Haridus- ja teadusminister — Kohtla-Järve Polütehnikumi põhimäärus — RTL, 35, 576

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 378; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473) § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi Kohtla-Järve Polütehnikum (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. § 2. Kooli asukoht Kool asub Kohtla-Järvel. Kooli postiaadress on Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve. § 3. Õppe- ja asjaajamise keel Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. Kooli asjaajamise keel on eesti keel. § 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega kantselei ja raamatupidamise pitsat, iseseisev eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga õppeasutus, mille alaeesmärkideks on: 1) kutsekesk- ja kõrghariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkondades; 2) õpetatavate erialade edendamine arendustegevuse kaudu; 3) täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimine; 4) huvihariduse võimaldamine. § 6. Kooli ülesanded Kooli ülesanneteks on: 1) õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid; 2) kutsealase koolituse paremustamiseks koostöö arendamine teiste õppeasutustega nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt; 3) ühise tegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega koolituse kvaliteedi ja mahu vastavusse viimiseks tööturu nõudlusega; 4) õppemetoodilise töö korraldamine, sh kooli õppekavade koostamine ja arendamine; 5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine, väljaandmine ning levitamine; 6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituskeskkonna kvaliteedi kindlustamiseks; 7) õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest; 8) töötajatel erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine; 9) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena või õppejõududena (edaspidi pedagoogid); 10) töökollektiivile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine; 11) õhkkonna ja tingimuste kujundamine, mis soodustavad õpilaste ja üliõpilaste isiksuslikku ja erialast arengut; 12) toodete ja teenuste turustamine, mida õpilased ja üliõpilased praktilise väljaõppe käigus on valmistanud; 13) õpilaste ja üliõpilaste ning töötajate kultuuri- ja sporditegevuse toetamine; 14) õpilaste ja üliõpilaste teavitamine koolis õpetatavate kutsealade õppimis- ja karjäärivõimalustest; 15) oma tegevuse tutvustamine üldsusele. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevust suunav, arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustatud kogu. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. § 8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole eelarvelise finantseerimise taotluse; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab otsusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kus toimub õppepraktika; 6) toetab kooli juhtkonda avalikkusega suhtlemisel; 7) suunab kooli terviklikku arengut. § 9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli; 2) teostab oma pädevuse piires tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 3) juhatab kooli õppenõukogu; 4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse; 5) on tööandjaks personalile ja kinnitab nende ametijuhendid; 6) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 7) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 8) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise-, sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 9) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise; 10) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) kinnitab käskkirjaga õppetoetuste maksmise korra; 12) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 13) kinnitab käskkirjaga enne 2003/2004. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljaandmise korra; 14) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 15) võib kehtestada õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes; 16) kinnitab käskkirjaga õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ja üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 17) kinnitab käskkirjaga õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra riigi poolt mittefinantseeritavatel õppekohtadel; 18) annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule; 19) lahendab talle pandud teisi küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse haridus- ja teadusminister, kes ka sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab temaga töölepingu. § 10. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooliga töösuhtes olevad pedagoogid. (3) Kooli direktor kinnitab nimeliselt õppenõukogu koosseisu iga uue õppeaasta alguses. (4) Kooli õppenõukogu juhatab direktor. § 11. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas direktori kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku direktori või 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 protsenti pluss üks õppenõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor või tema äraolekul teda asendav isik õppenõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (6) Õppenõukogu: 1) arutab ja otsustab kooli õppe- ja kasvatustöö läbiviimise ning arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, kooli tegevuskava täitmist, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandades meetmeid kooli töö parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab ja otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ja üliõpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimisega, lõpueksamite ning lõpu- ja diplomitöödega seotud küsimusi. (7) Õppenõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Otsusele kirjutab alla direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (8) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor sellele alla, vaid esitab küsimuse õppenõukogu järgmisele koosolekule uuesti läbivaatamiseks. Kui õppenõukogu tehtud otsust ei muuda, kirjutab direktor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (9) Direktor võib õppenõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. § 12. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil õppe- ja haldusüksus. (2) Õppeüksuse koosseisu võivad kuuluda direktori moodustatud struktuuriüksused. Õppeüksust juhib direktori asetäitja. (3) Õppeüksuse ülesandeks on: 1) õppe kvaliteedi tagamine lähtuvalt kehtestatud standarditest; 2) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine; 3) kooli arengukava täitmine; 4) õppe- ja kasvatustöö suunamine, korraldamine, analüüsimine ja hindamine; 5) õppekavade arendustöö korraldamine; 6) täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine; 7) avalike ja välissuhete hoidmine ja arendamine; 8) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine; 9) õppevahendite planeerimine ja kasutamise optimeerimine; 10) raamatukogu arendamine; 11) kooli infotehnoloogilise arengu tagamine; 12) personali täienduskoolituse koordineerimine; 13) õpilaste ja üliõpilaste arvestuse pidamine ning nende vaba aja veetmise organiseerimine; 14) projektide käivitamine ja koordineerimine. (4) Haldusüksuse ülesandeks on: 1) kooli igapäevase töö tagamine ning majanduslik teenindamine; 2) kooli eelarve kavandamine, raamatupidamise korraldamine ja eelarve täitmise kontrollimine; 3) riigivara korrashoidmine, selle väärtuse säilitamine; 4) riigihangete korraldamine; 5) infokeskuse ja õpilaskodu töö korraldamine; 6) haldusüksuse personalivajaduse planeerimine, töö analüüs ja hindamine; 7) kooli asjaajamise, arhiivi- ja personaliarvestuse korraldamine. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 13. Kooli õppekava (1) Koolis toimub õpe Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud «Kõrgharidusstandardile» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate kõrgharidusõppe õppekavade ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikule õppekavale vastava keskhariduse baasil toimuva kutsekeskhariduse õppekavade alusel. (2) Kooli õppekava on alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning õppeainete valiku võimalused ja tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded. (3) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (4) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor. (5) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. (6) Tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab direktor. § 14. Õppekorraldus (1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. (2) Kõrghariduse õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel kõrghariduses on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti. (3) Kutsekeskhariduse õppe mahtu arvestatakse õppenädalates. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 õppenädalat. (4) Üliõpilaste õpitulemusi hinnatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel. (5) Õppekava täitmisel võib kool arvestada kõrgharidusõppesse kandideeriva isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust «Rakenduskõrgkooli seaduses» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) sätestatud tingimustel direktori kinnitatud ulatuses ja korras. (6) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase ja üliõpilase akadeemilist puhkust. (7) Õpilaste ja üliõpilaste õppepraktika toimub praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. (8) Kooli õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse direktori kinnitatud õppekorralduse eeskirjas. (9) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust, mille valdkonnad ja vormid kinnitab kooli direktor, arvestades kooli nõukogu ettepanekuid. Täiskasvanute tööalase koolituse kursused on tasulised. § 15. Kooli lõpetamine ja lõpudokumendid (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, väljastatakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (3) Kooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 16. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased. § 17. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Õpetaja ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Pedagoogide ülesandeks on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine tagamaks kooli püstitatud eesmärkide täitmise. (5) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ning ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht. § 18. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesandeks on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ning ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (3) Mittepedagoogilise personali töötasustamise aluseks on ametikoht. § 19. Üliõpilased ja õpilased (1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kooli kõrgharidusõppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi või täis- või osakoormusega õppesse. (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsekeskhariduse õppekavale. § 20. Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused (1) Üliõpilasel ja õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavade, põhimääruse, sisekorra-, õppekorralduse ja praktikaeeskirjadega; 2) nõuda õppekavale vastavat õpet; 3) kuulata koolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi koolis kehtestatud korras; 4) valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses kõrghariduslike õpingute korral ja kuni 8 õppenädala ulatuses kutsekeskhariduslike õpingute puhul aineid teistest õppekavadest; 5) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 6) kasutada õppetegevuses ja õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras tasuta kooli auditooriume, laboratooriume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid; 7) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 8) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse esindaja kaudu kooli nõukogu tegevuses; 9) esitada direktorile õpilaskonna kaudu põhjendatud esildisi pedagoogi sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 10) nõuda motiveeritud taotluse alusel vastavalt kooli õppekorralduse eeskirjale eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 11) esitada kooli juhtkonnale õppekorralduse parendamise ettepanekuid; 12) saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387; 78, 526) sätestatud tingimustel ja korras; 13) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 14) saada akadeemilist puhkust omal soovil kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 15) jätkata kooli õppekava sulgemisel või kooli tegevuse lõpetamisel õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal; 16) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 17) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Üliõpilasel ja õpilasel on kohustus: 1) järgida seaduse, kooli põhimääruse, õppekorralduse ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; 2) kasutada kooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema tekitatud kahju nimetatud varale; 3) hoida kooli mainet; 4) osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad. 6. peatükk ÕPILASKOND § 21. Õpilaskond (1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473). (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste ja üliõpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohutused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond üldkoosolekul. Üliõpilas- ja õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 22. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste üliõpilas- või õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) osaleda kooli õppetöö ja muu tegevuse organiseerimisel; 4) osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga; 5) valida oma esindaja kooli nõukogusse. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 23. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. § 24. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ja muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 25. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 26. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning koolis kinnitatud asjaajamiskorrast. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 27. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 28. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Minister Toivo MAIMETS Kantsler Jaan KALLAS