Vabariigi Valitsus — 2001. aastal põllumajandusliku keskkonnatoetuse andmise tingimused ja kord — RT I, 26, 150

Määrus kehtestatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526) § 115 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab 2001. aastal põllumajandustootjale (edaspidi tootja) põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, toetuse määramise, maksmise ja tagasimaksmise korra ning järelevalve korra toetuse sihipärase kasutamise üle. § 2. Põllumajanduslik keskkonnatoetus (1) Põllumajanduslik keskkonnatoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse selle määrusega kehtestatud toetusmäärade ulatuses keskkonnasõbraliku majandustegevuse arendamiseks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks. Toetuse andmise tingimuseks ei seata põllumajandussaaduste tootmise arendamist, kuid toetuse andmise tingimuseks on tootja vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. (2) Toetust antakse järgmiste tegevuste eest: 1) keskkonnasõbralik majandamine; 2) mahepõllumajanduslik tootmine; 3) eesti tõugu hobuse kasvatamine; 4) kiviaia taastamine ja hooldamine; 5) mitmeliigilise põõsasriba rajamine; 6) tiigi või märgala rajamine; 7) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud põllumajandusmaa hooldamine. (3) Lõike 2 punktides 2–7 nimetatud tegevusteks antakse toetust juhul, kui tootja tegeleb samaaegselt lõike 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamisega. § 3. Keskkonnasõbralik majandamine Keskkonnasõbralik majandamine on: 1) veereostuse vältimine, külvikorra järgimine ja teiste keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite kasutamine; 2) looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine ja nende kahjustamise ärahoidmine; 3) väärtuslike maastikuelementide ning ajaloolise või arheoloogilise (edaspidi kultuurilise) väärtusega objektide säilitamine ja nende kahjustamise ärahoidmine; 4) põllumajandusettevõtte välisilme parandamine. § 4. Toetuse taotleja Toetust § 2 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud tegevuste eest on õigus taotleda Jõgeva maakonna Palamuse vallas tegutseval tootjal ning § 2 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud tegevuste eest Saare maakonna Kihelkonna vallas või Lümanda vallas tegutseval tootjal, kes: 1) on 1. aprilli 2001. a seisuga täitnud maksuseadustes sätestatud kohustused ja kellel ei ole 1. aprilli 2001. a seisuga riikliku maksu maksuvõlga või kelle riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kes täidab maksuvõla tasumise ajakava; 2) kasutab õiguslikul alusel vähemalt kahte hektarit põllumajandusmaad ühes nimetatud valdadest ja kelle ettevõtte põllumajandusmaast vähemalt kolm neljandikku asub vastavate valdade territooriumil, kusjuures ettevõtte väljaspool nimetatud valdasid asuva põllumajandusmaa välispiiri kaugeim punkt ei ole valla piirist kaugemal kui kaks kilomeetrit. § 5. Keskkonnasõbraliku majandamise plaan (1) Toetuse taotlemiseks koostab taotleja keskkonnasõbraliku majandamise plaani, mille osadeks on ettevõtte skemaatiline kaart, külvikorraplaan või viljavaheldusplaan (edaspidi külvikorraplaan) ja väetusplaan. (2) Skemaatiline kaart on ortofoto väljatrükk, millel taotleja: 1) piiritleb oma ettevõtte põllumajandusmaa, sealhulgas eraldi haritava maa iga külvikorravälja, looduslikud ja poollooduslikud kooslused, milleks on puis-, luha-, aru-, ranna-, soostunud ja sooniidud, loopealsed, puiskarjamaad ja muud looduslikud rohumaad ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastunud ja võsastumata põllumajandusmaa. Taotleja tähistab kõik skemaatilisel kaardil piiritletud maaüksused numbritega ja lisab skemaatilisele kaardile loendi, kus on märgitud iga piiritletud maaüksuse pindala; 2) tähistab põllumajandusmaal paiknevad või sellega piirnevad väärtuslikud maastikuelemendid, milleks on hekid, põõsasribad, kiviaiad ja muud traditsioonilised põllupiirded, veekogude loodusliku taimkattega kaldaribad, tiigid ja märgalad, kivikülvid ja üksikud rändrahnud, kivihunnikud, alleed, metsatukad ja puudegrupid, maastikulise või bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt olulise väärtusega puud ja kultuurilist väärtust omavad objektid; 3) tähistab § 2 lõike 2 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tegevuste eest toetuse taotlemisel vastavalt mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa, taastatava või hooldatava kiviaia asukoha, rajatava põõsasriba asukoha, rajatava tiigi või märgala kavandatava asukoha või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud põllumajandusmaa. (3) Taotleja märgib külvikorraplaanil, millist külvikorda või viljavaheldust kavatseb ta mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks rakendada. (4) Taotleja kannab väetusplaani andmed eelvilja, kasvatada kavatsetava põllukultuuri ning eeldatava väetisekoguse ja -liigi ning kavandatava väetamise aja kohta. § 6. Nõuded keskkonnasõbraliku majandamise eest toetust saavale tootjale (1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetust saav tootja peab haritava maa majandamisel täitma järgmisi nõudeid: 1) tegema 2001. aastal mullaanalüüsid, millega määratakse mulla happesus, üldlämmastiku ning kaaliumi- ja fosforisisaldus ning huumusesisaldus. Kui tootja on teinud mullaanalüüsid 1999. või 2000. aastal, ei pea ta neid uuesti tegema; 2) järgima külvikorraplaani; 3) mitte kasutama kasvuregulaatoreid; 4) rajama või jätma vähemalt kolme meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad 20 hektarist suurema pindalaga põldude liigendamiseks. Neid ribasid võib niita pärast 25. juunit. Riba võib jätta rajamata, kui põld on hästi liigendatud või kui seal leidub piisavalt looduslikke elemente. Liigendama ei pea püsirohumaid; 5) jätma vähemalt poolteise meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad põlluservadesse, mis külgnevad tee, metsa või muu mitteharitava maaga. Põlluservadesse, mis külgnevad kraaviga, peab jätma vähemalt ühe meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad. Põldude, mille pindala on alla ühe hektari, servadesse peab jätma vähemalt ühe meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad. Selliseid ribasid võib niita pärast 25. juunit; 6) kasvatama maal, millel ta ei kavatse kasvatada põllukultuure kauem kui 12 kuud, kultuurtaimi; 7) andma haritava maa hektari kohta külvikorra aasta keskmisena mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku kuni 130 kg lämmastikku, sellest mineraalväetistega kuni 100 kg lämmastikku, Palamuse vallas ning 100 kg lämmastikku, sellest mineraalväetistega kuni 60 kg lämmastikku, Kihelkonna või Lümanda vallas; 8) pidama haritava maa ühe hektari kohta aasta keskmisena kuni 1,4 loomühikule vastaval hulgal loomi Palamuse vallas ning kuni 1 loomühikule vastaval hulgal Kihelkonna või Lümanda vallas. Kihelkonna või Lümanda vallas tegutsev tootja võib pidada täiendavalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari karjatatava loodusliku rohumaa kohta tingimusel, et ühe hektari haritava maa kohta peetavate loomade hulk kokku ei ole suurem 1,4 loomühikule vastavast loomade hulgast. Sõnniku müügilepingu olemasolul võib Palamuse vallas tegutsev tootja pidada kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi haritava maa hektari kohta ning Kihelkonna või Lümanda vallas tegutsev tootja kuni poolteisele loomühikule vastaval hulgal loomi haritava maa hektari kohta tingimusel, et peetavate loomade hulga suurendamisega ei kaasne ülekarjatamine ega reostusoht. (2) Looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ei tohi keskkonnasõbraliku majandamise eest toetust saav tootja neid maid harida ega seal külvata, rajada kuivendussüsteeme ning kasutada pestitsiide või väetisi (sh meliorante). (3) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetust saav tootja peab väärtuslike maastikuelementide ja kultuurilise väärtusega objektide säilitamiseks: 1) säilitama ettevõtte põllumajandusmaal asuvad skemaatilisele kaardile märgitud väärtuslikud maastikuelemendid, mitte kasutama pestitsiide või väetisi (k.a meliorante) neile lähemal kui poolteist meetrit, samuti ei tohi seal maad harida ega rajada uusi kuivendussüsteeme; 2) säilitama ettevõtte põllumajandusmaal asuvaid kultuurilise väärtusega objekte; 3) järgima teiste tema tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid. (4) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetust saav tootja peab ettevõtte välisilme parandamiseks: 1) niitma põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat maad vähemalt üks kord aastas ajavahemikus 25. juunist 31. juulini; 2) tagama ettevõtte heakorra; 3) sobitama uued ehitised maastikku ning võimalusel kasutama kohalikke tavapäraseid ehitusmaterjale. Võimalusel säilitama paikkonnale iseloomulikke taluhooneid ning nende renoveerimisel või korrastamisel kasutama tavapäraseid ehitusmaterjale ja töövõtteid. § 7. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust saavale tootjale (1) Selle määruse alusel mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust saav tootja ei või taotleda 2001. aastal «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» alusel antavat mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetust. (2) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust saav tootja peab täitma §-s 6 sätestatud nõudeid ja «Mahepõllumajanduse seaduse» ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. (3) 2001. aastal mahepõllumajanduslikku tootmist alustanud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust saav tootja peab läbima vähemalt 32 tundi mahepõllumajanduse koolitust hiljemalt 15. septembriks 2001. a. Eelnevatel aastatel mahepõllumajandusliku tootmisega alustanud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust saav tootja peab läbima vähemalt 16 tundi mahepõllumajanduse täiendkoolitust hiljemalt 15. septembriks 2001. a. § 8. Nõuded eesti tõugu hobuse kasvatamise eest toetust saavale tootjale Eesti tõugu hobuse kasvatamise eest toetust saav tootja peab täitma §-s 6 sätestatud nõudeid ja kasvatama vähemalt kuue kuu vanust eesti tõugu hobust. § 9. Nõuded kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetust saavale tootjale (1) Kiviaia taastamise või hooldamise eest toetust saav tootja peab: 1) täitma §-s 6 sätestatud nõudeid; 2) kiviaia taastamisel järgima tavapäraseid töövõtteid ja paikkonnale iseloomulikku kujundust. Taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt 60 cm; 3) kiviaeda hooldades parandama sellesse tekkinud lõhed ja paigaldama tagasi väljakukkunud kivid. (2) Kiviaia taastamise või hooldamise eest toetust saav tootja ei tohi kasutada pestitsiide või väetisi (k.a meliorandid), rajada uusi kuivendussüsteeme ega harida maad kiviaiale lähemal kui 2 meetrit. (3) Kiviaed tuleb taastada või hooldamistööd lõpetada hiljemalt 15. septembriks. § 10. Nõuded mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetust saavale tootjale (1) Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetust saav tootja peab: 1) täitma §-s 6 sätestatud nõudeid; 2) põõsasriba rajamisel kasutama vähemalt nelja erinevat põõsa- ja puuliiki ja istutama vähemalt ühe istiku iga jooksva meetri kohta ning vähemalt ühe puu keskmiselt 25 m kohta. Põõsasribas peavad domineerima lehtpuuliigid; 3) rajatavas põõsasribas looma istutatud taimedele soodsad kasvutingimused ja asendama väljalangenud taimed. (2) Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetust saav tootja ei tohi kasutada pestitsiide või väetisi (k.a meliorante), rajada uusi kuivendussüsteeme ega harida maad põõsasribale lähemal kui 2 meetrit. (3) Mitmeliigiline põõsasriba tuleb rajada hiljemalt 15. septembriks. § 11. Nõuded tiigi või märgala rajamise eest toetust saavale tootjale (1) Tiigi või märgala rajamise eest toetust saav tootja peab: 1) täitma §-s 6 sätestatud nõudeid; 2) koostama tiigi või märgala projekti ja kooskõlastama selle maakonna keskkonnateenistusega ning täitma tiigi või märgala rajamist reguleerivate õigusaktide nõudeid. (2) Tiik või märgala tuleb rajada hiljemalt 15. septembriks. § 12. Nõuded põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud põllumajandusmaa hooldamise eest toetust saavale tootjale (1) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud põllumajandusmaa hooldamise eest toetust saav tootja peab täitma §-s 6 sätestatud nõudeid. (2) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastunud põllumajandusmaa tuleb võsast puhastada hiljemalt 15. septembriks. § 13. Keskkonnatoetuse määr (1) Toetuse määr keskkonnasõbralikult majandatava põllumajandusmaa ühe hektari kohta on 650 krooni ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava maa ühe hektari kohta on 300 krooni. Toetust arvestatakse sõltuvalt ettevõtte põllumajandusmaa suurusest: 1) esimese 30 hektari kohta arvestatakse toetust 100 protsenti määrast; 2) järgmise 70 hektari kohta (30,1–100 ha) arvestatakse toetust 80 protsenti määrast; 3) järgmise 100 hektari kohta (100,1–200 ha) arvestatakse toetust 70 protsenti määrast; 4) 200 hektarit ületava keskkonnasõbralikult majandatava põllumajandusmaa osa kohta toetust ei anta. (2) Toetuse määr mahepõllumajanduslikult majandatava mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva põllumajandusmaa ühe hektari kohta on 840 krooni ja üleminekuaja läbinud maa ühe hektari kohta on 630 krooni. Mahepõllumajanduslikult majandatava loodusliku rohumaa ja püsirohumaa toetuse arvestamisel korrutatakse määr 0,6-ga. (3) Toetuse määr vähemalt kuue kuu vanuse eesti tõugu hobuse kasvatamise eest on 1500 krooni hobuse kohta. (4) Toetuse määr kiviaia taastamise ja hooldamise eest on taastamisel 100 krooni meetri kohta ja hooldamisel 20 krooni meetri kohta. Toetust antakse kuni 200 meetri kiviaia taastamise eest ja kuni 500 meetri kiviaia hooldamise eest. (5) Toetuse määr mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest on 70 krooni rajatud mitmeliigilise põõsasriba meetri kohta. Tootjale, kes rajab põõsasriba 20 hektarist suurema põllu liigendamiseks, antakse toetust kuni 600 m põõsasriba rajamise eest, muudel juhtudel antakse toetust kuni 300 m põõsasriba rajamise eest. (6) Toetuse määr tiigi rajamise eest olenevalt tiigi suurusest on: 1) 50–100 m2 – 15 000 krooni; 2) 101–200 m2 – 17 000 krooni; 3) üle 200 m2 – 19 000 krooni. Märgala rajamise eest makstakse toetust rajamisaastal olenevalt selle suurusest 0,1–0,5 ha – 16 000 krooni, 0,5–1 ha – 18 000 krooni, üle 1 ha – 20 000 krooni. Toetust ei maksta tiigi või märgala rajamiseks vajalike projektide ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamiseks. Toetust antakse ettevõtjale vaid ühe märgala või tiigi rajamiseks. (7) Toetuse määr kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud põllumajandusmaa võsast puhastamise eest on 1000 krooni puhastatud maa hektari kohta. (8) Erinevate tegevuste toetamiseks antavad toetused liidetakse. (9) Ühele tootjale võib anda kokku kuni 200 000 krooni toetust. § 14. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) määruse lisas toodud vormi kohase taotluse 12. aprilliks 2001. a. (2) Taotlusele peab olema lisatud: 1) põllumajanduse keskkonnakonsultandi kirjalik arvamus taotluses nimetatud tegevuste põhjendatuse ja nõuetekohase teostatavuse kohta taotleja ettevõttes; 2) maakasutuse õiguslikku alust tõendav dokument; 3) keskkonnasõbraliku majandamise plaan; 4) pädeva isiku väljastatud tõend mahepõllumajandusliku tootmisega tegelemise kohta, kui toetust taotletakse mahepõllumajandusliku tootmise eest; 5) asukohajärgse maaparandusbüroo kinnitus tiigi või märgala rajamiseks sobiva maa olemasolu kohta, kui toetust taotletakse tiigi või märgala rajamiseks; 6) Tõuaretusinspektsiooni tõend eesti tõugu hobuse olemasolu kohta, kui toetust taotletakse eesti tõugu hobuse kasvatamise eest. § 15. Põllumajanduse keskkonnakonsultant Põllumajanduse keskkonnakonsultant (edaspidi konsultant) on isik, kes on läbinud põllumajanduse keskkonnakonsultantide kursuse ning sõlminud Põllumajandusministeeriumiga lepingu, mille alusel tal on õigus anda § 14 lõike 2 punktis 1 nimetatud arvamusi esitatud taotluste kohta. § 16. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine (1) Amet registreerib esitatud taotlused ja kontrollib nendes esitatud andmete õigsust. (2) Pärast § 14 lõikes 1 nimetatud tähtpäeva esitatud taotlusi läbi ei vaadata ja nende alusel toetust ei maksta. (3) Viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates esitab Amet taotlejate nimekirja Maksuametile. Maksuamet kontrollib, kas taotleja on kantud äriregistrisse või registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana Maksuameti kohalikus asutuses ning kas taotlejal on 1. aprilli 2001. a seisuga riikliku maksu maksuvõlga, kas maksuvõla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajakava täidetud ning kas on täidetud muud maksuseadustes sätestatud kohustused. Kontrollimise tulemused edastab Maksuamet Ametile viie tööpäeva jooksul. (4) Arvestades kontrollimise tulemusi, toetuseks ettenähtud rahasumma suurust ning konsultandi arvamust, otsustab Ameti peadirektor taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise 30. aprilliks 2001. a. Otsus vormistatakse peadirektori käskkirjaga. (5) Taotluse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (6) Taotluse rahuldamise korral saadab Amet taotlejale põllumajandusliku keskkonnatoetuse lepingu projekti. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole esitanud kõiki selles määruses ettenähtud andmeid ja neid tõendavaid dokumente; 2) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid (edaspidi valeandmed); 3) taotleja või tema majandustegevus ei vasta selle määruse või teiste ettevõtja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 4) taotleja ei võimalda järelevalveametnikul tutvuda tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida ettevõttes, sealhulgas kinnisasjal või hoones; 5) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks; 6) selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Taotlusi läbi vaadates ja hinnates määrab Amet taotluses esitatud andmete alusel taotlejate paremusjärjestuse. Kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks selles määruses ja teistes tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. § 18. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse leping Amet sõlmib taotlejaga taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul põllumajandusliku keskkonnatoetuse lepingu (edaspidi leping), milles määratakse kindlaks: 1) lepingupooled; 2) taotleja kohustused §-s 2 nimetatud tegevuste osas; 3) toetussumma § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste osas iga tegevuse kohta eraldi ning kõigi tegevuste kohta kokku; 4) toetussummade maksmise ajakava; 5) taotleja vastutus kohustuste mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. § 19. Toetuse maksmine, toetuse maksmise lõpetamine ja toetuse tagasimaksmine (1) Amet maksab kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates toetusesaajale 40 protsenti toetussummast. (2) Ülejäänud toetussumma maksab Amet toetusesaajale vastavalt lepingus kokkulepitud toetussummade maksmise ajakavale, kuid mitte hiljem kui 15. oktoobril 2001. a. (3) Amet lõpetab lepingu ning toetuse maksmise ja nõuab toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse, kui: 1) toetusesaaja ei täida või täidab mittenõuetekohaselt lepingus võetud kohustusi või esitab valeandmeid; 2) järelevalveametnik on otsuses määranud toetusesaajale tähtaja järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid toetusesaaja ei ole avastatud puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud; 3) toetusesaaja või tema majandustegevus ei vasta selle määruse või teiste ettevõtja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 4) toetusesaaja ei võimalda tutvuda tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida ettevõttes, sealhulgas kinnisasjal või hoones; 5) toetusesaaja on esitanud taotluses valeandmeid. § 20. Riiklik järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle (1) Riiklikku järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab Amet «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 10. peatüki kohaselt. (2) Amet kontrollib sõltuvalt toetatava tegevuse iseloomust koostöös Taimetoodangu Inspektsiooniga, Muinsuskaitseinspektsiooniga, Tõuaretusinspektsiooniga, ehitusjärelevalveametnike või keskkonnainspektoritega kõiki toetusesaajaid kohapeal vähemalt üks kord lepingu kehtivuse ajal. (3) Järelevalveametnikul on õigus: 1) kõrvaldatavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) teha Ameti peadirektorile ettepanek toetusesaajaga sõlmitud lepingu lõpetamiseks ja toetuse maksmise lõpetamiseks ning toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmise nõudmiseks riigieelarve tuludesse. § 21. Andmete säilitamine Amet säilitab taotlusi ja lepinguid kümme aastat. § 22. Määruse kehtivus Määrus kehtib 1. jaanuarini 2002. a. 1 Euroopa Liidu määrus EL/1257/99 Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2001. a määruse nr 96 “2001. aastal põllumajandusliku keskkonnatoetuse andmise tingimused ja kord” lisa