Vabariigi Valitsus — Sihtotstarbeliste eraldiste kasutamise lepingute sõlmimise tingimused ja kord — RT I, 23, 131

Määrus kehtestatakse «Seaduse «2001. aasta riigieelarve»» (RT I 2001, 4, 11) § 5 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus sätestab «Seaduse «2001. aasta riigieelarve»» artikliga 59 «Sihtotstarbelised ülekanded vastavalt tegevuskavale» määratud eraldiste kasutamise lepingute (edaspidi leping) sõlmimise tingimused ja korra. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata, kui: 1) artikliga 59 «Sihtotstarbelised ülekanded vastavalt tegevuskavale» määratud rahaliste vahendite kasutamiseks sõlmitakse lepingud muude seaduste alusel kehtestatud korras, 2) vahendeid kasutatakse riigiabi andmiseks seadustes ja nende alusel kehtestatud korras, 3) projekti teostab või teenust osutab valitsusasutus muude seaduste alusel kehtestatud korras. (2) Määruse eesmärk on suurendada valitsusasutuse kui riigi esindaja ning isiku, kellele eraldis on määratud või määratakse valitsusasutuse poolt (edaspidi isik, kellele eraldis on määratud), vastutust eraldiste sihipärasel kasutamisel. § 2. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping ning selle sõlmimise kord (1) Lepingu sõlmimiseks esitab isik, kellele eraldis on määratud, valitsusasutusele taotluse koos tegevuskavaga. Valitsusasutus vaatab taotluse läbi ja valmistab ette lepingu projekti 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Valitsusasutusel on õigus vajadusel nõuda lepingu projekti koostamiseks täiendavat informatsiooni isikult, kellele eraldis on määratud. (2) Leping sõlmitakse valitsusasutuse ning isiku vahel, kellele eraldis on määratud. Lepingus kajastatakse selgelt ja täielikult eraldise kasutamine, lähtudes avalikest huvidest. (3) Leping on riigieelarvest väljamakse tegemise korralduse alusdokument. (4) Leping on avalik «Avaliku teabe seaduses» (RT I 2000, 92, 59) kehtestatud korras. § 3. Lepingu sisu (1) Lepingus kajastatakse: 1) lepingu objekt, s.o teenuse osutamine või projekti teostamine, milleks on eraldis määratud, koos soovitavate tulemustega ning teenuse osutamise või projekti teostamise eesmärk ja lepingupoolte ühised huvid; 2) lepingupooled ning nende esindajad; 3) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus; 4) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks; 5) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord; 6) lepingu täitmise aruandluse esitamise kord, sealhulgas sätestatakse vastavasisulise informatsiooni mitteesitamisega või eksitava informatsiooni esitamisega seotud sanktsioonid ning kehtestatakse teenuse osutamise või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist/hindamist võimaldavad kriteeriumid; 7) lepingu muutmise tingimused ja kord; 8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord; 9) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg; 10) lepingu sõlmimise aeg ja koht; 11) lepingupoolte andmed. (2) Lepingus sätestatakse üheselt valitsusasutuse määratud isiku, valitsusasutuse üle järelevalvet teostava isiku poolt määratud isiku ja Riigikontrolli õigus kontrollida selle isiku, kellele eraldis on määratud, poolt esitatud aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust. (3) Lepingus võib sätestada valitsusasutusele õiguse lepingu rikkumise tuvastamisel nõuda isikult, kellele eraldis on määratud, leppetrahvi. (4) Leping võib sisaldada ka muid andmeid ja tingimusi, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi ning eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ja avalike huvide realiseerimiseks. (5) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei kaeta eraldiseks määratud summa arvelt. § 4. Lepingu täitmise järelevalve (1) Järelevalvet lepingulise teenuse osutamise või projekti teostamise tõhususe ja tulemuslikkuse üle teostab lepingu sõlminud valitsusasutus. (2) Valitsusasutus on kohustatud esitama Rahandusministeeriumile lepingu täitmise aruande koos raamatupidamise aastaaruandega rahandusministri poolt kehtestatud korras. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN