Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määruse nr 108 «Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend» muutmine — RT I, 22, 124

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) § 53 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määruse nr 108 «Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend» muutmine Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määruses nr 108 «Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend» (RT I 2000, 27, 164; 47, 292) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Alaealise pensionitaotluse esitab tema vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) alusel sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, oma elukohajärgsele pensioniametile, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. Hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, esitab pensionitaotluse alaealise eestkosteasutuse kirjalikul nõusolekul ja eestkosteasutuse poolt sätestatud tingimustel.»; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud alla 18-aastasel isikul on õigus esitada töövõimetuspensioni taotlus oma elukohajärgsele pensioniametile.»; 3) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: « 4) seaduse § 38 lõigete 2 ja 3 alusel pensioni ümberarvutamise otsused;»; 4) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 ning § 9 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud isikule, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus pensionile, määratakse pension alates seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse või täienduse jõustumisest, kui seadus ei sätesta teisiti.»; 5) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: « § 16. Soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise täiendavad dokumendid (1) Seaduse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud lisavad soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele: 1) lapse (laste) sünnitunnistuse(d); 2) võõrasvanem lisab dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga; 3) eestkostja või hooldaja lisab vastavalt eestkoste või hoolduse seadmise otsuse; 4) arstliku ekspertiisi otsuse lapse puude raskusastme kohta või tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks tunnistamise kohta või invaliidiks lapseeast tunnistamise kohta või raviasutuse enne 1. jaanuari 2000. a vormistatud otsuse lapsinvaliidiks tunnistamise kohta; 5) omakäelise kinnituse, et isik on kasvatanud last (lapsi) vähemalt kaheksa aastat; 6) teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja kirjaliku nõusoleku soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks pensionitaotleja kasuks. (11) Lõike 1 punktis 6 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui: 1) teine vanem saab vanaduspensioni; 2) teine vanem on surnud; 3) teine vanem on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks; 4) teiselt vanemalt on vanema õigused ära võetud; 5) teise vanema asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata. (2) Seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–5 ettenähtud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele lisab: 1) seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik – arstliku ekspertiisi otsuse; 2) seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik – sõjaväepileti, riigikaitseosakonna tõendi või muu dokumendi, millest nähtub osavõtt Tšernobõli aatomielektrijaama tagajärgede likvideerimisest; 3) seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik – rehabiliteerimistunnistuse või muu dokumendi, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg.»; 6) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Seaduse § 9 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel määratakse soodustingimustel vanaduspension eluaegselt ja sama(de) lapse (laste) kasvatamise eest teisele vanemale või võõrasvanemale või eestkostjale või hooldajale pensioni ei määrata.»; 7) paragrahvi 19 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: « 5) seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud töövõimetuse puhul töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub tööõnnetus või kutsehaigus;»; 8) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: « 7) tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub tööõnnetus või kutsehaigus, kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel;»; 9) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Lapse, venna, õe või lapselapse kasvatamist perekonnas ning võõras- või kasulapse kasvatamist ja ülalpidamist vähemalt kaheksa aastat tõendatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse, lasteasutuse või õppeasutuse teatisega või muu dokumendiga.»; 10) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Toitja vennale, õele või lapselapsele toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse teatis toitja ülalpidamisel olnud perekonnaliikmete kohta ja dokument töövõimeliste vanemate puudumise kohta.»; 11) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Pensioniosa eraldamist taotlev perekonnaliige esitab avalduse oma elukohajärgsele pensioniametile, kes kolme tööpäeva jooksul edastab avalduse pensioni maksvale pensioniametile. Pensioni maksev pensioniamet vormistab pensioniosa eraldamise otsuse ja saadab selle pensioniosa väljamaksmiseks avaldaja elukohajärgsele pensioniametile viie tööpäeva jooksul.»; 12) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Kui töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 17 lõike 1 punktides 2 või 3 sätestatud pensionilisa, siis vanaduspensionile üleviimisel säilitatakse nimetatud pensionilisa eluaegselt.»; 13) paragrahv 30 sõnastatakse järgmiselt: « § 30. Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionilt vanuse alusel rahvapensionile üleviimine (1) Isik, kellele on määratud püsiva töövõimetuse alusel rahvapension seaduse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel või kellele on kuni määratud tähtajani säilitatud endises suuruses pensioni maksmine seaduse § 50 lõike 2 alusel, viiakse vanaduspensioniikka jõudmisel üle seaduse § 15 lõike 2 punktides 2 või 5 sätestatud rahvapensionile. (2) Kui pension, millele isik on üle viidud, osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani.»; 14) paragrahvi 31 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Pensionäri isikuarvele tehakse kanne: 1) pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori poolt volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhi (edaspidi struktuuriüksuse juht) otsuse alusel vormistatud pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise või lõpetamise kohta; 2) seaduse § 37 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel pensionikomisjoni pädevusse kuuluva pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise, peatamise või seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsuse kohta.»; 15) paragrahvi 32 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Pensioniameti direktor või tema asetäitja või struktuuriüksuse juht võib lubada jooksva kuu pensioni välja maksta enne kindlaksmääratud väljamaksukuupäeva järgmistel juhtudel: 1) kui pensionär asub alaliselt elama välisriiki; 2) kui pensionär vahetab alalist elukohta Eestis; 3) erandkorras pensionäri kirjaliku avalduse alusel põhjendatud vajadusel.»; 16) paragrahvi 33 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse, kus pensionär on ravil, juhi poolt.»; 17) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Pensionär, kes terviseseisundi tõttu lahkub alalisest elukohast ja asub ajutiselt vähemalt kolmeks kuuks elama teda abistava isiku juurde, võib erandkorras taotleda pensioni maksmise jätkamist ajutise elukoha järgse pensioniameti kaudu.»; 18) paragrahvi 35 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Pärast pensionitoimiku saamist jätkatakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsusega pensioni maksmist ajast, mil see eelmises elukohas lõpetati.»; 19) paragrahvi 40 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui pension määratakse tagasiulatuvalt perioodi eest, mil isikule on makstud säilitatud pensioni, tehakse tasaarvestus koos esimese väljamaksega.»; 20) paragrahvi 42 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pensioni väljamaksmisel tagasiulatuvalt vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 43 lõike 4 alusel pensioni maksmise jätkamise päevast arvates.»; 21) paragrahvi 44 lõiked 1 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsuse alusel pensionärile pensioni pooles rahvapensioni määras meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise alguse kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.» « (3) Pensioni maksmise taastamisel seaduses ettenähtud suuruses vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 43 lõike 4 alusel pensioni seaduses ettenähtud suuruses maksmise taastamise päevast arvates.»; 22) paragrahvi 45 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Ülalpeetavatele lõpetatakse pensioni maksmine määruse § 42 lõikes 3, § 43 lõikes 3 või § 44 lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.»; 23) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « 4) omakäeline kinnitus seaduse § 44 lõikes 5 või 51 nimetatud perekonnaliikmete hulka kuulumise kohta; 5) eestkoste seadmise otsus.»; 24) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Seaduse § 18 muutmisel või täiendamisel arvutatakse pension ümber seaduse muudatuse või täienduse jõustumise päevast arvates, kui muudatuse või täiendusega sätestatud pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast. Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber kooskõlas seaduse § 38 lõikega 3.»; 25) paragrahv 51 sõnastatakse järgmiselt: « § 51. Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile (1) Pensionär, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus mitmele pensioniliigile või pensioni alaliigile, viiakse avalduse ja pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamisel üle tema valitud pensioniliigile või pensioni alaliigile. (2) Pensionär, kellele enne seaduse muutmist või täiendamist oli määratud vanaduspension seaduse § 8 alusel ja kellel seaduse § 9 muutmise või täiendamise tõttu tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile, viiakse avalduse ja määruse §-s 16 sätestatud täiendavate dokumentide esitamisel üle seaduse §-s 9 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionile. (3) Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile vormistatakse seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui taotlus on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse, vastava muudatuse või täienduse jõustumisest. Taotluse hilisemal esitamisel vormistatakse üleviimine taotluse esitamise päevast.»; 26) paragrahvi 57 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele säilitati seaduse § 50 lõike 2 alusel pensioni maksmine endises suuruses, viiakse seaduse § 15 lõike 2 punkti 5 alusel üle rahvapensionile eluaegselt. Kui rahvapension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse rahvapensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani.» § 2. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2001. a. § 3. Määruse tervikteksti avaldamine Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga esitada ühe kuu jooksul käesoleva määruse avaldamisest arvates Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määruse nr 108 «Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend» terviktekst avaldamiseks Riigi Teatajas. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN