Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruse nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» muutmine — RT I, 18, 89

Määrus kehtestatakse «Eluruumide erastamise seaduse» (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638) § 214 lõike 1, § 218 lõike 1, § 219 lõike 5 ning § 22 lõike 11 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» kinnitatud «Eluruumide erastamise korda» (RT I 1993, 46, 641; 1995, 37, 479; 43, 664; 85, 1472; 1997, 73, 1209; 1999, 78, 721; 79, 734; 98, 873) (edaspidi kord) muudetakse järgmiselt: 1) punkti 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: «Elamu või korter erastatakse koos sellele vastava muu osaga ehitisest.»; 2) punkti 72 kaks viimast lauset sõnastatakse järgmiselt: Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse tegemisel arvestatakse mitteeluruumidena ainult neid ruume, mis on vastavalt ehitus(ümberehitus)projektile, kasutusloale või elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt valla- või linnavalitsuse loal ette nähtud alaliselt kasutamiseks mitteeluruumina või mille kohta on vastu võetud valla- või linnavalitsuse otsus vastavalt mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386; 82, 754; 2000, 88, 576) paragrahvile 11. Kui elamus on mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid mitteeluruume, mis on hooneregistrisse kandmata või on vastu võetud valla- või linnavalitsuse otsus vastavalt mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvile 11, kantakse mitteeluruumid registrisse hiljemalt korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse registreerimisel hooneregistris.»; 3) punktid 73 ja 74 sõnastatakse järgmiselt: « 73. Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse tegemise kohta vormistab kohustatud subjekt käesoleva korra lisas 9 ettenähtud vormi kohase eluruumide ümberhindamise akti, milles märgib ära kõikide korteriomanike nimed koos korterinumbritega; korteri või mitteeluruumi üldpinna suuruse, korterite ja mitteeluruumide üldpindade summa; korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse väljendatuna hariliku murruna, mis on konkreetse korteri või mitteeluruumi üldpinna suhe korterite ja mitteeluruumide üldpindade summasse; eluruumidele ja mitteeluruumidele vastavate mõtteliste osade ümberarvestuse põhjuse ning elamu tehnilised andmed, mille alusel ümberarvestus tehti. Seejuures võtab kohustatud subjekt ümberarvestuste tegemisel arvesse hooneregistri andmeid. Kui elamus on mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 või paragrahvis 11 sätestatud tingimustele vastavaid mitteeluruume, mida ei ole hooneregistrisse kantud, lisatakse ümberhindamise aktile ka väljavõte projektist (ümberehitusprojektist) või ehitise vastuvõtuakt või valla- või linnavalitsuse otsus ruumide arvamise kohta mitteeluruumide hulka või mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvis 11 sätestatud tingimustele vastav valla- või linnavalitsuse korraldus. Aktile lisatakse ka loetelu elamuga ühisel krundil paiknevatest abiruumidest, mis on erastatud eluruumi juurde kuuluva muu osana. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt vastutab eluruumide ümberhindamise aktis olevate andmete õigsuse eest. Aktis olevate andmete õigsust kinnitab kohustatud subjekti esindaja oma allkirjaga. 74. Tehtud ümberarvestustest teavitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu korteriomanikke isiklikult ja teatega üleriigilises päevalehes, kus avaldatakse ametlikke teadaandeid. Andmed ümberarvestuse kohta peavad olema kättesaadavad õigustatud huvi omavatele isikutele. Elamu korteriomanikul on õigus eluruumide ümberhindamise akti ja akti lisadega tutvuda ning esitada kaebusi ühe kuu jooksul pärast teavitamist. Kaebused tuleb kohustatud subjektile esitada kirjalikult väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Isiklikult esitatud kaebus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kohustatud subjektile, teine tagastatakse kaebuse esitajale koos märkusega kaebuse kättesaamise kohta. Andmed kaebuse esitaja, saabumise aja ja sisu kohta lisab kohustatud subjekt eluruumide ümberhindamise aktile. Esitatud kaebuse lahendab kohustatud subjekt ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist. Kaebuse lahendamiseks vormistab kohustatud subjekt otsuse kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Otsuse langetamisel lähtub kohustatud subjekt sellest, kas muudetud mõttelised osad vastavad punktis 73 sätestatule. Otsuse ärakiri lisatakse aktile. Otsus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta väljastatakse kaebuse esitajale väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Otsusega mittenõustumisel on kaebuse esitajal õigus ühe kuu jooksul pärast otsuse väljastamist pöörduda maavanema või majandusministri poole järelevalvemenetluse algatamiseks vastavalt korra punktile 27. Järelevalvemenetluse algatamisel informeerib maavanem või majandusminister kohustatud subjekti ja ehitise asukohajärgset hooneregistrit. Järelevalvemenetluse algatamine peatab korteri või mitteeluruumi juurde kuuluva mõttelise osa suuruse ümberarvestamise menetluse. Maavanema või majandusministri otsuse või ettekirjutuse ärakiri lisatakse eluruumide ümberhindamise aktile. Vea parandamisest tingitud mõttelise osa suuruse muutuse registreerib kohustatud subjekt ehitise asukohajärgses hooneregistris, kuid mitte enne kahe kuu möödumist korteriomanike teavitamisest.»; 4) punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: « 9. Erastatud eluruumide omanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Asutatud korteriühistu liikmeks on ka eluruumide erastamise seaduse» paragrahvis 6 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust.»; 5) punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: « 11. Kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule.»; 6) korda täiendatakse V osaga järgmises sõnastuses: «V. KORTERIOMANDI SEADMINE 28. Korteriomandi seadmise algatab eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil või asutamisel oleva või asutatud korteriühistu või eluruumi vallasasjana omava isiku avalduse alusel. 29. Eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva korra alusel pöördub eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal algatusel või kümne päeva jooksul pärast käesoleva korra punktis 28 märgitud korteriühistu või isiku avalduse laekumist avaldusega korteriomandi seadmiseks valla- või linnavalitsuse poole. Avalduses sisaldub taotlus määrata kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maatükk. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid määrab kindlaks valla- või linnavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale» (RT I 1996, 77, 1372; 2000, 31, 182) ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale» (RT I 1997, 35, 542) ning Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale» (RT I 1998, 63, 991; 1999, 51, 552), arvestades planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvis 211 ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 212 sätestatut. Enne ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa määramist teavitab valla- või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid isiklikult ja teatega üleriigilises päevalehes. Informatsioon maa määramise kohta peab olema õigustatud huvi omavatele isikutele kättesaadav ka valla- või linnavalitsuses. Kui korteriühistu või eluruumi vallasasjana omav isik soovib kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid, peab korteriühistu või elamus eluruumi vallasasjana omav isik esitama valla- või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse ehitisealusest maast suuremana, kui see on maakorralduslikult võimalik. 30. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse valla- või linnavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse: 1) maatüki asukoht ja suurus; 2) korralduse tegemise õiguslik alus; 3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati; 4) korralduse tegemise otstarve. Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500 – 1:5000. Kui ehitis asub õigusvastaselt võõrandatud maal, mille kohta on esitatud tagastamise, asendamise või kompenseerimise nõue, kooskõlastatakse korraldus maa asukohajärgse maavanema või tema poolt volitatud isikuga. 31. Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab valla- või linnavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Valla- või linnavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele. 32. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses korteriomandi seadmisega, teeb valla- või linnavalitsus otsuse õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta pärast ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki registreerimist riigi maakatastris. 33. Korteriomandi seadmiseks vajaliku dokumendi (ehitise plaani) annab välja kas riikliku hooneregistri pidaja (olemasoleva hoone korral) või ehitusloa andnud ametiasutus (ehitatava hoone korral). Eluruumide erastamise kohustatud subjekt tellib eluruumi asukohajärgselt hooneregistrilt tõendi korteriomandi seadmiseks ja ehitise inventariseerimise plaani. Hooneregistrist väljastatud tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: korteri aadress, korteri üldpind, tubade arv, korteri või mitteeluruumi suurusele vastav osa eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnas väljendatuna hariliku murruna, elamualuse maa suurus ning korteriomaniku nimi. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi eseme reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga. 34. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab andmed ehitise korruste arvu ning ehitises paiknevate eluruumide ja mitteeluruumide kohta valla- või linnavalitsusele, kes määrab kindlaks maa maksustamishinna. Maa maksustamishinna määrab valla- või linnavalitsus või tema poolt volitatud isik õigusaktis sätestatud maa korralise hindamise metoodika ja maksustamishinna andmete alusel 10 päeva jooksul pärast maatüki registreerimist riigi maakatastris. Valla- või linnavalitsus esitab eluruumide erastamise kohustatud subjektile ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks vormistatud korralduse ühe eksemplari, registreeritud katastriüksuse plaani ja andmed maa maksustamishinna kohta. 35. Eluruumi vallasasjana omavale isikule või erastatud mitteeluruumi omanikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud juhul, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel. Reaalkoormatise rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse maatüki suurus maa maksustamishinnaga ja maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2000, 70, 441; 88, 576) § 223 lõikes 2 sätestatud koefitsiendiga 0,5 ning saadud tulemus korrutatakse korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhtega, arvestades maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 1 sätestatud erisusi. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 35, 546; 1997, 13, 210) paragrahvi 3 lõike 1 alusel tagastatud või omandisse antud eluruumi korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 215 lõikes 1 sätestatud alustel. 36. Reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse ja iga-aastase makse suuruse määrab kindlaks valla- või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. Reaalkoormatise kestus ei või ületada 50 aastat. Reaalkoormatise iga-aastase makse suuruse kindlaksmääramisel jagatakse reaalkoormatise rahaline väärtus reaalkoormatise kestusega aastates, arvestades, et iga-aastase makse suurus ei või olla väiksem kui 1000 krooni. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinna võib korteriomanik tasuda tervikuna kas enne või pärast avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmist kinnistusraamatusse. Reaalkoormatise võib tasuda täielikult või osaliselt enne tähtpäeva. Pärast reaalkoormatise kindlaksmääramist teavitab kohustatud subjekt korteriomanikke võimalusest tasuda maatüki mõttelise osa hind täielikult või osaliselt enne kinnistamist. Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega, siis aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvestata. 37. Korteriomandi seadmise kulud on: 1) eluruumide erastamise kohustatud subjekti kulud – kuni 1 protsent korteriomandi mõtteliseks osaks oleva reaalkoormatise rahalisest väärtusest ühe korteriomandi kohta; 2) kohaliku omavalitsuse poolt korteriomandi seadmisega seotud kulud – 350 krooni, kui katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel, ja 200 krooni, kui katastriüksus moodustatakse katastrimõõdistamise käigus; 3) maa mõõdistamise (katastrimõõdistamise) kulud; 4) riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud toimingute eest ja notaritasu. Korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise kohustatud subjekti, kohaliku omavalitsuse ja teiste käesolevas punktis nimetatud isikute poolt kantud kulud tasub korteriomanik rahas enne korteriomandi kinnistamist. Kohustatud subjektil on õigus teha elamu remondifondist avansilisi makseid korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks, mis hiljem kuuluvad tasumisele korteriomaniku poolt. Käesoleva punkti alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud kulud tasuvad korteriomanikud proportsionaalselt, lähtudes korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa suurusest. Kohustatud subjekt teavitab korteriomanikke võimalusest tasuda käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulud kohe pärast korteriomandi seadmise algatamist. Maa mõõdistamisega seotud kulud tasub kohalik omavalitsus, misjärel need lisatakse korteriomanike poolt tasutavatele korteriomandi seadmise kuludele. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võivad korteriomanikud tasuda maa mõõdistamisega seotud kulude eest enne maa mõõdistamist. Käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kulusid ei tasuta juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel. Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud kulusid ei tasuta korra punktis 43 nimetatud tingimustel. 38. Korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse ja koormatiste kohta; vallasomandit tõendava dokumendi; katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid avalik-õigusliku reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta. Kui ehitis või selle osa on koormatud pandiga, teeb kohustatud subjekt koos kinnistamisavaldusega ka avalduse eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse. 39. Korteriomandid kinnistatakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 214 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikute või mitteeluruumi erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikute nimele. Kinnistusamet esitab katastripidajale andmed korteriomandi kohta avatud kinnistusregistri osa numbri, registriosa avamise aja ning kinnistusraamatusse sissekantud omaniku kohta. 40. Eluruumi vallasasjana omav isik või erastatud mitteeluruumi omanik võib reaalkoormatise eest tasuda nii rahas kui ka erastamisväärtpaberitega, kusjuures erastamisväärtpabereid on võimalik kasutada kuni erastamisseadusega (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 342) kindlaksmääratud tähtpäevani. Reaalkoormatist tasutakse maavanema erastamise eriarvele või erastamisväärtpaberiarvele vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600) paragrahvi 2 lõikele 1. Pangaasutuse nimi, kus on avatud maavanema erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid näidatakse ära reaalkoormatise kindlaksmääramisel. 41. Avalik-õigusliku reaalkoormatise väljaostmisest laekuv raha jaotatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvile 6. 42. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Kui õigusjärglane puudub, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi eluruumi asukohajärgne maavanem. 43. Korteriühistul või eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus pöörduda iseseisvalt valla- või linnavalitsuse ning hooneregistri poole käesoleva korra punktides 29, 33, 34 ja 36 määratud toimingute tegemiseks. Korteriomandite kinnistamiseks esitavad nimetatud isikud käesoleva korra punktis 38 nimetatud dokumendid ja valla- või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isiku väljaantud õiendi reaalkoormatise kestuse ja suuruse kohta. 44. Elamuühistul (-kooperatiivil) on korterivaldajate-ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel õigus erastada temale kuuluv elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale». Maa müügihind määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud koefitsienti 0,5 ja maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 1 sätestatud erisusi. 45. Kui elamuühistu (-kooperatiivi) korterivaldajate üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja ühistu reorganiseerimise korteriühistuks, määrab elamuühistu(-kooperatiivi) juhatus iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse. Reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe. Elamuühistu(-kooperatiiv) märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga. Andmed korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse kohta ning ehitise inventariseerimise plaani esitab elamuühistu(-kooperatiiv) erastamise korraldajale, kes kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist registreeritakse korteriomandi esemeks olevad reaalosad hooneregistris korterivaldajate nimele. Erastatud maa kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele esitab elamuühistu notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse, riigiga sõlmitud ostu-müügilepingu, ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani, hooneregistri tõendi reaalosade registreerimise kohta ning katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid osahüpoteegi rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistatavad korteriomandid vastavad eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 218 tingimustele. 46. Kui maatükk koormatakse järelmaksu tasumiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada ühistu avalduse alusel ja maavanema nõusolekul osahüpoteekideks. 47. Kui elamu korterivaldajate üldkoosolek otsustab elamu baasil asutada korteriühistu, on senine elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja korterivaldaja lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Korteriomanikul on õigus erastada elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra alusel. Korteriomandi seadmise algatab ja käesoleva korra punktides 29, 33, 34 ja 36 määratud toimingud viib läbi asutatud korteriühistu.». § 2. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määrus nr 117 «Korteriomandi seadmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 35, 462; 1996, 47, 916; 1997, 72, 1188; 1998, 63, 992; 1999, 78, 722) tunnistatakse kehtetuks, kusjuures juhul, kui korteriomandi seadmine või elamuühistu (-kooperatiivi) poolt maa erastamine on algatatud enne 1. jaanuari 2001. a, viiakse see lõpule vastavalt «Eluruumide erastamise seaduse» §-s 23 sätestatule enne 1. jaanuari 2001. a kehtinud alustel ja korras. Mart LAAR Peaminister Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN