Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-14-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2004. a määrus M. U. al U.-i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 204 lg 1 järgi — RT III, 2004, 9, 104

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-14-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 16. märts 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi M. U. al U.i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 204 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määrus, millega jäeti rahuldamata M. U. al U.i taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. U. al U., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. veebruar 2004. a Istungil osalenud isikud M. U. al U. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määrus muutmata ja M. U. al U.-i erikaebus rahuldamata. 2. Välja mõista M. U. al U.-lt 1150.50 krooni (üks tuhat ükssada viiskümmend krooni ja viiskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 1999. a määrusega anti M. U. al U. kohtu alla süüdistatuna KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Koos temaga anti kohtu alla ka M. R., L. O., A. A. ja U. U. 2. 14. jaanuaril 2002. a toimunud kohtuistungil, kus viibis ka kohtualune M. U. al U., teatas kohus, et kohtuotsus kuulutatakse välja 24. jaanuaril 2002. a kell 16.30. 24. jaanuaril 2002. a ei ilmunud kohtuistungile L. O. ja A. A. ning linnakohus lükkas otsuse kuulutamise edasi 7. veebruarile 2002. a kella 13.00-ks. M. U. al U. andis allkirja 7. veebruari 2002. a kohtuistungile kutsumise kohta. 3. Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2002. a otsusega tunnistati M. U. al U. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kolmeaastase vabadusekaotusega. Samuti tunnistas kohus M. U. al U.-i süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning mõistis talle selle kuriteo eest karistuseks kaheksa kuud vabadusekaotust koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel luges kohus M. U. al U.-i lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsuse kuulutamisele 7. veebruaril 2002. a M. U. al U. ei ilmunud. Kohus märkis kohtuistungi protokolli, et kohtualune on istungist teadlik ja tema mitteilmumise põhjus on teadmata. 4. 2. detsembril 2003. a esitas M. U. al U. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus ennistada Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2002. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Seda taotlust põhjendas M. U. al U. asjaoluga, et 7. veebruari 2002. a kohtuistungile ta minna ei saanud ning sai kohtuotsuse ärakirja kätte alles 28. novembril 2003. a. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määrusega jäeti M. U. al U.-i taotlus rahuldamata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus märkis, et M. U. al U. oli 7. veebruari 2002. a kohtuistungist teadlik, istungile aga ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumisest. Samuti märkis ringkonnakohus, et vaatamata M. U. al U.-i suhtes valitud tõkendile – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – ei elanud ta oma elukohas. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud M. U. al U.-il kaebust tähtaegselt esitada. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 6. Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määruse peale esitas erikaebuse M. U. al U., kes palub jätkuvalt ennistada tähtaja apellatsioonkaebuse esitamiseks Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2002. a otsuse peale. Kaebuse esitaja väidab, et ringkonnakohtu põhjendused ei vasta faktilistele asjaoludele – ta teavitas kohtunikku telefonitsi asjaolust, et ei saa istungile ilmuda. Samuti viibis ta 2002. a mais vahi all teises kriminaalasjas, milles sõlmis 15. mail 2002. a Pärnu Prokuratuuris lihtmenetluse kokkuleppe. Sellest teeb erikaebuse esitaja järelduse, et peale Tallinna Linnakohtu polnud keegi talle mõistetud vangistusest teadlik. Tema sai kohtuotsuse ärakirja kätte alles 28. novembril 2003. a. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja erikaebust, prokurör palus jätta erikaebuse rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määruse tühistamiseks puudub alus. 8.1. M. U. al U. leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise tingib asjaolu, et tema sai 7. veebruaril 2002. a kuulutatud kohtuotsuse ärakirja kätte alles 28. novembril 2003. a. Sellest kuupäevast tuleks tema arvates arvestada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Riigikohus ei nõustu sellise järeldusega ning märgib järgmist. 8.2. AKKS § 6 lg 1 kuni 28. juulini 2002. a kehtinud redaktsiooni kohaselt esitati apellatsioonkaebus otsuse teinud kohtule kirjalikult kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Sellest üldreeglist nägi erandi ette sama paragrahvi teine lõige, millest tulenevalt võis üksnes vahi all viibiv kohtualune esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Seega algas vabaduses viibiva kohtualuse jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kohtuotsuse kuulutamisele järgneval päeval. M. U. al U. ei viibinud 7. veebruaril 2002. a ega pärast seda apellatsiooni korras edasikaebamise tähtaja jooksul vahi all, mistõttu Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2002. a kohtuotsuse peale sai ta esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 8.3. AKKS § 6 lg 3 kohaselt võib kohus apellatsioonkaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et möödalastud tähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998, 21, 211; nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20). Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et M. U. al U. ei ole oma avaldustes ühegi sellise objektiivse takistuse esinemisele viidanud. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2003. a määruse muutmata ja M. U. al U. erikaebuse rahuldamata. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS