Põlva Vallavolikogu — Põlva valla kaugkütte-piirkonna piirid, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, piirhindade kooskõlastamise kord ning nõuded kaugkütte kvaliteedile. — KO, 92, 852

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõikest 1 ja kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154) §-st 5, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Põlva Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrus 46 «Soojusenergia hinna kehtestamise kord Põlva vallas». 2. Määrata Põlva valla kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, piirhindade kooskõlastamise kord ning nõuded kaugkütte kvaliteedile vastavalt lisale 1. 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Peeter ALEP Põlva Vallavolikogu 29. jaanuari 2004. a määruse nr 47 lisa PÕLVA VALLA KAUGKÜTTEPIIRKONNA PIIRID, VÕRGUGA LIITUMISE JA ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD, PIIRHINDADE KOOSKÕLASTAMISE KORD NING NÕUDED KAUGKÜTTE KVALITEEDILE 1. Põlva valla kaugkütte-piirkonna piirid Põlva valla kaugküttepiirkond moodustati põhimõttel, et see haaraks valdavalt korterelamutega alasid Mammastes ja Peril. Põlva vallas moodustatava kaugküttepiirkonna piirid kirjeldatakse lisas 1.1 ja samas oleval kaardil. 2. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 2.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktides 2.3 ja 2.4 nimetatud erandjuhtudel. 2.2. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused omavalitsuse nimetatud komisjon (edaspidi komisjon). 2.3. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. 2.4. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 2.4.1. ajutised ehitised; 2.4.2. ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW; 2.4.3. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 2.4.5. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 2.4.6. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 2.5. Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras (§ 10, § 11 ja § 12). 2.6. Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega. 2.7. Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 2.7.1. kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehtise lammutamine; 2.7.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojaga kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.7.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 2.8. Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. 2.9. Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse lausel 30 tööpäeva jooksul. 2.10. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 2.10.1. võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2.10.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. 2.11. Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. 2.12. Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab komisjon. 3. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 3.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule. 3.2. Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist. 3.3. Konkreetse kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügulepingus. Kaugkütte kvaliteedinõuded, ka tehnilised parameetrid ja lubatavad hälbed, töötatakse välja ja neid kirjeldatakse ettevalmistatavas juhendis. 4. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 4.1. Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele. 4.2. Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 4.2.1. vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 4.2.2. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 4.2.3. keskkonnanõuete täitmine; 4.2.4. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4.2.5. põhjendatud tulukus. 4.3. Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi ja esitab koos omapoolsete ettepanekutega vallavalitsusele otsustamiseks komisjon, kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste. 4.4. Soojuse piirhind arvutatakse kas hinnavalemiga (soovituslik metoodika lisas 1.2) või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina (soovituslik metoodika lisas 1.3). 4.5. Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub lähtuvalt kaugkütteseadusest (§ 9). 4.6. Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. 4.7. Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid. 4.8. Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. Viimasel juhul on taotluse kooskõlastamise aeg 10 päeva. 4.9. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 4.10. Vallavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 5. Soojusettevõtja arenduskohustus 5.1. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arendab oma võrke, lähtudes omavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga (võrguettevõtjaga). 5.2. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 5.3. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 5.4. Soojusettevõtja esitab konkreetsed arenduskohustused oma arengukavas, äriplaanis, soojusettevõtte erastamis-, ostu- või rendilepingus. 5.5. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arenduskohustuste täitmist kontrollib komisjon, lähtudes eelkõige kaugkütteseaduses sätestatust (§ 14, § 28, § 29). 6. Tingimuste, nõuete ja korra kehtima hakkamise aeg Käesolevad kaugküttepiirkonna kehtestamisega kinnitatavad tingimused, nõuded ja kord hakkab kehtima pärast määruse vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse volikogus (alus KOKS).