Vabariigi Valitsus — Liiklusjärelevalve teostamise kord — RT I, 19, 103

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 46 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Liiklusjärelevalve eesmärk Liiklusjärelevalve eesmärgiks on jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisele kaasaaitamine, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine ning liiklusohutuse parandamine. § 2. Liiklusjärelevalve korraldamine (1) Liiklusjärelevalve korraldamisel jälgitakse liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist jalakäijate, sõitjate, juhtide, muude teekasutajate, teeomanike ning ametiisikute poolt. (2) Liiklusjärelevalve korraldamisel lähtutakse liiklusõnnetuste analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste avastamise analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste toimepanemise iseloomulikumatest kohtadest, rahvaürituste läbiviimise kohtadest ja erandolukordade vajadustest, sõidukite ja jalakäijate liikluse intensiivsusest, politsei ja abijõudude ning liiklusjärelevalveks vajalike tehniliste vahendite olemasolust. 2. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE OBJEKTID JA KONTROLLIMISTE SISU § 3. Liiklusjärelevalve objektid Liiklusjärelevalve objektid on: 1) tee; 2) liikluskorraldus ja liikluskorraldusvahendid; 3) sõiduki tehnoseisund; 4) liiklus teedel ja selles osaleja; 5) sõidudokument; 6) sõitjate- ja veosevedu; 7) erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena; 8) rahvaüritus. § 4. Tee seisundi kontrollimine Tee seisundi kontrollimisel kontrollitakse kõigi «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) § 2 alusel tee koosseisu kuuluvate rajatiste korrasolekut ja vastavust kehtestatud nõuetele, eelkõige tee sõidetavust, teekatte seisukorda (libedus, ebatasasused jms) ning liiklustakistuste (seisvad sõidukid, mahapudenenud veosed, mahalangenud puud jms) esinemist. § 5. Liikluskorralduse ja liikluskorraldusvahendite kontrollimine (1) Liikluskorralduse kontrollimisel hinnatakse liikluskorralduse otstarbekust ja vastavust olukorrale (liiklusmärkide valik ja paigutus, ümbersõitude korraldus ja seisukord jms). (2) Liikluskorraldusvahendite kontrollimisel kontrollitakse liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, foorid, piirded, teemärgistus) vastavust «Teeseaduse» alusel kehtestatud nõuetele. § 6. Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine (1) Sõiduki tehnoseisundit kontrollitakse välise vaatlusega ja kontrollvahendite abil. (2) Sõiduki tehnoseisundi kontrollimisel kontrollitakse liiklust ohustavate rikete ning puuduste esinemist järgmistes seadmetes, süsteemides ja osades: 1) pidurisüsteem; 2) rooliseade; 3) haakeseade; 4) klaasid ja klaasipuhastid; 5) tuled; 6) veljed ja rehvid; 7) muud seadmed, süsteemid ja osad, milles rikete ning puuduste esinemine võib ohustada liiklust. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule kontrollitakse sõiduki mootori heitgaasi saasteainetesisalduse ja mürataseme vastavust «Liiklusseaduse» § 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud normidele. (4) Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine hõlmab ka liiklusohutust suurendavate lisaseadmete – sõidumeeriku, kiiruspiiriku ja turvavarustuse olemasolu ning kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimist. § 7. Liikluse ja selles osaleja kontrollimine (1) Liikluse kontrollimisel kontrollitakse «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud piirkiirusest kinnipidamist, möödasõidu, manööverdamise, sõiduki asukoha, ristmiku ja raudtee ületamise, peatumise ja parkimise, tulede kasutamise, turvavöö ja -varustuse kasutamise ning jalakäijate ohutust tagavate nõuete täitmist. (2) Juhi seisundi kontrollimisel kontrollitakse: 1) joobeseisundi esinemist ja alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus; 2) välise vaatluse teel sellise haigus- või väsimusseisundi esinemist, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. (3) Jalgratturi ja mopeedijuhi kontrollimisel kontrollitakse jalgratturile ja mopeedijuhile ning jalgrattale ja mopeedile kehtestatud nõuete täitmist. (4) Jalakäijate kontrollimisel kontrollitakse jalakäijale teel liiklemise, sõidutee ületamise ja helkurite kasutamise kohta kehtestatud nõuete täitmist. § 8. Sõidudokumentide kontrollimine Sõidudokumentide kontrollimisel kontrollitakse seadustes juhile, sõidukile, sõitjate- ja veoseveole ettenähtud dokumentide olemasolu ning nende vastavust kehtestatud nõuetele. § 9. Sõitjate- ja veoseveo kontrollimine (1) Sõitjate- ja veoseveo kontrollimisel kontrollitakse rahvusvahelise, sise-, liini-, takso-, juhu- ja kabotaažveo seaduslikkust. (2) Sõitjateveol kontrollitakse sõiduki koormatust, sõitjate ohutuse tagamist ja turvavarustuse kasutamist. (3) Veoseveol kontrollitakse: 1) veose paigutuse ja gabariitide kohta kehtestatud nõuete täitmist; 2) veose paiknemisest tingitud juhtimist ja juhi vaatevälja piiravate asjaolude esinemist; 3) veose kinnituse kindlust ja vastupidavust; 4) keskkonna kahjustamise ja saastamise vältimist. (4) Sõidukitel, millel on kohustuslikud sõidumeerik ja kiiruspiirik, kontrollitakse sõidumeeriku ja kiiruspiiriku olemasolu ning nende korrasolekut, nõuetekohast plommimist ja kasutamist. (5) Sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel kontrollitakse sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist, igapäevast sõiduaega, vaheaegu ja päevast puhkeaega ning kõrvalekallete olemasolul ka eelnevate päevade salvestuslehti, samuti sõidumeeriku võimalikku väärkasutust. (6) Ohtlike ainete veol kontrollitakse: 1) sõiduki ja juhi vastavust ohtlike ainete veo nõuetele; 2) sõiduki tähistust; 3) eriti ohtlike veoste veol veomarsruudist kinnipidamist ja veotingimuste täitmist. (7) Suuremõõtmelise ja raskekaalulise veose veol kontrollitakse sellisele veole kehtestatud nõuete täitmist. (8) Sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete nõuetele vastavust kontrollitakse järgmiselt: 1) sõiduki massi ja teljekoormust – kaalumisega; 2) sõiduki mõõtmeid – mõõdulindi ja -latiga. § 10. Erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena Erimärgistatud kütuse ebaseaduslikku kasutamist kontrollitakse nende mootorsõidukite küttesüsteemides, millele ei ole erimärgistatud kütuse kasutamine ette nähtud. § 11. Rahvaüritus Rahvaürituse läbiviimisel jälgitakse, reguleeritakse või tõkestatakse jalakäijate ja sõidukite liiklust olenevalt rahvaürituse eesmärgist ja sisust. 3. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 12. Liiklusjärelevalve teostaja Liiklusjärelevalvet teostavad «Liiklusseaduse» § 46 lõike 1 alusel politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires. Riigipiiril kontrollivad mootorsõidukeid ja nende haagiseid ning juhte piirivalve- ja tollitöötajad. § 13. Nõuded liiklusjärelevalve teostajale (1) Liiklusjärelevalve teostaja peab olema läbinud vastava väljaõppe, tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. (2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma tehniliste vahendite kasutamise juhendeid, tal peab olema vastav väljaõpe ja küllaldaselt vilumust nende iseseisvaks kasutamiseks. § 14. Liiklusjärelevalve teostaja kohustused Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud: 1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse; 2) kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õiguserikkujad; 3) võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut; 4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel; 5) vajaduse korral reguleerima liiklust; 6) kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav (välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral), tema tegevus peab olema arusaadav. Varjatud liiklusjärelevalvet teostavad tsiviilvärvides sõidukites ja tsiviilriietuses politseiametnikud kuritahtlike liiklus- ja muude õiguserikkumiste tõkestamiseks. § 15. Liiklusjärelevalve teostaja õigused Liiklusjärelevalve teostajal on õigus: 1) peatada sõiduk §-s 30 loetletud juhtudel; 2) õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente; 3) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument; 4) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises joobeseisundis, kontrollida kohapeal alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus või saata joobeseisundis kahtlustatav isik ekspertiisi; 5) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kes on sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 6) keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele, või kui sõiduki rikke, heitgaaside saasteainetesisalduse, mürataseme või muude asjaolude tõttu on sõidu jätkamine keelatud; 7) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda; 8) toimetada õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse; 9) pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 11) paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. § 16. Liiklusjärelevalve teostaja vastutus Liiklusjärelevalve teostaja kannab seadusega ettenähtud korras vastutust õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 4. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE VAHENDID JA NENDE KASUTAMINE § 17. Liiklusjärelevalve vahendid Liiklusjärelevalve vahendid on: 1) sõidukid; 2) kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid; 3) liikluse reguleerimise vahendid; 4) foto- ja videosalvestusvahendid; 5) sõidukite sundpeatamise vahendid. § 18. Sõidukid Liiklusjärelevalve teostamisel kasutatakse nii politseivärvides alarmsõidukit kui ka tsiviilvärvides mootorsõidukit või jalgratast. § 19. Kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid (1) Sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatakse hetke- või keskmist kiirust fikseerivat, nii käsi-, statsionaarset kui ka automaatset mõõdikut. (2) Juhi joobeseisundi tuvastamiseks kasutatakse hingeõhus alkoholisisaldust näitavat indikaatorvahendit või alkomeetrit. (3) Sõidukite massi ja teljekoormuse määramiseks kasutatakse elektroonilist või mehaanilist autokaalu. (4) Sõidukite liikumisel nõutava pikivahe hindamisel kasutatakse selleks märgistatud teelõikusid. (5) Mootorsõidukite heitgaaside saasteainetesisaldust ja mürataset kontrollitakse heitgaaside ja mürataseme mõõturiga. § 20. Mõõteriistade taatlemine Liiklusjärelevalves kasutatavaid mõõteriistu tuleb taadelda õigusaktidega kehtestatud korras. § 21. Liikluse reguleerimise vahendid Lisaks käega antavatele märguannetele kasutatakse liikluse reguleerimiseks saua, helkurketast, ajutist liiklusmärki või muid liikluskorraldusvahendeid. § 22. Foto- ja videosalvestusvahendid Liiklusalase õiguserikkumise fikseerimiseks võidakse kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 23. Sõidukite sundpeatamise vahend Sõidukite sundpeatamise vahendit võib kasutada sõiduki peatamiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 5. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TÖÖ PLANEERIMINE § 24. Liiklusjärelevalve töö planeerimise alus Liiklusjärelevalve töö planeerimise aluseks on rahvusvahelistest kokkulepetest ning seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevad kohustused, samuti liiklusõnnetuste ja liiklusalaste õigusaktide rikkumiste analüüsist tulenevad järeldused. § 25. Liiklusjärelevalve töö planeerimise tasandid Liiklusjärelevalvet planeeritakse üleriigiliselt ja piirkondlikult. § 26. Üleriigiline liiklusjärelevalve töö planeerimine (1) Üleriigilist liiklusjärelevalvet planeerib Politseiamet. (2) Planeerimisperiood on aasta ja kvartal. (3) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve ülesanded §-s 3 loetletud objektide lõikes ja töömaht ning planeeritavad üleriigilised politseioperatsioonid. (4) Üleriigilise plaaniga hõlmatakse mitte üle 50% liiklusjärelevalve tööajast. (5) Liiklusjärelevalve aastaplaani peab aktsepteerima siseminister. § 27. Piirkondliku liiklusjärelevalve planeerimine (1) Piirkondliku tasandi liiklusjärelevalve tööd planeerib politseiprefektuur. (2) Planeerimisperiood on kvartal ja kalendrikuu. (3) Piirkondliku plaani koostamisel arvestatakse nii üleriigilisi kui piirkonnast tulenevaid iseärasusi. (4) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve töö maht ja kontrolli regulaarsus §-s 3 loetletud objektide lõikes, samuti planeeritavad üleriigilised ja piirkondlikud politseioperatsioonid. 6. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAMISE VIISID JA MEETODID § 28. Liiklusjärelevalve teostamise viisid Liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. § 29. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid Liiklusjärelevalvet võib teostada: 1) avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga; 2) varjatult, eritunnusteta sõidukiga; 3) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 4) kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid; 5) liiklusalase politseioperatsiooniga. § 30. Sõiduki peatamine (1) Sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui: 1) rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid; 2) sõiduki liikumise iseloom viitab sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt; 3) sõiduki välimus viitab ohule või tehnilistele nõuetele mittevastavusele; 4) veose paigutus, kinnitus või tähistus ei ole nõuetekohased; 5) sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele; 6) sõiduki müra või heitgaaside suitsusus viitab nõuetele mittevastavusele. (2) Politseioperatsiooni ajal peatatakse kõik sõidukid, mille kontrollimiseks on seatud operatsiooni eesmärgid. (3) Sõiduk tuleb üldjuhul peatada parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal nii, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. (4) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline. (5) Sõidukit ei tohi peatada (välja arvatud erakorralistel asjaoludel): 1) piiratud nähtavusega teelõigul; 2) kurvis; 3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu; 4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku; 5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda; 6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda; 7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid; 8) muus ohtlikus kohas. (6) Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit üldjuhul ei peatata. Liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks tavaliselt vaid paariks-kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ning tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal peatatakse ühissõiduk vajaduse korral ka kauemaks. (7) Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobeseisundis isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus. 7. PEATÜKK LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAJA JA LIIKLEJA VAHELISED SUHTED. TURVALISUSE TAGAMINE § 31. Liiklusjärelevalve teostaja tegevus (1) Liiklusjärelevalve teostaja tegevus peab olema liiklejale arusaadav ja üheselt mõistetav. (2) Liiklusjärelevalve teostaja peab olema viisakas ja tähelepanelik liikleja vastu ning printsipiaalne ja resoluutne õiguserikkuja suhtes. § 32. Peatamise märguanne Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: 1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); 2) tsiviilvärvides või politseivärvides alarmsõidukist punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga. § 33. Esitlemise kohustus Liiklusjärelevalve teostaja peab peatatud sõiduki juhile end esitlema ning juhi nõudmisel esitama ametitõendi või muu oma volitusi kinnitava dokumendi. § 34. Liikleja abistamine Hädapeatuse korral osutab liiklusjärelevalve teostaja võimaluste piires juhile abi sõiduki kõrvaldamisel sõiduteelt, rikke või puuduse kõrvaldamisel, tehnoabi väljakutsumisel ning sõiduki remondikohta toimetamisel. § 35. Turvalisuse tagamine (1) Oma julgeoleku tagamiseks peab liiklusjärelevalve teostaja lähenema peatatud sõidukile tavaliselt tagantpoolt ning suhtlema juhiga läbi avatud küljeakna. (2) Liiklusjärelevalve teostaja võib nõuda juhi ja sõitja väljumist sõitjateruumist või kabiinist turvakontrolliks, juhi, sõitja või sõiduki läbivaatuseks, tehnorikke kõrvaldamiseks, veose või sõiduki korrastamiseks või õiguserikkumise korral protokolli või muu asjakohase dokumendi vormistamiseks. (3) Õiguserikkumise kohta dokumentide vormistamiseks ei ole lubatud minna õiguserikkuja valduses olevasse sõidukisse ega vormistada dokumente, nõjatudes kontrollitava sõiduki kapotile, katusele, tiivale, pagasiruumi luugile või toetudes astmelauale. § 36. Õiguserikkumisele reageerimine (1) Õiguserikkumise tuvastamisel fikseerib liiklusjärelevalve teostaja selle seaduses ettenähtud korras, koostab oma pädevuse piires trahvimääruse või haldusõiguserikkumise protokolli ja/või rakendab muid seaduses ettenähtud meetmeid. (2) Väheohtliku liiklusalase õiguserikkumise korral võib liiklusjärelevalve teostaja piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega. 8. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS § 37. Liiklusjärelevalve töö arvestus Liiklusjärelevalve töö arvestust peetakse politseiprefektuuris. § 38. Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestus Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestust peetakse politseiprefektuuris ja Politseiametis. § 39. Aruandlus ja analüüs (1) Liiklusjärelevalve töö tulemuste ja liiklusalaste õiguserikkumiste andmete analüüsi kasutatakse liiklusjärelevalve töö planeerimisel ja liiklusalaste õiguserikkumiste ennetamisel. (2) Politseiamet esitab informatsiooni liiklusalaste õiguserikkumiste kohta asjaomastele ministeeriumidele tulenevalt seadustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. 9. peatükk RAKENDUSSÄTE § 40. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2000. a määrus nr 192 «Liiklusjärelevalve kord» (RT I 2000, 48, 298) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN