Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2000. a määruse nr 94 «Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord» muutmine — RT I, 18, 96

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) § 11 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2000. a määruses nr 94 «Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord» (RT I 2000, 25, 149; 47, 291; 96, 620) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Välislepingu alusel pensioni saamiseks või töövigastuse või kutsehaiguse korral võib ekspertiisi taotleda ka «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik ja noorem kui 16-aastane isik.»; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Perearst märgib ekspertiisitaotlusele kõigi isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga, nimetatud haigustega seotud uuringute andmed, senise ja praeguse ravi, objektiivse leiu ja teised ekspertiisitaotluse vormil nõutavad andmed.»; 3) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse sõnad «lõigete 5 ja 7» sõnadega «lõigete 31, 5 ja 7»; 4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus sisaldab püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab VEK või ekspertarst püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt, kuid mitte enam kui kolm aastat, arvates ekspertiisidokumentide VEK-ile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise või saatmise päevast.»; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: « (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, kui isik taotleb pensioni välislepingu alusel või kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus või kutsehaigus.»; 6) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: “ (3) Isiku terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 12 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist.»; 7) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: « § 8. Püsiva töövõimetuse põhjus (1) Püsiva töövõimetuse põhjused on: 1) töövigastus; 2) kutsehaigus; 3) kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus; 4) kaitseväeteenistusega seotud haigus; 5) seoses teenistuskohustustega saadud vigastus; 6) teenistuskohustustega seotud haigus; 7) vigastus tuumakatastroofi tagajärjel; 8) vigastus tuumakatsetuse tagajärjel; 9) vigastus aatomielektrijaama avarii tagajärjel; 10) haigestumine tuumakatastroofi tagajärjel; 11) haigestumine tuumakatsetuse tagajärjel; 12) haigestumine aatomielektrijaama avarii tagajärjel; 13) liiklusõnnetuses saadud vigastus; 14) haigestumine liiklusõnnetuse tõttu; 15) üldhaigestumine; 16) vigastus. (2) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose tööõnnetuses saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (3) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kutsehaigus, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose kutsehaiguse või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. (4) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või kaitseväeteenistusega seotud haigus, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (5) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on teenistuskohustustega saadud vigastus või nendega seotud haigus, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose teenistuskohustustega saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (6) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose tuumakatsetuse tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (7) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud vigastus või haigestumine liiklusõnnetuse tagajärjel, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose liiklusõnnetuses saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (8) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine kõigil muudel juhtudel, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose haigestumise või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. (9) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus kõigil muudel vigastusjuhtudel, kui VEK või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (10) Kui VEK või ekspertarst tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused ning määratakse kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides.»; 8) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses: « § 81. Lapsinvaliidsuse tuvastamine tagasiulatuvalt Kui isik taotleb lapsinvaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus sisaldab lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab VEK või ekspertarst tagasiulatuvalt lapsinvaliidsuse ja vormistab arstliku ekspertiisi otsuse.»; 9) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui isik oli vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, esitab või saadab pensioniamet otsuse tegemise päeval või Sotsiaalkindlustusamet viie tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse tegemise päevast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud dokumendid isikule ja ekspertiisidokumendid esitanud või saatnud arstile ning ekspertiisi otsuse koopia isikut kindlustavale haigekassale.»; 10) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad «kahekümne tööpäeva» sõnadega «kolme kuu»; 11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ( 31) Kui täiendava ekspertiisi tulemusena vormistatakse VEK-i või ekspertarsti otsusest erinev otsus, muudab täiendava ekspertiisi otsus VEK-i või ekspertarsti seni kehtinud otsuse kehtetuks.» Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN