Vabariigi Valitsus — Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend [terviktekst muudatustega kuni 27.02.2001] — RT I, 32, 176

Terviktekst Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, rakendamise aeg): 13.06.2000 nr 186 (RT I 2000, 47, 292) 1.04.2000 27.02.2001 nr 81 (RT I 2001, 22, 124) 1.01.2001 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide määrus(t)e kuupäevale, millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 27.02.2001. a määruse nr 81 § 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev juhend reguleerib «Riikliku pensionikindlustuse seadusega» (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) (edaspidi seadus) kehtestatud järgmiste riiklike pensionide (edaspidi pension) määramist, ümberarvutamist ja maksmist: 1) vanaduspension; 2) töövõimetuspension; 3) toitjakaotuspension; 4) rahvapension. § 2. Pensioni taotlemine (1) Isik või tema seaduslik esindaja esitab pensioniavalduse taotleja elukohajärgsele pensioniametile. (2) Isik, kellel on õigus saada pensioni, võib taotleda pensioni määramist mis tahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist. (3) Pensionitaotluse võib isik esitada töötamise ajal või pärast töötamise lõpetamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. (4) Seaduse § 13 lõike 3 punktis 4 nimetatud isikul on õigus taotleda pensioni määramist pärast töötamise lõpetamist. § 3. Pensionitaotleja elukoht Pensionitaotleja elukohaks loetakse riigi või kohaliku omavalitsuse registrisse kantud elukohta. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise. 2. peatükk PENSIONI MÄÄRAMINE 1. jagu Pensioni määramise põhinõuded § 4. Pensionitaotluse esitamine (1) Õiguslikud suhted pensionitaotleja ja pensioniameti vahel tekivad päevast, mil pensionitaotlus on esitatud või saadetud posti teel pensionitaotleja elukohajärgsele pensioniametile. (2) Teovõimetuks tunnistatud isiku pensionitaotluse esitab tema eestkostja oma elukohajärgsele pensioniametile. (3) Alaealise pensionitaotluse esitab tema vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) alusel sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, oma elukohajärgsele pensioniametile, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. Hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, esitab pensionitaotluse alaealise eestkosteasutuse kirjalikul nõusolekul ja eestkosteasutuse poolt sätestatud tingimustel. (4) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud alla 18-aastasel isikul on õigus esitada töövõimetuspensioni taotlus oma elukohajärgsele pensioniametile. [27.02.2001] § 5. Passi või isikutunnistuse esitamine (1) Pensioni taotlemiseks esitatakse «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68) § 2 lõikes 2 sätestatud dokument. (2) Eestis elav välismaalane peab esitama dokumendi, milles on märge alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa kohta, või selle puudumisel pädeva asutuse kirjaliku tõendi tema seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis. (3) Eestis viibiv pagulane esitab pensioni taotlemiseks pagulase reisidokumendi. (4) Kui pensionitaotlejaks ei ole pensionile õigust omav isik, esitatakse ka pensionile õigust omava isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid. § 6. Esitatavate dokumentide vorm Pensioni taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad. Pensioniametisse jääva dokumendi koopia kinnitab pensioniamet, tagastades originaaldokumendid. § 7. Pensionitaotluse registreerimine (1) Pensionitaotlus registreeritakse pensionitaotluste registreerimise raamatus, märkides taotluse järjekorranumbri ja vastuvõtmise kuupäeva. (2) Pensionitaotluste registreerimise raamatusse kantakse: 1) pensionide määramise ja määratud pensionide maksmise jätkamise avaldused; 2) uuele perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramise avaldused; 3) avaldused toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist osa eraldamiseks, kui põhitoimik asub teises pensioniametis. (3) Pensionitaotluste registreerimise raamatut võib pidada elektroonselt. § 8. Pensionitoimiku vormistamine (1) Pensioniametis vormistatakse pensioni määramiseks ja maksmiseks iga pensionitaotleja kohta pensionitoimik. (2) Surnud toitja perekonnaliikmetele vormistatakse üks ühine pensionitoimik. Kui toitja oli pensionär, vormistatakse toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse korral toitja pensionitoimikusse. (3) Pensioniliigi muutmisel ei vormistata uut pensionitoimikut. (4) Kui pensionitaotlejal on pensioniameti arhiivis pensionitoimik, siis uut pensionitoimikut ei vormistata. Pensioni määramiseks esitatud dokumendid paigutatakse arhiivse osa ette. § 9. Pensionitoimikus säilitatavad dokumendid (1) Pensionitoimikus säilitatakse: 1) pensioni määramise otsus; 2) avaldus; 3) ümbrik, kui avaldus on saadetud posti teel; 4) seaduse § 38 lõigete 2 ja 3 alusel pensioni ümberarvutamise otsused; 5) pensioni määramisel või ümberarvutamisel aluseks olnud dokumendid. (2) Pensioni määramisest keeldumisel säilitatakse pensionitoimikus: 1) pensionikomisjoni otsus; 2) avaldus; 3) pensioniameti poolt nõutud või koostatud dokumendid, mille alusel keelduti pensioni määramisest; 4) ärakiri saatekirjast, millega pensionitaotlejale saadeti pensioni mittemääramise otsus ja tagastati dokumendid. [27.02.2001] § 10. Pensionitaotluse läbivaatamise tähtaeg (1) Pensionitaotlus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. (2) Kui seaduse § 36 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul ei ole esitatud täiendavaid dokumente, vaadatakse pensionitaotlus esitatud dokumentide alusel läbi 10 tööpäeva jooksul ning tehakse pensioni määramise või mittemääramise otsus. § 11. Pensioni mittemääramise otsus (1) Kui isikul ei ole õigust pensionile, vormistab pensionikomisjon pensioni mittemääramise otsuse. Otsuses näidatakse üksikasjalikult pensioni mittemääramise põhjused viidetega seaduse paragrahvidele ja selgitatakse vaidluse läbivaatamise korda. (2) Pensioni mittemääramisel saadab pensioniamet viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, pensionitaotlejale tähitud postisaadetisena pensionikomisjoni otsuse ja tagastab esitatud originaaldokumendid. § 12. Üleminek ühelt pensioniliigilt teisele Üleminekut ühelt pensioniliigilt teisele käsitatakse pensioni esmakordse määramisena, rakendades pensioni määramise algtähtaja suhtes seaduse § 37 lõike 4 sätteid ning vähendades makstava pensioni suurust sama perioodi eest varem väljamakstud pensioni võrra. 2. jagu Vanaduspensioni määramine § 13. Vanaduspensioni taotlemise täiendavad dokumendid Vanaduspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt: 1) pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid; 2) vajadusel pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid; 3) pensionilisale õigust tõendav dokument. § 14. Vanaduspensioni määramise tähtaeg (1) Vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud tähtajast. (2) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse mitte varem kui kolm aastat enne vanaduspensionile õigust andvasse vanusesse (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmist seaduse § 37 lõikes 4 ettenähtud tähtajast. (3) Seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 ning § 9 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud isikule, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus pensionile, määratakse pension alates seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse või täienduse jõustumisest, kui seadus ei sätesta teisiti. [27.02.2001] § 15. Ennetähtaegsele vanaduspensionile õiguse tekkimine (1) Seaduse jõustumisel tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile: 1) meestel, kes on sündinud kuni 31.03.1939. a; 2) naistel, kes on sündinud kuni 31.12.1943. a. (2) Alates 1. aprillist 2000. a tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile: 1) meestel, kes on sündinud 1.04.1939. a kuni 31.12.1939. a, vanuses 61 aastat; 2) naistel, kes on sündinud 1.01.1944. a kuni 30.06.1944. a, vanuses 56 aastat 6 kuud. (3) Alates 1. jaanuarist 2001. a tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile: 1) meestel, kes on sündinud 1.01.1940. a kuni 31.12.1940. a; 2) naistel, kes on sündinud 1.07.1944. a kuni 31.12.1944. a. (4) Meestel, kes on sündinud 1941. aastal ja hiljem, tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 60-aastaseks saamisel. (5) Naistel, kes on sündinud aastatel 1945 kuni 1952, tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile vastavalt sünniaastale järgmiselt: sünniaasta vanus 1945 56 a 1946 56 a 6 kuud 1947 57 a 1948 57 a 6 kuud 1949 58 a 1950 58 a 6 kuud 1951 59 a 1952 59 a 6 kuud (6) 1953. aastal ja hiljem sündinud naistel tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 60-aastaseks saamisel. § 16. Soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise täiendavad dokumendid (1) Seaduse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud lisavad soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele: 1) lapse (laste) sünnitunnistuse(d); 2) võõrasvanem lisab dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga; 3) eestkostja või hooldaja lisab vastavalt eestkoste või hoolduse seadmise otsuse; 4) arstliku ekspertiisi otsuse lapse puude raskusastme kohta või tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks tunnistamise kohta või invaliidiks lapseeast tunnistamise kohta või raviasutuse enne 1. jaanuari 2000. a vormistatud otsuse lapsinvaliidiks tunnistamise kohta; 5) omakäelise kinnituse, et isik on kasvatanud last (lapsi) vähemalt kaheksa aastat; 6) teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja kirjaliku nõusoleku soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks pensionitaotleja kasuks. (11) Lõike 1 punktis 6 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui: 1) teine vanem saab vanaduspensioni; 2) teine vanem on surnud; 3) teine vanem on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks; 4) teiselt vanemalt on vanema õigused ära võetud; 5) teise vanema asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata. (2) Seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–5 ettenähtud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele lisab: 1) seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik – arstliku ekspertiisi otsuse; 2) seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik – sõjaväepileti, riigikaitseosakonna tõendi või muu dokumendi, millest nähtub osavõtt Tšernobõli aatomielektrijaama tagajärgede likvideerimisest; 3) seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik – rehabiliteerimistunnistuse või muu dokumendi, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. [27.02.2001] § 17. Soodustingimustel vanaduspensioni määramine (1) Kui isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 9 lõike 1 punktides 1–5 loetletud alustel, rakendatakse ühte alust pensionitaotleja valikul. (2) Hooldajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 9 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, kui lapse üle oli määratud hooldus kooskõlas «Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi» (ENSV Teataja 1969, 31, lisa; 1987, 4, 38; 1988, 6, 68; RT 1992, 11, 168) sätetega. (3) Seaduse § 9 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel määratakse soodustingimustel vanaduspension eluaegselt ja sama(de) lapse (laste) kasvatamise eest teisele vanemale või võõrasvanemale või eestkostjale või hooldajale pensioni ei määrata. [13.06.2000; 27.02.2001] § 18. Soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimine (1) Naisel tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 9 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel vastavalt sünniaastale järgmiselt: Kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või 5 või enamat last vähemalt 8 aastat Kasvatanud 4 last vähemalt 8 aastat Kasvatanud 3 last vähemalt 8 aastat Sünniaasta Pensionile õiguse tekkimine Pensionile õiguse tekkimine Pensionile õiguse tekkimine 1942 alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a 1943 alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a vanuses 57 a alates 1.04.2000. a 1944 alates 1.04.2000. a vanuses 55 a 6 kuud alates 1.04.2000. a vanuses 57 a 6 kuud 1945 alates 1.04.2000. a vanuses 56 a vanuses 58 a 1946 vanuses 54 a 6 kuud vanuses 56 a 6 kuud vanuses 58 a 6 kuud 1947 vanuses 55 a vanuses 57 a vanuses 59 a 1948 vanuses 55 a 6 kuud vanuses 57 a 6 kuud vanuses 59 a 6 kuud 1949 vanuses 56 a vanuses 58 a vanuses 60 a 1950 vanuses 56 a 6 kuud vanuses 58 a 6 kuud vanuses 60 a 6 kuud 1951 vanuses 57 a vanuses 59 a vanuses 61 a 1952 vanuses 57 a 6 kuud vanuses 59 a 6 kuud vanuses 61 a 6 kuud 1953 ja hiljem sündinud vanuses 58 a vanuses 60 a vanuses 62 a (2) Mehel tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 9 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel vastavalt sünniaastale järgmiselt: Kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või 5 või enamat last vähemalt 8 aastat Kasvatanud 4 last vähemalt 8 aastat Kasvatanud 3 last vähemalt 8 aastat Sünniaasta Pensionile õiguse tekkimine Pensionile õiguse tekkimine Pensionile õiguse tekkimine 1937 alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a 1938 alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a vanuses 62 a alates 1.04.2000. a 1939 alates 1.04.2000. a alates 1.04.2000. a vanuses 62 a 1940 alates 1.04.2000. a vanuses 60 a alates 1.04.2000. a vanuses 62 a 1941 alates 1.04.2000. a vanuses 60 a vanuses 62 a 1942 vanuses 58 a alates 1.04.2000. a vanuses 60 a vanuses 62 a 1943 ja hiljem sündinud vanuses 58 a vanuses 60 a vanuses 62 a 3. jagu Töövõimetuspensioni määramine § 19. Töövõimetuspensioni taotlemise täiendavad dokumendid Töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt: 1) pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid; 2) vajadusel pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid; 3) töövõimetust tõendav dokument; 4) pensionilisale õigust tõendav dokument; 5) seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud töövõimetuse puhul töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub tööõnnetus või kutsehaigus; 6) seaduse § 10 lõikes 41 nimetatud töövõimetuse puhul töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt väljavõte haigusloost. [27.02.2001] § 20. Töövõimetuspensioni määramine töövõimetuks taastunnistamisel (1) Töövõimetuspensioni (endist invaliidsuspensioni) saanud isiku töövõimetuks taastunnistamise korral enne ühe aasta möödumist, arvates töövõimetuspensioni (endise invaliidsuspensioni) maksmise lõpetamisest, ei nõuta uue pensionitaotluse esitamist. Töövõimetuspensioni maksmist jätkatakse töövõimetuks taastunnistamise päevast pensioni maksmisel arvesse võetud pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži dokumentide alusel. (2) Seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 sätestatud töövõimetuspensionilt seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud töövõimetuspensionile üleviimisel kohaldatakse pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõuet, mis vastas isiku vanusele pensioni esmakordsel määramisel. [13.06.2000] § 201. Töövõimetuspensioni määramine mitme püsiva töövõimetuse põhjuse alusel Kui arstlik töövõimetuse ekspertiis on tuvastanud rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse ning isiku summaarsele püsivale töövõimetusele vastav töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja vähemalt üks põhjustest on tekkinud seaduse § 10 lõikes 4 või 41 sätestatud juhtudel, määratakse töövõimetuspension pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata. [13.06.2000] § 21. Töövõimetuspensioni määramise tähtaeg Töövõimetuspension määratakse seaduse § 37 lõikes 4 ettenähtud tähtajast alates. 4. jagu Toitjakaotuspensioni määramine § 22. Toitjakaotuspensioni taotlemise täiendavad dokumendid (1) Toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt: 1) toitja surmatunnistus või kohtuotsus toitja teadmata kadunuks tunnistamise kohta; 2) toitja vanust tõendav dokument; 3) toitja pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid; 4) vajadusel toitja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid; 5) pensionilisale õigust tõendav dokument. (2) Vajadusel esitatakse täiendavalt: 1) lapse sünnitunnistus; 2) perekonnaseisu tõendav dokument; 3) õppeasutuse tõend 18- kuni 24-aastase perekonnaliikme õppimise kohta päevases või statsionaarses õppevormis või õpilaspilet, millelt nähtub õppevorm; 4) eestkostja määramise otsus; 5) lapse perekonnas hooldamise leping; 6) pensionitaotleja tööraamat. Töötamist mittealustanud isik tõendab oma allkirjaga avaldusel, et ta ei tööta ega oma tööraamatut; 7) tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub tööõnnetus või kutsehaigus, kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel; 8) väljavõte haigusloost, kui toitja suri kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või haiguse tagajärjel. (3) Võõras- või kasulapsele toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse dokument elatise mittesaamise kohta. Elatise mittesaamist tõendatakse linna- või maakohtu täitevosakonna, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse, maksuameti kohaliku asutuse või vanema töökoha tõendiga või vanema omakäelise kinnitusega elatise mittesaamise kohta. (4) Lapse, venna, õe või lapselapse kasvatamist perekonnas ning võõras- või kasulapse kasvatamist ja ülalpidamist vähemalt kaheksa aastat tõendatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse, lasteasutuse või õppeasutuse teatisega või muu dokumendiga. (5) Toitja vennale, õele või lapselapsele toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse teatis toitja ülalpidamisel olnud perekonnaliikmete kohta ja dokument töövõimeliste vanemate puudumise kohta. [27.02.2001] § 23. Toitjakaotuspensioni määramine pärast lapsendamist Toitjakaotuspension, millele tekkis lapsel õigus enne lapsendamist, määratakse ka pärast lapsendamist, kuid mitte kauemaks kui lapsendamise kohtuotsuse jõustumise kuu lõpuni. § 24. Toitjakaotuspensioni määramise tähtaeg Toitjakaotuspension määratakse seaduse § 37 lõike 4 punktis 2 sätestatud tähtajast: 1) toitjakaotuspensioni esmakordsel määramisel; 2) toitjakaotuspensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisel seoses uue perekonnaliikme esmakordse pensioni taotlemisega. [13.06.2000] § 25. Toitjakaotuspensionist osa eraldamine (1) Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist tema osa, jagades pensioni suuruse pensionisaajate arvuga. (11) Pensioniosa eraldamist taotlev perekonnaliige esitab avalduse oma elukohajärgsele pensioniametile, kes kolme tööpäeva jooksul edastab avalduse pensioni maksvale pensioniametile. Pensioni maksev pensioniamet vormistab pensioniosa eraldamise otsuse ja saadab selle pensioniosa väljamaksmiseks avaldaja elukohajärgsele pensioniametile viie tööpäeva jooksul. (2) Toitjakaotuspensionist osa eraldatakse avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. [27.02.2001] 5. jagu Rahvapensioni määramine § 26. Rahvapensioni taotlemise täiendavad dokumendid (1) 63-aastaseks saanud isik esitab rahvapensioni taotlemisel täiendavalt käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktides 1–3 loetletud dokumendid. (2) Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni taotlev isik esitab täiendavalt käesoleva määruse §-s 19 loetletud dokumendid. (3) Toitjakaotuse korral rahvapensioni taotlev isik esitab täiendavalt käesoleva määruse §-s 22 loetletud dokumendid. (4) Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni saanud isiku töövõimetuks taastunnistamise korral enne ühe aasta möödumist, arvates püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise lõpetamisest, ei nõuta uue pensionitaotluse esitamist. [13.06.2000] § 27. Rahvapensioni määramise tähtaeg Rahvapension määratakse seaduse § 37 lõikes 4 ettenähtud tähtajast alates. 3. peatükk TÖÖVÕIMETUSPENSIONILT VÕI TÖÖVÕIMETUSE KORRAL RAHVAPENSIONILT VANADUSPENSIONILE VÕI RAHVAPENSIONILE ÜLEVIIMINE § 28. Töövõimetuspensionilt vanaduspensionile üleviimine (1) Töövõimetuspensioni saava isiku jõudmisel vanaduspensioniikka viiakse ta üle vanaduspensionile ilma sellekohase taotluseta. (2) Vanaduspensionile üleviimisest ja täiendavate dokumentide esitamise võimalusest teatab pensioniamet pensionärile kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, arvates vanaduspensionile üleviimisest. (3) Kui töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 17 lõike 1 punktides 2 või 3 sätestatud pensionilisa, siis vanaduspensionile üleviimisel säilitatakse nimetatud pensionilisa eluaegselt. [27.02.2001] § 29. Vanaduspensioni ümberarvutamine tagasiulatuvalt Kui vanaduspensionile üleviidud isik esitab kolme kuu jooksul, arvates vanaduspensioni määramise päevast, täiendavaid dokumente, mis tõendavad vanaduspensioni suurendamise õigust, arvutatakse talle määratud vanaduspension ümber vanaduspensioni määramise päevast arvates. § 30. Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionilt vanuse alusel rahvapensionile üleviimine (1) Isik, kellele on määratud püsiva töövõimetuse alusel rahvapension seaduse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel või kellele on kuni määratud tähtajani säilitatud endises suuruses pensioni maksmine seaduse § 50 lõike 2 alusel, viiakse vanaduspensioniikka jõudmisel üle seaduse § 15 lõike 2 punktides 2 või 5 sätestatud rahvapensionile. (2) Kui pension, millele isik on üle viidud, osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani. [27.02.2001] 4. peatükk PENSIONI MAKSMINE § 31. Pensionäri isikuarve (1) Pensionärile avatakse pensioni määramise otsuse alusel elektrooniline isikuarve. (2) Pensionäri isikuarvele tehakse kanne: 1) pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori poolt volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhi (edaspidi struktuuriüksuse juht) otsuse alusel vormistatud pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise või lõpetamise kohta; 2) seaduse § 37 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel pensionikomisjoni pädevusse kuuluva pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise, peatamise või seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsuse kohta. [27.02.2001] § 32. Pensioni väljamaksmine (1) Pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest kindlaksmääratud väljamaksukuupäevadel pensionäri kirjaliku avalduse alusel panka pensionäri isikuarvele või posti teel. (2) Alaealisele määratud pensioni võib käesoleva määruse § 4 lõike 3 alusel pensioni taotlenud isiku kirjaliku avalduse põhjal kanda panka lapse isikuarvele. (3) Pensioniameti direktor või tema asetäitja või struktuuriüksuse juht võib lubada jooksva kuu pensioni välja maksta enne kindlaksmääratud väljamaksukuupäeva järgmistel juhtudel: 1) kui pensionär asub alaliselt elama välisriiki; 2) kui pensionär vahetab alalist elukohta Eestis; 3) erandkorras pensionäri kirjaliku avalduse alusel põhjendatud vajadusel. (4) Õigeaegselt saamata jäänud pension makstakse välja koos jooksva kuu pensioniga, seejuures võib pensioni välja maksta enne kindlaksmääratud väljamaksukuupäeva. (5) Kui postiasutuse kaudu makstav pension on kuus kuud välja võtmata, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise. Pensionäri kirjaliku avalduse ja määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamisel otsustab pensionikomisjon pensioni maksmise tagasiulatuvalt. [13.06.2000; 27.02.2001] § 33. Pensioni maksmine volikirja alusel (1) Pensioni väljavõtmiseks antud volikirja alusel võib teisele isikule pensioni maksta kuni kolm aastat järjest. (2) Kui pensioni väljavõtmiseks antud volikirjas pole märgitud kehtivuse aega, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. (3) Tähtajatu üldvolikirja alusel makstakse pensioni volituse kehtivuse ajal. (4) Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse, kus pensionär on ravil, juhi poolt. [27.02.2001] § 34. Kohustus teatada pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest (1) Pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul, arvates asjaolude tekkimisest, pensioni maksvale pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. (2) Seaduse § 43 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel on pädev asutus kohustatud 10 tööpäeva jooksul kirjalikult teatama pensioni maksvale pensioniametile asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või pensioni suuruse muutumise. [13.06.2000] § 35. Pensioni maksmine alalise elukoha muutumisel (1) Pensionäri alalisel elama asumisel teise maakonda või linna esitab pensionär uue elukoha järgsele pensioniametile pensionitunnistuse, määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja kirjaliku avalduse pensioni maksmise jätkamiseks. Avalduses näidatakse endine elukoht ja pensioni maksnud pensioniamet. (11) Pensionär, kes terviseseisundi tõttu lahkub alalisest elukohast ja asub ajutiselt vähemalt kolmeks kuuks elama teda abistava isiku juurde, võib erandkorras taotleda pensioni maksmise jätkamist ajutise elukoha järgse pensioniameti kaudu. (2) Pensionitoimik nõutakse endise elukoha järgsest pensioniametist välja kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse esitamise päevast. (3) Pärast pensionitoimiku saamist jätkatakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsusega pensioni maksmist ajast, mil see eelmises elukohas lõpetati. [27.02.2001] § 36. Pensionitoimiku väljastamine alalise elukoha muutumisel (1) Pensionäri elama asumisel teise maakonda või linna lõpetab endise elukoha järgne pensioniamet pensioni maksmise ja väljastab pensionitoimiku viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamise päevast. (2) Pensionitoimikusse vormistatakse otsus pensioni maksmise lõpetamise ja makstud pensioni suuruse kohta. Isikuarvele märgitakse pensioni maksmise lõpetamine ning pensioniamet, kuhu pensionitoimik saadetakse. (3) Pensionitoimikule lisatakse väljastamisel saatekiri, millele märgitakse pensionitoimikus olevate lehtede arv. (4) Välisriikidesse pensionitoimikuid ei väljastata. § 37. Pensioni maksmise peatamine tööle asumisel (1) Ennetähtaegse vanaduspensioni, rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni (välja arvatud rahvapension püsiva töövõimetuse korral ja toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse korral alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või statsionaarses õppevormis õppijale) maksmine peatatakse tööle asumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Pensioni maksmist jätkatakse töötamise lõpetamisele järgnevast päevast. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensionide saamise korral on pensionär kohustatud kümne päeva jooksul, arvates tööle asumisest või töötamise lõpetamisest, teatama sellest kirjalikult pensioni maksvale pensioniametile. Avaldusele lisatakse tööraamat või dokument, mis tõendab tööle asumist või töötamise lõpetamist. (4) Kui pensionär on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud tööle asumisest ja pension on välja makstud enne tööleasumisest teatamise päeva, peatatakse pensioni maksmine tööleasumisest teatamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. [13.06.2000] § 38. Töövõimetuspensioni või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmine (1) Töövõime kaotuse protsendi muutumisel, kui selleks vajalikud ekspertiisidokumendid olid esitatud või saadetud enne püsiva töövõimetuse (invaliidsuse) kestuse lõpetamist, arvutatakse töövõimetuspension või püsiva töövõimetuse alusel rahvapension ümber ilma sellekohast avaldust nõudmata, arvates seaduse §-s 38 sätestatud tähtaegadest: 1) töövõime kaotuse protsendi vähendamisel, arvates uue töövõime kaotuse protsendi tuvastamise päeva kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast; 2) töövõime kaotuse protsendi suurendamisel, arvates uue töövõime kaotuse protsendi tuvastamise päevast. (2) Kui vähemalt 40% ulatuses püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut ei tunnistata korduvekspertiisiga vähemalt 40% ulatuses töövõimetuks, makstakse pensioni korduvekspertiisi tegemise kuu lõpuni, kuid mitte kauem kui päevani, milleni püsiv töövõimetus oli vähemalt 40% ulatuses kindlaks määratud. [13.06.2000] § 39. Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või statsionaarses õppevormis õppijale (1) Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni makstakse kuni 18-aastaseks saamise kuu lõpuni. (2) 18-aastaseks saanud õppijale jätkatakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmist õppimise korral gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis kuni antud õppeasutuse lõpetamise kuu lõpuni, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamise kuu lõpuni. (3) 18-aastasele õppijale jätkatakse pensioni maksmist toitja kaotuse korral pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud), kuid mitte kauem kui õppeasutuse lõpetamise kuu lõpuni. Õpingute jätkamisel samas õppeasutuses esitatakse igal aastal enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest pikendatud kehtivusega õpilaspilet või uus õppeasutuse teatis. Pensioni maksmist jätkatakse kuni järgneva õppeaasta algusele eelneva päevani, kuid mitte kauem kui kooli lõpetamise kuu lõpuni või sellest eelnevalt 24-aastaseks saamise kuu lõpuni. (4) Õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel kuus kuud pärast õppeaasta algust jätkatakse pensioni maksmist dokumendi esitamise päevast. (5) Õpingute katkestamisel (õpilaste nimekirjast välja arvatud, lubatud akadeemilisele puhkusele, lõpetanud õppimise päevases või statsionaarses õppevormis või muudel juhtudel) lõpetatakse pensioni maksmine toitja kaotuse korral õpingute katkestamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (6) Õppetöö katkestanud või lõpetanud isiku uuesti õppima asumisel enne 24-aastaseks saamist jätkatakse pensioni maksmist toitja kaotuse korral õppima asumise päevast alates, kui avaldus koos õppeasutuse teatisega on esitatud enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest, hilisemal pöördumisel avalduse ja õppeasutuse teatise esitamise päevast. Pensioni makstakse tagasiulatuvalt pensioni maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni, kui õpingute vahe ei ületa kolme kuud. (7) Lapse lapsendamisel lõpetatakse temale määratud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine lapsendamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. [13.06.2000] § 40. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni säilitamine lesele või lahutatud abikaasale (1) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension või seaduse § 50 lõike 4 alusel säilitatud toitjakaotuspension 12 kuuks, arvates abiellumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Pensioni määramisel teistel alustel lõpetatakse säilitatud pensioni maksmine päevast, millest alates on määratud pension uutel alustel. Kui pension määratakse tagasiulatuvalt perioodi eest, mil isikule on makstud säilitatud pensioni, tehakse tasaarvestus koos esimese väljamaksega. [27.02.2001] § 41. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmise lõpetamine isiku taasilmumisel Teadmata kadunuks või surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema asukoha kindlakstegemisel lõpetatakse isiku perekonnaliikmetele määratud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine isiku teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumise päevast. § 42. Pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise korral (1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise vabadusekaotuse kandmise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul. (2) Isikule, kellele jooksva kuu pension on välja makstud enne vabadusekaotuse kandmise algust, peatatakse pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise alguse kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (3) Kinnipidamiskohast vabastatud pensionärile jätkatakse tema kirjaliku avalduse, määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja vabastusdokumendi esitamisel pensioni maksmist alates vabastamise päevast. (4) Pensioni väljamaksmisel tagasiulatuvalt vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 43 lõike 4 alusel pensioni maksmise jätkamise päevast arvates. [27.02.2001] § 43. Pensioni maksmine vahi alla võtmise korral (1) Kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise vahi alla võtmise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul. (2) Isikule, kellele jooksva kuu pension on välja makstud enne vahi alla võtmist, peatatakse pensioni maksmine vahi alla võtmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (3) Pensionäri kirjaliku avalduse ja vastava dokumendi esitamisel makstakse pärast isiku õigeksmõistmist või kohtuotsuse jõustumist pensioni tagantjärele alates selle maksmise peatamise päevast juhul, kui kohus ei karista isikut vabadusekaotusega. (4) Pensioni väljamaksmisel tagasiulatuvalt vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni maksmise peatamise perioodil seaduse § 43 lõike 4 alusel väljamakstud pensioni võrra. § 44. Pensioni maksmine meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise korral (1) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsuse alusel pensionärile pensioni pooles rahvapensioni määras meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise alguse kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Pensionäri kirjaliku avalduse ja vastava dokumendi esitamisel taastatakse pensioni maksmine seaduses ettenähtud suuruses meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise lõppemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (3) Pensioni maksmise taastamisel seaduses ettenähtud suuruses vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 43 lõike 4 alusel pensioni seaduses ettenähtud suuruses maksmise taastamise päevast arvates. [27.02.2001] § 45. Pensioni maksmine ülalpeetavatele pensionäri vabadusekaotuse, vahi all oleku või meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise korral (1) Kui pensionäril on seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud ülalpeetavaid, on neil pensionäri vabadusekaotuse, vahi all oleku või kohtu poolt määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise ajal õigus taotleda pensioni maksmist seaduse § 43 lõikes 4 ettenähtud suuruses. (2) Pensioni makstakse pensionäri ülalpeetavatele pensioni maksmise peatamise või väljamakstava summa muutmise päevast, kui taotlus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates pensioni maksmise peatamisest või summa muutmisest, hilisemal taotlemisel avalduse esitamise päevast. (3) Ülalpeetavatele lõpetatakse pensioni maksmine määruse § 42 lõikes 3, § 43 lõikes 3 või § 44 lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. [27.02.2001] § 46. Pensioni maksmine pensionäri surma korral (1) Pensionäri surma korral makstakse saamata jäänud pension välja jooksva kuu eest täies ulatuses isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni. (2) Saamata jäänud pension makstakse välja ka juhul, kui pensioniametile olid enne isiku surma päeva esitatud pensioni määramiseks kõik vajalikud dokumendid, kuid pensioni määramine ja maksmine olid vormistamata. (3) Vanemal, abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel on õigus saada saamata jäänud pensioni ka siis, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka. (4) Saamata jäänud pensioni taotlemisel esitatakse: 1) avaldus; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud isikut tõendav dokument; 3) pensionäri surmatunnistus; 4) omakäeline kinnitus seaduse § 44 lõikes 5 või 51 nimetatud perekonnaliikmete hulka kuulumise kohta; 5) eestkoste seadmise otsus. [13.06.2000; 27.02.2001] § 47. Pensioni maksmise lõpetamine Pensioni maksmise lõpetamisel suletakse pensionäri isikuarve ja pensionitoimikusse vormistatakse pensioni maksmise lõpetamise otsus. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 48. Pensioni määramine tagasiulatuvalt (1) Seaduse § 37 lõikes 4 kehtestatud algtähtaega rakendatakse ka nende pensionide osas, mis määratakse tagasiulatuvalt tähtajaga enne 1. aprilli 2000. a. (2) Enne 1. aprilli 2000. a määratakse ja makstakse pensioni «Riiklike elatusrahade seaduses» (RT 1993, 15, 256; RT I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631; 1996, 22, 437; 45, 849; 86, 1539; 1997, 77, 1309; 81, 1366; 1998, 17, 266; 61, 982; 64/65, 1009; 107, 1767; 1999, 10, 150; 97, 857) ettenähtud tingimustel ja suuruses. § 49. Pensionide ümberarvutamisel arvessevõetav pensioniõiguslik staaž (1) Enne seaduse jõustumist määratud pensionid arvutatakse ümber pensioni maksmisel arvesse võetud pensioniõigusliku staaži dokumentide alusel. (2) Enne seaduse jõustumist kehtinud eeskirjade järgi kindlaksmääratud pensioniõiguslikku staaži uuesti üle ei vaadata. (3) Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide esitamisel kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise päevast arvates, sõltumata tõendatava staaži pikkusest. Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber kooskõlas seaduse § 38 lõikega 3. (4) Täiendav pensioniõiguslik staaž tehakse kindlaks kooskõlas seaduse §-ga 18. (5) Seaduse § 18 muutmisel või täiendamisel arvutatakse pension ümber seaduse muudatuse või täienduse jõustumise päevast arvates, kui muudatuse või täiendusega sätestatud pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast. Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber kooskõlas seaduse § 38 lõikega 3. [27.02.2001] § 50. Pensionikindlustusstaaži arvestamine pensionide ümberarvutamisel (1) Enne seaduse jõustumist kindlakstehtud pensionikindlustusstaaž arvutatakse ümber kooskõlas seaduse §-ga 20. (2) Pensioni ümberarvutamisel lähtutakse pensionikindlustusstaažist, mis on omandatud kuni 31. detsembrini 1999. a, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul. (3) Isikul, kellele ajavahemikus 1. jaanuarist 2000. a kuni 31. märtsini 2000. a määrati esmakordselt pension või arvutati pension ümber, arvestatakse pensionikindlustusstaaži ajani, mil staaž oli eelnevalt kindlaks tehtud. § 51. Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile (1) Pensionär, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus mitmele pensioniliigile või pensioni alaliigile, viiakse avalduse ja pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamisel üle tema valitud pensioniliigile või pensioni alaliigile. (2) Pensionär, kellele enne seaduse muutmist või täiendamist oli määratud vanaduspension seaduse § 8 alusel ja kellel seaduse § 9 muutmise või täiendamise tõttu tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile, viiakse avalduse ja määruse §-s 16 sätestatud täiendavate dokumentide esitamisel üle seaduse §-s 9 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionile. (3) Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile vormistatakse seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui taotlus on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse, vastava muudatuse või täienduse jõustumisest. Taotluse hilisemal esitamisel vormistatakse üleviimine taotluse esitamise päevast. [27.02.2001] § 52. Pensionilisade ümberarvutamine Enne seaduse jõustumist pensionile juurde arvutatud pensionilisad arvutatakse ümber vastavalt seaduse §-le 17. § 53. Vanaduspensionide ümberarvutamine Enne seaduse jõustumist määratud vanaduspensionid arvutatakse ümber seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud korras, rakendades seaduse § 50. § 54. Vanaduspensioni säilitamine Isikule, kellele enne 1. aprilli 1993. a oli määratud vähema kui 15-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension, säilitatakse pensionide ümberarvutamisel vanaduspension. § 55. Soodustingimustel vanaduspensionide maksmise lõpetamine «Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse» (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) § 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele lõpetatakse pensioni maksmine alates 1. aprillist 2000. a. Samast kuupäevast jätkatakse nendele isikutele pensioni maksmist seaduse § 9 lõike 1 punkti 4 või 5 alusel. § 56. Invaliidsuspensionilt vanaduspensionile üleviimine (1) Alates 1. aprillist 2000. a viiakse invaliidsuspensionilt vanaduspensionile üle invaliidiks tunnistatud isikud, kes on vastavalt sünniaastale jõudnud vanaduspensioniikka: 1) naised, kes on sündinud 1942. a või varem, vanuses 57 a 6 kuud või vanemad; 2) mehed, kes on sündinud 1937. a või varem, vanuses 62 a 6 kuud või vanemad. (2) Invaliidiks tunnistatud isik viiakse vanaduspensionile üle alljärgnevatel juhtudel: 1) kui isikul on tõestatud vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži; 2) kui isikul on vastavalt vanusele invaliidsuse esmakordse määramise algtähtajaks või vastavalt vanusele seaduse jõustumisel tõestatud seaduse § 10 lõikes 2 nõutav Eestis omandatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž; 3) kui isikule on invaliidsuspension määratud asjaoludel, mille korral Eestis omandatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõue puudub. (3) Vanaduspension arvutatakse selle pensioni määramise ajaks olemasoleva pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži alusel, arvestades seaduse §-s 12 sätestatud erisusi. [13.06.2000] § 57. Invaliidsuspensionilt rahvapensionile üleviimine (1) Invaliidiks tunnistatud isik, kes 1. aprilliks 2000. a on vastavalt sünniaastale jõudnud vanaduspensioniikka, kuid kellel ei ole õigust vanaduspensionile, viiakse üle rahvapensionile, kui invaliid vastab seaduse § 15 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimustele. Kui rahvapension osutub väiksemaks varemmakstud invaliidsuspensionist, jätkatakse rahvapensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani. (2) Vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele säilitati seaduse § 50 lõike 2 alusel pensioni maksmine endises suuruses, viiakse seaduse § 15 lõike 2 punkti 5 alusel üle rahvapensionile eluaegselt. Kui rahvapension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse rahvapensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani. [27.02.2001] § 58. Invaliidsuspensionide ümberarvutamine töövõimetuspensioniks või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioniks (1) Invaliidsuspension, mis on määratud isikule, kes vastavalt sünniaastale ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, arvutatakse ümber töövõimetuspensioniks või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioniks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. (2) Invaliidsuspension arvutatakse ümber töövõimetuspensioniks juhul, kui invaliidsuspensioni esmakordse määramise algtähtajaks või seaduse jõustumise ajaks on vastavalt vanusele täidetud seaduse § 10 lõikes 2 kehtestatud Eestis omandatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõue või kui pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõue puudub. (21) Töövõimetuspension arvutatakse selle pensioni määramise ajaks olemasoleva pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži alusel, arvestades seaduse §-s 12 sätestatud erisusi. (3) Isikule, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž ja kes ei saa mõne teise riigi pensioni, määratakse alates 1. aprillist 2000. a püsiva töövõimetuse alusel rahvapension. (4) Kui isikul ei ole õigust töövõimetuspensionile või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionile, jätkatakse säilitatud pensioni maksmist endises suuruses. [13.06.2000] § 59. Toitjakaotuspensionide ümberarvutamine (1) Enne seaduse jõustumist määratud toitjakaotuspensionid arvutatakse alates 1. aprillist 2000. a ümber, lähtudes toitjal vastavalt vanusele surmapäevaks või teadmata kadunuks tunnistamise päevaks tõestatud seaduse § 10 lõikes 2 nõutavast, Eestis omandatud pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist. (2) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel või kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega surnud toitja perekonnaliikmetele määratud toitjakaotuspensioni ümberarvutamisel ei kohaldata seaduse § 10 lõikes 2 kehtestatud nõuet. (3) Kui toitjale maksti surmapäevani invaliidsuspensioni, määratakse Eestis omandatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõue kindlaks kooskõlas seaduse § 10 lõikega 2, lähtudes toitja vanusest invaliidsuspensioni määramise päeval. (4) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel või kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või haiguse tagajärjel invaliidsuspensioni saanud toitja surma korral, olenemata surma põhjusest, ei kohaldata seaduse § 10 lõikes 2 kehtestatud nõuet. (5) Kui ümberarvutatud toitjakaotuspension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani. (6) Alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis õppijale jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist endises suuruses, kui isik vastab selle pensioni saamiseks seaduses sätestatud tingimustele. (7) Toitjakaotuspensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisel arvutatakse pension ümber ja kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. (8) Toitjakaotuspensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu vähenemisel arvutatakse varemmääratud ühine pension ümber ja kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse toitjakaotuspensionile õigust omavale perekonnaliikmele pensioni maksmist suuruses, mis oli sellele isikule määratud varemkehtinud seaduse alusel. (9) Kui toitjal puudus nõutav Eestis omandatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, määratakse perekonnaliikmetele alates 1. aprillist 2000. a toitja kaotuse alusel rahvapension. Kui rahvapension osutub väiksemaks varemmakstud toitjakaotuspensionist, jätkatakse toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani või ümberarvutamiseni perekonnaliikmete arvu muutumisel. § 60. Orvule määratud toitjakaotuspensioni ümberarvutamine Alates 1. aprillist 2000. a arvutatakse orvule määratud toitjakaotuspension ümber kaheks samaaegselt makstavaks pensioniks. Kui ümberarvutatud kahe pensioni summa osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani või ümberarvutamiseni perekonnaliikmete arvu muutumisel. § 61. Pensioni määramise ja maksmise erijuhud Isikule, kellele oli «Riiklike elatusrahade seaduse» alusel määratud riiklik pension ning kellel on täidetud seaduse §-des 7–10 ja 12–17 sätestatud tingimused, jätkatakse pensioni määramist ja maksmist. 6. peatükk MÄÄRUSE JÕUSTUMINE § 62. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 1. aprillist 2000. a.