Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määruse nr 379 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend» muutmine — RT I, 17, 80

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10) § 17 lõike 1 alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korraldamiseks. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määruse nr 379 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend» muutmine Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määruses nr 379 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise juhend» (RT I 1999, 96, 849; 2000, 34, 214) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: « § 5. Sotsiaaltoetuse taotlemise põhidokumendid Sotsiaaltoetuse taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on: 1) toetuse taotlus; 2) arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta; 3) arsti teatis (seaduse §-des 11, 13 ja 14 sätestatud toetused); 4) isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan (seaduse §-s 6 sätestatud toetus).»; 2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: « § 6. Puudega lapse toetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Puudega lapse toetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt lapse sünnitunnistus. (2) Võõrasvanem esitab toetuse taotlemisel dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga. (3) Eestkostja esitab toetuse taotlemisel kohtu otsuse eestkoste seadmise kohta.»; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5, 6 ja 7 järgmiselt: « (5) Toetuse taotlemisel kuni 18-aastase puudega lapse hooldamiseks esitab võõrasvanem dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga. (6) Eestkostja esitab toetuse taotlemisel kohtu otsuse eestkoste seadmise kohta. (7) Hooldaja esitab toetuse taotlemisel dokumendi tema «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317) alusel hooldajaks määramise kohta."; 4) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmiselt: « 5) kohtuotsus eestkoste seadmise kohta või lapse perekonnas hooldamise leping, kui toetust taotleb puudega eestkostja või hooldaja.»; 5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Puudega üksikvanemaks või last üksi kasvatavaks puudega isikuks loetakse keskmise, raske või sügava puudega isikut, kes on vallaline, lahutatud või lesk.»; 6) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: « § 12. Transporditoetuse taotlemise täiendav dokument Transporditoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt kirjalik põhjendus toetusevajaduse kohta.»; 7) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Puudega lapse toetus ja puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus määratakse puude raskusastme määramise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul arstliku ekspertiisi otsuse tegemise päevast arvates.»; 9) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Hooldajatoetus määratakse ja makstakse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tingimustel iga hooldatava kohta.»; 10) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 3, 4, 5 ja 6 järgmiselt: « (3) Puudega vanema toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni. Lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud) või puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõpuni. (4) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse puudega vanema toetuse maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. (5) Kui puudega vanema toetust saanud inimese laps jätkab samal kalendriaastal õpinguid õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse puudega vanema toetusele ning vahe õpingute vahel ei ületa kolme kuud, jätkatakse puudega vanema toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni lapse uuesti õppima asumiseni.»; (6) Juhul kui kehtiv õpilaspilet või õppeasutuse teatis esitatakse enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest, makstakse puudega vanema toetust tagasiulatuvalt, arvates õppeaasta algusest, käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhul toetuse maksmise lõpetamisest. Hilisemal õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel makstakse toetust tagasiulatuvalt dokumentide esitamisele eelneva kuue kuu eest.»; 11) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: « § 21. Sotsiaaltoetuse ümberarvutamine (1) Sotsiaaltoetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates toetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Sotsiaaltoetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.»; 12) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt: « (3) Pärast sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara saanud isik tagastab nimetatud summad elukohajärgselt pensioniametilt vastava nõude saamisel.»; 13) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui õigus sotsiaaltoetusele on puudega lapsel, vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja isikuarve vanema, võõrasvanema, eestkostja või kasuvanema nimele.»; 14) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt: « (3) Täienduskoolitustoetus kantakse panka koolitust läbiviiva asutuse pangaarvele või juhul, kui toetuse taotleja on eelnevalt tasunud arve ise, makstakse toetus välja toetuse saajale lõikes 1 sätestatud korras.»; 15) määrust täiendatakse paragrahviga 251 järgmiselt: « § 251. Sotsiaaltoetuse maksmise peatamine Sotsiaaltoetuse maksmine peatatakse inimese enda, tema seadusliku esindaja, eestkosteasutuse, haigla või hoolekandeasutuse teatise põhjal või kui posti teel makstav sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud.»; 16) paragrahv 26 sõnastatakse järgmiselt: « § 26. Toetuse maksmise jätkamine (1) Elukohta vahetanud sotsiaaltoetuse saajale jätkatakse sotsiaaltoetuse maksmist pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist uue elukoha järgse pensioniameti kaudu ajast, mil maksmine endises elukohajärgses pensioniametis lõpetati. Kui elukoha vahetusest tingituna sotsiaaltoetuse saajal ei ole enam õigust saada mõnda liiki sotsiaaltoetust, siis selle maksmist uues elukohas ei jätkata. (2) Sotsiaaltoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemise korral jätkatakse toetuse maksmist peatamise asjaolude äralangemise päevast. Sotsiaaltoetuse maksmise jätkamiseks esitatakse avaldus ja dokumendid, millest nähtub sotsiaaltoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemine. (3) Kui sotsiaaltoetuse maksmine on peatatud põhjusel, et posti teel makstav sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, makstakse toetus pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist tagantjärele välja. (4) Puudega inimene, kes tervise seisundi tõttu lahkub registrijärgsest elukohast ja asub vähemalt kolmeks kuuks elama teda abistava isiku juurde, võib taotleda sotsiaaltoetuste maksmist abistava isiku elukohajärgse pensioniameti kaudu.»; 17) paragrahvi 27 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse kulude osaliseks hüvitamiseks vastavalt rehabilitatsiooniprotsessis osaletud ajale, kuid mitte üle kahe nädala kalendriaastas. (3) Täienduskoolitustoetust makstakse vastavalt tööalases ja tasemekoolituses osaletud ajale, kuid mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul kuni kaheteist nädala ulatuses.»; 18) paragrahvi 291 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmiselt: « (2) Puudega inimesele, kellele sotsiaaltoetus oli määratud enne 1. jaanuari 2001. a ja kellel ei teki õigust saada sotsiaaltoetust pärast 1. jaanuari 2001. a, makstakse sotsiaaltoetust endises suuruses kuni määratud tähtajani, välja arvatud transporditoetus ja telefoni kasutamise toetus, mille maksmine lõpetatakse 16-aastase ja vanema inimese toetuse määramise päevast. (3) Kui puudega inimesele määratakse 16-aastase ja vanema inimese toetus tagasiulatuvalt aja eest, mil talle on makstud transporditoetust ja telefoni kasutamise toetust, tehakse tasaarvestus koos esimese väljamaksega.»; 19) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks; 20) määrust täiendatakse paragrahviga 301 järgmises sõnastuses: « § 301 Sotsiaaltoetuste esmakordne määramine seoses seadusesätte jõustumisega Seaduse §-s 7 ja § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatud toetuste taotlemisel kuni 31. märtsini 2001. a määratakse sotsiaaltoetus ja makstakse seda 1. jaanuarist 2001. a, kuid mitte varem, kui toetuse saamise õiguse tekkimise päevast.»; § 2. Rakendussätted (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a. (2) Justiitsministeeriumil valmistada ette Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määruse nr 379 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend» muudatusi ja täiendusi arvestav terviktekst ning esitada see Riigikantseleile 1. märtsiks 2001. a Riigi Teatajas avaldamiseks. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK VON WIRÉN