Vabariigi Valitsus — Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend [terviktekst muudatustega kuni 06.02.2001] — RT I, 22, 120

Terviktekst Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide määrus(t)e kuupäevadele, millega kehtestati praegune6.02.2001 sõnastus. Terviktekst avaldatakse Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2001. a määruse nr 49 § 2 alusel. Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3,10) § 17 lõike 1 alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korraldamiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev juhend reguleerib «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega» (edaspidi seadus) kehtestatud, puuetega inimeste järgmiste sotsiaaltoetuste (edaspidi sotsiaaltoetus) määramist ja väljamaksmist: 1) puudega lapse toetus; 2) puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus; 3) hooldajatoetus; 4) puudega vanema toetus; 5) õppetoetus; 6) rehabilitatsioonitoetus; 7) täienduskoolitustoetus; 8) transporditoetus; 9) telefoni kasutamise toetus. § 2. Sotsiaaltoetuse taotlemine Taotluse sotsiaaltoetuste määramiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja oma elukohajärgsele pensioniametile. § 3. Sotsiaaltoetuse taotleja elukoht Sotsiaaltoetuse taotleja elukohaks loetakse riigi või kohaliku omavalitsuse registrisse kantud elukohta. Kui sotsiaaltoetuse taotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb sotsiaaltoetuse taotleja oma elukoha ise. [25.04.2000] 2. peatükk SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISEKS JA MÄÄRAMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID § 4. Isikut tõendava dokumendi esitamine (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68) paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud dokument. (2) Eestis elav välismaalane peab esitama dokumendi, milles on märge alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa kohta, või selle puudumisel pädeva asutuse kirjaliku tõendi tema seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis. [25.04.2000] § 5. Sotsiaaltoetuse taotlemise põhidokumendid Sotsiaaltoetuse taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on: 1) toetuse taotlus; 2) arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta; 3) arsti teatis (seaduse §-des 11, 13 ja 14 sätestatud toetused); 4) isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan (seaduse §-s 6 sätestatud toetus). [6.02.2001] § 6. Puudega lapse toetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Puudega lapse toetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt lapse sünnitunnistus. (2) Võõrasvanem esitab toetuse taotlemisel dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga. (3) Eestkostja esitab toetuse taotlemisel kohtu otsuse eestkoste seadmise kohta. [6.02.2001] § 7. Hooldajatoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) 3–16-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale hooldajatoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) vanema tööraamat; 2) teise vanema kirjalik nõusolek; 3) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. (2) Hooldajatoetust taotletakse ühe vanema avalduse alusel, kui: 1) teine vanem on surnud; 2) teine vanem on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks; 3) teiselt vanemalt on vanema õigused ära võetud; 4) teise vanema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha; 5) lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel. (3) Hooldajatoetuse taotlemisel ühe vanema avalduse alusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatule: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul – teise vanema surmatunnistus; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul – kohtuotsus teise vanema teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise kohta; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus teiselt vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta; 4) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul – politseiprefektuuri tõend teise vanema asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta; 5) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul – üksikvanema tõend. (4) Raske või sügava puudega 16-aastase või vanema inimese hooldajatoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) tööraamat; 2) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. (5) Toetuse taotlemisel kuni 18-aastase puudega lapse hooldamiseks esitab võõrasvanem dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga. (6) Eestkostja esitab toetuse taotlemisel kohtu otsuse eestkoste seadmise kohta. (7) Hooldaja esitab toetuse taotlemisel dokumendi tema «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69) alusel hooldajaks määramise kohta. [6.02.2001] § 8. Puudega vanema toetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Puudega üksikvanemale puudega vanema toetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) perekonnaseisu tõendav dokument; 2) lapse sünnitunnistus; 3) õppeasutuse teatis põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppimise kohta või õpilaspilet, millelt nähtub õppimine päevases õppevormis; 4) arsti teatis meditsiinilise näidustuse korral muus õppevormis õppimisel; 5) kohtuotsus eestkoste seadmise kohta või lapse perekonnas hooldamise leping, kui toetust taotleb puudega eestkostja või hooldaja. (2) Puudega üksikvanemaks või last üksi kasvatavaks puudega isikuks loetakse keskmise, raske või sügava puudega isikut, kes on vallaline, lahutatud või lesk. (3) Ühele puuetega abikaasadest puudega vanema toetuse taotlemiseks esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentidele teise abikaasa kirjalik nõusolek. [6.02.2001] § 9. Õppetoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Õppetoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) õppeasutuse teatis õppimise kohta või õpilaspilet või üliõpilaspilet; 2) dokument, millest nähtub puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajadus; 3) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. § 10. Rehabilitatsioonitoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Rehabilitatsioonitoetuse saamiseks esitatakse täiendavalt: 1) teatis rehabilitatsiooniprotsessis osaletud aja kohta; 2) arve rehabilitatsioonikursuse maksumuse kohta. § 11. Täienduskoolitustoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Täienduskoolitustoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) tööraamat või muu dokument, millest nähtub sotsiaaltoetuse taotleja töötamine; 2) dokument täienduskoolituse kestuse ja maksumuse kohta. § 12. Transporditoetuse taotlemise täiendav dokument Transporditoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt kirjalik põhjendus toetusevajaduse kohta. [6.02.2001] § 13 [kehtetu – 6.02.2001] § 14. Sotsiaaltoetuse taotlemine eestkostetavale, perekonnas hooldamisel olevale lapsele või teovõimetule isikule Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale puudega lapsele või teovõimetule puudega isikule sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt eestkostja määramise otsus või perekonnas hooldamise leping või teovõimetuks tunnistamise otsus. § 15. Muud dokumendid Pensioniametil on õigus nõuda vajaduse korral muid dokumente, mis tõendavad sotsiaaltoetuse taotleja õigust toetusele. § 16. Dokumentide esitamine Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad. Pensioniamet kinnitab temale jääva dokumendi koopia ja tagastab originaaldokumendid. 3. peatükk SOTSIAALTOETUSTE MÄÄRAMINE JA ÜMBERARVUTAMINE § 17. Sotsiaaltoetuse määramine Sotsiaaltoetuse määrab ja selle suuruse otsustab sotsiaaltoetuse taotleja elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja. § 18. Sotsiaaltoetuse määramise otsus (1) Pensioniameti direktor või tema asetäitja otsustab esitatud sotsiaaltoetuse taotluse põhjendatuse ja teeb otsuse sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, arvates sotsiaaltoetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast. (2) Kui sotsiaaltoetuse taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab taotluse vastuvõtja sotsiaaltoetuse taotlejale kümne tööpäeva jooksul kirjalikult, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise kohta teatise väljastamise päevast, loetakse sotsiaaltoetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. (3) Sotsiaaltoetuse taotlused, millele ei ole kolme kuu jooksul esitatud täiendavalt vajalikke dokumente, vaadatakse nimetatud tähtaja möödumisel esitatud dokumentide alusel läbi ning tehakse otsus sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta. (4) Sotsiaaltoetuse mittemääramise korral teatatakse sellest sotsiaaltoetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse taotlejale saadetakse toetuse mittemääramise otsus, millest peab nähtuma keeldumise põhjus, ning talle tagastatakse originaaldokumendid ja tutvustatakse edasikaebamise korda. § 19. Sotsiaaltoetuse määramise algtähtaeg (1) Puudega lapse toetus ja puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus määratakse puude raskusastme määramise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul arstliku ekspertiisi otsuse tegemise päevast arvates. (2) Puudega lapse toetuse ning 16-aastase ja vanema inimese toetuse hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelnenud kolme kuu eest. (3) Käesoleva määruse § 1 punktides 3–9 loetletud toetused määratakse toetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. [6.02.2001] § 20. Hooldajatoetuse ja puudega vanema toetuse määramise ja maksmise erisused (1) Hooldajatoetus määratakse ja makstakse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tingimustel iga hooldatava kohta. (2) Puudega vanema toetus määratakse ja seda makstakse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tingimustel iga vastavas vanuses lapse kohta. (3) Puudega vanema toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni. Lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud) või puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõpuni. (4) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse puudega vanema toetuse maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. (5) Kui puudega vanema toetust saanud inimese laps jätkab samal kalendriaastal õpinguid õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse puudega vanema toetusele ning vahe õpingute vahel ei ületa kolme kuud, jätkatakse puudega vanema toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni lapse uuesti õppima asumiseni. (6) Juhul kui kehtiv õpilaspilet või õppeasutuse teatis esitatakse enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest, makstakse puudega vanema toetust tagasiulatuvalt, arvates õppeaasta algusest, käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhul toetuse maksmise lõpetamisest. Hilisemal õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel makstakse toetust tagasiulatuvalt dokumentide esitamisele eelneva kuue kuu eest. [6.02.2001] § 21. Sotsiaaltoetuse ümberarvutamine (1) Sotsiaaltoetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates toetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Sotsiaaltoetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. [6.02.2001] § 22. Teatamise kohustus Sotsiaaltoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest. § 23. Alusetult määratud sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine (1) Kui määratud sotsiaaltoetuse saamiseks puudus seaduslik alus sotsiaaltoetuse saaja teadvalt valeandmete esitamise või sotsiaaltoetuse saamiseks õiguslikke aluseid mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu, lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmine elukohajärgse pensioniameti direktori või tema asetäitja motiveeritud otsuse alusel. Otsus saadetakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul sotsiaaltoetust saanud isikule koos ettepanekuga kokkuleppe saavutamiseks liigselt makstud summade tagasimaksmiseks või tasaarvutuseks. (2) Kui sotsiaaltoetus on määratud pensioniameti süül seadusliku aluseta, lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmine motiveeritud otsusega, millest teatatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul sotsiaaltoetust saanud isikule. (3) Pärast sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara saanud isik tagastab nimetatud summad elukohajärgselt pensioniametilt vastava nõude saamisel. [6.02.2001] 4. peatükk SOTSIAALTOETUSTE VÄLJAMAKSMINE § 24. Sotsiaaltoetuse maksmise dokumendid (1) Isikule, kellele on määratud sotsiaaltoetus, vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja avatakse isikuarve, mille alusel vormistatakse sotsiaaltoetuse maksedokumendid. (2) Kui õigus sotsiaaltoetusele on puudega lapsel, vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja isikuarve vanema, võõrasvanema, eestkostja või kasuvanema nimele. (3) Puudega isiku teovõimetuks tunnistamisel vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja isikuarve eestkostja nimele. [6.02.2001] § 25. Sotsiaaltoetuse maksmine (1) Sotsiaaltoetust makstakse jooksva kuu eest. Sotsiaaltoetus kantakse panka sotsiaaltoetuse saaja arvele või seda makstakse posti teel. (2) Pensioni saamisel määratakse pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmiseks posti teel ühtne väljamaksmise kuupäev. (3) Täienduskoolitustoetus kantakse panka koolitust läbiviiva asutuse pangaarvele või juhul, kui toetuse taotleja on eelnevalt tasunud arve ise, makstakse toetus välja toetuse saajale lõikes 1 sätestatud korras. [6.02.2001] § 251. Sotsiaaltoetuse maksmise peatamine Sotsiaaltoetuse maksmine peatatakse inimese enda, tema seadusliku esindaja, eestkosteasutuse, haigla või hoolekandeasutuse teatise põhjal või kui posti teel makstav sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud. [6.02.2001] § 26. Toetuse maksmise jätkamine (1) Elukohta vahetanud sotsiaaltoetuse saajale jätkatakse sotsiaaltoetuse maksmist pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist uue elukoha järgse pensioniameti kaudu ajast, mil maksmine endises elukohajärgses pensioniametis lõpetati. Kui elukoha vahetusest tingituna sotsiaaltoetuse saajal ei ole enam õigust saada mõnda liiki sotsiaaltoetust, siis selle maksmist uues elukohas ei jätkata. (2) Sotsiaaltoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemise korral jätkatakse toetuse maksmist peatamise asjaolude äralangemise päevast. Sotsiaaltoetuse maksmise jätkamiseks esitatakse avaldus ja dokumendid, millest nähtub sotsiaaltoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemine. (3) Kui sotsiaaltoetuse maksmine on peatatud põhjusel, et posti teel makstav sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, makstakse toetus pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist tagantjärele välja. (4) Puudega inimene, kes tervise seisundi tõttu lahkub registrijärgsest elukohast ja asub vähemalt kolmeks kuuks elama teda abistava isiku juurde, võib taotleda sotsiaaltoetuste maksmist abistava isiku elukohajärgse pensioniameti kaudu. [6.02.2001] § 27. Sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine (1) Sotsiaaltoetuse maksmine (välja arvatud seaduse §-des 11 ja 12 sätestatud sotsiaaltoetused) lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse kulude osaliseks hüvitamiseks vastavalt rehabilitatsiooniprotsessis osaletud ajale, kuid mitte üle kahe nädala kalendriaastas. (3) Täienduskoolitustoetust makstakse vastavalt tööalases ja tasemekoolituses osaletud ajale, kuid mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul kuni kaheteist nädala ulatuses. (4) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. [6.02.2001] 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. Varemmakstud pensionide ümberarvutamine (1) Enne seaduse jõustumist määratud lapsinvaliidide invaliidsuspensionid arvutatakse ümber puudega lapse toetuseks. (2) Puudega lapse toetuse maksmist jätkatakse keskmise puudega lapse toetuse suuruses kuni määratud tähtajani või uue arstliku ekspertiisini, arvestades seaduse §-s 26 sätestatut. § 29. Varemmakstud lastetoetuste ümberarvutamine (1) Enne seaduse jõustumist määratud ülalpidamistoetus lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale arvutatakse ümber hooldajatoetuseks seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel § 8 lõike 2 punktiga 1 kehtestatud suuruses, arvestades seaduse §-s 26 sätestatut. (2) Enne seaduse jõustumist määratud invaliidistunud üksikvanema lapse toetus arvutatakse ümber puudega vanema toetuseks ning selle maksmist jätkatakse kuni varemmääratud tähtajani või uue arstliku ekspertiisini. § 291. Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise erijuhud (1) Isikule, kellele oli «Riiklike elatusrahade seaduse» (RT 1993, 15, 256; RT I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631; 1996, 22, 437; 45, 849; 86, 1539; 1997, 77, 1309; 81, 1366; 1998, 17, 266; 61, 982; 64/65, 1009; 107, 1767; 1999, 10, 150; 97, 857) alusel määratud lapsinvaliidi pension, «Riiklike lastetoetuste seaduse» (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407; 1999, 10, 150; 16, 273; 67, 657; 82, 749; 2000, 102, 668) alusel ülalpidamistoetus lapsinvaliidi kasvatamise eest või invaliidistunud üksikvanema lapse toetus ning kes vastab «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» paragrahvides 6–14 sätestatud tingimustele, jätkatakse puuetega isikute sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist. 13. oktoobri 1999. a seadusega (RT I 1999, 82, 749) «Riiklike lastetoetuste seadus» nimetati «Riiklike peretoetuste seaduseks». (2) Puudega inimesele, kellele sotsiaaltoetus oli määratud enne 1. jaanuari 2001. a ja kellel ei teki õigust saada sotsiaaltoetust pärast 1. jaanuari 2001. a, makstakse sotsiaaltoetust endises suuruses kuni määratud tähtajani, välja arvatud transporditoetus ja telefoni kasutamise toetus, mille maksmine lõpetatakse 16-aastase ja vanema inimese toetuse määramise päevast. (3) Kui puudega inimesele määratakse 16-aastase ja vanema inimese toetus tagasiulatuvalt aja eest, mil talle on makstud transporditoetust ja telefoni kasutamise toetust, tehakse tasaarvestus koos esimese väljamaksega. [25.04.2000; 6.02.2001] § 30 [kehtetu – 6.02.2001] § 301. Sotsiaaltoetuste esmakordne määramine seoses seadusesätte jõustumisega Seaduse §-s 7 ja § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatud toetuste taotlemisel kuni 31. märtsini 2001. a määratakse sotsiaaltoetus ja makstakse seda 1. jaanuarist 2001. a, kuid mitte varem, kui toetuse saamise õiguse tekkimise päevast. [ 6.02.2001] § 31 [käesolevast tekstist välja jäetud] § 32. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. (2) Kuni 1. jaanuarini 2001. a määratakse ja makstakse hooldajatoetust seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel § 8 lõike 2 punktiga 1 kehtestatud suuruses 3–18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale. (3) Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetust seaduse § 7 alusel, hooldajatoetust seaduse § 8 lõike 2 alusel, rehabilitatsioonitoetust seaduse § 11 alusel ja täienduskoolitustoetust seaduse § 12 alusel määratakse ja makstakse alates 1. jaanuarist 2001. a. Väljavõte 6.02.2001. a määrusest nr 49 § 2. Rakendussätted (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a.