud veebilehe veebirakendus ei vasta kehtestatud nõuetele. (5) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu andmete kustutamise otsuse teeb komisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe haldajana tegutseva ettevõtja taotluse alusel või kui ettevõtja andmed äriregistris on kustutatud või tal ei ole nõuetekohast vastutuskindlustust või tema poolt hallatava veebilehe veebirakendus ei vasta enam kehtestatud nõuetele. (6) Komisjoni koosseisu ja töökorra kehtestab majandusminister. (7) Registreerimistaotluses peavad sisalduma vähemalt: 1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 2) vastutuskindlustuse suurus, kehtivuse aeg ja vastutuskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 3) veebilehe veebirakenduse kirjeldus; 4) veebilehe aadress; 5) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed. (8) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringuandmed on: 1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 2) vastutuskindlustuse suurus, kehtivuse aeg ja vastutuskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 3) veebilehe veebirakenduse kirjeldus; 4) veebilehe aadress; 5) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed; 6) komisjoni otsuse kohta käivad andmed. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreeringuandmed avaldatakse riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri veebilehel. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe veebirakendusele kehtestatud nõuete eiramise korral tekkinud kahjude hüvitamise eest vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe haldaja. (11) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe veebirakendusele ja sellise veebilehe veebirakendusele kehtestatud nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab majandusminister.» § 40. Paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 61. Ostja tegevuse vaidlustamine». § 41. Paragrahvid 62 ja 63 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 62. Vaidlustuse esitamine (1) Ametile esitatakse vaidlustus pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja tehtud taotleja kvalifitseerimise otsuse või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale. (2) Vaidlustus esitatakse seitsme päeva jooksul, arvates päevast, millal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist ostja poolt. Vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta tuleb esitada enne, kui ostja avab pakkumised. (3) Vaidlustus esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) vaidlustuse esitaja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 2) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 3) vaidlustatava pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide või otsuse sisu ning põhjused, miks vaidlustuse esitaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks; 4) vaidlustuse esitaja selgelt väljendatud taotlus; 5) vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu. (4) Vaidlustuse esitaja lisab vaidlustusele oma käsutuses oleva teabe pakkumismenetluse kohta, millega seoses ta vaidlustuse esitab, ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. § 63. Vaidlustuse läbivaatamise korraldamine (1) Ametil on õigus nõuda ostjalt kõikide vaidlustuse läbivaatamiseks vajalike dokumentide esitamist. (2) Ostja on kohustatud esitama Ametile nõutud dokumendid kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates. (3) Ametil on õigus nõuda ostjalt enne vaidlustuse läbivaatamist kirjalikku seletust vaidlustatava pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide või otsuse sisu kohta, mille ostja on kohustatud esitama Ametile kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates. (4) Amet jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja teeb sellekohase otsuse, kui: 1) vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt; 2) vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustusele ei ole lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti; 3) vaidlustus ei ole esitatud pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud otsuse peale; 4) on tehtud käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud otsus või ettekirjutus. (5) Kui Amet leiab, et esitatud vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustusele ei ole lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, tagastab ta vaidlustuse selle esitajale ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtajaks kaks tööpäeva. Kui vaidlustuse esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jätab Amet vaidlustuse läbi vaatamata. (6) Ametil on õigus kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Ekspert võib esitada oma arvamuse kirjalikult või avalikul istungil. Vaidlustuse esitamise kulud, mis koosnevad riigilõivust ja eksperdi kaasamise tõendatud kuludest, sealhulgas eksperdi tasust, kannab vaidlustuse esitaja juhul, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 1 või 3 nimetatud alusel, ja ostja juhul, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 2, 4 või 5 nimetatud alusel. Vaidlustuse esitamise kulude suuruse määrab Amet oma otsusega. (7) Eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr. (8) Andmed vaidlustuse kohta kantakse registrisse.» § 42. Paragrahvid 65–67 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 65. Vaidlustuse läbivaatamine (1) Vaidlustuse vaatab Amet läbi kümne tööpäeva jooksul Ametile vaidlustuse esitamise päevast arvates. Amet otsustab vaidlustuse läbivaatamise kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil (edaspidi avalik istung) vähemalt Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja ja ostja osavõtul. (2) Vaidlustuse läbivaatamine Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja, ostja ja juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitaja osavõtul toimub avalikul istungil. Ametil on õigus vajaduse korral otsustada täiendava istungi toimumine. Täiendava istungi toimumisest teatatakse kas eelmisel istungil või käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. (3) Amet teatab ostjale, vaidlustuse esitajale ning juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitajale avaliku istungi toimumise aja. Ostja teatab avaliku istungi toimumise aja kõikidele ülejäänud pakkujatele või taotlejatele. Ostja poolt pakkujatele või taotlejatele avalikul istungil osalemise võimalusest teatamata jätmine või pakkujate või taotlejate ilmumata jäämine avalikule istungile ei takista vaidlustuse läbivaatamist. (4) Vaidlustusmenetluse osalised on vaidlustuse esitaja, ostja ja juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitaja. Vaidlustusmenetluse pooled on vaidlustuse esitaja ja ostja. (5) Vaidlustusmenetluse ühe või mõlema poole avalikule istungile ilmumata jäämise korral vaatab Amet vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses. (6) Vaidlustuse läbivaatamine lõpeb: 1) vaidlustusest loobumisega selle esitaja poolt; 2) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt; 3) Ameti otsusega jätta vaidlustus rahuldamata; 4) Ameti otsusega rahuldada vaidlustus, tühistades käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud käesoleva seadusega vastuolus oleva otsuse või tehes käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud ostjale ettekirjutuse tühistada tema pakkumismenetlusega seotud käesoleva seadusega vastuolus olev otsus või kohustades ostjat viima pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 5) käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud Ameti otsuse või ettekirjutusega. (7) Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 või 2 sätestatule vormistatakse kirjaliku protokolliga, millele kirjutavad alla Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja ja ostja. (8) Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 või 4 sätestatule vormistatakse Ameti motiveeritud otsusega. § 66. Kaebuse esitamine halduskohtusse Vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 või § 65 lõike 6 punktis 3 nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale. § 67. Pakkumismenetluse jätkamine (1) Ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast: 1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatud teate saamist Ametilt või 2) vaidlustusest loobumist selle esitaja poolt või 3) vaidlustuse esitajalt kirjaliku teate saamist, et ta ei esita ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuste või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale kaebust käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud korras, või 4) kümne päeva möödumist käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 3 nimetatud Ameti otsuse tegemisest või 5) halduskohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist. (2) Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 2 või Ameti otsuse tegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 4 jätkub pakkumismenetlus pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuse tühistamist või ostja poolt ettekirjutuse täitmist.» § 43. Paragrahvi 69 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) teha otsus või ettekirjutus, kui ostja on pakkumismenetluse käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid.» § 44. Paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 70. Ameti otsus või ettekirjutus (1) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kas tühistada käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja pakkumismenetlus või teha käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud ostjale ettekirjutus tühistada pakkumismenetlus, kui ostja: 1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume või nende suhtelist osakaalu; 2) ei ole teatanud kõikidele pakkujatele pakkumise kutse dokumentide muutmisest, pakkumiste vastavaks tunnistamisest või tagasilükkamisest või pakkumise edukaks tunnistamisest; 3) on rikkunud pakkumiste või pakkumiste maksumuste avamise korda; 4) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses; 5) on avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga. (2) Pakkumismenetluse tühistamise korral on kõik pakkumismenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast tühistamise otsustamist. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast pakkumismenetluse või ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse tühistamise otsustamist. (3) Enne pakkumismenetluse tühistamise või ettekirjutuse tegemise otsustamist annab Amet ostjale võimaluse omapoolsete vastuväidete esitamiseks Ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui kolm tööpäeva. (4) Ameti otsuses või ettekirjutuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse või ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) otsuse või ettekirjutuse sisu; 3) otsuse või ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.» § 45. Paragrahvi 71 lõikes 4: 1) punktis 4 asendatakse sõnad «lõike 1 punktides 1–5» sõnadega «lõikes 1»; 2) punktis 6 asendatakse sõnad «lõikes 2» sõnadega «lõikes 3»; 3) lõiget täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: « 7) ostja eirab Ameti tehtud käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 4 või § 70 lõikes 1 nimetatud otsust või ettekirjutust.» § 46. Paragrahvis 74: 1) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «§ 70 lõikes 2 nimetatud otsuse või»; 2) lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 57 lõikes 4» sõnadega «§ 57 lõikes 5». § 47. Paragrahvi 75 lõikes 5 asendatakse sõna «halduskohtunik» sõnadega «maa- või linnakohtu kohtunik». § 48. Seadust täiendatakse §-ga 76¹ järgmises sõnastuses: « § 761. Erisused riigimetsa raieteenuste tellimiseks teostatavate riigihangete korral Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole ostja kohustatud rakendama riigimetsa raieteenuste tellimiseks kuni 2003. aasta 1. jaanuarini.» § 49. Paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 77. Riigilõiv Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151) sätestatud määrade järgi.» § 50. Paragrahvis 82: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 5, § 19 lõige 3 ja § 57 lõike 1 punkt 3 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.»; 2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist Ametile esitatud protestid ja vahekohtule esitatud kaebused vaadatakse läbi ning Riigihangete Bülletäänis väljakuulutatud või Ametile teatatud pakkumismenetlused viiakse läbi käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigihangete seaduses (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374; 84, 534; 2001, 7, 17) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohaselt.» II. § 51. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvis 1905 asendatakse sõna «teate» sõnadega «ideekonkursi kutse»; 2) seadust täiendatakse §-ga 1906 järgmises sõnastuses: « § 1906. Vaidlustuse läbivaatamine (1) Vaidlustuse läbivaatamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.» III. § 52. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. § 53. Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumisest ühe kuu jooksul riigihangete seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega. Riigikogu esimees Toomas SAVI