Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määruse nr 175 «Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 muutmine» muutmine — RT I, 18, 90

Määrus kehtestatakse «Mitteeluruumide erastamise seaduse» ( (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386; 82, 754; 2000, 88, 576) § 5 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175 «Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 muutmine» kinnitatud «Mitteeluruumide erastamise korda» (RT I 1996, 47, 916; 80, 1438; 1997, 73, 1209; 1998, 17, 273; 1999, 67, 661; 98, 873) (edaspidi kord) muudetakse järgmiselt: 1) preambulist jäetakse välja lause: «Korteriomandi seadmisel mitteeluruumile kohaldatakse korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426) ja korteriomandi seadmise korra (RT I 1995, 35, 462) sätteid.»; 2) I osa sõnastatakse järgmiselt: «I. MITTEELURUUMI OSTUEESÕIGUS ERASTAMISEL ALGHINNAGA 1. Mitteeluruumide erastamise seaduse kohaselt mitteeluruumi alghinnaga erastamise ostueesõigust omav isik, kes soovib ostueesõigust kasutada, esitab erastamise kohustatud subjektile vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab koopiad dokumentidest, mis tõendavad mitteeluruumi alghinnaga erastamise ostueesõigust. Kohustatud subjekt registreerib esitatud avalduse ja informeerib õigustatud subjekti mitteeluruumi erastamise vormistamise korrast. 2. Mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamiseks tuleb kohustatud subjektil kuni 1. detsembrini 2001. a informeerida mitteeluruumi erastamisest eesõigust omavaid isikuid väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu ning teatega üleriigilises päevalehes, fikseerides kirjalikus teates mitteeluruumi alghinna ja aja, mille jooksul erastamise eesõigust omav isik võib eesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamiseks avalduse. Nimetatud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud kirjaliku teate saatmise kuupäevast arvates. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 3 loetletud õigustatud isikud ei esita teates fikseeritud tähtaja jooksul mitteeluruumi erastamiseks kirjalikku avaldust koos erastamise eesõigust tõendavate dokumentide koopiatega, arvestab kohustatud subjekt, et ostueesõigust omavad isikud ei kasuta oma ostueesõigust ja mitteeluruum erastatakse avalikul enampakkumisel. Pärast 1. detsembrit 2001. a erastatakse mitteeluruume ainult avalikul enampakkumisel, kusjuures avaliku enampakkumise kohta avaldatakse teade üleriigilises päevalehes. 21. Ostueesõiguse teostamiseks tuleb mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud subjektidel esitada müüjale avaldus, milles on väljendatud soov ostueesõigust teostada. Posti teel saadetud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja viimase päeva kuupäevaga postitemplit. 22. Viie tööpäeva jooksul pärast ostueesõiguse teostamise avalduste laekumist teatab kohustatud subjekt mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 toodud õigustatud subjektile mitteeluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamine käesoleva korra tähenduses on ostu-müügilepingu notariaalsele tõestamisele eelnev toiming, mille käigus täpsustatakse ostu-müügilepingu vormistamiseks vajalikke andmeid, informeeritakse õigustatud subjekti ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks vajalikest dokumentidest ning lepitakse kokku ja teatatakse õigustatud subjektile allkirja vastu ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aeg. Õigustatud subjekti mitteilmumisel talle teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele informeerib kohustatud subjekt uuest ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast väljastusteatega tähtkirjaga. Ostu-müügilepingu uus aeg ei tohi olla varasem kui üks kuu, arvates tähtkirja saamise kuupäevast. Kui õigustatud subjekt ei võta tähtkirja vastu või ei ilmu tähtkirjaga teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või ei lepi kohustatud subjektiga kokku ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja muutmises, loeb kohustatud subjekt, et mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 toodud ostueesõigust omav isik ei kasuta oma ostueesõigust. 23. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud isik puudub või ei kasuta oma ostueesõigust, teatab kohustatud subjekt käesoleva korra punkti 22 kohaselt mitteeluruumide erastamise seaduse lõike 3 punktis 2 nimetatud isikutele mitteeluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamine toimub käesoleva korra punkti 22 kohaselt. 24. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 2 nimetatud isik puudub või ei kasuta oma ostueesõigust, informeerib kohustatud subjekt käesoleva korra punkti 22 kohaselt elamu korteriühistut, viimase puudumisel aga korteriomanikke mitteeluruumi ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast. Korteriühistul või elamu korterite omanikel on kahe kuu jooksul ostueesõigus, seejuures korterite omanikel ühiselt või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Korteriomaniku allkirja ehtsus nõusolekuavaldusel peab olema notariaalselt tõestatud. Iga korteriomanik võib anda ainult ühele korteriomanikule või ühele osale korteriomanikest nõusoleku kasutada ostueesõigust. 25. Mitteeluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava notariaalselt tõestatava ostu-müügilepinguga. 26. Mitteeluruumi erastamisel korteriomandina sõlmitakse koos ostu-müügilepinguga ka notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ostueesõigust omava isiku kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omandajana. Ostueesõigust omav isik on kohustatud tasuma mitteeluruumi müügihinna hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks. Mitteeluruumi müügihinna täielikul tasumisel peab asjaõigusleping sisaldama märke avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamise kohta kinnistusraamatust. Kui ostueesõigust omav isik ei tasu ostuhinda, on kohustatud subjektil õigus keelduda ostu-müügilepingu sõlmimisest. Nimetatud keeldumise kohta vormistab kohustatud subjekt otsuse, mis väljastatakse ostueesõigust omavale isikule väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kui mitteeluruumi ostueesõigust omav isik ei tasu kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist erastatava mitteeluruumi müügihinda või kui ostueesõigust omav isik ei võta kahe kuu jooksul väljastusteatega tähtkirja vastu, arvestab kohustatud subjekt, et ostueesõigust omav isik ei kasuta oma ostueesõigust ning mitteeluruum müüakse avalikul enampakkumisel. 27. Omandiõigus vallasasjana erastatavale mitteeluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39 590; 1999, 44, 509) paragrahvile 92. Mitteeluruumi erastamisel vallasasjana sõlmitud ostu-müügileping registreeritakse kohalikus omavalitsusüksuses ja asukohajärgses hooneregistris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576) paragrahvi 13 lõikes 7 sätestatud korras. Omandiõigus korteriomandina erastatavale mitteeluruumile tekib kinnistusraamatusse kandmisega.»; 3) korda täiendatakse punktiga 211 järgmises sõnastuses: « 211. Ostu-müügileping enampakkumise lõpphinnaga vormistatakse käesoleva korra punkti 25 kohaselt.»; 4) punktid 22–30 tunnistatakse kehtetuks; 5) punkti 31 teine ja kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: «Rahas tuleb tasuda vähemalt 20 protsenti müügihinnast, mis kantakse kohustatud subjekti erastamise eriarvele. Kui müügihinnast tasutakse rahas rohkem kui 20 protsenti, jaotatakse raha, mis ületab nimetatud protsendi, vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600) paragrahvile 4 või 5; 6) V osa sõnastatakse järgmiselt: «V. MITTEELURUUMI ALGHINNA MÄÄRAMINE 33. Erastatava mitteeluruumi alghind on turuhind, mis määratakse kindlaks antud piirkonna samalaadsete ruumide müügihindade alusel. 34. Mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt määrab hindaja, kes määrab kindlaks erastamise alghinna. Vastava kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel esitab kohustatud subjekt tellimuse kohaliku omavalitsuse poolt määratud hindajale. 35. Elamus asuva mitteeluruumi alghinna määramiseks koostatakse käesoleva korra lisas esitatud vormi kohane mitteeluruumi hindamise akt, mille kinnitab linna- või vallavalitsus. 36. Järelevalvet mitteeluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide puhul maavanem, muude mitteeluruumide puhul majandusminister. Järelevalvemenetlust alustab maavanem või majandusminister saabunud avalduse (pöördumise) alusel või omal algatusel. Majandusminister suunab munitsipaalomandisse kuuluva mitteeluruumi erastamise seaduslikkuse kohta talle saabunud avalduse (pöördumise) edasi vastavale maavanemale järelevalvemenetluse alustamiseks. Mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle kümne päeva jooksul materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks. Maavanem või majandusminister teeb otsuse avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast avalduse laekumist. Kui maavanem või majandusminister leiab, et konkreetse mitteeluruumi erastamise küsimuse lahendamine kohustatud subjekti poolt ei vasta mitteeluruumide erastamise seaduse ja mitteeluruumide erastamise korra või muude õigusaktide sätetele, teeb ta erastamise kohustatud subjektile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja küsimuse lahendamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema või majandusministri ettekirjutuse saamist õiguserikkumist kõrvaldanud, on maavanemal või majandusministril õigus pöörduda kohtusse.» § 2. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määruse nr 175 «Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 muutmine» pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 muutmine». Peaminister Mart LAAR Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN